Täna on 19. aprill 2024
Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2015
Reede 9.1.2015 kell 19.00
Pärnu Vanalinna Põhikool
KAVA
Karl-Joosep Pihel (1992)
- Silmatera sooloflöödile (2014)
Gerta Raidma (1995)
- jamais (mitte kunagi) soolotšellole (2014)
Mathilda Rebane (2000)
- Lumesadu klaverile (2015)
Astra Irene Susi (1998)
- Tšellole ja klaverile (2013)
Anna-Margret Noorhani (1999)
- To the Paradise viiulile, tšellole ja klaverile (2014)
Joosep Mattis Eriste (2000)
- Seiklus sooloflöödile (2012)
Gertrud Kallastu (1990)
- Etüüd viiulile ja klaverile (2001)
Jaakob Juurik (1992)
- Viiulilugu viiulile ja klaverile (2001)
Anna Juurik (1994)
- Uhke laul viiulile ja klaverile (2001)
Jonathan Henderson
- Deviation flöödile ja klaverile (2014, seade viiulile ja klaverile)
Martin Kirsiste (1997)
- Udu laanes flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole ja klaverile (2014)
Ove-Kuth Kadak (1989)
- Shimmering flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole ja klaverile (2014)
Reesi Koidu (1996)
- Lumekuninganna flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2014)
Repoo Ensemble
- Leonora Palu (flööt)
- Edmunds Altmanis (klarnet)
- Kristina Kriit (viiul)
- Aare Tammesalu (tšello)
- Ebe Müntel (löökpillipartii VST-instrumendil)
- Jorma Toots (klaver)
- Anneli Tohver (klaver)
- Andrus Kallastu (dirigent)
Ove-Kuth Kadak on õppinud kompositsiooni Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis aastatel 2009-2013 Tatjana Kozlova-Johannese ning Kristo Matsoni juhendamisel, jätkates praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve juures. Lisaks on ta olnud aktiivne muusiku ja heliloojana metal-muusika žanris (ansamblid Aeon Aethereal ja Mass in Comatose), osalenud erinevates audio-visuaalsetes projektides (Cloe) ning tegutsenud teatrietenduste muusikalise ja helikujundajana. Ansambliteose Shimmering flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole ja klaverile (2014) esiettekanne toimus 27. augustil 2014 Tallinnas Katusekinos EMTA interpreetide ansambli esituses. Teost läbivad paralleelsed liikumised, mis on allutatud ülemhelireast tuletatud laadistikule. Selline konstruktsioon rõhutab faktuuris tekkivaid alamhelisid. Teoses puudub tavapärane tämbrite segunemine, pigem rõhutakse pilligruppide plokilisele kihistumisele, mille areng toimub läbi dünaamilise staatika. Tekkivad sonoristlikud kõlavärvid mõjuvad kui sillerdused - valguse murdumisel tekkivad paralleelsed kujundid veepinnal.
Reesi Koidu (1996) on lõpetanud Tarvastu Muusika-ja Kunstikooli akordioni erialal (2011). Praegu õpib ta Tarvastu Gümnaasiumi 12. klassis. Augustis 2014 osales ta Loomelaboris, kus tema juhendajaks oli Tatjana Kozlova-Johannes. Veel on osaletud erinevatel heliloomingu konkurssidel, kus tema juhendajaks-õpetajaks on olnud Maarika Reimand. Lumekuninganna flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2014) sai loodud üsnagi hiljuti, kui autorit inspireeris USA sarja Once Upon A Time karakter Lumekuninganna. Löökpillil on selles loos eriline roll, sest just see peaks edasi andma lund kirjeldavat kõla. Loos on kaks osa: esimene osa on aeglasem ja rahulikum, võib isegi öelda, et pisut müstiline. Teine osa on kiirem ja kujutab Lumekuningannat helgemas võtmes.
Anna-Margret Noorhani (1999) õpib Kilingi-Nõmme Muusikakooli lõpuklassis. 2014. aasta suvel osales ta noorte heliloojate suvekoolis 'Loomelabor' ning kevadel 2014 võttis ta osa Tallinna Ülikooli muusikaosakonna korraldatud digitaalse heliloomingu konkursist looga "Ma ei tea", mis sai 12-15 aastaste vanusegrupis II koha. Olnud tihti oma teoste esitajaks. 2014. aasta oktoobris valminud "To the Paradise" on helilooja esimene teos mitmele pillile. Selles loos on klaver pigem saade ning viiul ja tšello toovad välja meloodia ning emotsioonid.
Karl-Joosep Pihel (1992), kes on oma muusikaõpingutes seni olnud suuresti iseõppija, tudeerib parasjagu kompositsiooni erialal Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Alo Põldmäe juhenduse all (al. 2012) Selle ning teiste muusikakoolide kontekstides korraldatud heliloomingu õpilaste kontserditel on seni ka tema muusikat kuulda olnud. Silmatera (2013 kevad, 2014 talv) on ette kantud korra Tallinnas ja korra Tartus Elleri kooli õpilase Helis Oidekivi poolt. Pärnus kõlab aga teose laiendatud ja muudetud variant. Pala pealkiri võib viidata flöödile enesele, millelegi muusikavälisele või ka selle sisesele: laskuvale tertsimotiivile, mis on kogu kompositsiooni raamivaks figuuriks.
Gerta Raidma (1995) on lõpetanud Tallinna Muusikakooli klaveri erialal (2009) ning osalenud edukalt mitmetel omaloomingukonkurssidel aastatel 2005-2007. Hetkel õpib ta I kursusel kompositsiooni Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Alo Põldmäe juhendamisel. Teost „jamais“ („mitte kunagi“) soolotšellole (2014) pole varem ette kantud. „jamais“ on inspireeritud ühest 20. sajandi kunstniku Clyfford Stilli maalist („Jamais“, 1944), millel on kujutatud kahte teineteisele täielikult vastanduvat motiivi. Üks neist on tormiline, kõrgustesse pürgiv, dramaatiline, järsk. Teine motiiv kujutab totaalset paigalseisu, püsivat probleemi, mis endast aeg-ajalt taas märku annab. Kujundid teose lõpuks omavahelist harmooniat ei leiagi.
Martin Kirsiste (1997) õpib Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni erialal. Ta on osalenud konkursil Lustlik Klaver, kus tema kaks lugu valiti mängimiseks. Samuti on ta osalenud Villem Kapi nimelisel heliloomingu konkursil, kus ta sai teise koha. Teos "Udu laanes" oli algselt lihtne klaveripala. Eelmisel õppeaastal orkestreeris loo suuremale koosseisule. Orkestratsioon on klaveriloost teistsugune, sest seal on kasutatud vaid peateemat. Tervik ongi peateemaga mängimine ja varieerimine.
Astra Irene Susi (1998) õpib TallinnaMuusikakeskkoolis kompositsiooni erialal. Ta on osalenud konkursil Lustlik Klaver, kus võeti esitusele üks tema lugu. Samuti osaleb ta alates 2009 aastast Eesti Muusika Päevadel noorte programmis. Teos `` Tšellole ja klaverile`` valmis aastal 2013 ning kanti esmakordselt ette Eesti Muusika Päevadel. Teoses on püütud vastandada tšello laulvust, klaveris kõlavete klastritega. Tšellol on kandev roll, kuid klaver lisab sinna huvitavad kooskõlad.