FANDOM



L 22.3.2014 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik
R 28.3.2014 kell 19.00 Tõrva kirik-kammersaal
E 12.5.2014 kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu



RICHARD WAGNER

Richard Wagner (1813-1883)

Wesendoncki laulud WWV 91 (1857-1858)
1. Der Engel
2. Stehe Still
3. Im Treibhaus
4. Schmerzen
5. Träume

Hugo Wolf (1860-1903)

Hispaania lauluraamat, 1.osa. Vaimulikud laulud (1888-1889)
1. Nun bin ich dein (Paul Heyse Hita peapiiskopi Juan Ruizi järgi)
2. Die du Gott gebarst, du Reine (Paul Heyse Nicolas Nuñezi järgi)
3. Nun wandre, Maria (Paul Heyse Ocaña järgi)
4. Die ihr schwebet (Emanuel von Geibel Lope Felix de Vega Carpio järgi)
5. Führ mich, Kind nach Bethlehem (Paul Heyse tundmatu autori järgi)
6. Ach, des Knaben Augen (Paul Heyse Lopez de Ubeda järgi)
7. Müh'voll komm' ich und beladen (Emanuel von Geibel)
8. Ach, wie lang die Seele schlummert! (Emanuel von Geibel tundmatu autori järgi)
9. Herr, was trägt der Boden hier (Paul Heyse tundmatu autori järgi)
10. Wunden trägst du mein Geliebter (Emanuel von Geibel José de Valdivielso järgi)
Kai Kallastu (sopran)
Andrus Kallastu (klaver)


Kontserdil kõlavad Richard Wagneri Wesendoncki laulud ning Hugo Wolfi vaimulikud laulud Hispaania lauluraamatust.

Wesendoncki laulud on kirjutatud ajal, kui Wagner töötas ooperiga Tristan ja Isolde. Laulud ilmusid 1857-1858 pealkirja all Fünf Gedichte von Mathilde Wesendonk für eine Frauenstimme und Klavier kirjastuses C. F. Peters.

Mathilde Wesendonck oli Wagneri patrooni, Otto Wesendoncki, naine. Wagner peatus koos oma naise Minnaga Wesendonckide juures Zürichis, kui ta oli pärast 1849. aasta Dresdeni ülestõusu sunnitud Saksimaalt põgenema. On arvatud, et Wagneril ja Mathilde Wesendonckil oli armuromaan. Igal juhul töötas Wagner samal ajal intensiivselt ooperi Tristan ja Isolde kallal ning Wesendoncki lauludel on ooperi muusika kujunemisel suur roll. Wesendoncki luuletused olid nukrad, paatoslikud, paljude Schuberti laulude tektide autori Wilhelm Mülleri stiilis. Nende keel oli siiski hõredam ja intensiivsem kui tüüpilisel romantilisel luulel. Wagner ise kutsus neist kaht laulu Tristani ja Isolde etüüdideks, sest ta kasutas neis esimest korda ideid, mida ta hiljem rakendas ooperis. Laulus "Träume" on võimalik kuulda armuduetti ooperi teisest vaatusest ning ajaliselt viimasena komponeeritud laulus "Im Treibhaus" kolmanda vaatuse prelüüdi. Samuti läbib tsükli kõiki viite laulu Tristanist tuntud kromaatiline harmoonia.

Wagner kirjutas laulud algselt naishäälele ja klaverile, kuid orkestreeris hiljem laulu "Träume" kammerorkestrile. Laulu orkestriversiooni esiettekanne toimus Mathilde akna all tema sünnipäeval, 23. detsembril 1857. Kogu tsükli esiettekanne toimus Mainzis 30. juulil 1862 pealkirja all Viis laulu naishäälele. Siiski on seda tsüklit laulnud ka mehed: näiteks Lauritz Melchior on salvestanud laulud "Schmerzen" ja "Träume" His Masters Voice-le 1923. Laule on esitanud ka tenorid Franco Corelli, Plácido Domingo, Jonas Kaufmann ja Andrea Bocelli ning bass Paata Burchuladze.

Terve tsükli orkestreeris suurele orkestrile Wagneri-dirigent Felix Mottl. Tsüklist on ka mitmeid uus-orkestratsioone: 1972. aastal itaalia heliloojalt Vieri Tosattilt, 1976. aastal saksa heliloojalt Hans Werner Henzelt ning 2013. aastal prantsuse heliloojalt Alain Bonardilt (häälele, klaverile, karnetile, tšellole ja idamaistele löökpillidele).


1888 ja 1889 aastad olid Hugo Wolfi jaoks väga viljakad. Neil aastatel sündis ka Hispaania lauluraamat (Spanisches Liederbuch), mis põhineb nii vaimulikel kui ka ilmalikel tekstidel. Tsükkel on ilmunud trükis aastal 1891. Wolf valis laulutsükli tekstid Paul Heyse'i and Emanuel Geibeli poolt 1852. aastal saksa keelde tõlgitud hispaania luule hulgast. Originaaltekstidest on paljud anonüümsed, kuid esineb ka tekste Miguel de Cervanteselt, Lope de Vegalt ja Gil Vicentelt. Wolf töötas tsükli kallal oktoobrist 1889 aprillini 1890. Ta jagas tsükli kahte ossa: 10 vaimulikuks ja 34 ilmalikuks lauluks.

Paljudes vaimulikes lauludes on juttu Neitsi Maarjast teel Betlemma, mis meenutab samas ka Risti teed. Mõlemal juhul on tegu samas teega paradiisi. Ilmalikes lauludes on põhiliseks teemaks armastus, mis andis Wolfile võimaluse kirjutada ülevoolavalt emotsionaalset ja palavikulist muusikat. Tsükli mõlemat osa iseloomustab jõuline dramaatiline väljenduslaad.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010, 2012 ja 2014. (http://www.kallastu.ee)

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee)

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki