Allikas: http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud/avalikud-arutelud-oktoobris-1/protokollid/105--5
Planeeringute lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu
17.10.2013 kell 13.05- 15.45 Häädemeeste seltsimaja
PROTOKOLL
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus eraldi lehel.
Vallavanem Urmas Aava ütles avasõnad.
ETTEKANNE: Tiiu Pärn (Pärnu Maavalitsus) tegi sissejuhatusena ettekande, milles tutvustas antud projektiga seotud riiklike dokumente, planeerimise ja KSH läbiviimise põhimõtteid ning lühidalt andis ülevaate ka projekti edasisest ajakavast.
Küsimus: Kes selle planeeringu algatas?
Vastus (Tiiu Pärn): Vabariigi valitsuse otsusega oli tehtud maavanematele kohustus planeering algatada.
ETTEKANNE: Jaak Simon (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate projekti taustast, eesmärgist ja Rail Baltic vajadusest.
Küsimus: Kas ettekandes toodud tasuvuse mahtudes on arvestatud nii kauba kui reisijate vood koos?
Vastus (Jaak Simon): Jah, seal on kombineeritud arvestus. Optimaalne kõigi jaoks.
Küsimus: Riskid elektriraudteega – elektrihinna tõus vaabaturul elektri nõudluse kasvades. Samuti on küsitavus hukkunute kohal, kuna 1 rongiõnnetus võib tuua rohkem hukkunuid kui autoõnnetused mitmete aastate jooksul.
Vastus (Jaak Simon): Meie eesmärk on projekteerida raudtee juba nii ohutu kui võimalik, muuhulgas vältida järske kurve. Elektri teema üldiselt on teine oluline küsimus, mida Elering koos TTÜga juba analüüsib. Muuhulgas analüüsitakse RB mõju kogu elektrivõrgule koosmõjus elektriautode laadimise võrguga. Elektrihinna teemat ei oska kommenteerida.
Küsimus: Kliimapoliitika kehtib ka mujale, mitte ainult kütustele. Sellest tulenevalt on meie elektri valdav päritolu fossiilsest kütusest ja selle tasuvus küsitav, juba praegu on see EL jaoks probleem.
Vastus (Jaak Simon): Raudtee puhul on oluline tasuvuse juures kaubavoog, veo tasuvus sõltub otseselt kaubakogustest.
ETTEKANNE: Raido Kivikangur (Tehnilise Järelevalve Amet) andis ülevaate kavandatava raudtee tehnilistest näitajatest, lähiaja tegevustest projektis ja trassivaliku otsustusprotsessist.
Küsimus: Kas praegu plaanil näha olevad ristumised on sellisel hulgal, et neid ei jää vähemaks, pigem võib neid juurde tulla?
Vastus (Raido Kivikangur): Jah.
Küsimus: Kas kogupikkuses on 2 rööpapaari?
Vastus (Raido Kivikangur): Jah.
Küsimus: Kui kogu raudtee on aedade vahel, siis sisuliselt te ju eraldate Lääne- Eesti kogu ülejäänud Eestist. Kui inimesed saavad veel kuidagi liikuma, siis kuidas saavad loomad liikuda?
Vastus (Raido Kivikangur): See on KSHs käsitletav teema.
Küsimus: Kui kohalike elanike ümbersõidud pikenevad oluliselt, kes siis selle kulu kompenseerib? Juba praegu on igapäevaeluga seotud kulud maal suuremad.
Vastus (Raido Kivikangur): Esialgsed ristumised on kaardil. Liikumisteed tuleb tagada kõigile, kindlasti on oluline kohalike tagasiside, milliseid teid rohkem kasutatakse.
Küsimus: Kui palju tuleb juurde uusi elektriliini koridore? Kas see lahendatakse ka selle projektiga. Kas tuleb uusi liine?
Vastus (Jaak Simon): Jah, see teema tuleb lahendada ka selle projektiga ja sellega juba tegeletakse. Võimaluste piires kasutame olemasolevaid. Kui tekib eelistatud variant trassi osas, siis selgub täpne seis – mis on juba olemas ja mis mahus tuleb uusi liine rajada.
Küsimus: Kuidas üldse arvestatakse kohalike inimeste vajadusi ristumiste osas. KSH programmis ei ole kuskil kirjas, et oleksid ettenähtud personaalsed konsultatsioonid läbipääsude osas. Kunagi hiljem oma ettepanekuga tulla, siis võib olla juba liiga hilja või peetakse soovitud lahendust liiga kalliks.
Vastus (Heikki Kalle): Kohaliku kogukonna toimivus on oluline ja see on teema mida KSHs käsitletakse.
ETTEKANNE: Marika Pärn (Hendrikson&Ko) andis ülevaate senisest tööprotsessist, planeeringu põhimõttelisest sisust (sh trassikoridori mõistest, trassivariantide välja töötamise ja analüüsimise alustest).
Küsimus: Kas ei oleks võimaik trassikoridori Via Balticaga ühildada?
Vastus (Marika Pärn): seda on analüüsitud, kui tulem on see, et kuna asustus on koondunud suuresti maanteede juurde ja rajatava raudtee nõuete täitmine tähendab sellistel puhkudel keerukaid tehnilisi lahendusi, siis selline lahendus ei ole enam trassialternatiivina töös. Kohati võib vajalikuks osutuda rajada isegi 3 tasandilisi ristumisi. Keerukad tehnilised lahendused nõuavad sageli ka oluliselt rohkem ruumi, mis tähendaks lammutatavate majade oluliselt suuremat hulka.
Küsimus: Kui lähedale võib maja raudteele jääda?
Vastus (Marika Pärn): Kaasnevaid mõjud ja leevendavad meetmed on pigem KSH teema. Lammutatakse hooned, mis jäävad päris trassile.
Küsimus: Miks ei kasutata vana trassi? Inimesed on sellega juba kohanenud.
Vastus (Marika Pärn): Seda on analüüsitud ja selline ettepanek on juba läbi analüüsitud, kuid majanduslikult ja teistest aspektidest tulenevalt ei ole see alternatiivina enam võrdluses. Trassi geomeetria ja trassi pikenemine on näiteks ühed olulised aspektid, miks see trassialternatiiv ei sobi.
Kommentaar (Jaak Simon): Ettepanekuid väikestes lõikudes tuleb palju. Meie trass on ca 200 km ja iga ettepanek tuleb läbi analüüsida. Kilomeeter trassi nihutamist ühes kohas võib olulist mõju avaldada mitmed kilomeetrid eemal.
Küsimus: Miks me ei räägi laiemalt alternatiividest – küsimus ei ole ju selles, kummalt poolt talu või kaitseala trass viiakse, see ei võta ju mõjusid ära. Miks me ei räägi laiemalt alternatiividest? Eesti ei ole ju ainult kitsas mereäärne ala.
Vastus (Jaak Simon): Meil on kindlad piirid kus saame neid trassialternatiive kaaluda– peale riigipiiri peab meie rajatav raudtee ühilduma Läti omaga. Meie ei saa viia trassi mere poole, sest seal on elamud, Lätlased ei saa viia maismaapoole, sest seal on Natura ala. Lähteseisukohad seavad samuti piirid.
ETTEKANNE: Heikki Kalle (Hendrikson & Ko) andis ülevaate KSH käigus tehtud tegevustest, KSH programmi sisust, raudteega kaasnevatest olulisematest mõjudest.
Kommentaar: Häädemeeste kandis on oluline koht ka metsakuivendussüsteemide küsimus, mitte ainult maaparandussüsteemid. Ilmselt oluline arutada koos Lätiga, kuna praegused süsteemid nendega koostöös toimivalt.
Vastus (Heikki Kalle): Sarnaselt kuivendussüsteemidega peab metsakuivendussüsteem toimima ka raudtee kasutusaegselt – kummalgi juhul allahindlust teha ei tohi. Eelistatud ei ole kindlasti niiskete alade trassivariandid tulenevalt juba nt vibratsiooni leviku kohapealt.
Küsimus: Kaua saab teha ettepanekuid?
Vastus (Heikki Kalle): Ettepanekuid saab teha kuni selle nädala lõpuni programmi kohta. Hiljem võib ettepanekuid samuti saata. Programm tuleb saata mingil hetkel ministeeriumisse heakskiitmisele, kuid sisukad ettepanekud on alati teretulnud.
Küsimus: Piirkondliku päästealase võimekuse parandamine tulenevalt kaubavoo ja reisijatevoo suurenemisest. Ilmselt pole see päris selle projekti teema, siiski ettepanekuna ilmselt võimalik kuidagi käsitleda.
Vastus (Heikki Kalle): See ettepanek on meile ka varem edastatud ja on KSHs teenuste struktuuri ning riskihindamise osas käsitletud.
Küsimus: Milliste läbirääkimiste tulemusena on jõutud selle konkreetse punkti leidmiseni piiril?
Vastus (Jaak Simon): Rahvusvahelisel tasemel on esmased kokkulepped tehtud juba 2007, täpsemalt 2011. Aecomi punkt, mille on oma lähteseisukohaks võtnud ka Lätlased. Pidev koostöö ministeeriumi tasemel lätlastega. Seega antud punktid on leitud koostöös lätlastega. Väga täpne lahendus tuleb siis, kui leitud on Lätis ka konsultant ja seal on töödega pihta hakatud.
Küsimus: Kohaliku transpordi jätkumise kohta küsimus. Kas Tallinna ja Pärnu vahele jääb toimima 2 raedteeliini?
Vastus (Jaak Simon): Lelleni on võimalik rongiga saada 10 aastat vähemalt. Lelle-Pärnu vahel rongiliikluse kvaliteedi parandamine on eesmärk ja selles osas tehakse koostööd. Ilmselt lõputult 2 liini käigus hoida ei ole mõtet, kuid kuidas väiksemate asulate ühendused teha, on eraldi küsimus ja teema.
Kommentaar: Vaadates senist riigi toimimist transpordisektoris on minul kahtlusi selle projekti võimekuses. Võib-olla oleks mõistlik hoog maha võtta ja 10 aasta oodata. Ehk on ameeriklased siis juba välja töötanud torutranspordi.
Vastus (Jaak Simon): Torutransport reisijateveoks oleks ehk mõistlik, kuid kaubatranspordiks ilmselt mitte toimiv. Ameerikas on raudtee laiendamine keerukas ja kulukas, kuna raudtee alune maa on väga kallis, oluliselt kallim kui meil.
Küsimus: Rääkisite koostööst välisekspertidega osade aspektide ja nende leevendusmeetmete osas. Kas on ainult Rootsi või ka muu Euroopa konsultante?
Vastus (Heikki Kalle): Osad aspektid jäävadki Rootsi konsultantide vastutada, kuna nende kogemus on oluliselt täpsem ja suurem. Näiteks ökoduktide teema – meie anname nendele andmed, nemad teevad sisulise töö. Põhiosas Rootsi konsultandid, koostöö aga ka mõnede Hollandi spetsialistidega.
Küsimus: 3a ja 3b trasside võrdlemine, miks sellised trassid?
Vastus (Marika Pärn): Nende trassivariantide vahel on looduskaitseala.
Kommentaar: Kogu projekti suur probleem on see, et sekkutakse jõulisele seni loomade ja inimest liikumiseks vabalt toimivasse Vahe-Eesti metsade vöösse. Ma ei ole sugugi veendunud, et me Rootsi või Hollandi kogemuse, kus Hollandis suurulukeid üldse ei ole, saame siia konteksti üle tuua.
Küsimus: Metsateede kasutamine loomade poolt pikisuunas – ilvesed ja karud liiguvad sageli mööda metsa teenindusteid. Kuidas selliseid mõjusid maailmas leevendatakse?
Vastus (Heikki Kalle): Raudtee on jõhker sekkuime loodusesse igal juhul. Mingil hetkel tuleb siis valikud teha ja väga selgelt välja öelda, et me ei taha mitte mingisugust raudteed siia.
Rahva seast kostus mitu vastust, et me ju ei tahagi raudteed ning et inimeste käest pole keegi küsinudki.
Vastus (Heikki Kalle): Üleriigiline planeering on koostatud ja meie lähtume sellest.
Kommentaar: Üleriigilise planeeringu täpsuse ja KSH järgi oleks võimalik ka tuumajaam raekoja platsile ehitada ja see on ju täielik nonsenss. Nüüd on ju tõehetk käes, kus kaardid on laual ja keegi pole seni rääkinud ka tarastatud raudteest. Teine aspekt on see, et kui lätlastega ei suudeta läbi rääkida ja Mõisaküla poolt lätlased kasrdavad tulla, siis teine variant ongi see, et tuleb 140 km/h ja ilma aedadeta. Soomes on ju enamik kiirraudteesid ilma aedadeta.
Küsimus: Kui tihe on kavandatav rongide liiklus?
Vastus (Jaak Simon): Tarastama hakatakse ka 120 km/h raudteed, sest muidu on ohtlik. Enamik raudteeõnnetusi juhtub kohtades, mis ei ole selle jaoks mõeldud. Samuti on sellised ülekäigud ballasti jaoks ohtlikud – vee läbilaskvus pole enam sama ning see kantakse laiali. Aecomi uuringus on arvestatud otspunktidest väljuda iga 2 h tagant vahemikus 6.00 kuni 22.00. Kaubarongidega sama.
Küsimus: Kas on tehtud juba ka riskianalüüse? Kui lämmastiku paak ümber läheb, mis on see ohuraadius?
Vastus (Heikki Kalle): Riskianalüüse tehakse ja tulemusi on eeldatavalt oodata aasta lõpus. Võrdlustabelid esmasel kujul jaanuari keskel. Täpselt ei tea, kuid seni suurim raadius, mis raudteesõlme puhul minu kogemusel on olnud on ca 500 m. Täpsemate tulemuste saamiseks on vaja kindlasti rohkem infot. Täpsemat nomenklatuuri, mida vedama hakatakse, meil hetkel ka ei ole.
Küsimus: Kas kogu praegune projekti käik on hullupööra kiirustamine?
Vastus (Jaak Simon): Seni ei ole maakonnaplaneeringuid sellise tähtajaga tehtud. Kogu ajakava ja tegevused on kõigi osapooltega konsulteeritud ja paralleelselt teostatavad etapid on sätitud nii, et neid saab korraga teha. Seni on neid tehtud üksteise järel. Samuti on töörühm oluliselt suurem kui tavaliselt.
Küsimus: Juttu oli kaubaveost Soomest Eestisse. Kas selle jaoks on mõeldud käim panna raudteepraam?
Vastus (Jaak Simon): Soomes on ka lai rööpmelaius, millest tulenevalt on Soome huvitatud rohkem konteinerpraamidest.
Ettepanek, et Marika Pärn vastab kaartide juures ka konkreetsetele küsimustele ja huvilised saavad siis trassikoridore täpsemalt vaadata ja ettepanekuid teha.
Protokollis Epp Zirk (Hendrikson&Ko)
Osalejate nimekiri on lisatud protokolli pabervariandile, vajadusel saab sellega tutvuda võttes ühendust planeeringu korraldajatega.