Siin lehel toimub avalik arutelu Rääma 7 (endine Masinatehas) kinnistu arendamise teemadel.
Probleemi kirjeldus[]
Kuigi Rääma 7 kinnistul asuvad endise Masinatehase varemed risustavad Pärnu jõe kallaste üldilmet, ei ole siiani kinnisvaraarendajatega kokkuleppele jõutud. Rääma selts on vastu arendajate soovile ehitada kümne- kuni 12korruselisi kortermaju, mis varjaksid varasema asustuse eest päikesevalguse ja rikuksid ajaloolise hoonestuskõrguse. Uute elamispindade ehitamisel pole ette nähtud teenuste lisandumist ja praeguses olukorras on Pärnus küllaldaselt vaba elamispinda, mille järele pole nõudlust.
Huvirühmad[]
- Rääma 7 kinnistu omanik
- Rääma selts
Huvirühmade seisukohad kinnistu arendamiseks[]
Rääma seltsi seisukoht[]
- Pärnu Linnavalitsus
- Suur-Sepa 16
- 80098 PÄRNU
VAIE (Rääma 7 Pärnu detailplaneeringu eskiisi kohta)
Seoses Pärnu linna Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringuga esitatud eskiislahendusega esitan vaide järgmiste punktidega:
- 1. Rääma tn 7 kohta on Pärnu Linnavalitsus väljastanud kinnistu omanikule olemasolevate hoonete (nn. masinatehas) lammutamiskohustuse, mida aga kinnistu omanik pole mitme aasta jooksul täitnud. Palume Pärnu Linnavalitsusel ennem antud kohustuse täitmist mitte menetleda Rääma 7 detailplaneeringut.
- 2. Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on Rääma tn 7 ärimaa ja üldmaa ning vastavalt üldplaneeringule ei ole võimalik antud alale planeerida korterelamuid ning seega palume Rääma 7 eskiilslahendusega edasi mitte tegeleda ning saata tagasi kinnistu omanikule.
- 3. Rääma tn 7 piirneb Pärnu jõega, mis on Natuura 2000 ala ning Keskkonnamõjude hindamise ja keskonnajuhtimissüsteemi seadusele tuleks läbi viia keskonna mõjude strateegiline hindamine ning ilma selleta ei ole alust, mille järgi oleks garanteeritud Natuura 2000 alade kaitse.
- 4. Seose Rääma 7 detailplaneeriguga tuleks kindlasti nõuda ka kinnistu omanikult sotsiaalmajanduslikku uuringut . Analoogne nõue esitati Pärnu linna poolt olemasolevale Kaubamajakale aga uue piirkonna ja elu tekkimisel Rääma 7 kinnistule on antud mõjude eelanalüüs ülioluline.
- 5. Rääma 7 omanikult tuleks Pärnu linnal nõuda ka eskiisprojektil mahtusid markeerivad hoonete kõrgused viia vastavusse reaalsusega, kuna on ilmselgelt eksitavad ning võivad jätta mulje, et 6-korruselised hooned ja jõeäärsed olemasolevad 2-korruselised hooned on praktiliselt ühekõrgused.
- 6. Rääma 7 asub Pärnu linnas Rääma ajaloolise väärtusega elamurajoonis, mis on miljööväärtuslik ala ja kuhu planeerides tuleks arvestada naaberkinnistute elamute kõrguste ja kubatuuridega. Tänane eskiislahenduse plaan näeb ette ehitada hooneid, mis rikuvad tänaste kinnistute omanike õigust loomulikule valgusele ning halvendavad seeläbi nii naaberkinnistute hoonete olukorda, kui ka suurendavad hoonete ülalpidamiskulusid (kütte- ja valgustusarved suurenevad ning kindlasti ka remondikulud) ning seeläbi põhjustavad otsest ning kaudset materjaalset kahju naaberkinnistute omanikele. Rääma 7 eskiislahendus halvendab oma korruselisusega otseselt kõigi naaberkinnistute tänaseid elutingimusi ning seega on sobimatu ja lubamatu.
- 7. Rääma 22 kinnistu omanikuna olen seisukohal, et Pärnu linn ei vaja suuremal määral uute suurte kortermajade ehitust, mis seisavad praktiliselt tühjalt. Näitena võib tuua Pärnu jõe kaldal asuvad nn. keldri majad, kus enamjaolt asuvad vaid suvekortereid, mis suvevälisel perioodil seisavad tühjalt. Minu arvates ei ole 1-2 toaliste korterelamute juurdeloomine suuremal hulgal Pärnu linna arengu seisukohalt vajalik. Võimalusel võiks uusehitistesse planeerida 3-4 toalisi kortereid, mis sobivad paremini perekondadele ning mis võiks olla eelduseks, et leida Rääma piirkonda püsielanikke. Tühjalt seisvad väikekorterid toodavad linnale vaid püsikulu (tänavate korrashoid, valgustus jne .) ning sotsiaalprobleeme (kuritegevus, huligaansus jmt). Kehtivate planeerimispõhimõtete järgi otsustab kohalik omavalitus mida ja kuhu ehitada. Seoses eeltooduga teen ettepaneku Pärnu linnale mitte lubada antud piirkonda ehitada ainult korterelamuid, sest tegelikult vajab antud piirkond eelkõige kaubanduspinda ning teenindusasutusi. Räämal ja Ülejõe piirkonnas on sisuliselt ainult üks suurem kauplus Säästumarket, mis pakub väga piiratud kujul kaupu ning üldse mitte teenuseid, mistõttu peavad antud piirkonna elanikud selleks siirduma teistesse linnaosadesse, koormates sellega nii liiklust kui ka lõhkudes linnatänavaid. Rääma 7 est võiks meie nägemuse järgi kujuneda kogukonnakeskus kohalikele elanikele.
- 8. Rääma tn 7 detaiplaneeringu eskiis näitab ka ehituse laienemist kaldakaitsevööndini kui ka paadisildade ehitamist Pärnu jõele. Pärnu jõe kallas on pehme ja lihkeohtlik ning ilma keskonnamõjude ekspertiisita oleks planeerimine ning ehitus antud piirkonda vastutustundetu ning eluohtlik ja ka ebaseaduslik. Rääma piirkonna jõeäärne ala vajab terviklahendust ning lisaks eluasemete rajamisele tuleb arendajatel luua ka taristu, mis toetab antud hoonestust. Planeeringuga tuleb seada alale kinnistuvälise taristu rajamise kohustus. Alles peale taristu väljaehitamist väljastada hoonetele ehitusload. Rääma piirkond vajab eelkõige avalikku ruumi, kaubandust ning alles siis korterelamuid.
- 9. Linnavalitusele esitatud Rääma tn 7 planeering ei arvesta tänavate võrku ning Pärnu linna plaani muuta tulevikus Rääma tänav 4-realiseks. Olemasolev tänav, Rääma tn 9 juures, ei jätku Rääma tn 7 planeeringu plaanides ning tekitab ebamäärase tupiku, mis paraku täna ei saa olla läbimõeldud planeering.
- 10. Rääma tn 7 eskiisil toodud parkimiskohtade arv ei ole piisav ning ei vasta tänapäevastele vajadustele. Minimaalselt tuleks nõuda 1 parkimiskoht ühe korteri kohta.
- 11. Rääma tänava laienduseks tuleb sõlmida Rääma 7 arendajaga leping maa tasuta võõrandamiseks. Notariaalne leping peab olema sõlmitud detailplaneeringu kehtestamise ajaks.
- 12. Olen veendunud, et Pärnu jõe kallas vajab kaldakindlustust Rääma 7 krundi juurest ning see tuleks panna Rääma 7 arendaja kohustuseks. Täna on praktikas näha, et jõevesi on lõhkunud ja hävitamas antud kinnistu juures asuvat nn. Jaansoni rada ning tegemist on ilmselgelt lihkeohtliku alaga.
Priit Sutt, Rääma seltsi esimees, priitsutt@hot.ee
Idee rajada Rääma 7 kinnistule uus ujula, veekeskus ja hotell[]
Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3056061/uue-ujula-idee-eestvedaja-ootab-kaasamotlejaid
Allan Vainikk (MTÜ Raba Ujumisklubi eestvedaja) on tulnud välja ideega rajada Pärnusse nüüdisaegne ja üldtunnustatud standarditele vastav siseujula. Tegu oleks mitte lihtsalt basseiniga, millel on ümber neli seina ja peal katus, vaid multifunktsionaalse treeningkompleksiga koos sportlasi majutava hotelliga. Pärnu spaadest leiab küll eri mõõdus basseine, ent need pole spordi- vaid suplusbasseinid, mis on mõeldud on eeskätt lõõgastujatele, mitte treenijatele. Treenimiseks kasutatavad Raba ja Koidula bassein on aga moraalselt väsinud ja liiga väikesed.
Uut ujulat on vaja, kuna nõukogude ajast pärinevad ujulad Koidulas ja Rabas on oma aja ära elanud. Raba ujula paneb ilmselt kevadel uksed lõplikult kinni ning ühes sellega lõpeb ka ujulat haldava MTÜ Raba Ujumisklubi tegevus. Tegevuse lõpp ei ole kuupäevaliselt paigas, see sõltub klubi majanduslikust käekäigust, aga midagi rõõmustavat see ei luba. Pärast Koidula ujula taasavamist kolis Pärnu linna spordikool oma treeningud sinna tagasi ja Raba klubi kaotas kopsaka osa sissetulekust. Raba ujulas on jäänud käima peamiselt harrastusujujad ja maakonnakoolid, kelle kohustusliku ujumise algõpetuse tunnid on Raba ujulas. Paraku ei ole klubil anda maalastele kohustuslikuks ujumise algõpetuseks treenerit ega ole pakkuda treenerit ka ujumisringis käijatele. Treeneri puudusel ei saa ujumisklubi oma põhikirjalisi eesmärke täita ja teenida tegevuskuludeks vajalikku raha. Noori koolitatud spetsialiste on võimatu Pärnusse meelitada, sest neile ei ole siin midagi pakkuda. Kuna treenereid ei ole, on vähe ujujaid, ja kuna ujujaid on vähe, võib ju mõelda, et äkki ei olegi nüüdisaegset ujulat vaja. See on surnud ring, millest pärnakad peaksid välja murdma.
Uue ajakohase ujulakompleksi võiks ehitada endise masinatehase tootmishoone asemele Rääma 7 kinnistule Jaansoni raja äärde. Mäletatavasti ei saanud kinnistu omanik sinna aastaid tagasi kohalike elanike vastuseisu tõttu korterelamuid püstitada. Ujulakompleksil oleks rohkem lootust kohalike poolehoiule. Rääma 7 omaniku AS Nordeconi juhatuse liige Avo Ambur ütles, et kuna ettevõtte tegevusala on ehitamine, ollakse eeskätt huvitatud kompleksi ehitamisest. Ujulakompleksi rajamise võimalikkusest Rääma 7 kinnistule on tema sõnul siiski vara rääkida, kuna selleks puudub praegu planeeringujärgne võimalus.
Et ujulat ülal pidada, peaks kompleksi üks osa olema hotell, sest sportlastele sobivat ööbimisruumi pole meil piisavalt. Ujulakompleksi hotellis võiksid olla kahesed numbritoad, mis on vajadusel laiendatavad nelja- kuni kuuekohalisteks. Noorsportlastel ei ole probleemi elada toas mitmekesi, küll annab see võimaluse müüa tube letihinnast soodsamalt. Kompleksi rendipindadel tegutseksid söögikohad, toidupood, ilusalong, ravikabinetid ja veel üht-teist vajalikku, et treenija saaks ühe katuse alt kõik tarviliku kätte.
Ujulas endas peaks töötama mitu treeningbasseini: üks täismõõdus kümne rajaga põhibassein pikkusega 50 meetrit, mis peaks suutma vastu võtta Euroopa meistrivõistlusi, ja selle kõrval võiks olla 25meetrine soojendusbassein.
Laste jaoks peaks keskusesse ära mahtuma pisem madalama ning soojema veega basseinike.
Ideid, kuidas kompleks suudaks end ülal pidada, on veel, ent neist pole mõtet rääkida enne, kui pärnakad on loonud uut ujulat toetava initsiatiivrühma.
Oleks õige aeg kutsuda ümarlauale need inimesed, keda ujula mõte kõnetab ja kes tahavad sinna mis tahes moel panustada.
Kui oma ujula teevad eraettevõtjad, peaks see teenindama kogu maakonda. See peaks olema rahvusvahelise tasemega ujumisvõistluste toimumispaik ja treeningkeskus. Vee müümine ei piirdu ainult ujujatega. Korralikku basseini on vaja ka jalgratturitele, triatleetidele, purjetajatele ja sõudjatele. Aegade täitmine ujulas ei ole probleem, küsimus on pigem teenuse hinnas.
Pärnu linna arengukava kohaselt peaks linn alustama uue ujula ehitamist 2016. aastal. On ilmselge, et kaht uut ujulat Pärnusse rajada ei ole majanduslikult otstarbekas.
Masinatehase ala ei ole aga ainuke potentsiaalne asukoht. Üks Pärnu linna pakutud ujula asukoht on näiteks tühi plats Bauhofi taga Jaansoni raja ääres.
Priit Suti kommentaar[]
Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3056057/kommentaar-ujula-sobiks-masinatehase-asemele
Priit Sutt (Rääma seltsi esimees): Ujula sobiks masinatehase asemele. Suurepärane idee ja äärmiselt arukas teemakäsitlus, sest praegu ei ole esmavajadust uute tühjaks jäävate korterite järele, vaid Rääma vajab ühiskondlikke teenuseid. Räämakaid küsitledes on selgunud, et suurim vajadus on ühiskondlike teenuste ja kaubanduse järele. Ujula koos kaupluste, söögikohtade, hotelli ja vajadusel ka korteritega on hea idee ning väärib igati toetust. Masinatehase krunt asub sisuliselt südalinnas, sinna on hea ligipääs Pärnu igast punktist. Asukoht südalinnas jõe ääres on tugev argument, mis toetab idee edukat realiseerumist. Oleme igati valmis ümarlauas osalema ja ideega edasi liikuma. Linna arengukavas on ujula ilusasti sees ja 2016. aastal võiks ehitus alata. Praegu on aga vaja linna esindajad ja masinatehase omanikud ühe laua taha saada. Loodame parimat ja liigume teemaga edasi. 2015. aasta tundub tulevat huvitav aasta.
Detailplaneering[]
Kirjeldus[]
PÄRNU LINNAVALITSUS
PLANEERIMISOSAKOND
Suur-Sepa 16 Telefon 444 8330 Registrikood 75000064
80098 PÄRNU Faks 444 8331 e-post planeerimine@lv.parnu.ee
www.parnu.ee
Pärnu Linnavalitsus
Märge tehtud: 12.04.2016
Kehtib kuni: 11.04.2091
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
12. aprill 2016 nr 8-4/5608-48
Pärnus Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond teatab käesolevaga, et 02. maist – 30. maini 2016 toimub Rääma tn 7 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on 14 412 m2, mis hõlmab Rääma tn 7 kinnistut ja millel paiknevad endise Pärnu Masinatehase hooned. Planeeringuga nähakse ette Rääma tn 7 kinnistu jagada kuueks krundiks. Planeeritud krundi EK-1 kasutamise sihtotstarve on 75…95% korterelamu maa ja 5…25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Planeeritud kruntide EK-2, EK-3,EK-4 ja EK-5 kasutamise sihtotstarve on 90…100% korterelamu maa ja 0…10% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Arvestades Rääma tänava perspektiivse laiendamisega, nähakse ette Rääma tänavaga külgneva, 100% tee- ja tänava maa sihtotstarbega krundi, EK-6 moodustamine.
Igale planeeritud elamumaa/ärimaa krundile on lubatud rajada kaks hoonet, kruntide maksimaalne täisehitatus on 30 % krundi pinnast. Maksimaalne korruselisus on kuus maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Hoonestuse kõrguse muutumine toimub laineliselt, hoonestuse kõrgused nähakse ette vahemikus +13,5 m - +21,2 m. Hoonete vaheline ala haljastatakse. Kruntidele on kavandatud 30% haljastust.
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonideks väikeelamumaa ning äri- ja üldmaa. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates maakasutuse juhtfunktsiooniks korruselamumaa/ärimaa.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks jõe poole planeeritavate, avalikuks kasutamiseks mõeldud mänguväljakute kavandamiseks.
Koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KHS) eelhinnangus on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: maakasutus, veekasutus, geoloogia, üleujutusala, heited, looduskaitse, Natura 2000, Pärnu jõe hoiuala, muinsuskaitse, turvalisus. Rääma tn 7 kinnistu planeeringu KSH eelhinnangu põhjal ei oma planeeritud tegevus olulist keskkonnamõju, planeeringu rakendamisest tulenevad keskkonnamõjud on linnakeskkonnale tavapärased, sobivad ja kohased.
Teil on õigus detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel planeeringuga tutvuda ja esitada oma kirjalikke arvamusi ja seisukohti planeeringu lahenduse kohta. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke arvamusi, korraldab kohalik omavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning teatab kohalikus ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist selle läbiviimise ajast ja kohast.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub tööpäeviti kella 08.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuse esimesel korrusel asuvas planeeringute saalis 103, aadressil Suur – Sepa tn 16 ja Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee.
Selle aja jooksul võib esitada kirjalikke arvamusi ja seisukohti planeeringu lahenduse kohta - koha peal, posti teel või saata e-posti aadressile infospetsialistid@lv.parnu.ee.
Detailplaneeringu väljapanek, avalik arutelu ning suuliste ja kirjalike arvamuste esitamine on avalik ehk avatud menetlus. Planeerimisseadus tagab kohapealse juurdepääsu materjalidele nii planeeringu koostamise ajal kui järel. Planeeringu koostamise ajal tuleb puudutatud isikutel arvestada avalikkusega.
Lugupidamisega
Maire Nigul
Ehitusjärelevalve teenistuse juhataja osakonna juhataja ülesannetes
Ülle Tuulik
444 8353 ulle.tuulik@lv.parnu.ee
Arvamused[]
Selts Rääma[]
ETTEPANEKUD
RÄÄMA tn 7 kinnistu
DETAILPLANEERINGULE
Pärnus, 30.05.2016.a.
1. Täna kehtivas Pärnu linna üldplaneeringus 2001 - 2025 on peatükis Ülejõe linnaosa p. 3.2. järgi detailplaneeringu ala ette nähtud väikeelamu ning äri-ja üldmaa funktsiooniga aladeks. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut ja suurendada elanike ja autode arvu piirkonnas. Planeeriguga soovitakse muuta piirkonnas väljakujunenud elukeskkonda. Üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud.
ETTEPANEK
Jätta kehtiv üldplaneering muutmata.
2. Detailplaneeringus nähakse ette planeeritavaid ehitisi oluliselt kõrgemana, kui olemasolevate tootmishoonete kõrgus. Planeeringus tuleb arvestada ehitiste kõrguse planeerimisel planeeringu ala naabruses asuvate väikeelamu alade hoonestuse kõrgusega.
ETTEPANEK
Planeerida ehitiste kõrgus sarnaselt naaberkinnistutel asuvate väikeelamu hoonestuse kõrgusega maksimaalse kõrgusega 11 meetrit.
3. Planeeringuga nähakse ette jagamisel moodustuvate korruselamufunktsiooniga kinnistute täisehitus protsendiks 30% kinnitu pindlast. Arvestades Rääma tn ja Kaevu tn piirkonna ning teiste naaberkinnistute Rääma 9-19 alal kehtiva detailplaneeringuga väljaarendatud kinnistute täisehitusmahtu, on suurimaks lubatud täisehitusmahuks 20% kinnistu pindalast.
ETTEPANEK
Planeerida moodustatavate kinnistute suurimaks lubatud täisehitusmahuks 20% kinnistu pindalast.
4. Kehtiva Üldplaneeringu kohaselt on planeeringu ala maakasutuse sihtostarbeks väikeelamu ning äri-ja üldmaa. Üldmaa sihtotstarve on kavandatud Rääma oja avamisega avalikuks kasutuseks ning oja kallastele paatide kaikohtade rajamiseks.
ETTEPANEKU
Avada Rääma oja ning planeerida oja kallastele paatide kaikohtade rajamise võimalus.
5. Planeeringus ei ole esitatud ehitatavate kortermajade korterite arvu. Arvestades kortermajade korruselisust kuni kuus korrust võib eeldada, et kortereid on kavandatud rajada mitte vähem, kui 170 korterit. Planeeringus nähakse ette 133 parkimiskoha rajamist. Arvestades, et kortermajade planeerimisel tuleks arvestada väljakujunenult minimaalselt kahe parkimiskohaga korteri kohta, on planeeringus puudu 207 parkimiskohta.
ETTEPANEK
Planeerida parkimiskohti vähemalt kaks parkimiskohta iga planeeritava korteri kohta.
6. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt nähakse ette Rääma tn laiendamine nelja realiseks sõiduteeks. Rääma tn 19 detailplaneeringuga on Rääma tn laiendus ellu viidud ja moodustatud laienduse tarbeks Rääma tn 19c kinnistu.
Planeering näeb samuti ette Rääma tn laienduseks moodustatava kinnistu EK-6 moodustamise, kuid oluliselt kitsamana, mis ei taga Rääma tn perspektiivset laiendamist neljarealiseks sõiduteeks ja jalakäijate-kergliiklusteeks sarnaselt Rääma 19 detailplaneerigus ettenähtule.
ETTEPANEK
Nihutada planeeritava krundi EK-6 lõunapoolset piiri samale joonele Rääma 19c kinnitu lõunapoolse piiriga selliselt, et oleks perspektiivis võimalik tulevikus laiendada Rääma tn neljarealiseks sõiduteeks.
Pärnus, 30.05.2016.a.