FANDOM


Allikas: http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud/avalikud-arutelud-oktoobris-1/protokollid/104-2013-10-15-surjusaarde-vald

Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu

15.10.2013 kell 13.00- 15.20 Surju rahvamajas

PROTOKOLL

Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.

Surju vallavanem Jaanus Männik tegi sissejuhatuse.

ETTEKANNE: Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tegi sissejuhatusena ettekande, milles tutvustas antud projektiga seotud riiklike dokumente, planeerimise ja KSH läbiviimise põhimõtteid ning lühidalt andis ülevaate ka projekti edasisest ajakavast.

ETTEKANNE: Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest.

Küsimus: Rääkisite töökohtadest ehitusperioodil, kuid kas on teada ka, palju pärast on töökohti ning kui palju neist on spetsiifilist oskustöölist nõudvad kohad?

Vastus (Andres Lindemann): Täpset vastust ei oska kasutusaegse tööjõu vajaduse kohta praegu öelda, suurusjärk ilmselt sadades. Oskustöölised on vajalikud, kuid kindlasti on ka töökohti mitteoskustöölistele (nt hooldustööde teostamine).

Küsimus: Seoses muutustega ja töökohtade vähenemisega ehitussektoris, kas riik plaaniks ümberõpet praegu tööta jäävatele ehitajatele?

Vastus (Andres Lindemann): Ei oska kommenteerida ümberõppe plaane, kuid ilmselt ei tohiks see juba õppinud ja kogemusega ehitajale väga pikalt kesta. Ilmselt mõtlemise koht riigile.

Küsimus: Reisijate kokkuhoitud tundidele on hinnang kummaline, pigem sõltub see kokkuhoid ajas ju ikkagi hinnast. Kas on olemas kalkulatsioone, mis umbes see sõit maksma hakkab?

Vastus (Andres Lindemann): AECOMi uuringus on väiksemate lõikude kohta hinnad kalkuleeritud.2025 – Tallinn-Riia 35 EURi umbes on praegu hinnang.

ETTEKANNE: Raido Kivikangur (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist.

Küsimus: Kas on olemas reegel või suurusjärk, mis sätestab, kui pikaks võivad kujuneda maksimaalselt ümbersõidud?

Vastus (Raido Kivikangur): Ühtset lähenemist ei ole, iga olukord on isesugune ja siinkohal ongi oluline kohalike info, milliseid teid rohkem kasutatakse.

Küsimus: Mis on raudteekoridori laius?

Vastus (Raido Kivikangur): 66 m on raudteekoridori laius, aedade vahele jääb 30-40 m .

Küsimus: Kaardile on kantud juba osa ristteid. Kas on juba teada tehnilised lahendused, millised on ülesõidud, ristumised? Kas on ka teada, kuhu need tulevad, millise tasandi tee peab olema – riigimaanteed, kohalikud teed?

Vastus (Raido Kivikangur): Täpseid tehnilisi lahendusi veel ei ole, sest iga olukorda tuleb hinnata eraldi. Olemasoleval kaardil on toodud praegu teada olevad olulisemate teede ristumised raudteega, mis ei ole lõplik kaardipilt. Palju infot on sellist, mida on vaja kohalikult tasandilt, kuna kõike infot ei suuda ka uuringutega koguda ning välja tuua. Põllumajandusalade juures on näiteks vajalik saada kohalikult tasandilt info tehnikaga liikumise vajaduste kohta. Muuhulgas on oluline teinekord ka spetsiifilise sagedasti kasutatava põllumajandustehnika parameetrite info. Konkreetsed tehnilised lahendused (tunnel, viadukt..) hakkavad selguma siis, kui on olemas eelistatud trassivariant.

Küsimus: Kas metsloomadega ka arvestatakse?

Vastus: Jah, selle teemaga tegeleb KMH. Vastavad uuringud tehakse ja sõltuvalt sellest selgub täpsem loomadele mõeldud ülekäikude tihedus ja ka lahendused.

ETTEKANNE: Marika Pärn (Hendrikson&Ko OÜ) andis ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust (sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest).

Ettepanek, et ettekanne võiks käsitleda rohkem konkreetse valla ala ja seda puudutavaid probleeme, mitte rääkida nii üldiselt ja teiste omavalitsuste näitel.

Vastus (Marika Pärn): Ettekandes käsitletud teema – konkreetsel juhul olemasoleva trassi alternatiivina mitte arvestamine – on olnud igal pool üsna oluliseks küsimuseks, muuhulgas ka Pärnumaal ning seepärast on maavalitsus pidanud vajalikus seda avalikel aruteludel selgitada. Konkreetsemad ettepanekud Häädemeeste piirkonna kohta trasside osas saab teha hiljem kaartide juures.

Küsimus: Kas tänase koosoleku ettepanekuid ja küsimusi ka protokollitakse? Kus hiljem protokolli lugeda saab?

Vastus (Tiiu Pärn): Jah, protokollitakse ja protokollimise hõlbustamiseks ka lindistatakse. Lindistust kasutatakse ainult protokolli täpsustamiseks ja mitte mingil muul eesmärgil. Protokollid saavad olema ilmselt portaalis ja ka programmi koosseisus – avalikel aruteludel laekunud ettepanekutele vastatakse.

Märkus: Inimesi tuleb teavitada enne lindistamise alustamist. Tiiu Pärn esitas kohalolijatele küsimuse, et kas senine lindistus kustutada või on kõik kohalolijad nõus lindistamisega? Lindistamisele vastuväiteid ei olnud ning koosolekut jätkati.

Küsimus: Kas planeeringu eelnõus on Surju puhul olnud käsitlemisel ka liigvee, kevadise suurvee teema?

Vastus (Marika Pärn): Seda teemat puudutab KSH.

Küsimus: Kuidas on Pärnu juures võimalik minna Natura aladest läbi, aga mujal minnakse mööda?

Vastus (Marika Pärn): Pärnu puhul on Natura ala kahel pool trassivarianti. Kahe Natura ala vahel on ala, mis ei kuulu Natura alasse ja sealt vahelt on võimalik läbi minna.

Küsimus: Kaardil on toodud alternatiivsed trassikoridorid, kas on eelistuste järjekord? Kas on teada, kuidas täpselt raudtee seal kulgema hakkab?

Vastus (Marika Pärn): Eelistust ei ole, võrdlemine alles hakkab. Täpne kulgemine selgub projekteerimise etapis. Roosast alast välja minna ei tohi.

Kommentaar: Kuidas eelistust ei ole!? Otsus on ju , et läbi Pärnu läheb.

Vastus (Jaak Simon): Sellist otsust ei ole, küll on linn algatanud DP raudteejaama jaoks. Linna poolt on valmisolek, et trass läbiks linna.

Raeküla metsa teema – mitte vaadata 350 m trassikoridori vaid käsitleda seda kitsamalt.

ETTEKANNE: Martin Ruul (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH käigus tehtud tegevustest, KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.

Küsimus: Ehituseks vajalik maavara, kust see tuleb?

Vastus (Martin Ruul): Trassialternatiivide võrdlemise seisukohast ei ole see oluline teema, kuna maavara on vaja kõigi alternatiivide puhul. Kuid teema iseenesest on keskkonna aspektist oluline ning KSHs seda teemat kindlasti käsitletakse.

Kommentaar (Jaak Simon): Täitepinnas on hetkel kõige suurem probleem. Kohalik paekild ei sobi raudtee ehituseks, selleks on vaja graniitkillustikku. Pärnu KKAga on sel teemal suheldud, kui palju on võimalik olemasolevate mahtude järgi kasutada kohalikku materjali.

Küsimus: Kui palju kulub 1 km peale graniitkillustikku?

Vastus (Jaak Simon): Täpset vastust ei oska öelda. Miljoneid m3.

Küsimus: Mis tähendab kompenseerimine? Kui trass on majale lähedal, siis kuidas te seda leevendate, kompenseerite.

Vastus (): Oluline aspekt. Praegu otsitakse lahendit, kus ei peaks kompenseerima. Regulatsioon on vastav olemas ja meie eesmärk on tagada nende normide täitmine. Alati ei ole võimalik kõike leevendada. Kompenseerimine on igal juhul eraldi. Üldist kompenseerimismehhanismi ei ole – kes kui palju raha saab, ei ole võimalik praegu öelda. Olemasolev seadusandlus võimaldab rajada raudteed kaasates inimesi. Praegune seadusandlus lubab kompenseerida 10 aasta saamata jäänud tulu. Raudtee jagab põllumaid ja kohaliku info põhjal on võimalik vahetada. Seadus lubab ka koostöös MV ja KOV iga maid vahetada.

Küsimus: Müratõkete ehitamine on vajalik kui kaugele ja kuhu?

Vastus (Jaak Simon): Müratõkke vajalikkus ja tehniline lahendus sõltub modelleerimisest. Iga situatsioon modelleeritakse vastavalt vajadusele läbi. Normid tuleb täita ja nende täitmiseks tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed.

Küsimus: Kui vähene osa maast jääb teisele poole raudteed, kuidas siis lahendatakse?

Vastus (Andres Lindemann): Kui ikka väga vähene osa jääb teisele poole, siis otsus on, et väikeseid maatükke eraldi ei jää ning need kompenseeritakse täies mahus. Pinnavee liikumise teema ja maaparandussüsteemide teema on KSHs käsitletav.

Kommentaar: Natura alade info on vananenud ja kaitstakse liike, mida nendel aladel enam ammugi ei elutse.

Vastus: Küsimus on pigem Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile.

Küsimus: Kui kaua me räägime 3 variandist? Rõhk on praegu ühel variandil.

Vastus (Marika Pärn): 3 varianti on kuni KSH tulemusena selgub eelsitatud variant – jaanuaris peaks olema mingid andmed olemas ja algsed võrdlustabelis olemas.

Protokollis Epp Zirk (Hendrikson&Ko)

Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki