Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu
14.10.2013 kell 18.00 Are vallavalitsus
PROTOKOLL
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.
Koosoleku avas Are vallavanem Lauri Luur.
Koosoleku juhataja Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tutvustas lühidalt Rail Baltic projekti.
ETTEKANNE: Antti Moppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest:
Küsimus: Millega toome paberi Soomest Eestisse?
Vastus (Antti Moppel): Helsingi-Tallinn laevaliiklus jääb alles. Siiski on analüüsitud, et rongi vahepealne kasutamine on kasumlikum ja kiirem võrreldes ainult laeva kasutamisega.
Küsimus: Kas lätlased ja leedukad ikkagi on selle projektis piisavalt huvitatud?
Vastus (Antti Moppel): Pea iga päev oleme nendega koostöös. 2015 peab eelprojekt valmis olema. Kui sellel ajal ütlevad Läti ja Leedu, et nad ikkagi ei taha, siis ei tule raudtee.
Küsimus: Kas on tehtud on raudtee kahjuliku mõju (majanduslike mõjude) analüüs?
Vastus (Antti Moppel): Ei ole tehtud. Sest siiani oli projekt liiga üldisel tasemel. Praeguse planeeringu käigus tehakse täpsem tulude/kulude analüüs.
Küsimus: Millal selline analüüs tuleb?
Vastus (Antti Moppel): Täpsema kulu poole pealt saame rääkida, siis kui on olemas eelistatud trassivariant.
Märkus: Via Baltica puhul ei tulnud ju kulude analüüsi.
Vastus (Tiiu Pärn): Tõesti kaudseid kulusid ei analüüsitud. Via Baltica planeering on pikalt ette planeeritud. Raudtee puhul on situatsioon hoopis teine, kuna projekteerimine ja ehitusfaas järgnevad kohe planeerimise protsessile.
Ettepanek: Maa müük riigi poolt tuleb lõpetada, et riigil oleks hiljem võimalus maid ümber kruntida.
Vastus (Antti Moppel): Ei oska sellele otseselt vastata. Igale olukorrale tuleb läheneda situatsiooni põhiselt.
Küsimus: Mis saab Leedu piirist edasi?
Vastus (Antti Moppel): Poola rekonstrueerib oma raudteed ja tõstab oma kiirused 160 km/h. Suured kõrvalepõiked tõmmatakse sirgeks. Riikidevahelisi lepinguid Poolaga hetkel ei ole, kuid on lubadused. Neile tuleb siiski pidevalt peale käia, kuna tegemist on suure riigiga, kellel on ka muid suuri raudteeprojekte.
Küsimus: Kes hoolitseb Eesti inimeste eest, et mõju inimestele oleks võimalikult väike? Looduskeskkonna eest hoolitseb Keskkonnaministeerium. Milline ministeerium hoolitseb inimeste eest selle projekti raames?
Vastus (Antti Moppel): Planeerijad on teinud head tööd ja proovitud on majapidamiste likvideerimise vajadust vältida ja mõjusid inimestele minimaliseerida. Kõik asutused ja osapooled hoolitsevad inimeste eest ja ka selles protsessis ei ole inimeste huvid kindlasti viimasel kohal.
ETTEKANNE: Raido Kivikangur (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist:
Küsimus: Kas aastal 2030 saab ka kiiremini sõita, kui Euroopa määrused muutuvad?
Vastus (Raido Kivikangur): Hetkel projekteerime kehtivate normide ja 240km/h kiiruse järgi.
Küsimus: Suur osa kaubaliiklusest liigub öisel ajal. Kas müra vastab ka öisel ajal normidele?
Vastus (Raido Kivikangur): Müra normid rongidele ja öise aja müra tasemete normid tuleb kindlasti tagada.
Küsimus: Kas ei ole võimalikkus, et normid viiakse tasakaalu reaalse olukorraga? (viidati kaitsevööndi muutmise seaduseelnõule)
Vastus (Raido Kivikangur): Kaitsevööndi muutmise eesmärk oli põhjustatud sellest, et raske on määratleda tihe- ja hajaasustusest.
Küsimus: Kas võin olla kindel, et need müranormid ei muutu?
Vastus (Raido Kivikangur): Me ei saa ette näha kõiki tuleviku muudatusi , kuid hetkel toimub projekteerimine nendele normidele vastavalt.
Küsimus: Trassikoridor läheb läbi dendropargi (jääb täpselt 350 m trassikoridori alla). Mis sellest saab?
Vastus (Pille Metspalu): Vaatame kaardi peal täpsemalt pärast.
ETTEKANNE: Pille Metspalu ja Marika Pärn (Hendrikson & Ko) andsid ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust, sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest. Anti ülevaade olemasoleva trassi kasutamise võimalikkuse analüüsist lõigul Röa-Pärnu.
ETTEKANNE: Heikki Kalle (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.
DISKUSIOON:
Küsimus: Mis vanast raudteest saab?
Vastus (Jaak Simon): Tallinn-Viljandi jääb 30ks aastaks. Lelle Pärnu saatus sõltub Rail Balticust. Lelle Pärnu trassi peal on plaanitud vähemalt 10ks aastaks viia kiirus ka seal 100 km/h (paiguti 120 km/h).
Küsimus: Kas ministeeriumid on omavahel ka suhelnud ,mis saab nende väikeste peatustega praeguse trassi ääres?
Vastus (Antti Moppel): Kui vaadata reisijate käivet sellel trassil, siis tuleb tulevikus sealne olukord lahendada bussitranspordiga.
Küsimus: Miks ei ole Via Balticat kaardi peal?
Vastus (Marika Pärn): Väga õrna värviga on siiski koondkaardi peal.
Ettepanek: Pisematele kaartidele märkida Via Baltica koos oma kaitsevöönditega.
Vastus (Marika Pärn): Vaatame ja täpsustame üle selle.
Küsimus: Kas kaaluti Via Baltica ja Rail Baltic trasside ühendamist?
Vastus (Tiiu Pärn): Via Baltica planeerimisel seda ei tehtud, kuna ei olnud nii kindlat eesmärki ja teostus on liiga keeruline.
Vastus (Jaak Simon ): Kõrvuti olles on nende mõju palju raskem leevendada. Väiksed imetajad saavad raudtee ületada, aga siis on neljarealine maantee ees. Via Baltica läheb läbi asustuse ja seal oleks kahe sellise objekti mõju väga suur. Maantee kurv on erineva geomeetriaga, kui raudteel ja nende kahe vahele jääks kasutuid maasiile. Vaadatud on ka teiste riikide kogemusi ja seal ei ole need pigem ära tasunud.
Küsimus: Miks antud projektis on Natura alad tähtsamad kui inimesed?
Vastus (Heikki Kalle): Eelvaliku kriteeriumina on inimene oma elamutega üheks välistava kriteeriumina. Me võtsime Natura kohustuse Euroopa Liiduga liitudes endale. Ka teistes riikides on Natura alad välistavad tegurid ehk kui tegevus ei vasta Natura ala kaitseeesmärkidega, siis seda lubatud ei ole. Juhul, kui tegemist on esmatähtsate elupaigatüüpidega.
Küsimus: Nimetage üks küla mis ei ole ajaloolise väärtusega
Vastus (Heikki Kalle): Nõus, Eestis asustus on ajalooline igal pool.
Küsimus: Kas on võimalik, et euronõuetega pingutatakse üle?
Vastus (Heikki Kalle): Seda peavad riigi esindajad kommenteerida.
Vastus (Tiiu Pärn): Euroopa Liidu direktiivid on riikidele otsekohalduvad.
Küsimus: Kas KSH juures panete hinnasildi juurde kõigile mõjudele? Kas oleks mõteks mingis osas panna raudtee postidele?
Vastus (Heikki Kalle): Hindame kõiki mõjusid. Meie saame soovitada leevendavaid meetmeid.
Küsimus: Milline on barjääriefekti maksumus?
Vastus (Heikki Kalle): KSH ei väljanda nii palju numbriliste andmetega, kui hinnangutena.
Küsimus: Kas on arutatud, et Kaismast mööda minna?
Vastus (Marika Pärn): Vändrast tuli ettepanek minna osaliselt olemasolevale trassile, kuid seal ei arvestatud majade ja Natura aladega.
Küsimus: Pärnu linnast välja minna ei ole ju võimalik minna ilma Natura ala läbimata. Kaaluda võiks ka teisi Natura alade läbimisi.
Vastus (Heikki Kalle): Enne Natura hindamiseta ei saa seda täpsemalt öelda, kas on võimalik Pärnu maastikukaitsealast läbi minna. Sindi alternatiivi ei saa seega enne välistada, kui Natura hindamine on tehtud. Hetkel on Natura hindamine veel läbi viimata.
Küsimus: Kas te olete selle projekti käigus arvestanud loodusjõududega, täpsemalt üleujutuspiirkondadega? Mis juhtub nende piirkondadega peale raudtee rajamist?
Vastus (Heikki Kalle): Ühe kriteeriumina on see hindamises sees. Hüdrogeoloogid on töörühma kaasatud.
Küsimus: Kes selle projekti kinni maksab? Meie lennundus, olemasolev raudtee ja maanteed on raskes olukorras. Sooviksin kaudsete kulude hüvitamist. Mida me vedama hakkame?
Vastus (Antti Moppel): Eesti Raudtee on majanduslikult heal järjel. Estonian Air hakkab jalgu alla saama. Praegu on võimalus 85% Euroopast rahastus saada. Finantsplaani kohaselt ei ole omaosalus suure finantskoormusega. Kui me 85% ei saa siis on see problemaatilisem.
Ettepanek: Raudtee puudutab paljusid inimesi ja räägitakse, et raudtee on tasuv projekt. Aga see on nende inimeste arvelt, kes seda taluvad. Kõik need inimesed peaksid olema siis mingis osas selle raudtee osanikud.
Vastus (Antti Moppel): Majanduslik ja sotsiaalmajanduslik kasu on kaks erinevat asja. Loodame, et saame ikkagi piisavalt leevendada neid mõjusid. Üks finantsvõimalus on võlakirja emissioon vabaturul.
Küsimus: Kas on arvestatud palju on postidel raudtee on kallim tavalisest. Vastus (Heikki Kalle): 3-4 korda.
Küsimus: Võõrandatakse 35 m aia sees. Kas kaitsevööndis saab vabalt mets kasvada?
Vastus (Jaak Simon): Otsest keeldu ei ole. Ainult juhtudel, kui teemeister tunnetab ohtu raudteele. Raietöödel tuleb olla lihtsalt ettevaatlikum.
Küsimus: Meil on savipinnased, ehk siis vibratsiooni probleem on suur. Mina tunnen 300 m kauguselt sõitvat raskeveokit.
Vastus (Heikki Kalle): Tuleb eristada tervise ja hoonete normatiivseid tasemeid ja häiringu tasemeid. Häiringut võib tunda kindlasti kaugemale.
Küsimus: Puuraugud kavatsetakse puuride iga 100m tagant. Kas see rikub ära põhjavee?
Vastus (Heikki Kalle): Puurijad on litsentseeritud ja peavad tagama selle, et ka puurimise on vesi sama kvaliteediga.
Küsimus: Kas on arvutusi, mitu rongi ööpäevas ja ka öösel kasutavad? Kas kaubarongid on pigem öösel?
Vastus (Antti Moppel): Alates kella 6st 8 rongipaari reisirongi ööpäevas (AECOMI uuringu järgi). Kaubarongide arv sõltub tonnaažist ja nende liikumise aeg sõltub liiklusgraafikutest.
Küsimus: Kuidas käsitletakse maid, mis ei ole põld ega mets vaid noorendik?
Vastus (Heikki Kalle): Kasutame olemasolevaid andmebaase. Maakasutuse liik tuleks ikkagi õigeks muuta.
Küsimus: Kuidas käsitletakse jahimaid?
Vastus (Heikki Kalle): Loodusuuringust tuli seda infot mingil määral välja. Seda infot me kriitilise tegurina ei arvesta. Võite kriitilise olukorra puhul meiega kirjalikult ühendust võtta.
Tiiu Pärn lõpetas koosoleku ja juhtis tähelepanu, et küsimusi saab veel kaartide juures küsida.
Protokollis Martin Ruul (Hendrikson & Ko).
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.