FANDOM


9.01.13 kell 15.00

Pärnu Maavalitsus: 5. korruse saal

Osavõtjad: Pärnu maavanem, Pärnu maakonna komisjon, Planeerimise nõukoda

Kohal: Andres Metsoja (maavanem), Tiiu Pärn (planeeringute talituse juhataja), Urmas Kase (arengutalituse juhataja), Heiki Mägi (arengu- ja planeerimisosakonna juhataja), Jaak Simon (Tehnilise Järelevalve Amet: Transpordi investeeringute osakond) Krista Habakukk (PEAK), planeerimise nõukojast koos ajakirjanikega 15 osalejat erinevatest ühendustest.


PROTOKOLL

Visioon:

1. Pärnu on tasakaalustatud arenguga, peresõbralik ja kauni looduskeskkonnaga väikelinn, mis panustab ettevõtlikele inimestele kodu rajamisesse ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomisesse;
2. Suurenenud on kodanikuühenduste roll Pärnu linna arengut puudutavate otsuste tegemisel.

Koostöö alus on Planeerimisseaduse § 18 lõige 5 punkt 4

Arutelu lühikokkuvõte

1. Ajarida on väga lühike ja sõltuvuses rahastusperiooguga – 2015 peab olema planeering valmis ja suunatud avalikustamisele; 2020 peab raudtee valmis olema, siis lõppeb rahastusperiood.
2. 100% kehtivad EL seadused, mis panevad normid paika:
2.1 Tegemist on elektrirongidega;
2.2 Muldvall on teiste nõuetega kui meil praegust on, see tähendab nõuete vastava uue tegemist;
2.3 Müra tase on elektrirongidel väiksem kui diiselrongidel. Müratõke
2.4 Kaovad ristmikud – maantee ja raudtee on eri tasanditel ja lahendatud sildadega.
2.5 Kogu pikkuses on tarastus, et loomad raudteele ei pääseks.
2.6 RB tasuvuse annab kaubavedu, see toimub öössel.
3. Pärnu linna osas peatuskoha ja sisenemine määramisel on EL seaduste järgi vaja kaaluda 3 alternatiivi. Meie jaoks need on:
1. Olemasolev koridor
2. Olemasolev koridor, kus üles võetud praegune
3. Raudteejoon lähiümbruses, ei läbi linna.
NB! See otsus peab olema tehtud 2015. aasta lõpuks ja siin peame me oma sõna sekka ütlema.

Astrid Hindriks, Nõukoja koordinaator, MTÜ Kodanikujulgus


1. Nõukoja sissejuhatus – Astrid HindriksEdit

Planeerimise nõukoda kuulub Pärnu Volikogu Ühenduste Ümarlaua juurde ja vaateväljas on kõik linna avaliku ruumiga seotud planeeringud. Nõukoja liikmed on saanud algteadmised planeerimisest projektiga „Pärnu kaasab planeerimisse“. Koostöökokkulepe linnaga on kirjutatud alla 28.03.2012.

RB Pärnu peatuse asukohta on juba arutatud Pärnu volikogu ühenduste ümarlauas 19.04.12, kuid puudusid algmaterjalid. Tänase kohtumisega viime end kurssi praeguse olukorraga ja loodame koostöö jätkumist.

Tutvustusring.

2. Rail Balticuga seotud arengud maavalitsuse tasemelEdit

Andres Metsoja sõnavõttEdit

Andres Metsoja tänas initsiatiivi eest arutada Rail Balticu küsimust ühenduste tasandil. Lähiajal koostatakse kaasamise kava ja seal saab olema koht, kuidas kaasatakse ka ühendusi.

  • Tänane olukord raudteega on problemaatiline, arenguruumi on piisavalt.
  • Uus arengukoridor mõjutab investeerimiskeskkonda.
  • Koridor on oma piirangutega nii inimestele kui looduse seisukohalt.
  • Kõik on EL seadustega reglementeeritud, mingit omaloomingut teha ei saa.
  • Maapiirkonnas probleemid põllumajandusega seotud küsimustega. Võtmekohaks oleks ehk maadevahetus, mis on aga keeruline protsess. Samas on vaja tagada ka edasine tootmine.
  • Läbi on viidud riigihange ja seda protsessi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooni -ministeerium.
  • Ühisettevõtte loomine – kus ja kuidas – selle olulisus ilmneb projekteerimisfaasis.
  • Ajaline intervall ja tegevuste kavandamine on parallelne ajalises mõttes ja on käivitunud juba praegu.
  • Oleme kindlad et peatust Pärnus on vaja, koha valikul on tähtis arvestada rahvusvahelisi nõudeid ja tavasid. Üks neist on raudtee sidumine linna ja maakonna põhilise transpordisõlmena.
  • Loodus- ja natuura-alad on täna küsimärgi all. Kuidas tagada kõigi asjaosaliste huvid ja leida sobilikud lahendused.

Heiki Mägi

  • Planeeritud peab olema järgmise aasta jooksul.
  • Vajalikud kokkulepped kuni kruntideni välja ja see vajab varajast suhtlust.
  • Usk et raudtee tuleb ja ka kokkulepetele jõuab, on suur – planeerimine on kokkulepete kunst.
  • Paralleelselt tuleb vaadata EL raudtee nõudeid ja inimeste liikumisvajadusi raudtee lähikonnas, mõju loodusele- kasu hoomamine üksikisiku tasandil on väga keeruline.

Tiiu Pärna sõnavõttEdit

Tiiu Pärn: Tegemist on joonbjektiga. Joonobjektidele on kehtestatud erikord, kuidas neid teostada.

  • Algatamine valitsuse pädevuses
  • Maavanema poolt keskkonna hindamise algatamine
  • Hetkel on ettevalmistav etapp
  • Erinevus on, et tuleb võrrelda erinevaid trasse. Raudteel on väga raske erinevaid trasse ja koridore leida. Näiteks linna puhul on kohustus 3 erineva koridori võrdlemine.
  • Keskkonnamõju sisaldab endas kõike – majanduse, sotsiaalsete ja loodusmõjude arvestamist.
  • Oluline on erinevate osapoolte ära kuulamine ja teisalt võimalikult varasemas staadiumis oma ettepanekud teha.
  • Seotud 3 maakonda – Harju, Rapla, Pärnu + Tallinna linn.
  • Kõik volikogud peavad kinnitama, kelle territooriumi RB hakkab läbima.
  • 2015 peab olema töö valmis ja avalikustamiseks küps.
  • Avalikustamisel tuleb leida konsensus raudtee, tema kaitsetsooni kruntide omanikega. Oluline on jõuda kokkulepeteni, sest ajajoon on piiratud just rahastamisperioodiga.
  • Suisa vajalik on, et kaasa saaks rääkida võimalikult laiem huvigrupp.

Jaak Simoni sõnavõttEdit

Jaak Simon: Tänan kutsumast ja tegelikult on see ajalooline hetk, sest tegemist on esimene kord kohtuda RB huvigrupiga. Viimased viis aastat on mu tööülesannete hulka kuulunud RB.

  • Valmis on tasuvusanalüüs, mis ongi tänaste tegemiste aluseks.
  • Trassi kava pole lõplik paiknemine, vaid kaalumisariant.
  • Töö eesmärk oli sildade suunad paika panna.
  • Trass pannakse paika käesoleva projekteerimise käigus.
  • On välja valitud hanke võitja ja lähiajal on selle allkirjastamine.
  • Planeerimine+projekteerimine ühes hankes ja keerukas. Planeerimine kuulub EL toetuse sisse ja see on 50% rahadest ja see peab valmis olema 2015. aasta lõpus.
  • Ehitamise lõppfaas 2020. aasta lõpp – see seotud rahastamisperioodi lõpuga.
  • ÜHESKI FAASIS POLE EKSIMISE VÕIMALUST, seda ei luba ajalimiit.
  • Pärnu linna osas peatuskoha ja sisenemine määramisel on vaja kaaluda 3 alternatiivi:
1. Olemasolev koridor
2. Olemasolev koridor, kus üles võetud praegune [???].
3. Raudteejoon lähiümbruses, ei läbi linna
  • Kõike tuleb vaadelda komplekselt, kuidas me mõjutame teisi transpordikanaleid. Pärnu on ainus sõlmpunkt Eestis peale Tallinna. Võimaldab ka kauba liikumist – see annab RBle tasuvuse.
  • Raudteejaam peab andma uue hingamise ka maakonna- ja linnadevahelisele transpordi arengule koos linnasisese transpordiga, suunates reisijatevood rongile, mis loodust vähem reostab.
  • Kiirused suuremad, samatasandilised ristumised puuduvad. Tekivad eritasandilised üleminekud, muudab praeguseid maanteid. 100% tarastatud – raudteele ei tohi pääseda loomad.
  • Oluline on võimalikult varakult saada kogukondadelt signaal, millised on loomulikud liikumisteed antud ajahetkel.
  • Uus tee on pingestatud ja EL ühtse raudtee võrgustiku prioriteetprojektiga ja see toob omad nõuded.
  • Tegemist on elektrirongidega, mis tuleneb EL nõuetest.
  • Müra tase on väiksemad kui diiselrongidel. Trass on pikkrööpad, kaovad ristmikud kaob ära kohtumiste helisignaal.
  • Liini tulevik sõltub kaubaveost ja see toimub öisel ajal, et mitte takistada reisironge.

Küsimused ja vastusedEdit

Küsimus: Mis saab praegusest liinist Tallinn- Pärnu- Tallinn?

Jaak Simon: Ei tea hetkel, see on poliitiline küsimus, saab poliitilise otsuse. RB planeering seda ei lahenda.

Andres Metsoja kommentaar: Me vaatame täna seda eraldi. Maakonna seisukoht on, et säilitada olemasolev ühendus. Täna majanduslik huvi seda pidada küll puudub. Aga et me veel ei tea 100% mis RBst saab, siis ei ole otstarbekas seda kaotada. Siiski tuleks Pärnul investeerida mõlemisse.

Küsimus: Kas Pärnu trass on lõplik, ajakirjandus produtseerib ka teisi võimalusi?

Jaak Simon: Vaidlus asukoha koridori valikust on Eesti tasandil kokku lepitud ja meedias tekitatud müraga pole vaja kaasa minna.


3. RB pärnaka seisukohalt – tudeng IvarEdit

Ivar tegi esitluse RB vajalikkuse kohta, millega kaasneb Pärnu maakonna uuele tasandile tõusmine. Ta osundas Läänemerel kasvavatele transpordikuludele, mida mõjutavad IMO NOx ja SO2 regulatsioonide karmistamised. See omakorda tagab suuremaid kaubavoogusid, et katta taristu ehitamise kapitali- ja opereerimiskulusid. Ilma kaubavedudeta poleks reisirongiliikluse korraldamine mõeldav. Ta ei kahtle kaubaveo edukuses, sest tegemist oleks perspektiivse Botnia lahe ja Adria mere piirkonna vahelise suure transiidikoridoriga, mis ühendaks vähemalt kümmet riiki. Botnia lähikond on Euroopa olulisemaid kaevandus- ja toorainepiirkondi. Botnia koridor ühendub samaaegselt mitmete teiste regiooni transpordikoridoridega. Kuna Põhja-Jäämere laevandus näib paranevat, siis nähakse selleski pikas perspektiivis täiendavat võimalust Botnia koridori kaudu kaupa Euroopasse vedada. Ivar tutvustas ka uue laiusega taristu nõudeid, mille puhul kujuneb suurimaks teljekoormuseks 25 tonni ja maksimaalseks kiiruseks 240 km/h. Rongi pikkus ulatub 750 kuni 775 meetrini. Horisontaalkurvi raadius linnast väljas pole mitte väiksem kui 150 m (AECOM andmeil). Peatuse alas on raadiuse valik vaba, kuid eelistatakse ikkagi võimalikult sirgeid lõike.

Esmatähtsad terminalid on kavandatud Tallinna, Riiga ja Kaunasesse, aga arvestatud samuti teisejärguliste terminalide rajamise võimalusega Panevežysse ja Pärnusse. Ivar keskendus küsimusele, kuidas kvaliteetsete otsuste abil Rail Baltic Pärnu regiooni arengukiirendajaks muuta? Ta on veendunud, et algomeratsioonid ja uute funktsioonide otsimine määrab Rail Balticu kasuteguri kogu Pärnu piirkonnale. Aglomeratsiooni vajalikkusest kõneldes pidas ta tähtsaks teenuste, firmade ja inimeste koondumist, et saavutada erinevaid efektiivsusi, nimetades seejuures peamiste osadena kulude säästlikust, võrgustiku kasumlikkust, tugevamat tõmbekeskust ja paremaid välisühendusi.

Hea ühendus Tallinna ja Riiaga ning Pärnu paiknemine mõlemast suurest keskusest peaaegu sama teekonna kaugusel annab uute funktsioonide leidmiseks hea lähtepositsiooni, mida soodustab omakorda lennuväljade suhteline lähedus. Konkreetset näidet kasutades visandas Ivar pildikese sellest, kuidas võiksid investorid huvituda Pärnust seoses Rail Balticu valmimisega senisest palju suuremal määral. Ühistöö tulemusena sõlmisid EAS ja Jilin New Energy Investment Co. Ltd. mullu 7. septembril Hiinas „8th China Jilin-Northeast Asia Investment and Trade Expo“ raames investeerimis- ja koostöölepingu, mille kohaselt Hiina Jilini provintsi ettevõtted investeerivad Eesti taastuvenergia sektorisse 130 miljonit eurot. Investeerida kavatsetakse eelkõige puidupelletite ja tuuleenergia seadmete tootmisse ning teistesse taastuvenergiaga seotud projektidesse. Hiinlased on valinud Eesti ka oma Euroopa peakontori asukohaks. Teades seda uudist, küsis Ivar, miks ei võiks hiinlaste Euroopa peakorter asuda Pärnus? Ideaalvariandis näeb Ivar planeerimise käigus kaubaterminali säilitamise võimalusega arvestamist. Reisrongide peatus peaks asuma võimalikult linnas sees ja selle lähimasse ümbrusse tuleks kavandada linnale kasu toovaid uusi funktsioone. Raudteepeatus peaks olema kindlasti multimodaalne sõlm, mis on seotud linnasisese transpordi ja lennujaamaga. Samas peaks asuma ka kaugliinide bussijaam. Pärnu bussijaamast toimuvad praegugi ülekaalukalt väljumised just Tallinnasse. Kuna AECOM prognoosib rongipileti hinnaks ~10 €, siis suure tõenäosusega suundub valdav enamik Pärnu-Tallinn bussiliiklust kasutavatest reisijatest rongile.

4. Arutelu „ Vabakondade kaasamine [RB] planeeringusse“Edit

Tiiu Pärn: Järgmisel nädalal alustame kaasamise kava koostamisega. Kindlasti kaasame ka ühendusi, vormi peab läbi mõtlema. Senine kogemus on, et meil on list, milles me siis suhtleme sihtrühmaga.

Jaak Simon: On ette nähtud võimalus ettepanekuid teha veebikeskkonnas, see on vaja ette valmistada. See on hankelepingus, kus on tulemas eraldi RB portaal. Konsultandi ülesannete hulka kuulub selle administreerimine. Mõistlikkuse printsiip on eriti oluline. Juhtpartneri ülesanne on teavitada muutustest. Eskiisid on esialgu erinevad ja need on kaalutlusotsused. Kui tekib kava, siis see on terviklik ja vaidlused võivad kogu protsessi peatada.

Tiiu Pärn: Sotsiaalse ja majandusliku keskkonna riskid jäävad erinevate OV ja nende baasil OV-d võiks oma taristut juba praegu planeerida. See tähendab et võimalikud trassialused maad panna ootele, mitte erakätesse müüa.

Andres Metsoja: Püüame juba praegu jälgida, et hetkel enam ei planeerita seda ala mis on potentsiaalne trass. Hoiatav näide – Raeküla raudtejaama taristu ja OLEREXi tankla, millele rahvas vastu hakkas.

Astrid Hindriks: Ühendused arutasid linnavalitsuse poolt pakutavat peatuse kohta K-Rauta juures ja leiavad, et sinna ei mahu kaasaegne liiklussõlm, nagu EL seadused seda näeksid. Meil on nägemus, et peatus võiks olla Rääma pool Papiniidu silda, kus ehitajate tee keerab silla suunas. Tegemist on looduskaitselise metsatukaga, kuid mitte väga kõrgetasemeline.

Andres Metsoja: Enne on vaja teada, kas üldse on võimalik tuua koridor läbi linna ja mida see eeldab. Alles siis saab vaadelda kuhu peatus planeerida.

Heiki Mägi: Pluss veel, et peab olema kahetasandiline, mis eeldab suurt maa-ala kasutust. Andres Metsoja: Oluline on tehnilise lahenduse olemasolu.

Astrid Hindriks: Kas on võimalik meie poolt (planeerimise Nõukoda) vaatleja staatuses isik teie komisjonis?

Tiiu Pärn: See on täiskohaga töö, kas keegi teist on selleks valmis vabatahtlikuna tegema? Peame kaasamise kavas võimalusi kaaluma.

Andres Metsoja: Protsess on avatud ja avalik, alati võib osaleda. Tunnustan teie huvi RB arengute suhtes ja valmidust kaasa rääkida. Eriline tänu Ivarile väga kõrgetasemelise esitluse eest. Loodan uuesti kohtuda!


Protokollis Krista Habakukk
Juhatas Astrid Hindriks, MTÜ Kodanikujulgus, 5029152/ astrid.hindriks@gmail.com


Vaata kaEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki