FANDOM


Riigikogu valimised 2015

Erakondade valimisprogrammid (tähestikuline järjekord)Edit

Eesti IseseisvusparteiEdit

Allikas: http://iseseisvuspartei.ee/2014/12/18/eesti-iseseisvuspartei-programm/

Eesti Iseseisvuspartei programm 18.12.2014



EESTI VABARIIKEdit

Tugev, Tartu rahu põhine, nii de fakto kui de jure iseseisev rahvusriik, kus peremeherollis on eesti rahvas – selline on meie, eesti iseseisvusrahvuslaste, kompromissitu nõue.

  • Kaitseme Eesti Põhiseadust, eriti selle esimest paragrahvi, mis on ootamatult kujunenud eesti rahvuse püsimajäämisvõitluse viimaseks kantsiks.
  • Eesti liitmine Euroopa liiduga oli EV Põhiseaduse vastane. EL põhiseaduse ratifitseerimine riigikogu poolt oli riigireetmine. Eesti peab välja astuma Euroopa Liidust, veelkord taasiseseisvuma.


RIIGIKORRALDUSEdit

Peame õigeks arusaama riigist kui tsivilisatsiooni organiseerituse kõrgeimast vormist. Oleme vastu uusliberalistlikele väidetele nagu oleks riik põhimõtteliselt halb peremees.

  • Tagame kohaliku elu arengule keskustega võrreldavad võimalused. Kohalike omavalitsuste arv peab sõltuma inimeste vabast tahtest, piirkonna ajaloolisest, majanduslikust ning kultuurilisest omapärast.
  • Peame otstarbekaks presidendi otsevalimisi, saadiku tagasikutsumise mehhanismi kehtestamist, maakonna tasandi muutmist valitavaks.


RAHVUSPOLIITIKAEdit

Meie siht on eesti rahvuse püsimajäämine enamusrahvusena oma põlisel kodumaal.

  • Mõistame kujunenud olukorra tõsidust, rahvuse kriisi sügavust. Olulisemad on madal iive, mitte-eestlaste suur osakaal rahvastikus, assimileerumine, migratsioonisurve, halb tervislik olukord, maapiirkondade tühjenemine. Ent pikaajaliselt on võimalik olukorrast välja tulla.
  • Me ei nõustu kodakondsuse nullvariandiga, me ei luba uut massilist kolonisatsiooni ei idast ega läänest. Rakendame rangema kodakondsus-, keele- ja immigratsioonipoliitika. Edendame kolonistide repatrieerumist ja Eesti dekoloniseerimist.
  • Terve pere ja turvaline kodu on inimesele tähtsaim – riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav.


RIIGIKAITSEEdit

Eesti kaitsmine peab tuginema rahva kaitsetahtele. Eesti julgeolek peab tuginema ka rahvusvahelistele kokkulepetele ja meie tegevusele geopoliitilise subjektina geopoliitiliste ruumide vahendamisel.

  • Eesti kaitsevõimega on lahutamatult seotud majanduslik sõltumatus ning geopoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seetõttu Eesti majandus peab tagama ligipääsu välisinvesteeringutele erinevatest geopoliitilistest ruumidest võrreldavate osakaalude alusel, sealjuures kogumahus, mis ei pärsi rahvusliku majandussektori arengut ega saavuta riigis ülekaalu rahvuslike investeeringutega võrreldes. Ka see on Eesti julgeoleku üks taladest.
  • Toetame NATO liikmelisust. Pooldame koostööd ÜRO rahujõududega.
  • Peame vajalikuks üldist kohustuslikku kaitseväge.
  • Kaitseliit tuleb välja arendada massiliikumiseks, tugevdada Kaitseliidu juures noorteorganisatsioone.
  • Maa ja maavarade müügi keelustamine mittekodanikele ning elanike haja-asustus sulgeb meie julgeolekualase ringkaitse.


TURVALISUSEdit

Peame isikuvabadust ühiskonna aluseks. Senine riigivõim ei ole suutnud ära hoida vabaduste ning võimaluste kuritarvitamist, mistõttu sama tähtsaks kui on karistuse karmus, peame karistuse vältimatust. Tuleb tugevdada õiguskaitse süsteemi.

  • Erilist rõhku tuleb panna kuritegevuse ja korruptsiooni väljajuurimisele seadusloomest.
  • Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine olgu üks riigi prioriteetidest. Kriminaalkorras karistatud isikud ei tohi saada võimalust taotleda kodakondsust ja nende elamisluba tuleb tühistada.
  • Peame vajalikuks surmanuhtluse taastamist.


VÄLISPOLIITIKAEdit

Eesti välispoliitilist tugevust ja mainet võivad edendada eeskätt rahvusvaheline koostöö ja majanduslik kiirareng. Seepärast peab välispoliitika põhinema tasakaalustatud suhtlemisel kõigi lähemate ja kaugemate mittevaenulike riikidega lähtuvalt meie rahvuslikest huvidest. Tuleb hoida tasakaalus lääne ja ida suhted, kusjuures ida ei tähenda mitte Venemaad vaid kõiki riike meist idapool.

  • Eesti lävimine teiste riikidega peab toimuma üksnes võrdsetel, väärikatel ja vastastikku kasulikel alustel. Eesti tuleb välja arendada rahvusvahelise kaaluga geopoliitiliseks subjektiks, meie välispoliitika peab saama geopoliitikapõhiseks, Eestist peab saama n.-ö uus Ðveits (lahend on lahti räägitud raamatuga: „Eesti & geopoliitika“, Tallinn, 2002).
  • Toetame teiste rahvaste enesemääramisõigust ja omariiklust oma põlisel kodumaal.


EUROOPA LIITEdit

Peame enda kohuseks teavitada liitumisega kaasnevatest tagajärgedest: omariikluse kadumine, kodumaa kaotamine majanduse ja ressursi, eelkõige maa ülesostmise läbi, kontrolli kadumine piiri, territooriumi ja immigratsiooni üle, keele-, kaitse-, majandus- ja välispoliitika üle. Kõige selle tagajärjel eesti rahvas muutub kiiresti riiklusvõimetuks pärismaalaseks oma kodumaal.

  • Euroopa Liit olgu meile oluline partner ja koostööst maksimaalse kasu ammutamine eeldab just iseseisvaks riigiks olemist. EL on liitriik ja selle omavalitsuspiirkonna staatus ei rahulda meid.
  • Selgitame jätkuvalt, et iseseisvusele, vabadusele ja rahvusliku majanduse ülesehitamisele pole alternatiivi, et iseseisva Eesti ülesehitamine on võimalik (vt EIP doktriin: “Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum”, www.iseseisvuspartei.ee) ja realiseerituna kogu maailma imetlust vääriv.


MAJANDUSEdit

Majandustegevus iga riigi territooriumil koosneb rangelt kahest osast: residentide majandustegevus (ametlik nimetus: rahvuslik majandus) ja mitteresidentide (välisriikide kodanikud, väliskapital) majandustegevus. Kogu majandustegevust mõõdab sisemajanduse koguprodukt – SKP. Residentide majandustegevust (seega siis Eesti majandust) mõõdab rahvuslik koguprodukt – RKP. Kusjuures RKP=SKP-VK (VK – Eestist väljaveetud kasum). Eesti on erandlik selles halvas mõttes, et mitteresidentide puhaskasumi väljavool on erakordselt suur (12 miljr 2005.a.), st et Eesti rahvuslik majandus on nõrgestatud, Eesti on uuskoloniseeritud riik, kus elanikud on väliskapitali odav tööjõud.

  • Rahva elujärje ja majanduskasvu mõõtmisel tohib kasutada üksnes RKP väärtust, mitte SKP väärtust, nagu praegu seda tehakse, sest väljaviidud puhaskasum on ju võõras rikkus.
  • Kuid rahvusliku majanduse kordategemine on veel võimalik, kui võtta aluseks järgmine:
    • Maailmas on riigid jagunenud majanduspoliitiliselt: uusliberalistlik kapitalism (Lääne tööstusriigid), rahvusriiklik protektsionism (Kagu-Aasia edukad majandusriigid), uuskoloniseeritud riigid (need, mis on aluseks võtnud Rahvusvahelise Valuutafondi majanduspoliitika). Eesti on tüüpiline uuskoloniseeritud riik, mille rahvuslik majandus on sisuliselt hävitatud, kus peremehetseb võõras (väliskapitali) majandustegevus.
    • Rahvusliku majanduse päästmiseks tuleb võtta maha kõik IMF ja EL pidurid: viia seadused vastavusse, majandus välja tuua IMFi juhtimise alt, Eesti Pank panna täitma riigi keskpanga funktsioone. Muuhulgas peab Eesti Pank üles ehitama Eesti rahvusliku panganduse täies mahus: pikalaenupangad, ühistegelik pangandus, riiklik äripangandus, kohalik äripangandus, väliskapitalil äripangad, innovatsioonipangad. Alles vaba laenuvõimaluse tagamine rahvuslikule majandusele avab võimaluse majanduse ülesehitamiseks, sest praegu Eestit valitsevad (Rootsi ja Soome) äripangad viivad ellu halastamatut rahvusliku majanduse hävitamist.
    • Kasutada majanduses välisinvesteeringuid, ent samas hoida nende iseloom range kontrolli all: tõkestada selliste välisinvesteeringute sissetulek, mille eesmärgiks on siseturu ja ressursi ülesostmine. Riiki tohib lasta vaid eesti rahvale kasulikke investeeringuid, sealjuures kõikidest geopoliitilistest ruumidest, st et tuleb rakendada välisinvesteeringute ja majandussidemete geopoliitilise tasakaalustatuse printsiipi.
    • Rakendada ekspordile keskenduv rahvusprogrammide põhine majandusstrateegia.
    • Infrastruktuur peab kuuluma riigile, näiteks raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad, jne.
  • Peame õigeks mõõdukalt reguleeritud liberaalset majanduspoliitikat, väldime praegust uusliberalistlikku majanduspoliitikat.
  • Peame vajalikuks kõiki majandustegevuse vorme: nii era-, riiklikku- kui ka ühistegelikku ettevõtlust, sealjuures nii suurt, keskmist kui ka väike-ettevõtlust.
  • Eelistame teadmisi ja oskusi nõudvat tootmist, eksporttootmist ja lõpptoodangu valmistamist tooraine müügile.
  • Rahvusliku majanduse kiirarendamisel teeme sobiva rõhuasetuse ka Eesti erakordselt suurtele (per capita) maapõue- ja loodusrikkustele, erandlikult suurele geopoliitilisele potentsiaalile, mis tuleneb meie soodsast geograafilisest asendist.


MAAELUEdit

Põllumajandus peab uuesti saama heaolu ja julgeoleku üheks alustalaks. Taastame põllumajanduse elujõu meile kasuliku tollipoliitika kaudu, kogu maailma turupotentsiaali ärakasutamise kaudu.

  • Väärtustame tooraine -ja loodussäästlikkust, soosime mahepõllumajandust, samas ei tee takistusi suurtootmisele, kui see ei sea ohtu teisi tootmisviise.
  • Eesti põllumajandus peab tagama meie vajaduste rahuldamise kodumaise põhitoiduga. Ekspordiks toodame mahus, mis meie tootjatele jõu- ja soovikohane, peame naeruväärseks alluda EL-i kvootidele.


MAKSUDEdit

Eelistame selliseid makse, mis on kergesti tuvastatavad, maksustame eelkõige tarbimist, tulu mõõdukalt.

  • Hoiame üldise maksukoormuse määra alla 35%-i, ettevõtluse tulumaksu alla 20%-i, vähendame eraisikute tulumaksu määra.
  • Tõstame omavalitsuste rolli maksude kogumisel.


SOTSIAALPOLIITIKAEdit

Rakendame vaesuspiiri, alampalga määra, pensionide ja töötu abiraha suhtelised määrad, mis on tavaks arengutasemelt võrreldavates Euroopa riikides.

  • Eesmärgiks on kogu ühiskonna väärikas toimetulek.
  • Varanduslik ebavõrdsus Eestis on väljunud normaalsele riigile lubatavatest raamidest. Sotsiaalpoliitika üheks peaeesmärgiks oleme seadnud varandusliku ebavõrdsuse vähendamise sotsiaalse heakskiidu piiridesse.


HARIDUSEdit

Mida haritum on inimene, seda rohkem suudab ta kasu tuua iseendale ja teistele. Hindame haridust tähtsaks investeeringuks, ka eduka majanduse eelduseks.

  • Pooldame kõrgkoolide mitmekesist kooslust, nii riiklikke kui erakoolide paindlikku võrku. Tagame kõrghariduse saamise võimaluse kõikidele sõltumata nende varanduslikust jõukusest. Eriti andekatele teeme soodustusi.
  • Eesti pinnal tegutsevad koolid, sealhulgas ka erakoolid peavad tagama riigikeele oskuse. Muukeelne haridus peab toimuma kultuurautonoomia seaduse alusel.
  • Soodustame kogu elu kestvat täiendõpet, kõlblust esiletoovat ja isiksust väärtustavat haridust. Peame õigeks võrdlevat usuõpetust koolides.
  • Teadusele tehtavate riiklike kulutuste mahtu suurendame 2 protsendipunkti võrra ja suuname selle eelkõige rakendusteadusesse ning innovaatikasse, eriti leiundusse.

KULTUUREdit

Ehitame ühiskonda mille aluspõhjaks on rahvuskultuur. Selline ühiskond tugineb loovale eneseväljendusele, säilitab ja arendab edasi esivanemate pärandit, rahvuslikku omapära, piirkondlikku kultuurielu. Rahvuskultuur on eeldus rahvuse püsimajäämiseks, annab impulsi saavutuskultuurile.

  • Riik peab tagama rahvusteaduste (eesti keel, ajalugu) arengu. Eesti keele kaitse peab olema riiklik prioriteet.
  • Välistame riigi surve kultuuriloomingule, tagame maksuvabastuse laia haarde kultuurisfääris.


TERVISHOIDEdit

Väärtustame inimese ja rahva tervise kui riigi eksisteerimise ja julgeoleku aluse.

  • Peame õigeks riigi poolt tasuta arstiabi andmist vähemalt humanitaartasandil, säilima peab riiklik kiirabi ja haiglavõrk.
  • Haigekassa ja perearsti süsteem tuleb reformida.
  • Tõstame au sisse tervisliku elulaadi. Tunnistame klassikalise ja rahvameditsiini võrdset eluõigust. Tervisesport peab saama kättesaadavaks igale kodanikule.

Vastu võetud Suurkogul 13. jaanuaril 2007

Eesti KeskerakondEdit

Allikas: http://www.keskerakond.ee/files/Keskerakonna_valimisplatvorm_2015__aasta_Riigikogu_valimisteks.pdf

Vastu võetud Eesti Keskerakonna valimiskonverentsil 10. jaanuaril 2015. a.

TEEME TEISITI!

EESTI KESKERAKONNA VALIMISPLATVORM RIIGIKOGU XIII KOOSSEISU VALIMISEL

Tallinn 2015


Teeme teisiti!Edit

Me tahame sinu hääle toel täita ühe unistuse. See on unistus riigist, kus kõigil on hea elada: töötajal ja ettevõtjal, õpetajal ja tuletõrjujal, noorel ja vanal. See on unistus riigist, kus iga laps saab ennast teostada just seal, kus ta on sündinud ja kus nõrgemale ulatatakse käsi. See on unistus Eesti elu pidevast edenemisest, rikkusest ja rahust.

Keskerakond on Eesti partei ja jäägitult ustav põhiseadusele. Me oleme suunanud oma pingutuse kõigi Eestimaa rahvaste elamisväärsele toimetulekule ja heaolule, nagu lubasid meie esiisad Iseseisvusmanifestiga 1918. aastal.

Eesti riik vajab suuri muutusi, mis looksid inimestele turvatunde ja looksid Eestist kodu kõigile. Meie väärtuste aluseks on tagada kõikide inimeste väärikas elu Eesti Vabariigis sõltumata inimese vanusest, hariduslikust ja rahvuslikust taustast. Meie eesmärk on vaba inimene, kes suudab tagada oma perekonna majandusliku toimetuleku, kes on täis indu õppida ja omandada parim haridus vastavalt oma võimetele. Eesti inimene peab saama parima tervisekaitse Põhjala regiooni vääriliselt.

Meie eesmärk on panna Eesti majandus õitsema ja viia Eesti välja pikaajalisest seisakust. Selleks peame väärtustama meie inimeste tööd.

Eesti suurune maa ei saa endale lubada mitte millegi raiskamist ega mitte kellegi maha jätmist. Töötus on üldrahvalik katastroof. Keegi ei peaks siit pagema "olude sunnil".

Eesti majandus peab muutuma nii võimekaks, et me suudame igale tööinimesele pakkuda vähemalt 1000-eurose kuupalka. Me ei pea väliskapitali meelitama meie töötajate odava hinna, vaid targa ja hea tööga. Meie maineks maailmas peab olema mitte "hea koht, kus kulusid kokku hoida", vaid "hea koht, kus raha luua“. Loome majanduse, kus ettevõtjal on julgust tegutseda ning kus maksusüsteem soodustab Eesti äritegevust, mitte ei ole sellele mõttetuks piduriks.

Me edendame maailmavaadet, mis on suunatud vastutustundliku keskklassi toetamisele. Vaid nii me suudame vähendada teravat sotsiaalset ebavõrdsust. Vaid nii suudame luua piisavalt töökohti. Riik on oma inimeste jaoks, mitte vastupidi.

Me soovime luua õiglasema ühiskonna, kus ei tehta kingitusi kõige jõukamatele. Maksustame ettevõtete ja kommertspankade kasumit, mitte töötaja palkamist, maksustame rikkust, mitte vaesust. Kujundame haridussüsteemi niisuguseks, kus kõigil on võimalus saada väga head haridust ja end täiendada. Tugevdame kutsekoolide ja ettevõtluse omavahelist sidet ning tagame, et igal lapsel oleks võimalik tasuta osaleda vähemalt ühes huviringis.

Rakendame Eesti saatkonnad Eesti majanduse teenistusse, soodustamaks meie toodangu levikut välisturgudel. Tugev ja riigi poolt toetatud Eesti ettevõtete toodangu ning teenuste eksport on üks majanduskasvu võti.

Eesti julgeolek peab muutuma tugevamaks. Selleks soodustame rahva kaitsetahte kasvatamist, mis algab just heaolu ja toimetulekuga oma riigis. Ajateenistus on oluline alus, et seista oma kodu ja kodumaa eest. Ajateenistus soodustab erinevate Eestimaa rahvaste lõimumiseks ja elukestvate sidemete loomiseks. Edaspidi aitavad need suhted luua ka paremaid majanduslikke lahendusi, mis omakorda panustavad kogu Eestimaa edusse. Tugevdame Kaitseliitu ja reservväge kui suurimaid jõude, mis panevad iga vastase kõhklema, kas tasub meie iseseisvust kõigutama tulla. Me tahame neid veelgi tugevamaks teha. See on rahvavägi ja seega võitmatu.

E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

MAJANDUSKASV JA KONKURENTSIVÕIME ON EESTI EDU VÕTIEdit

Eduka riigi alus on tugev majandus. Ainult hästi toimiva majanduse puhul on võimalik maksta inimestele väärikat palka, luua toekas sotsiaalsüsteem ja garanteerida sise- ja välisjulgeolekut. Reformierakonna ja IRLi loodud Eesti majanduse arengumudel on ennast ammendanud. Kasvutempod on madalad, varanduslik kihistumine süveneb, elatustase püsib jätkuvalt madalana, inimesed siirduvad parema elu otsinguil massiliselt välismaale, maksumaksjaid jääb järjest vähemaks ning sotsiaalsfäär on seetõttu alarahastatud. Selles olukorras vajab majanduselu riigi kiiret ja efektiivset sekkumist. Oluline on tagada kõrge tööviljakusega töökohad, mis võimaldavad oluliselt tõsta sissetulekuid ja lahendada sotsiaalprobleeme. Eesti majandust peab tõusule vedama innovaatika ja hariduse senisest efektiivsem seotus. Riigil on oluline roll ettevõtluse arendamisel, seda nii turgude leidmisel, taristu arendamisel kui tööjõu kvaliteedi tõstmisel, mis kõik peavad oluliselt vähendama tööpuudust, eelkõige noorte seas. Me ei koosta vaid arengukavasid, vaid viime need ka ellu. Loome Eestis vähemalt 60 000 uut töökohta!

Meie töökohtade loomise tegevuskava 2015-2019:

1. Suurendame toetusi ettevõtetele, eelkõige tootmissfääris. Toetame eksporti uute turgude avamise kaudu. Selleks rakendame tööle Eesti diplomaatilise korpuse, arendame suhteid Euroopast kiirema majandusarenguga piirkondadega (BRICS riigid, Pärsia lahe regioon jm). Aktiivse turunduse abil toome Eestisse vähemalt 10 maailmas tuntud firmat.
2. Tagame Eesti pensionifondide raha jäämise Eestisse eesmärgiga stimuleerida Eesti majandust. Aktiviseerime kapitali ja rahaturgu, emiteerides selleks muuhulgas valitsuse võlakirju riigi strateegiliste projektide teostamiseks.
3. Peame õigeks Eesti põllumajandustoodangu väärtustamist toiduainetetööstuses ning toiduainetetööstuse tehnoloogiate arendamist koos koordineeritud turundustegevusega üle kogu Euroopa ja maailma. Eesti põllumajandustoodangu eksport peab ületama impordi.
4. Kehtestame ettevõtluse tulumaksu ja loome regionaalseid eripärasid arvestavad maksuerisused.
5. Toetame Eesti nn loomulikel eeldustel baseeruvat majanduse struktuuri – põlevkivitööstus ja teiste maavarade kasutamine, põllumajandus koos selle saaduste ümbertöötamisega, masinaehitus, puidutööstus, laevandus jmt. Erinevates majandusharudes tuleb maksimaalselt püüda kasutada kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Eksporttoodang peab olema suunatud eelkõige kõrge väärtusega lõpp-produkti väljamüügile.
6. Muudame Eesti Arengufondi ja mõttekodade toel alltöövõtjast innovaatiliseks riigiks. Toetame väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid uurimis-, arendus- ja turundustegevuseks. Toetame nutika spetsialiseerumisega seotud teaduse arengut.
7. Loome tingimused hoiulaenuühistute ning ühistuliste pankade tekkeks ja arenguks. Maailmas levinud ühistulise tegevuse arendamine on ka Eestis vajalik. Arenenud ühistud on heaks toeks Eesti oma panga loomisel.
8. Kahekordistame Eestis ööbivate turistide arvu mainekujundusprogrammide abil. Rajame Eestisse kaasaegse taristu ja optimeerime selle kasutamist.

Meie tegevuskava 2015-2019:

1. Loome efektiivse üle-eestilise maakonnasisese tasuta ühistranspordi süsteemi.
2. Muudame põhimagistraalide autoliikluse turvalisemaks. Prioriteetseks loeme Tartu maantee ja Narva maantee väljaehitamise kolme-ja neljarealiseks. Teeme Via Baltica täielikult korda ja tagame sellega korraliku ühenduse Euroopaga. Rajame suuremate riigimaanteede äärde piirdetarad, mis takistaksid metsloomade pääsemist sõiduteele ning suurendaksid seeläbi liiklusohutust.
3. Suurendame oluliselt teede ehitusse ja korrashoiule minevat raha, arvestades teede, eriti kohalike teede olukorda. Tugevdame oluliselt nõudeid teede ehitamisel ja tõhustame nende kontrolli.
4. Kehtestame Eestisse sisenevale välismaisele kommertstranspordile teemaksu. Teemaksust saadava tuluga arendame ning muudame turvalisemaks meie peamisi

transpordisõlmesid.

5. Toetame rahvuslikul kapitalil põhineva lennukompanii Estonian Airi säilitamist ja arendamist.
6. Säilitame ja arendame regulaarlennuliiklust Tartu Lennujaama kaudu. Tagame ka Pärnu jt regionaalsete lennujaamade arengu ja kaasajastamise. Tallinnast

sõltumatud lennuühendused on oluliseks motivaatoriks kohaliku ettevõtluse arendamisel ning Tartu Ülikooli ning teiste kõrgkoolide püsimisel Euroopa ja maailma teadusmaastikul.

7. Rakendame meetmed laevade Eesti lipu alla toomiseks. Selleks kehtestame ümbritsevate riikide merendussektoriga võrreldes konkurentsivõimelise maksukeskkonna, lihtsustame kolmandatest riikidest pärit tööjõu kasutamist laevadel; muudame registritoimingud lihtsaks, läbipaistvaks ja kiireks.
8. Ühendame Eesti raudteed Euroopa raudteevõrgustikuga – toetame Rail Baltica projekti ning taastame ja arendame kohalikke raudteid.
9. Toetame ühtsete reisiterminalide kujunemist pealinnas ja maakonnakeskustes, kust inimesed saavad tasuta ühistranspordi abil vajadusel

kiiresti liikuda.

10.Kavandame Eesti energiasüsteemi (sh gaas ja nafta) tugevamat ühendamist Euroopaga, et tagada Eesti elanikele võimalikult madal elektrihind ning suurendada energiajulgeolekut. Energiakandjate import peab toimuma võimalikult otse energiakandja tarnijalt.
11.Alandame elektri-ja võrgutasusid. Täna on võrgutasu kõrgem kui elektrienergia hind ning võrgutasu maksab inimene ka siis, kui ta elektrit reaalselt ei tarbi.
12.Me ei erasta strateegiliselt olulisi riigiettevõtteid. Riigi toimimiseks olulised teenused peavad olema Eesti elanikele kuuluvad ja kontrollitavad, mitte börsi huvidele (so maksimaalse kasumi teenimisele) allutatud.
13.Toetame munitsipaalmajade ehituse programmi.
14. Suurendame kortermajade renoveerimise ja nende energiasäästlikuks muutmise rahastamist. Töötame välja riikliku renoveerimislahenduste programmi

ideest teostuseni.

15. Heastame sundüürnikele omandireformiga tekitatud kahju.7

EUROOPALIK MAKSUREFORMEdit

Maksumängude asemel vajab Eesti terviklikku maksureformi. Maksud peavad tagama piisava laekumise riigieelarvesse, et suudetaks täita kõiki riigi ülesandeid. Samas ei saa maksukoormust kasvatada neil, kes seda kanda ei suuda. Protsendipunktilised maksumuudatused meenutavad pigem raamatupidamist kui riigi maksupoliitika juhtimist.

Maksureformi järgne maksukeskkond peab tagama piisava ja täpse tulude ümberjaotamise, motiveerima töötamist, soodustama ettevõtlust ja kindlustama omavalitsustele piisava tulubaasi.

Meie maksupoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Kehtestame euroopaliku astmelise tulumaksu. Keskerakond toetab astmelise tulumaksu kehtestamist Eestis, sest suurem maksukoormus peab langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Valdav enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest kasutab astmelist tulumaksusüsteemi. Tagame, et astmelise tulumaksu kehtestamisega ei suurene keskklassi maksukoormus.
2. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aitab enim kasvatada reaalselt väikseima sissetulekutega inimeste heaolu. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist on Eestile soovitanud ka 2009. aastal IMF ning 2012. aastal OECD.
3. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksu. Eristame füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte kasumimaksu. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksusüsteemi ja alandame maksumäära 12%-ni. Täna kehtiv ettevõtete kasumimaksusüsteem ei ole vastavuses turumajanduse põhimõtetega ning võimaldab kasumi Eestist maksuvaba väljaviimist. Klassikaline ettevõtte tulumaks annab võimaluse soodustada ettevõtlust tõmbekeskustest väljaspool.
4. Soodustame uute töökohtade loomist. Ettevõtte tulumaksust laekuv täiendav tulu võimaldab teha sotsiaalmaksu erandeid, mis aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid.
5. Vähendame kaudseid makse. Eesti maksustruktuuris on liiga suur osa tarbimismaksudel. Tarbimismaksude probleemiks on, et vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa enda sissetulekust. Seetõttu tuleb kehtestada madaldatud käibemaksumäär inimeste jaoks olulistele kaubagruppidel (nt toasoe, põhitoiduained ning teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletid).
6. Tagame eesmärgipärase aktsiisipoliitika. Aktsiisipoliitika puhul rõhutame nelja aspekti.
6.1. Peame oluliseks, et tervist kahjustavate toodete aktsiisid tagaksid oma eesmärgi ehk pärsiksid nende toodete tarbimist.
6.2. Suuname vähemalt 2% alkoholi- ja tubakaaktsiisist terviseedendusse.
6.3. Alandame elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimumi tasemele, kuna meie kliimavöötmes pole tegemist luksuskaubaga. Praegu ületab elektriaktsiis Eestis

Euroopa Liidu miinimummäära 4,5 korda.

6.4. Taastame kütuseaktsiisist laekuvatest summadest kindla osa teedeehitusse ning suuname sellest 20% kohalike teede ehitusse ja korrashoidu.
7. Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate terviseedendusse ja tasemeõppesse. Koos elanikkonna vananemisega muutub töötervise edendamine üha tähtsamaks. Seetõttu ei saa pidada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi lisahüveks ja erisoodustuseks, vaid riiklik poliitika peaks suunama tööandjat vältima oma töötaja terviseriske ning ennetama tööga seotud haigusi. Sama lugu on tööandja panustamisega oma töötaja haridusse. Investeeringud töötajatesse on sama tähtsad kui investeeringud betooni ja masinatesse.
8. Kindlustame, et omavalitsustele pandud ülesanded saaksid ka reaalse rahalise katte. Taastame omavalitsustele laekuva tulumaksuosa kriisieelsele tasemele, mis on koos kodualuse maamaksuvabastuse kompenseerimisega 12,13%. 2009. aastal vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa, mis oli omavalitsustele väga raske löök.
9. Kehtestame Eestis tegutsevate pankade teenustasudele ülempiiri. Oleme seisukohal, et pankade teenustasu ei tohi Eestis olla suurem kui sama panga teenustasud teistes riikides.


TÖÖHÕIVEPOLIITIKAEdit

Meie tööhõivepoliitika strateegiliseks eesmärgiks on luua selline elukeskkond, kus iga Eestis alaliselt elav inimene leiab endale võimetekohase töö.

Muudame Töötukassa toimivaks tööle saamise struktuuriks. Koordineerime haridus- ja tööhõivepoliitikat eesmärgiga, et uute töökohtade loomisega käiksid käsikäes kaasaegsed ja põhjendatud õppe-, ümberõppe- ja täiendõppe võimalused.

Meie tööhõivepoliitika tegevuskava 2015-2018:

1. Tõstame alampalga 1000 euroni. Igal aastal peame suutma vähendada sissetulekute mahajäämust Põhjala riikidest.
2. Pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele, st riigi kohustusele tagada kuni 25-aastastele noortele töökoht 4 kuu jooksul peale haridusasutuse lõpetamist.
3. Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.
4. Suurendame toetust ja pakume maksusoodustusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning FIEdele uute töökohtade loomise soodustamiseks noortele ja

puuetega inimestele, seda eelkõige maal.

5. Anname stardiabi ja vajadusel elamispinna nõutud eriala spetsialistidena väljaspool Tallinna ja Tartut töökarjääri alustavatele noortele.
6. Toetame eriala omandavatele noortele praktika läbimise võimalust pakkuvaid ettevõtteid.
7. Juurutame peamiselt riiklikult rahastatava täiend- ja ümberõppesüsteemi, mis tagab igale töötajale vähemalt ühe nädalase kursuse kord viie aasta jooksul.
8. Avame uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.


PEREKOND JA KODUEdit

Igal perel peab olema võimalus elada inimväärsetes tingimustes oma kodus.

Meie perepoliitika tegevuskava 2015 – 2019:

1. Kehtestame „Võtmed tagasi“ süsteemi, kus raskustesse jäädes on võimalik anda laenuga soetatud vara (tagatis) tagasi ilma lisakohustusteta.
2. Tagame noortele peredele kodu säilimise ja ehitame uusi kodusid munitsipaalkorterite programmi alusel.
3. Tagame lasteaiakoha igale lapsele. Kindlustunne, et laps on hästi hoitud ja haritud, võimaldab vanematel naasta tööellu.
4. Tõstame lastetoetusi – esimesele ja teisele lapsele 75 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 300 eurot kuus.
5. Tagame iga lapse kohta lapsehooldustasu kuni kolmanda eluaasta lõpuni vähemalt 350 eurot kuus. Lapsehooldustasu võimaldab vanematel paindlikumalt

otsustada, millal ollakse valmis tööellu naasma.

6. Seadustame suure perena juba kolmelapselise perekonna ning tõstame suure pere toetusi. Uuringud näitavad, et kolmas laps jääb Eestis enamasti sündimata majanduslikel põhjustel. Ometi suudaks just see meede Eesti demograafilist olukorda oluliselt positiivsemaks muuta.
7. Tagame tasuta koolitoidu ja õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Tasuta koolitoit põhikooli õpilastele on ennast õigustanud ning

see on hästi vastu võetud. Laiendame seda praktikat ka lasteaedadesse ja põhikoolijärgsetesse õppeasutustesse.

8. Parandame vaesusriskis perede toimetulekut. Ükski laps ei tohi elada vaesuses. Rahastame probleemiga tegelevate organisatsioonide tööd antud valdkonnas.
9. Suurendame toimetulekutoetuseid ja võimaldame selle saamist lihtsamatel tingimustel. Arvestame sissetulekute hulgast välja peretoetused ja vaatame üle

leibkonda kuulumise.

10. Loome elatisrahafondi. Tänases Eestis on üksikvanemaga pered ühed suurimas vaesusriskis elavad pered. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.
11.Taastame tasustatud isapuhkuse. Tänu tasustatud isapuhkusele saavad mõlemad vanemad pühenduda lapsele ja kohaneda uue rolliga.
12. Võitleme tõhusalt perevägivallaga. Loome mehhanismi, et vägivalla eest ei pea põgenema, vaid lahkub vägivallatseja. Võimaldame perevägivalla ohvritele professionaalse abi ja nõustamise. Teeme koostööd politsei jt institutsioonidega vägivallajuhtumite ennetamiseks ja tõkestamiseks.
13. Toetame paljulapselistele peredele pereautode soetamist.


HARIDUSPOLIITIKAEdit

Meie väikese riigi suurimaks rikkuseks on meie inimeste vaimsed võimed, mis tuleb välja arendada ning neid efektiivselt kasutada. See omakorda eeldab tänasest tugevamat haridussüsteemi. Investeerimine haridusse tagab ühiskonna jätkusuutliku arengu ning ebamõistlik kokkuhoid selle arvelt kahjustab kõikide meie eluvaldkondade – nii majanduse, kultuuri, kaitsevõime kui ka sotsiaalvaldkonna jätkusuutlikku arengut. Haridussüsteem peab olema efektiivselt tegutsev tervik, mille kujundamine haarab nii koolieelseid lasteasutusi (lasteaiad), põhikoole, gümnaasiumeid kui ka kutse- ja kõrgkoole. Kujundame Eesti haridussüsteemi sotsiaaldialoogi soodustavaks ja innustavaks. Õpetajal on Eesti koolis keskne koht ja hariduskorralduse kujundamisel peab õpetaja hääl kuulda olema. Arendame ja tugevdame õpilastele ning lapsevanematele kättesaadavaid tugisüsteeme, et tõhustada kooli-lapsevanema-õpilase koostööd. Õpetajaameti selgemaks väärtustamiseks ja tähtsustamiseks töötame välja pikaajalise ja realistliku finantskava pedagoogide töötasu suurendamiseks. Peame vajalikuks uuendada õpetamise metoodikaid: tänase ikka veel suuresti faktiteadmistele ja tuupimisele keskendumise asemel tuleks enam keskenduda analüüsi- ja sünteesioskuste arendamisele. Hea haridus peab olema kättesaadav üle Eesti.

Meie hariduspoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Tagame väikeste põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide säilimise üle Eesti. Kodulähedane põhikool peab säilima ja igas maakonnas peab olema võimalik saada head gümnaasiumi- või kutseharidust. „Puhta gümnaasiumi“ kõrval peab jääma eluõigus ka täistsükli koolidele.
2. Tõstame õpetaja alampalga 1500 euroni. Taastame õpetajate ametijärgud (õpetaja-metoodik, vanemõpetaja jne) koos vastavate palgaastmetega.
3. Tagame lasteaiaõpetajatele riiklikud palkade alammäärad ja puhkused sarnaselt koolide õpetajatega. Lasteaiaõpetaja on samamoodi õpetaja nagu

kooliõpetajagi – hea haridus algab alusharidusest.

4. Loome õpetajatele ühtse täiendkoolituse ja nõustamise süsteemi.
5. Kaasajastame koolide õppebaasi ja tagame tasuta õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi ja kutsekooli lõpuni. Õppebaasi kaasajastamisse kaasame nii riigi,

kohalikud omavalitsused kui erasektori.

6. Seome kutse- ja kõrgkoolide õppekavad Eesti majanduse homsete vajadustega. Loome tasustatud praktikavõimalused tulevases töökohas. Lähtume

kutseõppeasutuste rahastamisel edaspidi õppekavade vajadustest ja koolitustellimusest, mitte kooli kuuluvusest riigile või KOV-le.

7. Seome õppekavad tihedamalt IT-vahendite kasutamisega nii iseseisvas töös kui koolitunnis. See tagab õpilaste konkurentsivõime edasises elus.
8. Tagame väga heal tasemel eesti keele õppeks lasteaiast alates õppevahendid, õpetajate nõustamise ning riikliku rahalise toe. Eesmärk on saavutada kõigi õpilaste hea eesti keele oskus, ilma et nende ainealased teadmised kannataksid.
9. Tagame emakeelse hariduse põhikoolis. Gümnaasiumis võib õpetada vene keeles, kuid õpilastele peab olema tagatud intensiivne eesti keele, kirjanduse ja

kodanikuõpe.

10.Toetame eesti keele õpet neis välisriigi koolides, kus on vähemalt 15 Eesti kodanikust last.
11. Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide riikliku rahastamise (sh

sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, logopeedid).

12.Võimaldame erivajadustega lastele head õppimistingimused tavakoolides ja kaasaegsetes riigi-, munitsipaal- või erakoolides. Eesmärk on, et koolide

aineline olukord, pedagoogide ettevalmistus jmt võimaldaks võimalikult paljudel erivajadustega lastel saada haridust nn tavakoolis.

13.Teeme kõik, et muuta lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid turvaliseks ning kiusamisvabaks.
14.Töötame välja üle-eestilise riigi poolt rahastatava ja hästi toimiva tasuta koolitranspordisüsteemi ning õpilaskodude või toetatud elamiste võrgu.
15.Loome toimiva õppetoetuste süsteemi gümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele.
16.Tagame kõigile lasteaia, üldhariduse ja kutseõppe õpilastele riigi poolt rahastatud tasuta, kvaliteetse ning tervisliku koolilõuna.
17. Stimuleerime kõigi taseme õppeasutuste, eriti kõrgkoolide koostööd, sh teadusinfo ühist hankimist ja haldamist, analoogkandjatel oleva info digiteerimist, laiemaid võimalusi ühisõppekavade rakendamisel ning koostööd teiste riikidega.
18.Suurendame teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite hulka 1%-ni SKPst.
19.Toetame rahvusteaduste arengut Eestis ning tihedamat koostööd teiste riikidega loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
20.Seome Eesti teaduse arengukavad senisest enam teadmiste-mahukale tootmisele suunatud majanduse ja kultuuri arengu vajadustega ning orienteerituse teadussaavutuste kiirele rakendamisele.
21.Tagame õppejõududele konkurentsivõimelise palga, et tagada üliõpilastele nii tasuta kui ka väga hea kvaliteediga haridus.
22.Tagame doktoranditoetuse, mis moodustab vähemalt 80% eelmise kalendriaasta riigi keskmisest palgast (nelja kvartali keskmisest), sh tagades kõik

töölepinguga võrdsed hüved.

23.Täiendame üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi, et tudeng saaks täielikult õpingutele pühenduda.


NOOREDEdit

Väärtustame noori ühiskonnas läbi hariduse kättesaadavuse ja tööhõive parandamise tagamise. Muuhulgas peame oluliseks formaalse hariduse ja huvihariduse lähendamist.

Pöörame tähelepanu noorte tervisekäitumisele, teeme tervislikud valikud lihtsamaks ja ebatervislikud keerukamaks. Kaasame noored otsustusprotsessi, andes neile võimaluse osaleda ühiskonna kujundamises.

Meie noortepoliitika tegevuskava 2015 – 2019:

1. Toome alates 9. klassist õppekavadesse kohustusliku majandusõppe. Toetame tööturule orienteeritud kaasaegse kutseharidussüsteemi väljaarendamist,

mis soodustab õppija terviklikku arengut.

2. Korraldame noortele võimaluse saada esmane töökogemus juba enne kaheksateistkümne aastaseks saamist, et lihtsustada nende läbilöömist tööturul. Näiteks õpilasmalevad on noorte hulgas väga populaarne ja turvaline võimalus tööharjumuse kujundamiseks.
3. Toetame kooliväliste võimaluste laiendamist õpiabiks teenuse osutamist ja igapäeva eluks vajalike oskuste õpetamist.
4. Keelame alkoholi- ja tubakatoodete reklaami ning muudame alkoholi noorte jaoks raskemini kättesaadavaks ja võimestame lastevanemate omavahelist koostööd, vähendamaks alaealiste alkoholi ja muude ohtlike sõltuvusainete tarvitamist.
5. Keelame alla 18-aastastele noortele energiajookide müügi.
6. Kaasame noored otsustusprotsessi. Toetame noorte omaalgatust ja osalemist piirkondlike noortevolikogude töös. Igas kohalikus omavalitsuses peab olema

vastutava ametniku üheks tööülesandeks toetada osaluskogude tegevust. Noortevolikogudel peab olema võimalus nimetada kohalike omavalitsuste volikogude päevakorrapunkte.

7. Pakume lastele ja noortele võimaluse käia tasuta vähemalt ühes huviringis, arendamaks ja toetamaks laste ja noorte huviharidust. Noorsootöös osalemiseks peavad võimalused olema ka puuetega noortel.
8. Vabastame õpilasmalevas töötava 13- kuni 18-aastase noore palga sotsiaalmaksuga maksustamisest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses.
9. Pakume põhikooli lõpetanud puudega noortele edasiõppimist ja arengut toetava keskkonna. Tagame seeläbi võimaluse puudega laste vanematel jätkata

töölkäimist.

10. Korrastame teabepakkumist noortele suunatud rahvusvaheliste tegutsemisvõimaluste osas.
11. Taastame kohalike omavalitsuste tulubaasi, suunates rohkem ressursse noorsootöösse läbi piirkondlike noorte- ja noorsootööorganisatsioonide.
12. Suurendame oluliselt noortelaagrite ja õpilasmaleva riiklikku kaasrahastust.
13. Tagame toimetulekuraskustes perede lastele tasuta suvise sooja toidu.


SOTSIAALNE TASAKAAL JA TURVALISUS KÕIGILEEdit

Eesti Keskerakonna sotsiaalpoliitika on alati lähtunud põhimõttest, et riik kohustub tagama inimväärse elu kõigile. Kahjuks ei ole Eesti riik pööranud piisavalt tähelepanu sotsiaalpoliitika õiglasele väljakujundamisele. Domineeriv uusliberaalne maailmakäsitlus ei väärtusta sotsiaalset turvatunnet. Eesti riik ei ole suutnud kindlustada elatustaseme järjepidevat kasvu kõigile.

Keskerakond leiab, et riigi sotsiaalpoliitika peab kaitsema nõrgemaid ja toetama abivajajaid: raskustesse sattunud lapsi ja perekondi, eakaid, puuetega inimesi, töötuid. Sotsiaalne turvatunne peab olema tagatud igale inimesele vaatamata tema soost, rahvusest, elukohast ja poliitilistest eelistusest. Kõikidele peab olema tagatud vääriline töö Eestis ja turvaline vanaduspõlv. Meile on ühtmoodi tähtis nii eakate elutöö vääriline hindamine ning seenioride põlvkonna õiguste tagamine kui ka noorte turvatunne ja hakkama saamine. Eesti riik peab tagama puuetega inimestele sobilikud töö- ja toimetuleku võimalused. Eesti riik peab hakkama täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mis kohustab liikmesriike tagama, et eakad ei satuks vaesusriski. Eesti pensionär peab saama endale lubada samasugust elukvaliteeti nagu tema eakaaslased „vana Euroopa“ riikides. Meenutame, et Keskerakonna valitsuses olles leidis aset taasiseseisvusaja suurim pensionitõus. Samas suunas soovime võimul olles edasi minna.

Meie eakatele suunatud poliitika tegevuskava 2015–2019:

1. Tõstame erakorraliselt pensione. Taastame pensionite ostujõu. Vabastame keskmise vanaduspensioni tulumaksust.
2. Ühildame ühe tööaasta ühe pensioniaastaga. Tõstame miinimum- kuni keskmist palka saavate inimeste pensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi 1,0-ni.
3. Võtame eesmärgiks, et pension peab katma eaka hooldekodu kulutused.
4. Oleme vastu pensioniea tõstmisele, kuna tervena elatud aastad ja keskmine eluiga Eestis on Euroopa Liidu kõige madalamate seas.
5. Taastame pensioni tasuta kojukande.
6. Seadustame „lesepensioni“ võimaldades eakatel abielupaaridel ühe surma puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel
7. Arendama päevase hooldamise keskusi.
8. Lubame pensioniealistel proteesidest kasutamata või ülejäänud raha kasutada hambaraviks.
9. Ratifitseerime Euroopa vanurite sotsiaalse kaitse konventsiooni, mis loob eelduse elamisväärse vanaduspõlve tagamiseks Eesti pensionäridele.

Meie puuetega inimestele suunatud poliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Tõstame puudega inimeste sotsiaaltoetusi.
2. Peatame ummikusse jooksnud töövõimereformi. Loome omavalitsustele ühtsed tugiteenuste standardid (invatransport, isiklik abistaja, abivahendid jt sotsiaalteenused), et puuetega inimesed kodust välja tuua ja võimaldada neil naasta tööturule.
3. Kehtestame omastehoolduse kaasaegse süsteemi. Loome puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning võimaldame omastehooldajatel naasta

tööturule.

4. Suurendame rehabilitatsiooniteenuste ja taastusravi mahtu vähemalt kaks korda.
5. Toetame tööandjaid, kes võtavad tööle puudega inimese. Töötame tööandjatele välja täiendava motivatsiooni ja soodustuste paketi.
6. Soodustame täiskasvanud puuetega inimestele hariduse omandamist. Rakendame selleks vajalikke tugiteenuseid.
7. Pikendame puuetega laste vanematele võimaldatavat riigi poolt rahastatavat lisapuhkust vähemalt 14 päevani aastas.
8. Töötame välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib läbi investeeringute neid tegureid vähendama.

Meie hoolekandepoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Suurendame toimetulekutoetust 130 euroni, iga järgmise pereliikme puhul 104 euroni. Kehtestame korra, kus toimetulekutoetuse maksmisel ei arvestata

inimese tulude hulka riiklikke peretoetusi, represseeritutele makstavaid toetusi ja avaliku töö tegemise eest saadud tulu.

2. Taastame riikliku 200-euro suuruse matusetoetuse.
3. Loome omavalitsustele suunatud programmi kodulähedaste hooldekodude renoveerimiseks ja ehitamiseks. Tagame riigi abi abivajajate hooldamisel.
4. Loome elatisrahafondi. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.
5. Suurendame kasuperedes kasvavate laste toetust lastekodudes kasvavate laste toetamise määrani.


TERVIS JA TERVISHOIDEdit

Keskerakond väärtustab tervist. Meie tervisepoliitika alusteks on igaühe õigus tervisele, ühine vastutus kõigi tervise eest, võrdsed võimalused kõigile, sotsiaalne kaasatus.

Tervisepoliitika eesmärgiks on inimeste täisväärtuslik elu ja tervena elatud aastad. Väärtustame elanikkonna tervist tervise propageerimisega ja toetades tervisele suunatud tegevusi. Praegu ei suuda paljud inimesed endale lubada ei vajalikku eriarstiabi ega ravimeid. Tervishoidu on pidevalt reformitud, aga seda on tehtud ilma järjepideva tervishoiupoliitikata. Ravikindlustussüsteemi prioriteediks peab olema patsient ja tema terviseprobleemide ennetamine.

Alkoholi liigtarbimine on suhteliselt madala keskmise eluea ning seda tingivate liiklus-, tule-, uppumis- ja vägivaldsete surmade peamiseks põhjuseks. Õigete väärtushinnangute kujundamiseks lastel ja noortel tuleb tõhustada selgitustööd nende seas – tänasel päeval algab meelemürkide kasutamine aina varasemas eas ja seda ei tohi tolereerida.

Meie tervishoiupoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Suurendame eriarstiabi rahastamist ravijärjekordade lühendamiseks. Haigushüvitiste rahastamine peab tulema Töötukassast. Taastame haiglate

kapitalikulude rahastamise riigieelarvest.

2. Korrastame e-tervise süsteemi nii, et terviseandmed käivad reaalselt patsiendiga kaasas. Täna on patsiendile või teisele arstile kättesaadavad vaid väike hulk teise teenuseosutaja valduses olevatest andmetest, mistõttu kulutatakse lisaraha topeltuuringutele ja –analüüsidele. Andmete kättesaadavus parandab ravi kvaliteeti ja vähendab kulusid.
3. Parandame arstiabi kättesaadavust, viies lahku perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad. Haiguste ennetamiseks soodustame regulaarseid nõustamisvisiite perearstile ja pereõele vähemalt kord kahe aasta jooksul.
4. Tagame arstidele, õdedele ja abipersonalile normkoormusega väärika palga, mis motiveerib Eestis töötama. Seome meedikute miinimumtöötasu keskmise

palgaga: arstidel kahekordne ja õdedel 1,2 kordne.

5. Anname riigi poolt noorele spetsialistile stardiraha ja kindlustame omavalitsusüksuse kaudu talle eluaseme, kui noor meedik asub tööle riigi poolt

osundatud piirkonda.

6. Seame sisse täiskasvanute hambaravihüvitise 200 euro ulatuses, mida hüvitatakse patsiendile kolme aasta jooksul. Eakatele võimaldame ülejääva

proteesiraha eest hambaravi.

7. Vähendame ravimite käibemaksu 5 %-le. Kindlustame lastele ja eakatele vähemalt 90-protsendilise ravimisoodustuse.
8. Vabastame tööandja töötaja tervise heaks tehtavad kulutused erisoodusmaksust, soodustades seeläbi investeeringuid töötajate tervisesse.
9. Taastame riikliku rahastamise tervist edendavate tegevuste toetamiseks.
10. Kindlustame professionaalse abi laste tervisehäirete varajaseks märkamiseks. Kohustame perearsti tegema koduvisiit haigestunud väikelapse juurde.
11. Peame vajalikuks, et kõigis maakondades oleks oma haigla. Kiirabi peab olema võrdselt kättesaadav kõikjal. Rahastame täiendavalt saarte elanike arstiabi saarte erisust arvestades.
12. Kindlustame kõik ravikindlustamata Eestis elavad inimesed esmatasandi arstiabiga.
13. Maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.
14. Toetame seisukohta, et inimene peab olema tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustatud tööandja poolt.
15.Toetame omavalitsuste omandis olevate perearstikeskuste loomist. Perearstikeskustesse loome eriarstiga konsulteerimise võimalused. Tagame

maainimesele perearsti juurde saamise 30 km raadiuses.

16. Suurendame hooldusravi ja taastusravi võimalusi.
17.Toetame maapiirkondade apteeke, et tagada ravimite kättesaadavus.
18. Lisaks naiste sõeluuringutele toetame meeste sõeluuringute arendamist.
19.Tagame ravimiinfo kättesaadavuse lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles.

Meie liigjoomise ja narkomaania vastase poliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Keelustame alkohoolse joogi tarbimise avalikus ruumis.
2. Keelame alkohoolse joogi jaemüügi lasteasutuste lähedal ehk kauplustes, mille sissepääs asub vähem kui 50 m kaugusel lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi,

kutseõppeasutuse või huvikooli peasissepääsust.

3. Keelustame alkoholi jaemüügi tanklates.
4. Keelustame kaupluses alkohoolse joogi jaemüügi pühapäeviti.
5. Keelustame alkoholi- ja tubakatoodete (sh e-sigarettide) reklaami.
6. Tõhustame koolides ennetustööd sõltuvusainete (alkohol, uimastid jne) tarbimise vähendamiseks.
7. Oleme seisukohal, et uimastid peavad olema rangelt keelatud (ka kanep).
8. Eraldame 2% alkoholiaktsiisist sõltuvushaiguste (alkohol, uimastid jne) ennetamiseks ja vabatahtlikuks raviks. Loome üleriigilise võrgustiku alkoholismi ja narkomaania raviks ja nõustamiseks.
9. Muudame alkoholi- ja tubakatooted noortele raskemini kättesaadavaks,

tõhustades muuhulgas kontrolli alkoholi- ja tubakatoodete turustamise eeskirjadest kinni pidamise üle.. Seame eesmärgiks suitsetajate arvu vähendamise eriti noorte hulgas.

10. Piirame madala alkoholisisalduse ja kõrge suhkrusisaldusega alkohoolsete jookide müüki läbi lisamaksustamise.


TURVALISUS JA SISEJULGEOLEKEdit

Eesti Keskerakond soovib näha euroopalikku, edumeelset ja tugevat Eesti riiki, kus kultuuride paljusust loetakse rikkuseks. Eesti peab tagama turvatunde ja julgeoleku kõikidele kodanikele ning riigis viibivatele inimestele. Peame taastama Eesti inimeste usu riigi õiglase õigussüsteemi eksistentsi. Elanikud peavad teadma ning tundma, et nende põhiõigusi ja –vabadusi kaitstakse riigi poolt võrdselt ning tõhusalt. Keskerakonna tegevuse keskmes on inimene. Turvalisus algab kodust, koolist, küla- ja linnatänavalt.

Meie prioriteetideks on võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, uimastite leviku ja tarvitamisega seotud kuritegude vastu, samuti lähisuhte-vägivallaga seotud kuritegude ning lastevastaste kuritegude, küber- ning majanduskuritegude vastu. Eesti peab tugevdama probleemidesse sattunud isikute ja perede igakülgset nõustamist ning reaalset abistamist. Peame väga oluliseks ennetavate meetmete arendamist põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, sealhulgas interneti- jm andmevahetuse keskkondades. Riik peab ohte ennetama ja jõudma vajadusel igale poole kiiresti appi.

Meie turvalisuspoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Ehitame Schengeni standardite kohaselt Eesti piiri täielikult välja. Lisaks sellele tagame vajalikud vahendid piiri kaasaegseks seadmestamiseks ja arendamiseks.
2. Tugevdame Eesti piirivalvet piiri kaitse tagamiseks ja vajadusel relvastatud esmareageerimiseks koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu jt tugevdusüksustega. Riigi julgeoleku paremaks tagamiseks korrastame ja tugevdame piirivalvet ning tõstame piirivalveametnike töötasusid. Taastame Piirivalveameti.
3. Toetame andmevahetuse tõhustamist piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku immigratsiooni paremaks ohjamiseks (sh käivitame ja arendame efektiivselt Schengeni infosüsteemi järgmise põlvkonna ja IT-turvasüsteemid). Samuti toetame üle-euroopalise sisenemis- ja väljumisregistri ning registreeritud

reisija programmi käivitamist piiriületuste sujuvamaks korraldamiseks.

4. Eraldame vajalikud vahendid merepääste parandamiseks, sh tõhusa mere- ja piiripatrulli ning pääste-, otsingu- ja meditsiinialase kiire koptervõimekuse

tagamiseks kogu Eesti territooriumil. Riik peab inimestele vajadusel igale poole kiiresti appi jõudma.

5. Suurendame tähelepanu ja vahendeid mereohutuse ning rannikuvalve tagamise kaasajatamiseks kogu Eesti rannikuala ja merepiiri ulatuses. Rannavalve ja merepolitsei abi peab jõudma õigeaegselt ning hästi varustatult iga ohuolukorrani.
6. Tõstame ennetustöö tulemuslikkust, vähendamaks hukkumist liikluses ja veekogudes. Viime koolides sisse tasuta ohutu liikluskäitumise, esmaabi ning

ujumaõpetamise tunnid. Töötame välja programmi Turvaline kool.

7. Toetame riigikaitseõpetuse ja sisejulgeoleku alase eelkutseõppe ning vastavate valikainete võimaluste suurendamist üldhariduskoolides. Lisame elementaarse riigikaitse-, sisejulgeoleku- ja päästeõppe kohustuslikku kodanikuõppe õppekavasse. Iga laps peab teadma, kuidas anda esmast esmaabi, käituda tulekahju ja muude hädajuhtumite korral (nt koolitulistamised jms). Sisejulgeoleku ekspertiisi ja juhtimiskvaliteedi tõstmiseks tugevdame magistriprogramme Sisekaitseakadeemias, sh arendame akadeemiast välja kaasaegse taristuga siseturvalisuse ning õiguskaitse õppe-, innovatsiooni-, teadus- ja arenduskeskuse Läänemere regioonis.
8. Võtame eesmärgiks tõsta siseturvalisuse töötasandi teenistujate (päästjad, politseinikud jmt) kuupalga alammäära 1500 euroni. Peatame masskoondamised

siseturvalisuse valdkonnas ja suurendame põhiülesandeid täitvate töötajate arvu.

9. Tagame kõigile elanikele kiire korrakaitse- ja päästeteenistuse kättesaadavuse. Säilitame tegusa konstaabliteenistuse maapiirkondades, sh seame

eesmärgiks konstaabli olemasolu piirkondlikke eripärasid arvestades keskmiselt iga 3000 elaniku kohta.

10.Tõstame sisekaitseteenistujate Ida-Virumaa regioonitasu, kehtestame Lõuna-Eesti, saarte jt keerulisemalt mehitatavate piirkondade regioonitasu ning

tugevdame sisekaitsetöötajate sotsiaalseid garantiisid, tagades sh varasema pensioniea ja suurendades teenistuskohustuste täitmisel vigastatud või hukkunud sisekaitsetöötajate pereliikmete sotsiaalseid tagatisi.

11. Tagame riigi poolt hädaolukorra seadusest tulenevate elutähtsate teenuste, nagu elekter, side, puhas vesi, toiduohutus, meditsiiniabi, sularaha jms

kättesaadavuse kogu Eestis. Aitame kohalikel omavalitsustel koostada häda- ja kriisiolukorra plaane ning ettevalmistusi, kaasame kõik vajalikud organisatsioonid ja asutused elanikkonna kaitse tagamiseks. Inimesed on riigi suurim väärtus.

12. Loome hästitoimiva riikliku rehabilitatsiooni- ja kriisiabikeskuste võrgustiku. Suurendame kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et ennetustöö osana edendada kohalikku vabaaja- ja huvitegevust ning turvalisuse parandamisele suunatud linnaplaneerimist. Samuti loome seadusandluses kohalikele omavalitsustele paremad võimalused korrakaitses osalemiseks.
13. Peame küberturvalisust jätkuvalt Eesti üheks prioriteediks. IT-tehnoloogia, mis on Eesti toonud maailmakaardile, võimustab kahjuks ka kriminaalkurjategijaid, maffiarühmitusi ja terroriste, rääkimata teiste arenenud riikide võimekusest häirida meie majanduse ja avaliku elu jaoks ülitarvilikke süsteme. Arendame seadusandlust, mis hõlbustab valitsusel ja ettevõtetel tõrjuda küberrünnakuid, tugevdame ning kaasajastame pidevalt küberkaitsemehhanisme. Suurendame veebikonstaablite arvu.
14. Kehtestame menetlustähtaja pikkuseks ja vahi all pidamise tähtajaks kuni kaks kuud. Kriminaalasja keerukusest sõltuvalt on prokuröril kui kohtueelse

menetluse juhil õigus esitada eeluurimiskohtunikule põhjendatud taotlus menetlustähtaja ja vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks mitte kauemaks kui kaks kuud korraga.


KAITSEPOLIITIKAEdit

Keskerakond tahab arendada ühistel väärtustel põhinevat järjekindlat kaitsepoliitikat, mille keskmes on ühiskondlik solidaarsus, kindlustunne ja usalduslikud transatlantilised suhted. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti kaitsepoliitika peamine eesmärk on jätkuvalt tagada meie riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseaduslik kord ning rahva turvaline elujärg. Eesti kaitsepoliitika lähtub liitlastega ühiselt kokkulepitud strateegilisest kaitse- ja julgeolekukontseptsioonist. Sellele täienduseks toetame Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist ning ühtse kriisihaldusmehhanismi rakendamist hättasattunud liikmesriikide kiireks abistamiseks. Kaitsepoliitikas rõhutame ühise tegevuskava olulisust, tagamaks sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjamine ning tõhus relvastuskontroll.

Peame oluliseks kaitsepoliitika järjepidevat uuendamist ja vääramatust vastavalt reaalsetele ohtudele Eesti vastu ning sellekohase erakondadevahelise kokkuleppe sõlmimist. Samuti peame energiakindluse tagamist, kriitilise infrastruktuuri kaitset ja võitlust terrorismi ning piiriülese raske organiseeritud kuritegevusega osaks riigi terviklikku kaitset tagavast poliitikast. Pooldame valitsusasutuste tihedamat koostööd dubleerimiste vältimiseks ja kaitsevajaduste ning -ressursside senisest koordineeritumaks juhtimiseks. Teeme kõik selleks, et rahvas ja riik saaks kaitsta ennast iga ohu vastu igal ajal ja mitte kellelgi ei ole õigust meid sundida allaandmisele. Riik peab tagama, et igaühel oleks jõukohane roll ja tahe Eesti iseseisvust kaitsta.

Meie kaitsepoliitika tegevuskava 2015-2019:21

1. Toetame Eesti kaitsekulutuste hoidmist rahvusvaheliselt kokkulepitud 2 protsendi tasemel SKT-st ja selle heaperemehelikku kasutamist. Eesti peab

vastavuses rahvusvahelise õigusega jätkuvalt jõukohaselt panustama NATO ja liitlaste, samuti ÜRO ja Eurooa Liidu ühisoperatsioonidesse ning kollektiivkaitsesse, vastavalt Riigikogu sellekohastele otsustele.

2. Peame vajalikuks üles ehitada usutav ja heidutav iseseisev kaitsevõime,

kaitsmaks agressiooni korral riiki iga hinna eest, sõltumata sellest kui kiiresti saabub liitlastoetus. Oluline on seejuures vastuvõtva riigi toetusvõimekuste arendamine ja tagamine. Agressorile allaandmine ei ole võimalus.

3. Toetame Eesti kaitsevõime alusena senist ajateenistusel põhinevat reservväe ja vajalike elukutseliste üksuste kontseptsiooni. Samuti peame oluliseks

Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide professionaalset arendamist ning paremat lõimimist riigi kaitsekontseptsiooni. Me ei toeta ajateenistuse kaotamist ja üleminekut palgaarmeele.

4. Arendame ajateenistust eesmärgipäraselt ja ühildame selle kutseharidusega. Anname ajateenistuse lõpus vastava kutseeksami sooritanutele mõne tsiviilelus kasuliku kutsetunnistuse (autojuht, masinaoperaator, sidetehnik, arvutivõrkude hooldaja, sanitar-parameedik, logistik vms). Lisaks peab paranema ajateenistuses antava väljaõppe kvaliteet, mis tagaks igale reservväelasele parima võimaliku valmisoleku nii riigi kaitseks kui ka veendumuse, et ajateenistuses veedetud aeg ei ole olnud raisatud. Soovime saavutada taseme, kus ajateenistuse läbinud noored oleksid tööturul hinnatud.
5. Tagame piisavad vahendid laiapõhjalise riigikaitse kontseptsiooni ellurakendamiseks ja senisest suurema tähelepanu osutamist elanikkonnakaitse

ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele kriisiolukordades. Tõhus riigikaitse saab toimida täiendavalt sisejulgeolekuga, mistõttu tagame Kaitseväe ja Kaitseliidu ressursside ristkasutuse hädaolukordades. Väeosad peavad saama juurde kaasaegset õppetaristut.

6. Loome noortele, kes tervislikel vm olulistel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja

sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks elanikkonna kaitsel ja elutähtsate teenuste tagamisel. Igal kodanikul on vääriline koht meie ühise riigi kaitsel.

7. Oleme seisukohal, et riigikaitseõpetuse või sisejulgeoleku alase eelkutseõppe üldhariduskoolides läbinuile võiks luua eelise ajateenistusest allohvitseri- või ohvitseriõppesse siirdumiseks. Näeme, et Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Balti Kaitsekolledži baasil on võimalik välja arendada rahvusvaheline riigikaitse akadeemia, mis moodustaks Euroopa Liidu ja NATO regionaalse julgeoleku kõrgetasemelise kompetentsikeskuse.
8. Arendame kõrgemate riigikaitsekursuste formaati ja reservväelaste poliitikat läbi n-ö kuuma reservi pideva valmisoleku kindlustamise, samuti erinevate

õppekogunemiste kompenseerimise peredele. See tagab laiapõhjalise riigikaitse järjepideva toimivuse.

9. Seame veteranipoliitikas esikohale elukestva õppe ja tööhõivega toetamise, taastusravi ning väärika toimetuleku tagamise vigastatud kaitseväelastele, samuti tsiviilmissioonides osalenutele ja nende perekondadele. Tõhustame ka välismissioonidel hukkunud kaitseväelaste peredele mõeldud toetusprogramme.
10. Toetame innovaatilise n-ö tarkväe lähenemise arendamist, mille oluliseks osaks on Eesti kodumaise kaitsetööstuse toetamine ja arendamine ning ühishanked kõrgetasemeliste riigikaitseliste ressursside soetamiseks ja kasutamiseks. Kaasaegsete tehnoloogiate ja uute lahenduste väljatöötamiseks ning juurutamiseks moodustame sise- ja kaitseministeeriumi eelarvetes selleks eraldi võimalused.
11. Peame oluliseks, et kõigil Eesti kaitseüksustel peab olema kõrgetasemeline väljaõpe, varustus ja juhtimine, tulemaks toime mittekonventsionaalsete

ohtudega, sh hübriidsõja ning infiltreerumise tõkestamise jm kukutusmeetmetega. Vastavate võimekuste, sh luure- ja vastuluurefunktsioonide tõhusamaks tagamiseks tuleb eraldada täiendavat ressurssi Eesti julgeolekuasutustele.


KOHALIK OMAVALITSUS JA REGIONAALPOLIITIKAEdit

Omavalitsus on üksus, mis seisab oma kandi inimeste eest. Demokraatlik, elanike vajadusi mõistev ning arvestav kohaliku omavalitsuse süsteem on terve riigikorralduse eelduseks.

Eesti riik on nii tugev kui tugevad on meie omavalitsused, kohalik omavalitsus on nii tugev kui tugev on tema tulubaas. Eesti Keskerakond peab oluliseks kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist.

Meie kohaliku omavalitsuse poliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Tunnustame omavalitsuste vabadust liituda või mitte liituda. Igasugune reform ja ühinemine eeldab kohalike elanike ära kuulamist ning nende osalust võimaliku ühinemise ettevalmistamisel. Seadustes on vaja täpsemalt reguleerida osavaldade ja valdade ühisasutuste õiguslikud alused.
1.1. Peame oluliseks korraldada kõigis potentsiaalselt ühinevates omavalitsustes referendum omavalitsuste ühinemise küsimuses.
1.2. Loome kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemiseks või liitumiseks täiendavad motivatsioonipaketid ja stiimulid.23
2. Peame oluliseks, et kohalikel omavalitsustel oleks piisav ja keskvõimu suvast sõltumatu tulubaas oma ülesannete täitmiseks.
3. Taastame ja tugevdame omavalitsuste tulubaasi. Esmalt tuleb viia kohalike omavalitsuste üksustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa majanduskriisi eelsele tasemele ning tasandusfondi maht 90 miljoni euroni.
4. Tõstame kütuseaktsiisist kohalikele teedele eraldatava osa vähemalt 20%-ni aktsiisist ning viime selle järk-järgult tasemele, mis vastab teede hooldeks ja kestmiseks vajalikule tegelikule mahule.
5. Laiendame kohalike omavalitsuste võimalusi kehtestada enda territooriumil täiendavaid makse (nt turismimaks välisturistidele). Seeläbi suureneks

omavalitsuste finantsautonoomia ning rahalised võimalused kohaliku elu arendamiseks.

6. Peame oluliseks riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori tihedat koostööd töökohtade loomisel ning soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Selleks, et suurendada kohalike omavalitsuste huvi ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomise vastu on vaja, et üks osa ettevõtlusega seotud maksudest laekuks kohalike omavalitsuste eelarvetesse.
7. Muudame jäätmeseadust selliselt, et kohalik omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele soodsaimat ja kvaliteetsemat korraldatud jäätmeveo teenust.

Meie regionaalpoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Toetame kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu tagamisel. Riik peab tagama linnadele ja valdadele võimalused ja vahendid kohaliku sotsiaalse ja tehnilise taristu korrashoiuks ja arenguks.
2. Peame oluliseks arendada maakonnakeskusi ja piirkondlikke tõmbekeskusi. Maakonnakeskuste arenguvõimest sõltub kogu maakonna areng.
3. Suurendame omavalitsusliitude rolli regionaalse koostöö hoogustamiseks maakondade tasandil. Samuti töötame välja ja rakendame pealinnaregiooni

omavalitsusüksuste koostöövormid.

4. Kaotame politiseeritud maavanemad. Maavalitsuse kui hääbuva funktsiooniga haldusstruktuuri tegevus on otstarbekas lõpetada ning maakonna ulatusega

ülesanded üle anda maakondlikele omavalitsusliitudele.

5. Loome tõhusa ühistranspordisüsteemi, sh maakonnasisesed liinid ja saarte vaheline ühendus kohalikele elanikele tasuta. Tagame igapäevase praamiühenduse Sõru-Triigi liinil.
6. Toetame Tallinn- Haapsalu- Rohuküla raudteeliikluse taastamist aastaks 2017.
7. Seisame väikeste maakoolide eest, et väga hea haridus oleks ka maalastele kättesaadav.
8. Toetame gümnaasiumihariduse või kutsehariduse omandamise võimaluste loomist ja säilitamist, sõltumata nende elukohast ja majanduslikust olukorrast.
9. Seisame Eesti Aleksandrikooli traditsioonide ja Põltsamaa Ametikooli säilimise eest.
10. Jätkame omavalitsuste veesüsteemide ja reovee puhastusseadmete ning -jaamade renoveerimist ning uute rajamist puhta joogivee ja puhta

elukeskkonna säilitamiseks.

11. Toetame ja propageerime energiasäästlikke lahendusi kõigis valdkondades.
12. Tagame koostöös Eesti Pangaga loodava sularahaautomaatide võrgustiku jmt abil sularaha kodulähedase kättesaadavuse kõigile Eesti elanikele.
13. Käivitame üleriigilise projekti „Eesti Vabariik 100“. Taastame, rajame või korraldame Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks üle Eesti 100 erinevat olulist objekti või sündmust.


MAAELUPOLIITIKA JA ETTEVÕTLUS MAAPIIRKONDADESEdit

Eesti Keskerakond toetab Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrdsustamist ning paindlikumat suhtumist keskkonnatingimustesse, arvestades riikide looduslike omapäradega. Toetame seaduslike võimaluste leidmist põllumajandustootjate ning tarbijate suhtes kasutatavate ebaausate praktikate ohjeldamiseks, (sh sanktsioonide kehtestamine). Lubamatu on jätta kasutamata EL poolt lubatud finantsilisi võimalusi aitamaks Eesti põllumajandussektorit oma riigi eelarvest. Toetame ÜPP lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist. Toetame ühistulist tegevust.

Meie maaelupoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Toetame eesti põllumeeste ja kalandusvaldkonna konkurentsivõime tõstmist läbi Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika ja Kalandusrahastu pakutavate võimaluste, sh otsetoetuste võrdsustamine.
2. Tagame Euroopa Liidu poolt lubatud siseriiklike põllumajandustoetuste ehk TOP-UP toetuste välja maksmise riigieelarvest.
3. Toetame programmi Eesti Toit raames Eestimaal toodetud toidu väärtustamist kogu tootmisahelas, alustades põllult , laudast ja veest kuni tarbijani, pidades vajalikuks toidu märgistamist kogu Euroopa turul.
4. Näeme Eesti põllumajanduse tulevikku ka olulise mahetoidu pakkujana Euroopa turgudel.
5. Vabastame põllumajandustoetused tulumaksust. Peame vajalikuks Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja kehtestatud eesmärkide ja tingimuste täitmiste analüüsi. Ja lihtsustame bürokraatlikke toiminguid PRIA toetuste taotlemisel.
6. Suurendame töökohtade loomiseks ja siseturu akiviseerimiseks ühistulise ettevõtluse kaudu kodumaiseid ümbertöötlemisvõimsusi,eesmärgiga jätta rohkem

toorainet Eestisse ( nt.puit, toorpiim).

7. Toetame põllumajandus- ja toiduainete töötlemise sektoris teadusarendustegevuse, nutikalt sptesialiseerunud teadusuuringute ja innovatsiooni

konkreetsemat, sihipärasemat rahastamist. Näiteks keskkonnapiirangute kehtestamisel põllumajandustootmisele tuleks teaduslikult analüüsida nende mõju majandusele tervikuna.

8. Viime Eesti põllumaad kui rahvuslikku rikkust hinnates seadustesse muudatused, mis oluliselt piiravad viljaka põllumaa kasutamist mittepõllumajanduslikuks otstarbeks.
9. Jätkame üleriigiliste põllumajandustootjate ja -töötlejate ühistute tegevuste algatamist ja toetamist, suurendades investeeringuid põllumajandus-, kalandus- ja toiduainete tööstuste arendamiseks.
10. Peame vajalikuks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tegevussuundade läbi vaatamist, suurendades põllumajandussektori ja toiduainete töötlejate võimalusi tootmise arendamiseks ja töökohtade loomiseks.
11. Soovime Euroopa Komisjonilt aktiivsemat sekkumist WTO läbirääkimistesse, et tagada ausad ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingud, samas pidades eriliselt silmas hiljuti liikme staatusesse saanud Venemaad.
12. Pöörame suurt tähelepanu Eesti toiduainete turundusele ja väliskaubandustegevustele, sh aktiivsem koostöö EAS-i ja EV saatkondade majandusesindustega, väliskaubandusministri töö täpsem planeerimine jms. Eriti tuleb läbi vaadata piimakvoodi kadumisega seotud turu olukorrad alates 1.aprillist 2015.26


KODANIKUÜHISKOND JA DEMOKRAATIAEdit

Eesti kuulub ühtemoodi kõigile tema kodanikele – soost, rassist, rahvusest, usutunnistusest, elukohast, seksuaalsest sättumusest, majanduslikust seisundist sõltumata. Seepärast peab meil kõigil olema võrdne võimalus ühiskonnaelus kaasa rääkida – ja seda ka valimiste vaheajal, nii üksikisikuna kui kogukondade ja organisatsioonidena. Ühtegi Eesti seadust ei tohi saada kritiseerida alusel, et see on vastu võetud rahva tahtest hoolimata. Eesti ei ole eliidi projekt, Eesti on meie kõigi ühine elupaik.

Meie kodanikupoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Anname rahvale õiguse algatada seaduseelnõusid. Seaduseelnõu, mille Riigikogu peab arutlusele võtma, saavad esitada vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku.
2. Kehtestame tühistamisreferendumi. Referendumi kaudu võib osaliselt või täielikult tühistada kehtiva Eesti Vabariigi seaduse. Referendumi kvoorum on 50% hääleõiguslikest elanikest, referendumile pandud seadus tühistatakse, kui tühistamise poolt hääletab osalenud kodanike enamus. Tühistamisreferendumi saavad algatada vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku.
3. Anname kodakondsusvõimaluse Eestis pikka aega elanud inimestele. Kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega inimesed, kes on Eestis elanud

vähemalt 1991. aastast, omandavad õiguse kodakondsusele lihtsustatud korras. Eesti on nende inimeste ainus kodu, neil on siin sõbrad ja töökoht, neil peab olema võimalus osaleda meie ühise ruumi poliitilises korraldamises.

4. Lihtsustame Eestis sündinud laste kodakondsuse saamise protseduuri.
5. Lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu piirides. Paljud Eesti kodanikud on kasutanud vaba liikumise võimalust Euroopa Liidus, mõned seovad oma eluplaani pikemalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Soovime, et Eestile oleks nende teadmistest ja kogemustest kasu. Soovime, et keegi ei tunneks ennast mitte-eestlasena oma valikute pärast ühinevas Euroopas ega peaks loobuma Eesti kodakondsusest.
6. Tagame kõigile mittekodanikele tasuta eesti keele- ja kultuuriõppe. Kursuse edukas läbimine võib pikas perspektiivis asendada tsentraliseeritud keeleeksamit.
7. Loome Sotsiaalpartnerluse nõukoja, mis ühendab kõiki Eesti majandustoimijaid (töötajad, ettevõtjad, avalikud institutsioonid, vabatahtlikud ühendused) ning hõlbustab nende omavahelist suhtlemist. Nõukogul on õigus teha majandusvaldkonnas Riigikogule seadusandlikke ettepanekuid ning Riigikogu on kohustatud need ettepanekud arutlusele võtma.
8. Asendame valimiskautsjoni allkirjadega. Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistel võib kandideeriv nimekiri kautsjoni asemel esitada hääleõiguslike kodanike toetusallkirjade nimistu. Nimekiri peab koguma vähemalt 2% hääleõiguslike kodanike toetusallkirjad igast ringkonnast, kus plaanitakse kandideerida.
9. Toetame presidendi otsevalimist. President on põhiseaduse garant, institutsioon, mis peab rahvale tagama, et parlament ei ületaks oma põhiseaduslikke volitusi. Seepärast on oluline, et president saaks mandaadi otse rahvalt.
10. Peame vajalikuks, et Eurovoliniku kandidaadi nimetab Riigikogu. Kandidaadi poolt peab hääletama 2/3 Riigikogu liikmetest. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu juhtiv institutsioon, just seal kirjutatakse Euroopa seadusi. Seega on voliniku nimetamisel oluline erakondade laiapõhjaline konsensus ning opositsioonierakondade nõusolek.
11. Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale. Lubame, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus. Me ei kehtesta seadusi, millel puudub avalikkuse selge toetus, me ei loo seadusi salaja ministeeriumi koridorides.
12. Arutame kõik plaanitavad seaduseelnõud läbi asjassepuutuvate huvigruppide, kodanikeühenduste ja -liikumistega.
13. Ühtlustame diskrimineerimise vastast seadusandlust. Rakendame voliniku institutsiooni reaalselt tööle kõigi (mitte ainult soolise) diskrimineerimise juhtumite lahendamiseks koos riigipoolsete piisavate rahaliste vahenditega.


KULTUUR JA SPORTEdit

Meie riigi mõte seisneb meie rahva, tema kultuuri ja keele säilimises, hoidmises ja arendamises. Majandussaavutused ei asenda kauneid kunste ega loodud kultuuritraditsioone, vaid saavad läbi riigi olla üksnes nende toetavaks aluseks. Eelistame kultuuri sisseostmise asemel kultuuri tegijate toetamist. Ärilised eesmärgid peavad toetama alati saavutusi kunstides ja kultuuris, kuid mitte kunagi vastupidi.

Majanduse ja infoühiskonna võimalused suunab riik kultuuri, haridusse ning selle kaudu omariikluse tugevdamisse. Rahvaarvult väikeste kultuuride tugevus sõltub võimest liita ja haarata kõrvalolijat kaasa. Tugev kultuur on alati tihedas dialoogis temaga seotud erinevate elusäästilike ja -tervete sotsiaalsete, etniliste ja ka paikkondlike kultuurkondadega. Kunstide vabadus on igaühe õigus, selle saavutused aga riigi võimalus ja kohustus tutvustada neid maailmale. Igaühe ande arendamise ja loova eluhoiaku toetamise läbi võimaldame ületada või ennetada sotsiaalseid pingeid ja lõhesid ühiskonnas aga ka tutvustada Eestit kui kultuurilist suurriiki. Tingimused, mis inspireerivad noori tegelema omakultuuri ja kunstidega, loovad hiljem kultuuris väärtusi, mis hoiavad meie rahva elujõulise ja tema inimesed õnnelikud. Õnnelik inimene aga ei kipu mujale oma „õnne“ otsima.

Meie kultuuripoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Eraldame kultuurile ja spordile vähemalt 3 protsenti riigieelarve kogumahust. Kultuur on tugevaim hoob rahvuse säilitamisel, mida nõuab meilt

põhiseadus.

2. Langetame teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite käibemaksu 5-le protsendile. Selle tulemusena on kultuuriürituste külastamine inimestele

soodsam ning sellest osasaajaid rohkem.

3. Võimaldame üld- ja kutsehariduskoolide õpilastele ja õpetajatele tasuta külastada muuseume.
4. Kahekordistame programmi „Teater maale“ rahastust ja tõstame selle vähemalt 250 000 euroni.
5. Töötame välja paindliku tegutsemise vormi loovisikutele, mis arvestaks töö iseloomu ning annaks neile kindlustunde ja sotsiaalsed garantiid.
6. Alustame Eesti 100. juubeliaastal Rahvusooper Estoniale uue maja ehitust.
7. Viime Rahvakultuuri Keskuse folgipealinna Viljandisse.
8. Tagame kõigile Eesti elanikele tasuta sissepääsu laulu- ja tantsupidudele.
9. Tagame riigipoolse lisatasu laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide ringijuhtidele.
10. Suurendame Eesti Keele Instituudi eelarvet vähemalt 50%, sest tegemist on maailma ainsa teadusasutusega, mis arendab eesti keelt. Loome Eesti Keele

Instituudi juurde teadus- ja IT-keele osakonna.

11. Kutsume ellu riiklikud investeeringu- ja tegevustoetuse programmid kultuurikeskuste ja rahvamajade kui kogukonnakeskuste rajamiseks ja säilimiseks

ning omavalitsuste ja maakondade ning valdkondade ülese koostöö soodustamiseks.

12. Säilitame riigi osa rahvaraamatukogude toetamisel ning kasvatame raamatute soetamise toetust. E-raamat ei asenda paberraamatut!29
13. Hakkame loomeliitudele maksma lisaks loometoetustele tegevustoetust, vabastades nii Kultuurkapitali loomeliitude tegevustoetusteks minevad

vahendid loometegevuseks.

14. Loome Eesti filmitööstuse arendamiseks Eesti Filmi Fondi, mille eesmärgiks on pakkuda investeerimistoetust filmiproduktsioonile Eestis.
15. Suurendame riiklikke vahendeid rahvusliku identiteedi aluseks oleva vaimse ja materiaalse pärandi säilimise ja arendamise toetamiseks, sealhulgas toetustena kiriku ja eravalduses olevate objektide tarvis. Toetame arheoloogilisi uurimistöid ka eravalduses olevatel objektidel, avariiseisukorras

olevate ehitusmälestiste korrastamist ja taaskasutuselevõtmist.

16. Algatame koostöös kirikutega programmi, mille raames renoveerime ning vajadusel soetame kirikutesse uued orelid.
17. Jätkame looduslike pühapaikade säilitamise, pühakodade ja mõisakoolide renoveerimise programme.
18. Tagame kõigile rahvusgruppidele tingimused oma rahvuskultuuri arendamiseks koos võimalusega lõimuda eesti rahvuskultuuri.
19. Peame meediaruumi mitmekesisuse ja tasakaalu huvides oluliseks, et vabalt saaksid tegutseda nii era-, avalik-õiguslikud kui ka munitsipaalmeedia kanalid.
20. Tagame puuetega inimestele ligipääsu kultuuriasutustesse ning vabaõhuüritustele.
21. Tagame kaunite kunstide kvaliteetse ja kaasaegse õppe- ning õpetamise tingimused kahele ülikoolile - Eesti Kunstiakadeemiale ning Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemiale –, ehitades Eesti Kunstiakadeemiale uue hoone ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi. Samuti ehitame G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolile, Tallinna Muusikakeskkoolile ja Tallinna Balletikoolile uue ühishoone.

Meie spordipoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Loome riikliku programmi kohalike spordirajatiste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
2. Loome kaasaegse riikliku spordi finantseerimise süsteemi, mis haaraks süsteemselt nii pearahasid, treenerite palkasid koos sotsiaalsete garantiidega kui spordibaaside kasutamise toetamist.
3. Kehtestame ja viime ellu süsteemi, mis tagab treeneritele ning edukatele sportlastele stabiilse riigipoolse toetuse.
4. Rajame koostöös omavalitsustega riiklikult toetatud spordikoolid.
5. Laiendame järjekindlalt riigipoolset toetust tervisespordile.


KODU PUHTAS KESKKONNASEdit

Eesti Keskerakonna keskkonnapoliitika eesmärk on tagada inimeste tervis, garanteerida keskkonnaohutus ja loodusvarade tasakaalustatud kasutamine. Keskkonnakaitse ja loodushoid on tihedalt seotud ühiskonnaelu kõigi valdkondadega.

Toetame säästva arengu põhimõtteid, looduse bioloogilise mitmekesisuse printsiibi järgimist ning keskkonna kvaliteedi kaitsmist ja parandamist nii riigi majandusliku arengu, inimeste tervise kaitsmise kui ka looduse kui terviku hoidmise huvidest lähtudes. Oleme veendumusel, et tagajärgede ennetamine on parem kui nende likvideerimine.

Toetame teadus ja innovatsioonitegevuse tugevamat rakendamist põllumajanduses, keskkonnahoius, kalanduses , toiduainetetööstuse valdkondades. Arendades biomajandust ja pooldades rohelist mõttelaadi, koostame programmi Rohelisem Eesti.

Meie keskkonnapoliitika tegevuskava 2015-2019:

1. Toetame ja soodustame keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks biokütuse kasutamist ja

keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.

2. Lubame, et tööstuse, energeetika, transpordi, põllumajanduse jt majandussektorite arengu küsimusi puudutavate otsuste vastuvõtmisel

arvestame alati nende otsuste keskkonnamõjusid ja viime kahjulikud mõjud miinimumini.

3. Kinnitame pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad. Tagame kaitsekorraldus- ja

liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiva rahastamise.

4. Viime seadustesse senisest karmimalt põhimõtte – saastaja maksab loodusele tekitatud kahju eest.
5. Mitmekordistame reostustõrje võimekust ja loome selle valdkonna rahastamiseks reostustõrje fondi, kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ja

millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute, vabatahtlike ja ametkondade reostustõrje koolitus ja õnnetuste likvideerimise kulud.

6. Viime kemikaalid ja kemikaaliohutuse valdkonna keskkonnaministeeriumi haldusalasse, nii nagu see on enamikes Euroopa Liidu riikides. Loome Eestis

kasutusel olevate ohtlike kemikaalide ühtse andmebaasi.

7. Käivitame koostöös eraomanike, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga riikliku programmi põllumajanduslikust ja muust kasutusest välja

jäetud maade loodus- ja inimsõbralikuks kasutusele võtuks.

8. Muudame seadusi mererannale ja avalikele siseveekogudele juurdepääsu tagamiseks ning avalikes huvides tingimuste loomiseks supluse, loodusõppe,

matkamise jms võimaldamiseks.

9. Viime metsaseaduse kooskõlla põhiseadusega, et kohalik omavalitsus saaks kaasa rääkida metsaraie osas oma haldusterritooriumil.
10. Taasloome metsavahtide ametikohad. Seeläbi taastame metsanduse haldussuutlikkuse ning järelevalve rahvusparkides ja looduskaitsealadel.
11. Oleme tehnoloogiliselt geenmuundatud organismide (GMO) tootmise ja kasutamise vastu selle ohtude tõttu bioloogilisele mitmekesisusele ja ökoloogilisele tasakaalule ning põllumajanduslike väiketootjate iseseisvusele. Peame vajalikuks GMO-toodete senisest silmapaistvamat märgistamist ja eraldamist poes teistest samalaadsetest toodetest.
12.Toetame Tallinna püüdlusi Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks aastal 2018.
13. Koostame pikaajalise säästva liikumise arenguprogrammi, mis hõlmab süsteemselt riigi ja kohalikku taristut, linnatänavate kaasajastamist, liiklusohutust ning säästvaid liikuvusteenuseid.
14. Kavandame üleriigilise jalgrattateede võrgustiku ja asume seda järk-järgult välja ehitama.
15. Linnaliikluses loome inimsõbralikke ja energiatõhusaid lahendusi ja viime sisse muudatused, mis annavad eelise jalakäijatele ja lastega liiklejatele,

õpilastele, liikumisraskustega inimestele ja jalgratturitele.

16. Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike liiklusvahendite programmi arendust (taastavakütusega liiklusvahendid, elektriautod, jalgrattad jm).
17. Toetame riiklikult Eesti supelrandade puhtuse ja ohutusnõuete viimist rahvusvahelistele standarditele vastavaks. Tagame, et enamus Eesti

supelrandadest vastaksid rahvusvahelisele ökomärgisele Sinilipp.

18. Koostame nii maismaad kui merealasid käsitleva üleriigilise taastuvenergeetika teemaplaneeringu.
19. Tagame keskkonnahariduskeskuste võrgustiku arengu ning koostame keskkonnahariduse pikaajalise arengu- ja tegevuskava.


VÄLISPOLIITIKAEdit

Me peame riigi välis- ja julgeolekupoliitikas oluliseks, et Eesti oleks rahvusvaheliselt tugev ja abivalmis partner ning iga eestimaalane tunneks ennast kodus kaitstult ja turvaliselt. Me usume, et diplomaatilised lahendused on eelistatavad sõjategevusele. Aina probleemiderikkamaks muutuv rahvusvaheline olukord on loonud kasvava vajaduse põhimõttekindlalt ühtseks, liitlaste vahel kooskõlastatud konstruktiivseks poliitikaks.

Näeme Eesti rolli maailmas aktiivse partnerina probleemsituatsioonides. Eesti diplomaaditest peavad saama hinnatud läbirääkijad rahvusvahelistes kriisikolletes, Eestist peab saama üks olulisi konfliktide vahendajaid maailmas. Selline positsioon tugevdab ka meie rahvusvahelist positsiooni turvalise, rahumeelse ja kindla riigina. Aasta 2018 saab olema meie välispoliitikas olulise tähendusega aasta, sest Eestil seisab ees Euroopa Liidu eesistumine.

1. Peame oluliseks Ukraina kriisi võimalikult kiiret ja rahumeelset lahendust ning Eesti spetsialistide osalemist kõigil Euroopa Liidu Ukraina

missioonidel. Eesti peab jätkama Ukraina jõukohast materiaalset toetamist eelkõige humanitaarabina ning läbipaistva avaliku sektori ülesehitamiseks. Toetame arenguabi sidumist institutsionaalsete ülesehitusprogrammide olemasoluga. Eesti austab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, kuid usume, et püsiv lahendus Ukraina siseprobleemidele saab teoks ainult demokraatia omaksvõtmise teel.

2. Ühendame idapartnerlusele suunatud arenguabi rahastamise, vastates paremini reaalse elu probleemidele. Praegu rahastatakse abi Ukrainale ja teistele

idapartnerluse riikidele paljudest erinevatest allikatest, mis ei võimalda efektiivselt vastata ettekerkivatele küsimustele. Seome arenguabi pakkumise demokraatlike koolitusprogrammide aktsepteerimisega. Abistame Gruusiat ja Moldovat assotsiatsioonileppe rakendamisel Euroopa Liiduga.

3. Peame oluliseks koostöö intensiivistamist Läänemere regioonis. Ainult ühiselt suudame rahvusvahelises poliitikas esindada olulisi regionaalseid huvisid.
4. Võtame riiklikuks eesmärgiks liituda Põhjamaade Nõukoguga, et tugevamini ja kiiremini lõimida Eesti Skandinaavia sotsiaalmajandus- ja kultuuriruumiga.
5. Loome Eesti Välispoliitika Keskuse, mis on esimene samm Eestist aktiivse mediaatorriigi loomisel, tagades nii meie sidemed kõikide kontinentide vastava valdkonna spetsialistidega kui efektiivse läbirääkijahariduse Eesti inimestele. Keskus hõlbustab teiste riikide spetsialistide, uurijate ja üliõpilaste viibimist Eestis, koordineerib olemasolevat välispoliitilist teadmist ja juhib tähelepanu olulistele saavutustele rahvusvaheliste konflikte ohjamises.
6. Rakendame Eesti saatkonnad senisest enam Eesti majanduse teenistusse. Igas Eesti saatkonnas peab olema majandusnõunik, kelle ülesandeks on

majanduskoostöö hõlbustamine ja Eesti eksportijate abistamine. Loome viie olulisima ekspordi sihtriigi saatkondade juurde kaubanduskojad kaubavahetuse tõhustamiseks. Peame eriti oluliseks koostöö arendamist Aasia suunal.

7. Jätkame Eesti aktiivset tegevust ÜRO kõigil tasandeil, tehes võimalusel laialdast koostööd meie partneritega, kuid väljendades vajadusel lugupidavalt ka mittenõustumist valdkondades, mis Eestit võivad kahjustada. Töö ÜROs peab looma kuvandi targast ja edumeelsest väikeriigist ja kasutama maailmaorganisatsiooni võimalusi läbikäimiseks meist kaugel paiknevate riikidega.
8. Teeme koos meie Euroopa Liidu partneritega kõik endast oleneva, leevendamaks humanitaarkriise maailmas. Ebolakriis Lääne-Aafrikas on kogu

maailma kriis, suurendame võimaluse korral eestlaste arvu rahvusvahelistel humanitaarmissioonidel, pakkudes eelkõige Lääne-Aafrikale materiaalset ja teadmuslikku abi.

9. Võitleme inimkaubanduse vastu. Inimkaubandus ohustab meie põhiväärtusi ning inimõigusi, kuid see on ka kriminaalsetele organisatsioonide ning terroristide rahastusallikana oluliseks julgeolekuohuks. Tugevdame Euroopa Liidu inimkaubandusega võitlevaid institutsioone, arendame Eesti ja Euroopa

seadusandlust inimkaubandusega võitlemiseks, keskendudes eelkõige rohujuuretasandil töötavatele organisatsioonidele.

10. Mõistame hukka „Islamiriigi“ liikumise vägivalla oma võimu kehtestamisel ja teostamisel. Rahvusvaheline kogukond ei tohi ükskõikseks jääda konfliktist tuleneva humanitaarkriisi suhtes sõjakolde riikides.
11. Panustame Euroopa Liidu ja Lähis-Ida majandussuhetesse. Kaubandus ja majanduskasv on eduka rahuprotsessi vältimatu osa.

Eesti Konservatiivne RahvaerakondEdit

Allikas: http://www.ekre.ee/ekreprogramm/on-aeg/, http://www.ekre.ee/wp-content/uploads/2015/01/EKRE_voldik.pdf

Riigikogu valimiste platvorm 2015. On aeg!

ON AEG

…seista õiglase ja väärtuspõhise Eesti eest!

Rahvas eelkõige. Meie eesmärgiks on eestluse säilimine, riigi ja rahva areng ning heaolu reaalne tõus kogu rahvale. Eesti riik peab olema hooliv, jõukas, traditsioone austav ja turvaline. Meie lubadus valijale on konkreetne ja lihtne:


Jõukas Eesti!Edit

Konservatiivne Rahvaerakond on veendunud, et meie majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. Iga Eesti kodanik väärib tasuvat töökohta ning paremat ja jõukamat elu. Õigete otsuste mõjul on see võimalik.

On aeg…

…vähendada maksukoormust, alandades käibemaksu 10 %-le, et anda majandusele jõuline kasvutõuge

…maksustada Eestist seni maksuvabalt välja viidav kapital

…luua riiklik kommertspank ja viia kõigi avalike asutuste arveldused sinna üle

…selgitada koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning need ümber teha, et muuta majanduskeskkonda ettevõtjasõbralikumaks

…korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter

…. seadustada laenukaitse põhimõttel: võtmed tagasi ja võlast priiks ja kustutada kiirlaenunõuded, kui on tasutud laenu põhiosa ja samas ulatuses kõrvalkulusid

… kasutada Eesti loodusressurssi rahvusliku rikkuse suurendamiseks, tagades sealjuures moodsa loodussõbraliku tehnoloogia ja range järelvalvega säästliku majandamise

…seista kodumaiste ettevõtete võrdse kohtlemise eest ühisturul ning võidelda monopolide ebaõiglase ja kõlvatu konkurentsi vastu

…taastada põllumajanduses üleminekutoetuste siseriiklik osa (top-up) kodumaise põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks

…soodustada ühistulise tegevuse kasvu selle populariseerimise, bürokraatlike tõkete vähendamise, seadusandluse lihtsustamise ja riiklike toetuste kaudu

…eelistada riigihangetel eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid ja toetada riikliku tellimuse kaudu kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist

…luua maksusoodustused, mis toovad Eesti laevad tagasi Eesti lipu alla


Kasvav Eesti!Edit

Konservatiivne Rahvaerakond on ainus erakond, kes seisab selle eest, et Eesti kasvaks ja püsiks, meie rahvaarv suureneks, meie pered oleksid tugevad ja terved ning kultuur ja emakeel hoitud ja kaitstud. Sada tuhat võõrsile suundunut on meie väikesele riigile korvamatu kahju. Õigete poliitiliste otsuste abil hakkab Eesti kasvama!

On aeg…

…kustutada abielus oleva noore pere kodulaenust 25 protsenti (arvestades keskmist kodulaenu suurust) iga perre sündinud lapse sünniga

…kehtestada tulumaksupreemia, kus iga kasvatatava lapse pealt võetakse vanemalt 5 % võrra väiksemat tulumaksu

…väärtustada laste kasvatamist, arvestades laste kasvatamine vanemate tööstaaži hulka

…seista traditsiooniliste perekonnaväärtuste eest ja panna kooseluseadus rahvahääletusele

…käivitada tagasirände agentuur, mis võtab ühendust kodumaalt lahkunud eestlastega, et aidata neil tagasi tulla ja leida neile sobiv töö

…peatada maapiirkondade tühjenemine ning tagada nende areng piisava rahastuse, maksu- ja teiste soodustuste kaudu ning loobuda omavalitsuste sundliitmise kavadest

…tagada, et igal lapsel on lasteaia koht ja laps saab käia koolis kodu lähedal

…tagada tasuta lasteaia- ja koolitoit ning vähemalt üks tasuta huviring igale lapsele

…taastada spordikoolide süsteem


Hooliv Eesti!Edit

Konservatiivne Rahvaerakond hoolib kõigist meie inimestest. Toetame lastega peresid, väärtustame pensionäre ja puuetega inimesi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam.

On aeg…

…vabastada lapsed eriarsti visiiditasust

…suurendada vajaduspõhiseid lastetoetusi ja vähendada bürokraatiat toetuse saamiseks

…muuta hambaravi tasuta tervishoiuteenuseks

…tõsta maksuvaba miinimum miinimumpalgaga võrdseks

…kaotada tulumaks pensionilt

…võtta pensionistaaži arvutamisel aluseks põhimõte, et üks tööaasta võrdub ühe staažiaastaga

…soodustada töövõimelistele puudega inimestele töökohtade loomist, vähendades nende töötasult arvestatavaid makse

…kehtestada lesepension, kus lesestunud pensionär saab iga abielus oldud aasta eest ühe protsendi abikaasa pensionist

…vabastada erisoodustusmaksust investeeringud töötajate tervisesse ja haridusse


Kodanike Eesti!Edit

Eesti on meie kodu ja meie riik peab kuuluma meie rahvale. Riik on väärikas ja õiglusriik vaid siis, kui tema seadused on väärikad, väärtustavad kohalikke traditsioone, on õiglased ja mõistetavad. Meie eesmärk on õiglane riik, kus poliitikud on näoga rahva poole. Eesti vajab poliitilist reformi!

On aeg…

…kehtestada rahvaalgatus: seaduseelnõu, mis saab 25 000 toetusallkirja läheb automaatselt rahvahääletusele

…muuta president rahva poolt otse valitavaks

…arvutada Riigikogu saadikute palka mediaanpalga järgi ja kaotada Riigikogu saadikute lisatasud ning kompensatsioonid

…lõpetada Riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse

…muuta Riigikogu valimiste kord selliseks, et kaob 5% künnis ja igas valimisringkonnas osutuvad vastavalt mandaatide hulgale valituks enim hääli saanud kandidaadid, kusjuures valituks osutunul on kohustus asuda tööle kandideeritavale kohale

…viia sisse saadiku tagasikutsumismehhanismi tema ringkonnas referendumi põhimõttel

…lõpetada erakondade ebamõistlik riiklik rahastamine

…teha kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid rahva poolt valitavaks

…väärtustada kodakondsust, kehtestada omavalitsuste valimisõigus ainult kodanikele ning seista vastu topeltkodakondsusele

…seista kindlalt vastu massilisele immigratsioonile Eestisse

…peatada maamüük välismaalastele ja kehtestada neile kinnisvaramaks

…astuda õigusriigist õiglusriiki, et kehtiks nii õigus kui õiglus. Seaduse keel peab olema üheseltmõistetav ning õigusabi alati ja kõigile kättesaadav.


Kaitstud Eesti!Edit

Konservatiivse Rahvaerakonna prioriteediks on meie elanikkonna ja riigi turvalisus. Eesti julgeoleku tagatiseks on Eesti huvide eest seisev sise- ja välispoliitika. Töötame iseseisva kaitsevõime tugevdamise nimel, et liitlaste abiga tagada Eesti julgeolek.

On aeg…

…suurendada reservväge, tagades selleks ajateenistuse tõhusus ja keskmise töötasu hüvitamine reservõppekogunemistel osalenutele, parandada Kaitseliidu varustatust

…taastada sõjaväestatud piirivalve, ehitada välja füüsiline piiribarjäär Eesti-Vene kontrolljoonel

…luua Eestile kaks tankipataljoni ja soetada keskmaa õhutõrje kompleksid, luua tugev rannakaitse

…viia läbi mobilisatsiooniõppusi, korraldada regulaarseid reservkogunemisi Kirde- ja Kagu-Eestis kuni julgeolekuriski vähenemiseni

…tõsta politsei, piirivalve, kaitseväe ja päästeameti palkasid ning luua nende töötajatele parem sotsiaaltagatiste ja rehabilitatsiooni süsteem

…muuta riigikaitseõpe ja patriootlik väärtuskasvatus kooliprogrammi osaks, toetada praktilisi tegevusi

…tagada laiapõhjalise riigikaitse toimimine koostöös tsiviilstruktuuridega ning kõigi tsiviilelanike ohutus, järgides totaalkaitse põhimõtteid

…saata riigist välja riigivastase tegevusega seotud või rahvuslikku vaenu õhutavad välismaalased ja tühistada sellistele isikutele naturalisatsiooni korras antud kodakondsus

…sulgeda Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad infokanalid

…mitte nõustuda meie rahva ja riigi huve mittearvestavate rahvusvaheliste lepingute sõlmimisega ja võtta tagasi allkirjad loovutuslikult piirileppelt Venemaaga

Valides Konservatiivse Rahvaerakonna, valid lootusrikka tuleviku ja parema Eesti.

ON AEG

Eesti ReformierakondEdit

Allikas: http://reform.ee/FB/Valimisprogramm_2015_web.pdf

Reformierakonna valimisprogramm 2015

Uus Põhjamaa Reformierakonna

Eelolevatel valimistel taotleb Reformierakond Eesti rahvalt mandaati selleks, et liikuda kindlalt edasi Eesti poole • mille iseseisvus on igaveseks kaitstud • mis on sama jõukas kui Soome • ja mille rahvaarv kasvab.

Me soovime, et sellist Eestit hakkaks maailm tundma kui Uut Põhjamaad. Kui riiki, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on isiku- ja majandusvabadustelt jätkuvalt maailma tipus ning nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad.

Kui riiki, mis on kindlalt kaitstud iseseisva kaitsetahte ja -võime ning tugevate atlandi- üleste liitlassuhetega.

Kui riiki, kus on Põhjala kiireim majanduskasv ning kus isikuvabadused ja isiklikud suured narratiivid on kõige tähtsamad.

Kui riiki, kus kolm last peres on uus normaalsus ja rahvaarv kasvab.

Uus Põhjamaa on hästi kaitstud, majanduslikult edukas, võrdseid võimalusi tagav, perekonda väärtustav ning euroopalikke väärtusi kandev riik. Me ei laveeri ida ja lääne vahel, meie valik on tehtud.

Just nende sihtide saavutamiseks tahame me järgmisel volituste perioodil kujundada ühiskonnas järgnevas programmis kirjeldatud väärtushinnanguid, võtta vastu õiguslikke ja rahanduslikke otsuseid ning teha valitsemises konkreetseid korralduslikke tegusid. Meil on päris head eeldused eesmärgini jõuda – Eesti on juba praegu paljudes valdkondades maailma absoluutses tipus. Meie majanduskasvu eeldused on head nii Eesti inimeste harituse, soodsa ettevõtluskliima kui ka riigi madala võlakoormuse tõttu. Meid eristab elatustaseme vahe, mille tagasi tegemine nõuab pingutusi, kuid mis on võimalik. Me ei ole rahul enne, kui Eesti elatustase on Soomega vähemalt võrdne. Meie inimeste töö ei ole vähem väärt.

Ükski visioon ei täitu iseenesest. Unistuste tõelisuseks muutmiseks tuleb teha iga päev reaalseid, kas või väikesi samme.

Sinu võimalus anda oma panus Eesti muutmiseks Uueks Põhjamaaks on anda neil valimistel oma hääl Reformierakonnale, kes viib Eestit selle unistuse suunas kindlalt edasi!

RAHVUSLIKU JULGEOLEKU STRATEEGIAEdit

KINDLALT KAITSTUD VABADUS

Eesti rahva vabadust, heaolu ja turvalisust ohustavad Eesti riigi vahetus naabruses asuv agressiivne välisriik, loodusjõud, terrorism ja inimlikud eksimused. Nende ohtude täielik kaotamine ei ole meie võimuses, kuid meie kõigi võimuses on üheskoos ehitada riik, mis on eeskujulikult valmis ennetama oma kodanike heaolu ja julgeolekut ähvardavaid ohte ning toime tulema realiseerunud ohtudega. Eesti rahva vabaduse, heaolu ja julgeoleku kõige kindlamaks tagatiseks on eeskujulikult korraldatud Eesti riik, mida Eesti kodanikud soovivad ühiselt edendada ja kaitsta.

Reformierakonna silmis on Eesti rahvusliku julgeoleku strateegia nurgakivid ja eesmärgid:

1. Rahva tugev Eesti-identiteet, mis väljendub muuhulgas samastumises euroopalike väärtustega ning oma riigi ja kaaskodanike saavutustega, rahulolus sotsiaalmajanduslike arengutega, kõrges turvatundes ja kaitsetahtes ning kultuurilises ühtekuuluvustundes.
2. Õiglus- ja kindlustunnet loov toimiv õigusriiklus ja kodanikuühiskond, mis põhineb parlamentaarsel demokraatial, võimude lahususel ja tasakaalul ning vabakonna aktiivsusel.
3. Pikaajaliselt ettevaatav, demograafilisi ja ökoloogilisi arenguid arvestav kestlik ja uuenemisvõimeline ühiskonnakorraldus igal tasandil – Eesti külakogukonnast Euroopa Liidu institutsioonideni.
4. Eesti kõrge rahvusvaheline maine ning head suhted kõigi rahumeelsete ja oma kodanike heaolu, stabiilsust ja tehnoloogilist arengut edendavate riikidega.
5. NATO, Euroopa Liidu jt liberaalset demokraatiat edendavate ja kaitsvate rahvusvaheliste institutsioonide sisemine ühtsus ja tegutsemisvõime ühiste väärtuste kaitsmisel ning avatus samu väärtusi kandvate riikide liitumiseks.
6. Riigikaitse laia käsitluse rakendamine ning iseseisva, viivitamatut reageerimist võimaldava kaitsevõime väljaarendamine tasemeni, mis võimaldaks ohtude tõrjumise kuni kollektiivsete kaitsemehhanismide rakendumiseni. Euroopa Liidu ja välispiiri tugevdamine. Kõigi kodanike ja nende ühenduste teadlik ja professionaalne osalemine riigikaitse täpselt väljatöötatud tööjaotuses.
7. Elutähtsate teenuste tagamine ohuolukordades. Venemaast sõltuvuse (gaas, elekter, transpordiühendused jne) minimeerimine ning infra- ja tarneühenduste mitmekesistamine, sealhulgas Eesti energia- ja transpordisüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa ja Skandinaaviaga. NATO kollektiivkaitse rakendumiseks kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu väljaarendamine.
8. Eesti elanike turvatunne. Eesti elanike objektiivne informeerimine ning psühholoogilise kaitse arendamine, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju. Tsiviilkontrollile alluvate ja liitlastega igakülgset koostööd tegevate eriteenistuste võimekuse oluline tõstmine.

Eesmärk 1: Rahva tugev Eesti-identiteet, mis väljendub muuhulgas samastumises euroopalike väärtustega ning oma riigi ja kaaskodanike saavutustega, rahulolus sotsiaalmajanduslike arengutega, kõrges turvatundes ja kaitsetahtes ning kultuurilises ühtekuuluvustundes.

Reformierakond:

• viib läbi inimeste sissetulekute (palkade ja sellest tulenevalt pensionide ja eelarvest makstavate toetuste) kasvu toetavat majanduspoliitikat sihiga lähendada Eesti elanike elatustaset Põhjamaadele

• viib läbi reformid, mis muudavad uute töökohtade loomise lihtsamaks ja odavamaks ning Eesti üheks Põhjamaade äri ja ettevõtluse meeliskohaks

• viib ellu sotsiaalpoliitikat, mille põhimõtteiks on „Eesti majanduskasv on kõigi heaks“ ja „Kedagi ei jäeta maha“; arendab reforme, mis fokuseeritult ja tõhusalt aitavad just kõige hapramas seisus olijaid – lastega suurperesid, pensionäre, puudust kannatavaid kaaskodanikke (vt lähemalt sotsiaalvaldkonna programm)

• hoiab Eestit vaba ja isikuvabadusi kaitsva riigina, arendab ühiskonda avatuse ja sallivuse vaimus • seab sihiks Eesti „kultuurilise jooksevkonto” tasakaalu ehk Eesti kultuuriloomingu rahvusvahelise läbilöögi ja -müügi (kultuuriekspordi) uurenemise, vajadusel nihutades loometegevuse toetusmehhanismide raskuskeset senisest enam turunduse ja levitamise toetamisele • edendab ja julgustab senisest enam looma ja avalikult kasutama Eesti identiteeti ning edumeelsust tähistavaid sümboleid, sealhulgas viib ellu programmi „Rahvuslipu väljak igasse linna- ja vallakeskusesse”

• kujundab ja viib ellu vähemusrahvuste poliitikat, mis suurendab Eesti ühiskonna sisemist sidusust

• taotleb regionaalsete erinevuste, sh Ida-Viru arenguerinevuste vähendamist, vajadusel revideerides riiklike vahendite suunamist tasandusfondi kaudu

• lõpetab kodakondsusetuse taastootmise ning seadustab topeltkodakondsuse sünnijärgsetele (põlvnemisel põhinevaile) Eesti kodanikele, välja arvatud Vene Föderatsiooni kodanikud


Eesmärk 2: Õiglus- ja kindlustunnet loov toimiv õigusriiklus ja kodanikuühiskond, mis põhineb parlamentaarsel demokraatial, võimude lahususel ja tasakaalul ning vabakonna aktiivsusel.


Reformierakond:

• jääb kindlaks tugeva mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia ideaalidele, ajakohastab ja muudab avatumaks Riigikogu töö

• seisab põhiseadusliku ja riigikorraldusliku stabiilsuse eest

• seisab võimude lahususe ja tasakaalu eest ning õigusriikluse ja õigusemõistmise tugevdamise eest

• ühtlustab ja liidab (kodifitseerib) valimisseadused üheks seadusandlikuks aktiks ning langetab aktiivse valimisõiguse kasutamise õiguse vanusepiiri kohalikel valimistel 16. eluaastale

• täiendab Vabariigi Presidendi valimise korda, et võimaldada kandidaatidele rohkem aega demokraatlikuks debatiks

• kaasajastab Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguslikke aluseid, et muuta valitsuse tegevus paindlikumaks ning võimaldada juhtimist poliitilistest prioriteetidest ja valdkonnapõhisusest lähtudes

• soovib kujundada Eestist Euroopa andmekaitseliidri, pöörates erilist tähelepanu kodanike isikuandmete kaitsele, sealhulgas tõhustades asjakohast kohtulikku kaitset. Peab digitehnoloogiat uusi võimalusi loovaks ja arengut soodustavaks. Toetab kogu Euroopa Liitu hõlmava andmekaitsereformi läbiviimist ühtsete põhimõtete alusel

• jätkab tööd kriminaalmenetluse uuendamiseks ja kaasajastamiseks, et tagada põhiõiguste ja -vabaduste senisest tõhusam kaitse menetluse efektiivsust kahjustamata. Muudab järelevalve jälitusametkondade tegevuse üle tõhusamaks, sõltumatumaks ja professionaalsemaks. Annab õiguskantslerile jälitusametkondade õiguspärase tegevuse järelevalve lisafunktsiooni

• väärtustab ja tunnustab riigist rippumatu kodanikuühiskonna kui olulise julgeolekuteguri (hajutatud iseorganiseerumise ja riigivõimu taastootmise võime) edenemist ning valmisolekut suurema rolli ja vastutuse kandmiseks ühiskonnaelu korraldamisel partnerluses riigiga

• jätkab õigussüsteemi arendamist kodifitseerituse ja lihtsuse suunas. Arendab infosüsteeme, mis tagavad kõigi õigusaktide, kohtuotsuste ja riigi põhiregistrite pideva kättesaadavuse kõigile, kel selleks vajadus. Rakendab õigusaktide mõjude järelhindamise süsteemi

• seisab vastu seadusandlikule ülereguleerimisele, taotleb haldus- ja õigusaktides selget keelekasutust ning soovib ühiskonnaelu korraldamisel enam lähtuda eetikast ja tervest mõistusest. Seisab vastu riigielu ülemäärasele bürokratiseerumisele, taotledes tarbetute dubleerimiste, kooskõlastuste ja menetluste kaotamist


Eesmärk 3: Pikaajaliselt ettevaatav, demograafilisi ja ökoloogilisi arenguid arvestav kestlik ja innovatiivne ühiskonnakorraldus igal tasandil – Eesti külakogukonnast Euroopa Liidu institutsioonideni.

Reformierakond:

• arendab järjepidevat laste sündi ning perekonnas kasvatamist toetavat perepoliitikat ja keskkonda

• suurendab panust eesti keele ja kultuuri toetamisse

• julgustab ja suunab kodanikke juba maast-madalast arukale tervisekäitumisele, kehakultuuri harrastamisele ja välditavate õnnetuste ennetamisele, mis lisab terveid ja tegusaid eluaastaid

• suurendab riigi ja Euroopa Liidu panust innovatsiooni (sealhulgas riigikorralduses ja sotsiaalsetes suhetes) ning seda toetavasse teadus- ja arendustegevusse, mis seab eesmärgiks leida toimivad lahendused pikaajalistest demograafilistest ja ökoloogilistest probleemidest jagusaamiseks

• kohandab riigi ülesehituse ja halduskorralduse, eelkõige sotsiaal-, tööturu- ja tervishoiupoliitika, aga ka territoriaalse halduse järk-järgult vastavaks pikaajalistele demograafilistele ja ökoloogilistele trendidele

• julgustab ja toetab kodanike ettevõtlikkust ja riskivõtmist nii majanduse kui kultuuri vallas ja seisab järjekindlalt sama põhimõtte eest Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel

• soovib kiirendada kogu Euroopa Liidu üleminekut ressursitõhusa ja madala süsinikuemissiooniga majandusele, mis panustades innovatsioonile vähendab sõltuvust energiaimpordist

• toetab Euroopa Liidu eelarvest uurimistööle ja investeeringutele antava abi suunamist tulevikule suunatud sektoritesse (näiteks taastuvenergia)

• rakendab programmi konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustuse turvaliseks ja pikaajaliseks tagamiseks, sealhulgas jätkab

• energiasäästu tagavate meetmete juurutamist

• energiaportfelli mitmekesistamist

• ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru väljaarendamist ning kodumaiste jaotusvõrkude ajakohastamist

• hajutatud energiatootmise, sealhulgas kohalikul küttel põhineva väiketootmise edendamist energiaühistute poolt

• töötab välja riigi maavarade kasutamise pikaajalise strateegia, mis annab ettevõtjatele investeerimisjulguse ja loob majandusele täiendava kasvueelduse

• käsitleb regionaalpoliitikat osana julgeolekupoliitikast

• seisab selle eest, et ühiskonnakorraldus lähtuks lähimuspõhimõttest – kõik otsused tuleb langetada võimalikult lähedal isikutele, keda need puudutavad. Seisab vastu Euroopa Liidu bürokratiseerumisele, halduskoormuse suurenemisele ja ülereguleerimisele11


Eesmärk 4: Eesti kõrge rahvusvaheline maine ja head suhted kõigi rahumeelsete ja oma kodanike heaolu, stabiilsust ja tehnoloogia arengut edendavate riikidega.

Reformierakond:

• arendab Eestit riigiks, mida tuntakse siin tehtava töö kõrge kvaliteedi, mitmekesise ja hästihoitud looduse, leidliku ühiskonnakorralduse, hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest

• arendab välja globaalse EESTI-võrgustiku, millesse kuuluvad aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased ning Eesti sõbrad ning nende ühendused

• toetab üleilmse levikupotentsiaaliga omamaise kultuuriloomingu rahvusvahelist turundamist

• viib ellu programmi „10 miljonit e-kodanikku” ning arendab järjepidevalt e-kodanike tarbeks mõeldud teenuseid

• loob võimalused Eesti kui digimaailma ärikeskuse tekkeks, et välismaistel ettevõtetel oleks võimalik oma ärid mugavalt Eestisse registreerida

• valmistab korralikult ette (ennekõike personali ja taristu osas) ja viib sisukalt läbi mainekujunduslikult olulise Eesti Euroopa Liidu eesistumise aastal 2018, ühendades selle Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamisega ning eduka kandideerimisega ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastal 2020

• tegutseb aktiivselt liberaalsete põhiväärtuste – vabaduste, demokraatia ja inimõiguste - kaitsmisel ja edendamisel nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka väljaspool ELi piire

• taotleb Euroopa Liidu siseturvalisuse IT-arenduskeskuse toomist Eestisse ja on valmis selleks toetama uue IT Agentuuri hoone rajamist Eestisse

• edendab diplomaatilisi, majandus- ja kultuurisuhteid, sealhulgas annab arenguabi ja teeb arengukoostööd kõigi riikidega, kui see on Eesti rahvuslikes huvides, järgides rahvusvahelist õigust

• peab vajalikuks toetada Venemaa arengut lääneliku demokraatia suunas


Eesmärk 5: NATO, Euroopa Liidu jt liberaalset demokraatiat edendavate ja kaitsvate rahvusvaheliste institutsioonide sisemine ühtsus ja tegutsemisvõime ühiste väärtuste kaitsmisel ning avatus samu väärtusi kandvate riikide liitumiseks.

Reformierakond:

• peab oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist ja vajaliku väekontingenti olemasolu Eesti kaitsmiseks vastavalt muutuvale ohupildile

• taotleb NATO püsivat sõjalist kohalolekut Eestis (regulaarsed artikkel 5 õppused, eelpositsioneeritud varustus, Balti õhuturbe korraldamine Ämarist, roteeruvate üksuste kohalolek jne)

• toetab väga kiire reageerimisvõimega (Very High Readiness Joint Task Force – VJTF) üksuse loomist NATO Response Force´i (NRF) koosseisus ning osaleb koos koalitsioonipartneritega ühendekspeditsiooniväe JEF (Joint Expeditionary Force) loomisel

• hoiab ajakohasena Eesti küberjulgeolekustrateegia, panustab NATO küberkaitse moderniseerimisse ja tõhususe suurendamisse NATO küberkaitse oivakeskuse arendamisega Tallinnas. Seisab küberturvalisuse ja kübervabaduste eest ning annab oma panuse Euroopa Liidu küberkaitsepoliitika väljatöötamisse. Toob Eestisse rohkem rahvusvahelisi üritusi küberkaitsekoolituste ja -õppuste valdkonnas

• arendab välja NATO rahvusvahelise küberõppuste keskkonna (NATO Cyber Range)

• jagab kollektiivkaitse ja ühise julgeolekutagamise doktriini – toetab Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi, ÜRO ja liitlaste koalitsioonide sõjalistel missioonidel ning Eesti osaluse suurendamist ÜRO rahuvalves

• tugevdab Eesti diplomaatilist võimekust oluliste liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures

• peab oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostööd ELi ja/või NATOsse kuuluvate Läänemere-äärsete riikidega, eesmärgiga tagada regiooni julgeolek

• peab ülioluliseks transatlantilist koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika ühtse vabakaubandusala loomist

• peab oluliseks kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see vähemalt 2% SKT tasemel

• tervitab Rootsi ja Soome julgeolekudebatte võimaliku NATOga liitumise üle ja NATO partnerluse tugevnemist Soome ja Rootsiga ning loodab peatselt näha neid meie naaberriike ühises kaitsealliansis

• toetab Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Mõlema liidu liikmena peab vajalikuks Euroopa Liidu ja NATO vastastikku täiendavat kaitsealast koostööd

• peab oluliseks NATO ja ELi otsustavust ja poliitilist tahet seista vastu mistahes agressioonile või rahvusvaheliste lepingute rikkumisele ning välistada signaalide saatmine, mis võib viia arusaamale, et teatud aja järel võidakse agressiooni tagajärgi aktsepteerida kui „uut normaalsust”

• tegutseb selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam ja ühtsem. Usaldus Euroopas peab rajanema ühtsetele demokraatlikele õigusprintsiipidele ja nelja põhivabaduse – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise – reaalsele rakendamisele

• toetab Euroopa Liidu suuremat koostööd õigus- ja siseasjades, eelkõige võitluses organiseeritud kuritegevusega

• toetab aktiivselt Euroopa sõjalise koostöö vormi – Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsiooni, rõhutades vajadust tõsta lahingugruppide kiirreageerimisvõimet, koordineeritust NATOga ja näha ette nende kasutusvõimalus ka Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsmiseks. Eestile on oluline jätkata panustamist Põhjala Lahingugruppi, kuhu kuuluvad meie liitlased nii Põhjala kui ka Balti riikidest

• hoiab Euroopa Liidus tähelepanu all energiajulgeoleku teemad ja seostab need Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga

• peab vajalikuks anda Euroopa Komisjonile suuremad volitused liiduüleses energiakaubanduses ja Euroopa sõltuvuse vähendamist kõrge riskiga Venemaa energiast. Jõuline ja ühel häälel kõnelev Euroopa Liit saavutab teiste riikidega läbirääkimistel paremad tulemused kui liikmesriigid eraldi

• toetab Euroopa Liidu piirivalveagentuuri tugevdamist, et seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele, toetab Euroopa Liidu sisenemis- ja väljumisregistri ellurakendamist ning uute piirikontrolli infosüsteemide kasutusele võtmist ELi välispiiril, mis võimaldaksid paremat kontrolli ELi välispiiri ületajate ja sisserändajate üle

• kodanike turvalisuse suurendamiseks välismaal toetab ELi välisteenistusele konsulaarfunktsiooni andmist

• peab vajalikuks agressorite ja nende toetajate suhtes mistahes vajalike toimivate mõjutusvahendite, sealhulgas majandussanktsioonide rakendamist. Sanktsioonidele rakendatavate vastumeetmete puhul peavad liitlased kandma sellest tulenevad raskused solidaarselt

• toetab Eesti jätkuvat aktiivset osalemist Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise elanikkonnakaitse mehhanismi (Civil Protection Mechanism) alases koostöös

• toetab Euroopa Liidu idapartnerluse sihtriikide Ukraina, Gruusia ja Moldova territoriaalset terviklikkust, hoiab selle põhimõtte rikkumisi terava rahvusvahelise tähelepanu all

• toetab ELi edasist laienemist, sealhulgas Gruusia, Moldova ja Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunal. Jagab Eesti kogemust Euroopa Liiduga liitumise protsessist meiega samasuguseid väärtusi jagavatele erakondadele ja riikidele ja soovib, et Euroopa Liit oleks aktiivne oma väärtuste levitamisel ja parimate praktikate jagamisel

• teeb kõik endast oleneva, et natsionalistlikud, imperialistlikud ja euroskeptilised ideed ja neid kandvad poliitilised jõud ei omandaks Euroopa Liidus arvestatavat mõjujõudu


Eesmärk 6: Riigikaitse laia käsitluse rakendamine ning iseseisva, viivitamatut reageerimist võimaldava kaitsevõime väljaarendamine tasemeni, mis võimaldaks ohtude tõrjumise kuni kollektiivsete kaitsemehhanismide rakendumiseni. Euroopa Liidu ja NATO välispiiri tugevdamine. Kõigi kodanike ja nende ühenduste teadlik ja professionaalne osalemine riigikaitse täpselt väljatöötatud tööjaotuses.

Reformierakond:

• arendab prioriteetselt laia riigikaitsekäsitluse põhimõtteid ja täiendab vajadusel seadusandlust

• hoiab riigi sõjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vähemalt 2% SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt Eesti kui vastuvõtva riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eestis

• panustab Eesti kaitsevõime kujundamisel sõjalisele heidutusele NATO kollektiivkaitse ja iseseisva kaitsevõime koostoimes ja lähtub eeldusest, et Eesti peab olema suuteline vajalikus ulatuses iseseisvaks sõjaliseks vastupanuks ning valmis NATO liitlasi vastuvõtva riigi toetavate ülesannete täitmiseks

• loob NATO püsiva sõjalise kohaloleku kindlustamiseks liitlastele vajaliku taristu ja tingimused üksuste väljaõppe läbiviimiseks Eestis

• peab Eesti iseseisva kaitsevõime tagamisel võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi, hästi kokkuharjutanud reservväelasi, pühendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust täitvaid ajateenijaid ning tihedat koostööd tsiviilstruktuuridega

• viib lõpuni 2011. aasta põhiseaduse muutmisest tuleneva riigikaitse juhtimise reformi, sisustades valitsuse, sh Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni keskse rolli riigikaitse korraldamises. Selleks ühendab ka sise-, kaitse- ja välisministeeriumi kogutava integreeritud situatsiooni- ja ohupildi

• toetab riigikaitse kehtiva 10-aastase arengukava elluviimist ning panustab 2016. aastaks valmiva uue arengukava koostamisse

• koostab kogu ühiskonda hõlmava mobilisatsiooniplaani sõjaaja mobilisatsiooniressursside korrastamiseks ja otstarbekaks jaotamiseks riigi sõjalise riigikaitse, tsiviiltoetuse, julgeoleku ning elutähtsate teenuste tagajate vahel

• viib Ämari lennubaasi täielikku vastavusse kollektiivkaitse vajadustega ning rajab seal koostöös liitlastega regionaalse USA-Balti-Põhjala riikide õhuväe väljaõppekeskuse

• loob ühtse riikliku laevastiku, selleks ühendab mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevad ning arendab välja nõuetele vastava baassadama


Kaitseväes:

• vaatab tulenevalt julgeolekuolukorra muutustest Euroopas üle Eesti kaitseväe üksuste ja asutuste rahuaja paiknemise

• kaitsevõime suurendamiseks hübriidsõja tingimustes eelisarendab erioperatsioonide väejuhatust ja Kaitseliidu juhtimissüsteemi

• koostöös liitlastega arendab välja side- ja juhtimissüsteemi, arvestatava õhu- ja meredessanditõrje võimekuse, alustab rannakaitse loomist Kaitseliidu baasil

• peab prioriteetseks side- ja juhtimissüsteemide, õhu- ja tankitõrjerelvade ning soomuslahingmasinate soetamist

• toetab õppusteks ning lahingolukorraks tarviliku lahingmoona ja -varustuse soetamise olulist suurendamist

• kaasajastab kaitseväeteenistuse korraldust, ajateenistuse atraktiivsuse suurendamiseks tagab äsja ajateenistuse lõpetanutele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse

• toetab kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas, sealhulgas tõstab kutseliste kaitseväelaste palka ning 50% võrra ajateenijate hüvitist (sõdurigarantii)

• väärtustab kaitsetahet, muuhulgas vabatahtlikult ajateenistusse tulekut, andes vabatahtlikult ajateenistusse astunule võimalusel eelise teenistusse tulekul ja teenistuskoha valikul (sõdurigarantii)

• kompenseerib kõigile reservkogunemistel osalejatele seetõttu saamata jäänud töötasu (kaitsepalk) ning seadustab tööandja kohustuse hoida ajateenistusse või reservõppekogunemisele kutsutule töökohta

• tõhustab ajateenistuse läbinud kaitseväekohuslaste regulaarse teavitamise süsteemi, seadustab riigi kohustuse õigeaegselt informeerida tööandjat tema töötaja kutsumisest ajateenistusse või reservkogunemisele

• arendab edasi katastroofi-, väli- ja sõjameditsiini üksteist täiendava koostoime kontseptsiooni

• pooldab Kaitseväe aktiivset osalemist rahvusvahelistel missioonidel ja missioonivõimekuse tõstmist

• parandab jätkuvalt nii kutseliste kaitseväelaste kui ajateenijate teenistuskeskkonda (elamis-, väljaõppe- ja sportimistingimusi)

• jätkab aja nõudeile vastava veteranipoliitika elluviimist ja edasiarendamist

• jätkab koostöös liitlastega Balti Kaitsekolledži arendamist rahvusvaheliseks sõjalise hariduse tippkeskuseks ja tõhustab kolledži koostööd Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega

• uuendab lepingud USA ja teiste liitlastega Eesti ohvitseride koolitamiseks nende väljaõppekeskustes ning liitlasriikide ohvitseride koolitamiseks Eestis


Kaitseliidus:

• edendab Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana Kaitseliidu võimekust, muuhulgas kiirreageerimisvõimekust, toetab varustuse soetamisel ning vaatab üle Kaitseliidu tegevust reguleeriva seadusandluse, sealhulgas relvaseaduse

• algatab protsessi, et saavutada kaitseväe (ajateenistuse ja sellel põhineva reservväe) ning Kaitseliidu tugevam omavaheline seostatus ja koostoime

• toetab Küberkaitseliidu tegevust ning sarnaste üksuste loomist Kaitseliidus ka teistes kõrgtehnoloogilistes valdkondades (UAV, ISR jms)


Piiri tugevdamiseks:

• ehitab täies ulatuses välja Eesti idapiiri, sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise integreeritud tehnilise valvesüsteemi

• tagab piirivalve eriüksusele mehitatuse ja parandab piirivalve varustatust. Piiri paremaks valvamiseks võetakse kasutusele droonid

• mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetab uusi multifunktsionaalseid laevu, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepääste kui ka reostustõrje tööd ning on valmis täitma ka riigikaitselisi ülesandeid

• säilitab piirangud võõrriikide kodanikele piiriäärsete maade omandamisel

• põgenikesurve vähendamiseks mitmekordistab kannatanud inimeste toetamist kriisikolletes


Ühiskonnas laiemalt:

• rakendab praktikasse laia riigikaitsekäsitluse põhimõtte, et iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid kriisiolukorras

• propageerib sportlikke eluviise ning arendab kooli- ja rahvaspordiga tegelemise võimalusi kui olulist osa laia riigikaitset toetavatest tegevustest

• toetab parima teadmise ning erinevate seisukohtade kaasamiseks riigikaitsepoliitika kujundamisel mõttekodade loomist Sise- ja Kaitseministeeriumi juurde, toetab Kaitseuuringute Keskuse, Eesti Välispoliitika Instituudi ja Eesti NATO Ühingu tegevust, samuti ülikoolide juures tegutsevaid kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskusi

• seab sisse tasuta kahenädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu

• muudab riigikaitseõpetuse kesk- ja kutseharidust andvate õppeasutuste gümnaasiumiastmes järk-järgult kõigile kohustuslikuks

• kaalub sõjaliselt korraldatud eliitõppeasutusena riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomist (riigikaitsegümnaasium)

• soodustab rahvusliku kaitsetööstuse arengut osana riigi kaitsevõime arendamisest (vaatlusseadmed, mehitamata luurelennukid, päästekaatrid, tehnika hooldustoetus, küberkaitse, info kogumise, töötlemise ja jagamise süsteemid (big data) jne), sealhulgas toetab kaitsetööstuse kaasamist rahvusvahelistele missioonidele

• soodustab kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust, toetab Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetööstuse projektidesse ning Eesti ülikoolide osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes


Eesmärk 7: Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine häda-, kriisi- ja sõjaolukordades. Venemaast sõltuvuse (gaas, elekter, transpordiühendused jne) minimeerimine ning infra- ja tarneühenduste mitmekesistamine, sealhulgas Eesti energia- ja transpordisüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa ja Skandinaaviaga. NATO kollektiivkaitse rakendumiseks kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu väljaarendamine.

Reformierakond:

• teeb täiendava inventuuri taristule, mis peab tagama elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise häda-, kriisi- ja sõjaolukordades, vaatab üle riskiobjektide ohutusnõuded ja järelevalve korralduse, võimalike õnnetusstsenaariumidega toimetuleku meetmed ning tihendab vastavate õppuste korraldamist

• käsitleb energia varustuskindlust eraldi tavaolukorras ja kriisiajal. Arendab välja lokaalsed energiavarustuse lahendused elutähtsate teenuste (väeosad, haiglad jmt) toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus suur energiataristu ei toimi

• arendab valitsuse kriisikomisjoni ja regionaalsete kriisikomisjonide baasil välja kriisijuhtimisekeskused ja nende koordineerimismehhanismi elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks häda- ja kriisiolukordades ning sõjaajal

• teostab vajalikud investeeringud katkematu side tagamiseks kriisisituatsioonides

• toetab elutähtsate teenuste juhtimissüsteemide, isikuandmete jt andmebaaside dubleerimiseks ja turvaliseks hoidmiseks riigipilve välja arendamist ning oluliste andmebaaside turvalist dubleerimist asupaigaga väljaspool Eestit

• soovib Eesti elektrisüsteemi lahtisidumist Venemaast hiljemalt aastaks 2025 ja vastavate tegevuste tunnistamist AS-i Elering strateegiliseks prioriteediks

• soovib täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini rajamist võimalikult kiiresti

• energiajulgeoleku tagamiseks välistab streigiõiguse energiatootmisahelas

• parandab strateegiliselt oluliste maanteede (Tallinn-Ikla, Tallinn-Narva ja Tallinn-Luhamaa) läbilaskevõimet ja nende ühendusteid lennuväljade ja sadamatega

• laiendab Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, mis võimaldaks vastu võtta suuremaid ja rohkem lennukeid, vajadusel parandab ka teiste lennuväljade vastuvõtuvõimekust

• rajab Rail Balticu, mis ühendab Eesti Kesk-Euroopaga

• vaatab üle ja vajadusel täiendab kriisi- ja sõjaolukordadeks vajalikud varud (ravimid, energiakandjad, Eesti tootjate toodetud toiduained ja muud elutähtsad kaubad)

• vaatab üle ja vajadusel suurendab kiirabibrigaadide arvu tagamaks kiirabiteenuse kui ühe olulise elutähtsa teenuse toimepidevus

• soovib omandada gaasi põhivõrgu osaluse ettevõttele, milles on riigil kontrolliv osalus. Tänases geopoliitilises olukorras peab olema tagatud riigi kontroll kriitilise energiataristu üle, tagamaks tarbijate varustuskindlus energiakandjatega igas olukorras

• toetab Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste, sealhulgas Baltic Connectori) kiiret väljaarendamist ning selle liitmist ühise Eurooa Liidu gaasituruga (sh GIPL ehk Poola-Leedu gaasitoru)

• toetab LNG terminalide ehitamist Eestisse


Eesmärk 8: Eesti elanike turvatunne. Eesti elanike objektiivne informeerimine ning psühholoogilise kaitse arendamine, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju. Tsiviilkontrollile alluvate ja liitlastega igakülgset koostööd tegevate eriteenistuste võimekuse oluline tõstmine.

Reformierakond:

• ühendab siseriikliku situatsiooniseire ning -analüüsi võimekused

• suurendab kiirreageerimisvõimekust omavate politseinike hulka kaks korda ja arendab politsei koostööd Kaitseväe ja Kaitseliidu vastavate struktuuridega (nn roheliste mehikeste tõrjeprogramm)

• tõstab sisejulgeolekus töötavate inimeste palku, vaatab üle sisejulgeoleku süsteemi töötajate motivatsioonipaketi tervikuna, sihiga motiveerida väljaõpetatud spetsialiste pikaajalisele teenistusele

• alustab debatti politseiniku baashariduse pikendamise üle

• parandab päästeteenistuse ja politsei varustatust, sealhulgas soetades lähiaastail ca 100 uut päästeautot ja ca 300 politseiautot. Enamiku väljavahetatavatest päästeautodest kingib riik vabatahtlikele

• võtab kasutusele uue e-politsei süsteemi, mis lihtsustab politsei tööd välitingimustes ja lühendab menetlustele kuluvat aega

• tugevdab veepäästevõimekust

• jätkab politsei- ja päästeteenistujate töötingimuste parandamist rajades uusi või rekonstrueerides olemasolevaid teenistushooneid

• arendab Tallinnas lõplikult välja Sisekaitseakadeemia põhiõppekompleksi. Rajab Narvasse Sisekaitseakadeemia praktikabaasi ning politsei kiirreageerimise võime väljaarendamiseks spetsiaalse väljaõppekeskuse. Sellega tagab Ida-Virumaal aastas vähemalt 100 täiendava vormikandja kohalolu

• toetab sisejulgeolekualast eelkutseõpet gümnaasiumides

• toetab eelkõige piiriäärsete maakondade gümnaasiumites piirivalvelise ja muu sisekaitselise eelõppe andmist

• viib lõpuni häirekeskuse reformi, et inimesi abistavate päästeteenistuste – politsei ja kiirabi väljasõidud saaksid koordineeritud ühest kohast ja õige abi jõuaks seeläbi kiiremini kohale

• seadustab raskete kuritegude toimepanijatele täiendavate piirangute seadmise võimaluse (nt pedofiilidel jt seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei võimaldata muuta nime jmt)

• seab eesmärgiks vähendada aastaks 2025 õnnetuste arvu ja kahju Põhjamaade tasemele

• sätestab, et alates aastast 2020 tohib Eestis turule tuua vaid sisseehitatud 112 päästekutsungi automaatsüsteemiga sõiduautosid

• kaasab ühiskonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks rohkem ühiskondlikke partnereid ennetustöösse

• parandab autoriõiguste tsiviilõiguslikku kaitset ning keskendab senisest enam tähelepanu võitlusele tarkvara- ja netipiraatlusega

• reguleerib seadusandlikult detektiivinduse

• hindab motiveeritud vabatahtlikke, tagab nii vabatahtlikele päästjatele (sh merepäästjatele), naabrivalvele kui ka abipolitseinikele stabiilse rahastuse, toetab vabatahtlike päästjate koolitamist elupääste- ja erivõimekuste suurendamiseks ning vabatahtlike katusorganisatsioone

• kaasajastab julgeolekuasutuste tegevust reguleeriva seadusandluse

• tõstab Teabeameti luure- ja KAPO vastuluurevõimekust ning Keskkriminaalpolitsei võimekust raske kuritegevusega tegelemisel (sealhulgas suurendades nende eelarveid)

• ajakohastab julgeolekuasutuste tsiviilkontrolli süsteemi, et minimeerida korruptsiooni ja kuritarvituste riski

• taotleb NATO liitlaste poolt ühiselt rahastatava vaba ajakirjanduse põhimõtetest lähtuva rahvusvahelise telekanali (à la CNN, BBC) loomist venekeelsena, programmiakendega piirkondlikeks saadeteks

• taotleb Rahvusringhäälingu (ERR) kujundamist Eesti kvaliteetajakirjanduse tippkeskuseks ja tõstab ERRis töötamise prestiiži ajakirjanike silmis, sealhulgas ERR ajakirjanike palgatõusu näol. Peab avalik-õigusliku meedia ülesandeks Eesti demokraatlikest väärtustest lähtuva informatsiooni kättesaadavust kõikidele elanikkonnagruppidele

MAJANDUSEdit

MAJANDUSKASV KÕIGI HEAKS

Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku kindlaim tagatis on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab igaühe panust, austab ja kaitseb eraomandit ja hoolib igaühe käekäigust.

Eesti riigi peamine majanduspoliitiline ülesanne on tagada igale Eesti elanikule väärikas toimetulek, milleni viib igaühe võimalus rakendada oma loovust ja töökust iseenda, oma pere ja kogu rahva heaolu parandamiseks.

Heaolu ja sissetulekute suurenemise tagab üksnes majanduskasv. Riik saab liikumist laia ja jõuka keskklassi ning igaüht väärtustava ühiskonna poole kiirendada majanduskasvu toetava keskkonna loomise teel. Selle keskkonna nurgakivideks on majanduse avatus, mis seisneb tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vabas liikumises; aus vaba konkurents nii siseriigiliselt kui rahvusvaheliselt; majanduskasvu soosiv maksupoliitika ning tasakaalus, tulevaste põlvede ees vastutustundlik eelarve nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Oma konkurentsivõime suurendamiseks vajab Eesti majandus kiiret siiret odava tööjõu kasutamiselt oluliselt suurema lisandväärtuse tekitamisele. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua selleks eraettevõtlusele tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol. Selleks siirdeks on oluline nii praegust majanduskeskkonda uuendada kui ka tema tugevusi säilitada.

Meie eesmärk on arendada Eestist riik, kus on hea töötada ja kust pole vaja minna tööd otsima välismaale – riik, mida tuntakse siin tehtava töö kõrge kvaliteedi, mitmekesise ja hästihoitud looduse, leidliku ühiskonnakorralduse, hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:

1. Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.
2. Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.
3. Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.
4. Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.
5. Kogu ühiskonna kaasamine majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse.


EESMÄRK 1: Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.

Väärtused: innovatsioon ja rahvusvahelistumine

Reformierakond:

• näeb Eesti uue majanduskasvu alusena Eesti ettevõtete suuremat orienteeritust maailmaturule ja Eesti ettevõtetele kuuluvate intellektuaalsete õiguste mitmekordistumist ning julgustab ettevõtjaid olema ambitsioonikad ja innovatiivsed

• tegutseb aktiivselt liberaalsete põhiväärtuste – vabaduste, demokraatia ja inimõiguste – kaitsmisel ja edendamisel nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka väljaspool ELi piire. Reformierakond eitab majanduslikku protektsionismi mistahes vormides

• tagab konkurentsivõimet ja tööhõivet toetava lihtsa maksukeskkonna, mis koormab inimesi ja ettevõtteid võimalikult vähe. Soov kulutada ja osutada avalikke teenuseid ei saa olla uute maksude kehtestamise või olevasolevate maksude tõstmise põhjenduseks – eelarvest tehtavad kulutused peavad suurendama, mitte pärssima majanduslikku aktiivsust

• uute õigusaktide kehtestamisel või olemasolevate muutmisel tuleb eelkõige hinnata selle mõju Eesti konkurentsivõimele

• võtab selge suuna Eesti ja Soome majandusruumide ühendamisele

• väärtustab inimeste mobiilsust – valmisolekut tööturul parema töö leidmiseks elukohta vahetada


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• reformib siseriiklikud ettevõtluse toetamise reeglid (EAS, Arengufond, Kredex), et vä- listada toetuste kahjustav toime konkurentsile siseturul ja keskendada riigi tugi välisturgudel tegutsevate ettevõtete toote- ja teenusedisaini, tehnoloogiahüppe, turunduse ning muu ekspordivõimekuse suurendamisele, samuti tehnoloogilist innovatsiooni kandvatele idufirmadele

• töötab välja riigi maavarade kasutamise pikaajalise strateegia, mis annab ettevõtjatele investeerimisjulguse ja loob majandusele täiendava kasvueelduse MAJANDUSKASV KÕIGI HEAKS 25


Rahanduspoliitilised ja korralduslikud sammud

Reformierakond:

• fokuseerib Euroopa Liidu tõukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevõtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele

• loob Euroopa riikide parimaid kogemusi arvestades lisamotivaatoreid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse ning seab sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%ni SKTst

• suurendab rakendusuuringute rahastamist

• algatab arvestatava auhinnafondiga ideekonkursid Eesti teadlastele ja ettevõtjatele ärilahenduste leidmiseks millenniumiprobleemidele (globaalne rahvastikukasv, vananemine, kliimamuutused ja migratsioon, ressursidefitsiit, ebavõrdsus jmt)

• soosib riigiasutuste ja riigiettevõtete osalemist Eesti päritolu tehnoloogilise innovatsiooni praktilisel edendamisel pilootprojektide harjutusväljakutena

• arendab koostöös ülikoolide ja ettevõtetega toetusmeetme patentide vormistamiseks ja kommertsialiseerimiseks

• soosib Eesti kõrgharidus- ja teaduskeskuste sügavamat rahvusvahelistumist ja tihedamat omavahelist ning rahvusvahelist teaduskoostööd; soosib välisinvestorite kaasamist T&A arengusse (ülikoolid, praktikabaasid)

• soosib suurema lisandväärtusega majandusele üleminekut toetavat teadmiste ja oskuste importi, sealhulgas arendab välja meetme välisõppejõudude ja ettevõtjate kaasamiseks ülikoolide õppeprogrammidesse

• seab sihiks kohalike ressursside oluliselt tootlikuma, säästlikuma ja efektiivsema kasutamise. Peab õigeks riigile kuuluvate toormeressursside jaotamisel võtta arvesse töötlemistehnoloogia tõhusust ja ressursikasutuse (energia, keskkond, finantsid) säästlikkust

• töötab välja ja rakendab strateegia Eesti globaalseks turundamiseks ajude, investeeringute, töökohtade ja turismi sihtkohana

• toetab aktiivselt Eesti ettevõtjate tegevust välisturgudel, sealhulgas kaubavahetust lihtsustavate ning Eesti ettevõtjate investeeringuid kaitsvate lepingute sõlmimist

• toetab e-arvete süsteemi kasutuselevõttu, muutes arveldusprotsessi kiiremaks ja lihtsamaks

• arendab välja globaalse EESTI-võrgustiku, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased ning Eesti sõbrad ja nende ühendused

• toetab üleilmse levikupotentsiaaliga omamaise kultuuriloomingu rahvusvahelist turundamist

• töötab välja e-riigi lahenduste turundamise ja ekspordi tervikliku strateegia

• seab sihiks Eesti kujunemise maailma e-majanduse püsivaks liidriks ja tipptasemel tegutsemiskeskkonnaks infotehnoloogiarakendusi arendavatele ettevõtetele

• viib ellu avatud residentsuse programmi ehk programmi “10 miljonit e-kodanikku“ ning arendab järjepidevalt e-kodanike tarbeks mõeldud teenuseid

• valmistab korralikult ette (ennekõike personali ja taristu osas) ja viib sisukalt läbi mainekujunduslikult olulise Eesti EL-eesistumise aastal 2018, ühendades selle Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamisega

• jätkab konservatiivset eelarvepoliitikat, hoides eelarve vähemalt struktuurses tasakaalus, lõdvendamata Riigieelarve seadusega kehtestatud reegleid ja nõudes Euroopa Liidus kokkulepitud reeglite täitmist ka teistelt riikidelt. Kaitseb majanduse oodatust kehvema seisundi ilmnemisel eelarve toetamist reservidest ja laenuvõtmist vaid erandina (väga soodsate tingimuse korral investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks), järgides ka sel juhul tasakaalureegleid


EESMÄRK 2: Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.

Väärtused: tipptasemel haridus

Reformierakond:

• seab sihiks sellise haridussüsteemi, mis arendab Eesti inimeste ettevõtlus- ja innovatsioonivaimu ning kõrget kohanemisvõimet muutuva maailmaga


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• integreerib esmase finantskirjaoskuse, ettevõtlusõppe, programmeerimise ja robootika kõigi haridusastmete õppekavadesse ning laiendab selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut

• kutsehariduse paremaks sidumiseks tööturu vajadustega kaalub kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele


Rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• kaalub Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamist selleks, et soodustada magistriõppe raames üliõpilaste 6–12-kuulist õpet mõnes Euroopa Liidu tippülikoolis

• suurendab võimalusi eraraha kaasamiseks kõrgharidusse


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• lähtub arusaamast, et üheks tõhusamaks võimaluseks üle saada demograafilistest põhjustest tingitud tööjõupuudusest on töötajate haridustaseme tõstmine ja hariduse sisu pidev uuendamine

• kaasab hariduse kvaliteedi tõstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tööandjad

• arendab veebipõhiseid õpikeskkondi, muuhulgas vajalike litsentside riigile omandamise teel, et anda kõigile võimalus neid kasutada ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta

• kutseõppe ja tegeliku tööelu paremaks sidumiseks lõimib kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekavakujunduse peamine sisend tuleb tööandjatelt

• seab sihiks, et töötuskindlustussüsteem ja aktiivsed tööturupoliitikad hõlmaksid elukestva õppega vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast

• taotleb ühiskondlikku kokkulepet riigi, ettevõtjate, ametiühingute ning meedia vahel, julgustamaks eestimaalasi (eriti noori) tegelema ettevõtlusega ning olema oma sihtide seadmises ambitsioonikad

• seab sisse ettevõtjate päeva tähistamise tava, tunnustamaks riiklikul tasandil neid kaaskodanikke, kes on võtnud riske, et anda rahvale tööd

• toetab eraldi programmiga 55+ vanuses töötajate täiendõpet 28 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


EESMÄRK 3: Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine

Väärtused: atraktiivne ettevõtluskeskkond

Reformierakond:

• seab sihiks Eestist maailma ühe kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonna loomise, toetamaks kodumaise kapitali investeerimist Eestisse ja välisinvesteeringute sissevoolu Eesti konkurentsivõime tõstmiseks

• peab vankumatult kinni läänelikest arusaamadest õigusriigist, stabiilselt toimivast parlamentarismist ja demokraatiast ning omandiõiguste, vaba konkurentsi ja kapitali vaba liikumise kaitstusest

• lähtub põhimõttest, et riik sekkub ettevõtlusse võimalikult vähe, tehes seda vaid turutõrgete korral

• säilitab ühetaolise tulumaksusüsteemi ja ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastuse

• seab sihiks liikumise tulude maksustamiselt tarbimise, saastamise ja pahede maksustamisele

• toetab vabakaubandusleppeid Euroopa Liidu ja USA, aga ka EL ja teiste suurriikide vahel (tarbijale odavamad Jaapani, Korea, Kanada ja USA kaubad ja tootjale kergem ligipääs turule)

• investeerimiskeskkonna stabiilsuse huvides kehtestab saaste- ja ressursimaksud pikaks ajaks ette; saastamine ei tohi muutuda ajas odavamaks

• arendab haridussüsteemi, mis tõstab Eesti inimeste kohanemisvõimet muutuva maailmaga, töömoraali ja -oskusi


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• huvide konflikti vältimiseks ja konkurentsijärelevalve tõhustamiseks viib Konkurentsiameti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse

• investeeringute kaitse tugevdamiseks ja kiirendada kohtumenetluse kiirendamiseks vaatab läbi ja reformib pankrotti ning täitemenetlust reguleeriva seadusandluse MAJANDUSKASV KÕIGI HEAKS 29

• kaasajastab äri- ja investeerimisühingute struktuure reguleerivat seadusandlust

• jätkab topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist oluliste ekspordipartneritega


Rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• võtab ettevõtete toetamisel suuna asendada investeeringutoetused finantsinstrumentidega (laenud, garantii) või kasutada neid kombineeritult

• vähendab tööjõumakse, sealhulgas sotsiaalmaksu 2% võrra ja töötuskindlustusmaksu määra 1,95 protsendini

• hoidub investeeringute maksustamisest

• annab iga maksukeskkonna muudatusega kohanemiseks mõistliku üleminekuaja

• võtab meetmeid kapitali kättesaadavuse parandamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele (fondifond)

• vabastab ettevõtte tulumaksust kasu välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• jätkab äri- ja akadeemiliste ekspertide kaasamist poliitiliste otsuste kavandamisse

• jätkab reforme, mille sihiks on avalike teenuste pakkumise ja nende tugiteenuste (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked) konsolideerimine ning digitaliseerimine (uued e-teenused nagu e-arve, uus e-maksuamet jm)

• ei lase kasvada avaliku sektori töökohtade arvu suhtena tööealisesse elanikkonda

• korrastab rahvastikuregistri ja seob selle reaalselt teiste registritega

• jätkab ettevõtlusega alustamise, väikeettevõtete tegevuse ja riigiga suhtlemise lihtsustamiseks loodud e-keskkonna arendamist (Ettevõtjaportaal, uus e-maksuamet jne)

• toetab kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei koorma maksumaksjat ja on majanduslikult jätkusuutlik

• viib ellu riigiettevõtete tervikliku omandipoliitika, säilitades riigi omanduses vaid strateegiliselt olulised ettevõtted. Riigi omandisse jäävatele ettevõtetele seab selged omanikuootused

• arendab taristuid (open data, e-residentsus jne), mis võimaldavad uute ärilahenduste loomist erasektori poolt

• majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides tagab maksude parema kogumise nende tõstmise asemel

• hoiab maksupoliitika stabiilsust ja suurendab maksukeskkonna ennustatavust – annab muudatustega kohanemiseks võimalikult pika aja, kehtestab saaste- ja ressursimaksud pikaks ajaks ette

• muudab ettevõtjate aruandluse ja kontrolli automaatseks ning vähekoormavaks

• Eesti atraktiivsuse suurendamiseks äri- ja investeerimissihtkohana parandab lennu- ühendusi Euroopa pealinnade ja finantskeskustega

• laiendab Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, mis võimaldaks vastu võtta suuremaid ja rohkem lennukeid, vajadusel parandab ka teiste lennuväljade vastuvõtuvõimekust

• alustab Rail Balticu rajamist, mis ühendab Eesti Kesk-Euroopaga ja teenindab nii kaubavedusid kui ka reisijaid

• toetab Ülemiste mitmeliigilise transpordikeskuse rajamist, mis ühendab lennu-, raudtee-, trammi- ning bussiliikluse (Tallinna Transportaal)

• tagab ajakohase lennu- ja laevaühenduse Eesti saarte ja mandri vahel

• parandab raudteetaristu läbilaskevõimet (eelkõige Paldiski suund), et reisijatevedu ja kaubaveod ei takistaks teineteise toimimist

• toetab Muuga kaubasadama arendamist konteinervedude keskuseks (hub), mis teenindaks ka lääs-ida ja põhja-lõuna kaubavooge

• jätkab riigi maanteevõrgu ajakohastamist. Teedeehituse taset tõstetakse kvaliteetsema planeerimise ja hankekorraldusega ning tõhusama omanikujärelevalvega

• jätkab Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja Tallinna-Narva maantee renoveerimist. Rajab Tallinna-Pärnu maanteele 2+1 möödasõidurajad. Ehitab välja Tallinna ringtee ning suunab eurovahendid Haabersti ja Russalka ristmiku rekonstrueerimiseks

• toetab transpordiühenduste parandamist maakonnakeskuste ja tõmbekeskuste vahel vastavalt majanduslikele võimalustele MAJANDUSKASV KÕIGI HEAKS 31


EESMÄRK 4: Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

Väärtused: e-Eesti ja teised kasvualad

Reformierakond:

• peab maailmaturul läbilöögivõimeliste ettevõtete ja ettevõtlusharude esilekerkimise peamiseks eelduseks vabaturumajandusliku konkurentsikeskkonna olemasolu

• näeb suurema lisandväärtuse loomise võimalust IT, disaini ja insenertehniliste lahenduste rakendamises kõikides tootmisharudes. Rahvusvaheline turundus ja tootearendus/innovatsioon on ekspordivõimekuse tõstmiseks ühtmoodi oluline nii teenindussektoris, põllumajanduses kui töötlevas tööstuses

• killustatuse vältimiseks peab mõistlikuks kasvualade arendus- ja innovatsiooniklastrite loomist

• algatab riigireformi, mille sisuks on avaliku sektori ülesannete selge ja täpne jaotus ning nende ülesannete täitmiseks vajalike institutsioonide võrgu optimeerimine


Õiguslikud sammud

Reformierakond:

• arendab õiguslikke võimalusi Eesti kui digimaailma ärikeskuse tekkeks, et välismaistel ettevõtetel oleks võimalik oma ärid mugavalt Eestisse registreerida

• toetab energiasäästu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas ligi-nullenergia ehitusnõuete rakendamise


Rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• arendab e-maksuameti uue versiooni, mis muudaks süsteemi ka majandusinformatsiooni pakkujaks ja oleks senisest veelgi kasutajasõbralikum 32 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• arendab välja Eesti kui unikaalselt puhta ja mitmekesise looduskeskkonnaga maa potentsiaali loodusturismi sihtkohana

• peab tähtsaks metsandussektori arengut kõrget lisandväärtust tootva ja eksportiva tööstusharuna, mis tagab majandusmetsade omanikele pika-ajalise tulu

• seab sihiks Eesti „kultuurilise jooksevkonto” tasakaalu ehk Eesti kultuuriloomingu rahvusvahelise läbilöögi ja -müügi suurenemise, vajadusel nihutades

• loometegevuse toetusmehhanismide raskuskeset senisest enam turunduse ja levitamise toetamisele

• soodustab vanade, rahvuskultuuriliselt unikaalsete (käsitöö)oskuste säilimist ja edasiandmist, suurendamaks Eesti potentsiaali turismi sihtkohana

• näeb EAS-i tegevuskavas ette regionaalse tugimeetme uute ja tegevust laiendavate ettevõtete liitumiseks elektrivõrguga

• soovib Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis, energia hajutatud, kohalikel kütustel põhineva väiketootmise edendamist energiaühistute poolt ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist Eestis

• lahutab Eesti elektrisüsteemi Venemaast hiljemalt aastaks 2025 ja liidab elektrivõrgu Mandri-Euroopa sagedusalaga

• soovib ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru väljaarendamist, sealhulgas täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini rajamist

• toetab kodumaiste jaotusvõrkude ajakohastamist

• lülitab saarte ja mandri vahelise ringtoite kaabli rajamise taristu investeerimiskavasse

• soovib kaugelenägevat ja ressursi suuremale väärindamisele suunatud põlevkivikasutust

• soovib Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste, sh Baltic Connectori) kiiret väljaarendamist, selle liitmist ühise Euroopa Liidu gaasituruga (sh GIPLi ehk Poola-Leedu gaasitoru), gaasi põhivõrgu omandamist riigi kontrollitava osalusega äriühingu poolt ning maagaasi julgeolekuvaru loomist

• soovib Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljakujundamist, sealhulgas ühtseid hankeid


EESMÄRK 5: Kogu ühiskonna kaasamine majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse.

Väärtused: majanduskasv kõigi heaks

Reformierakond:

• seab sihiks kaasava majanduskasvu, millest saavad osa kõik ühiskonnaliikmed. Kehtib reegel: “Kedagi ei jäeta maha”. Vaesus, pikaajaline töötus ja kvalifikatsiooni puudumine ohustavad pikaajalist kasvu ning Eesti poliitilist ja majanduslikku stabiilsust

• peab oluliseks hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja sissetulekugruppide tasandil

• peab mõistlikuks vähendada madalapalgaliste maksukoormust, kahekordistab tulumaksuvaba miinimumi

• peab abivajajate aitamisel maksumaksja raha õigeks ja heaperemehelikuks kasutuseks täpselt sihitud otsetoetusi, mitte maksusoodustusi, mida kasutavad ja millest võidavad kõige rohkem need, kes tegelikult abi ei vaja. Avatud taristu, täpsed eelarvest makstavad toetused ja avalikud teenused on õiglasemad ja elukvaliteedi arengu seisukohast tõhusamad kui maksuerisused


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• edendab inimeste finantskirjaoskust ja kaitset vastutustundetu laenamise eest, sätestades muuhulgas kiirlaenude andmisele selgemad regulatsioonid

• tugevdab inimeste õiguskaitset ja hõlbustab ligipääsu kvalifitseeritud õigusabile

• tõhustab oluliselt võitlust kõikvõimalike kelmuste ja kuritarvitustega Rahanduspoliitilised sammud: majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav maksureform – tööjõumaksude vähendamine


750 € töötaja kohta

Reformierakond: • vähendab maksuerandeid ja mahaarvamisi ning kärbib maksukulusid, mis jaotuvad sotsiaalselt ebaõiglaselt ja ebatõhusalt 34 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• kahekordistab tulumaksuvaba miinimumi määra, tõstes selle 300 euroni kuus

• vähendab sotsiaalmaksu määra 2% võrra ja muudab selle maksmise ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamise paindlikumaks.

• langetab töötuskindlustuse maksumäära 1,95 protsendini, tagades sealjuures süsteemi jätkusuutlikkuse ka ootamatute olukordade puhuks

• korraldab ümber maa maksustamise vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele

• noorte töö- ja kogemuste puudusest ülesaamiseks soodustab EL fondide toel varasema töökogemuseta noorte töölevõtmist


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• soovib tagada heal tasemel koolihariduse kättesaadavuse kõigile

• ajakohastab haridussüsteemi, pidades eriti silmas kutse-, kõrg- ja täiendharidust, mis peab arendama võimet sammu pidada muutustega majanduskeskkonnas ja majanduse struktuuris

• panustab erivajadustega inimeste tööturule ja ühiskonnaellu toomisse, rakendab uue töövõimeseadusandluse

• arendab töötuskindlustussüsteemi aktiivse tööturupoliitika suunas ja edendab elukestvat õpet

SOTSIAALVALDKONDEdit

HEAOLU KÕIGINI

Eesti peab olema riik, kus on hea elada ja oma loovust rakendada kõigil – lastel ja nende vanematel, puuetega inimestel ning eakatel.

Koos majanduse kasvuga kasvavad ka meie inimeste sissetulekud ja heaolu. Üksnes elava ja areneva majanduse korral saavad ettevõtjad maksta oma töötajatele paremat palka ja riik eelarvest panustada suurematesse pensionidesse ja abivajajate toetamisse. Just iga inimese väärtustamise ja täisväärtuslikku ühiskonnaellu kaasamise eesmärki kannavad pere- ja sotsiaaltoetused ning jõuline panus tervishoiu edendamisse. Peame väga oluliseks toetuste täpset sihitust – toetus peab jõudma nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad.

Meie sihiks on kaasav majanduskasv – kogu rahva kaasatus hüvede loomisse ja jagamisse, millest saavad osa kõik ühiskonnaliikmed. Kehtib reegel: “Kedagi ei jäeta maha”. Vaesus, pikaajaline töötus ja kvalifikatsiooni puudumine ohustavad pikaajalist majanduskasvu ning Eesti poliitilist ja majanduslikku stabiilsust.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva heaolu kasvu ja sotsiaalse turvalisuse nurgakivideks:

1. Õnn on lastes. Negatiivsete rahvastikutrendide pööramine positiivseks – rahvastiku

juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

2. Hea töö ja palk. Erinevas eas ja erineva töövõimega inimeste tööturule jäämine või

pääsemine ning oma panuse eest väärilise tasu saamine.

3. Pikem ja tervena elatud elu. Igaühe enda, riigi ning tööandjate mitmekülgne panustamine

terviseedendusse, et ennetada haigusi ja sõltuvusi ning pikendada tervena elatud eluiga.

4. Kiirem pääs arsti juurde. Arstiabi ja teiste tervishoiuteenuste parem kättesaadavus.
5. Toimekas ja väärikas vanaduspõlv. HEAOLU KÕIGINI 37


Eesmärk 1: Õnn on lastes. Negatiivsete rahvastikutrendide pööramine positiivseks – rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

Reformierakond:

• arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat – kolmandate laste sünni ergutamiseks maksab alates pere kolmandast alaealisest lapsest toetust 300 eurot kuus

• jätkab viljatusravi toetamist – iga lapse sünd on oluline

• toetab uute lapsehoiukohtade loomist ja teenusepakkumist 0–7-aastastele lastele, saavutades aastaks 2019 täiendavalt 1200 lapsehoiukohta ja kaotades sõimekohtade puudujäägi

• arendab seadusandlust, võimaldades pere- ja tööelu paremaks ühildamiseks vanemate rööbiti puhkamist

• ei muuda vanemahüvitise aluspõhimõtteid – ükski võimalik täiendusettepanek ei tohi halvendada hüvitise mõju demograafilisele olukorrale ega vanemate konkurentsivõimele tööturul

• loob Noorte Kultuurikaardi – iga põhikooliealine laps saab endale isikustatud kaardi, mis annab soodustatud sissepääsu kultuuriasutustesse ja -üritustele

• arendab vanemaharidust ja vanemlust toetavaid teenuseid

• töötab välja laste ja perede vaesuse vähendamise meetmed, arendades edasi vajaduspõhiseid peretoetusi ja -teenuseid

• rakendab 2016. aastal uue riikliku lastekaitsekorralduse, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ja terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele (sealhulgas tugiteenused peredele, nt perelepitusteenus)

• arendab vanemliku hooleta lastele perepõhiseid asendushooldusvorme, tagamaks laste hooldatus ja kasvamine perekonnas, mitte institutsioonis

• arendab andmevahetust tervise infosüsteemi kaudu, et tagada kõikide laste hõlmatus hambaraviga

• parandab hoolekandeteenuste kvaliteeti, töötades välja ühtse kvaliteediraamistiku ja juhised teenuseosutajatele ja tellijatele, kohalikele omavalitsustele

• sätestab jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate tegevuslubade väljastamisest keeldumine, 38 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM elatisraha mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest), annab suuremad volitused täitevametnikele elatisraha sissenõudmiseks ning muudab elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni


Eesmärk 2: Hea töö ja palk. Erinevas eas ja erineva töövõimega inimeste tööturule jäämine või pääsemine ning oma panuse eest väärilise tasu saamine.

Reformierakond:

• vähendab uute töökohtade loomise soodustamiseks tööjõumakse – töötuskindlustusmaks alaneb 1,95%-ni ja sotsiaalmaks 31%-ni – ning kahekordistab tulumaksuvaba miinimumi

• jätkab tööseadusandluse ajakohastamist, sealhulgas:

• vaatab üle töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid ning arvestab nende täpsustamisel ettevõtte suuruse ja töötamise vormidega

• vaatab üle töö- ja puhkeaja regulatsioonid ning ajakohastab neid muutunud töövormidest lähtudes, nii et tööaja korraldus oleks paindlik ning arvestaks tööandja ja töötaja tegelike vajaduste ja võimalustega

• loob e-võimalused töötajatele oma õiguste eest seismiseks ilma vahendusorganisatsioonideta või vabakondlikult organiseerudes

• rakendab edukalt 100 000 inimest puudutava töövõimereformi ja tagab uue töövõimetoetuste süsteemi kestlikkuse. Eesmärk on inimese töövõime säilitamine ja parandamine, töötuse ja töövõimekao ennetamine ning tööandja toetamine töökeskkonna parandamisel. Toetab inimeste naasmist tööturule ning soovib, et inimesed töötamise asemel ei liiguks varasele pensionile

• arendab lapsehoiu- ja puudega laste hoolekandeteenuseid hoolduskoormust kandvatele inimestele, et vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööturul osalemiseks. Mitmekesistab teenuste valikut ning puudega lastele osutatavate avalike teenuste (lasteaed, kool, rehabilitatsioon) kättesaadavust

• rakendab tööturuteenused, mis annavad eri sihtrühmadele paremaid võimalusi hõives osalemiseks, sealhulgas:

• algatab noortele suunatud ennetustegevused, nagu tööturgu tutvustavad ja tööotsinguteks ettevalmistavad töötoad 8. kuni 11. klassi õpilastele, mobiilne HEAOLU KÕIGINI 39 nõustamine, töövarjuvõimaluste vahendamine, töösuhete- ja töökeskkonnaalane teavitamine

• algatab projekti „Minu esimene töökoht”, mis hõlmab palgatoetust koos väljaõppega töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele vanuses 17–29 eluaastat

• toetab eraldi programmiga 55+ vanuses töötajate täiendõpet

• osutab tööturuteenuseid töövõimelistele vanaduspensionäridele, kes soovivad jätkuvalt töötada

• rakendab meetmeid ja hoolekande- ja tugiteenuseid erivajadustega inimeste ning nende pereliikmete töölesaamiseks

• toetab koostööprojekte ja muid tegevusi pikaajaliste töötute, multiprobleemsete isikute, madala tööalase kvalifikatsiooniga inimeste ja teiste riskirühmade hõivevalmiduse tõstmiseks ning tööturule aitamiseks, näiteks uute oskuste omandamise teel

• rakendab meetmed tööst põhjustatud haiguste ja tööõnnetuste ärahoidmiseks. Pakub tööandjatele tasuta riigipoolset nõu ja abi töökeskkonna ohutumaks muutmiseks


Eesmärk 3: Pikem ja tervena elatud elu. Igaühe enda, riigi ning tööandjate mitmekülgne panustamine terviseedendusse, et ennetada haigusi ja sõltuvusi ning pikendada tervena elatud eluiga.

Reformierakond:

• viib ellu hammaste tervist radikaalselt parandava programmi “Naeratav Eesti”, sealhulgas:

• tagab enim abivajavatele sihtrühmadele hambaravihüvitise 100 eurot aastas

• jätkab aktiivselt rahva teadlikkuse tõstmist suuhügieenist ja loob võimalused inimeste õigeaegseks suunamiseks hambahaigusi ennetavatele visiitidele

• arendab andmevahetust tervise infosüsteemi kaudu, et tagada laste hõlmatus hambaraviteenustega

• suunab suuremad ressursid haiguste ja sõltuvuste ennetusele, kuna ennetamine on tervise hoidmise tõhusaim viis; sealhulgas

• laiendab tõenduspõhiseid sõeluuringuid vähi varaseks avastamiseks ning loob 40 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM vähi sõeluuringute registri, et vanuselistes või soolistes riskirühmadesse kuulujad saaksid võimalikult kiiresti vajalikku abi ja ravi

• korraldab praeguse kehalise kasvatuse õppekava ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks kõigil haridusastmetel ja teiste õppeainetega integreeritult

• jätkab ujumise algõppe programmi toetamist koolides, et tagada kõigile põhikooli lõpetajatele algtasemel ujumisoskus

• võtab suuna personaalmeditsiinile, sealhulgas valmistab ette ennetuslikud nutirakendused, luues vähi sõeluuringute registri, e-vaktsineerimispassi ja võimaluse patsiendiportaalis jälgida isiklike tervishoiukulude suurust

• toetab riigi- ja erainvesteeringute suurendamist üldsusele tasuta kättesaadavatesse tervise- ja spordirajatistesse

• korraldab tänase kehalise kasvatuse õppekava ümber kaasaegseks liikumis- õpetuseks kõigile haridustasemetele integreeritult teiste õppeainetega ning töötab välja tervikliku liikumisprogrammi Eesti koolidele

• suurendab perearstide ja pereõdede rolli ning vastutust riskirühmade ja krooniliste haigete regulaarsel jälgimisel ning nende ravi korraldamisel

• seab sihiks vähendada Eesti alkoholi- ja tubakatarbimist aastaks 2030 võrreldes tänasega poole võrra ja muuta koolid alkoholi-, tubaka- ja narkovabaks

• karmistab kontrolli reklaamiseaduse sätete täitmise üle, mis on seatud alaealiste tervise kaitseks

• tõstab tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks järjekindlalt aktsiise – suitsetamine ja alkoholi tarbimine ei tohi muutuda ajas odavamaks

• tugevdab järelevalvet alaealistele alkoholi ja tubakatoodete müügikeelu rikkumiste üle

• loob ja rakendab Euroopa Liidu struktuurivahendite abil nõustamis- ja raviteenuse alkoholi liigtarvitamise ja -sõltuvuse ennetamiseks ja varaseks avastamiseks

• laiendab meeste terviseriskide ennetusele suunatud programme, sealhulgas soole- ja eesnäärmevähi ennetuseks

• jätkab südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammi

• toetab kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähendamiseks ning töötervishoiu ja töö- ohutuse nõuete täitmiseks ettevõtteid ja organisatsioone tervise edendamisel tõenduspõhise info ja koolitustega

• kaasab teadlikku terviseedendusse kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, selleks uuendab rahvatervise seadust ja korrastab rahvatervise korraldust

• tunnustab parimaid tervisedendajaid maakondades


Eesmärk 4: Kiirem pääs arsti juurde. Parem arstiabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavus.

Reformierakond:

• panustab kaasaegse taristu loomisesse selliselt, et haiglad teeksid omavahel tihedamat koostööd ja toetab Põhja Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasabil haiglate võrgustumist tagades parema tervishoiuteenuse pakkumise

• suurendab pereõdedel iseseisva vastuvõtu õigusi retsepti väljakirjutamise osas lihtsamatel juhtudel ja kroonilistele haigetele, näiteks diabeetikute meditsiinikaartide täitmisel

• rajab tõmbekeskustes uued perearstikeskused – investeerib esmatasandi arstiabi tervisekeskuste loomisesse tõmbekeskustes, et tagada kättesaadavad ning mitmekülgsed perearsti-, õendus- ja seonduvad sotsiaalteenused üle Eesti

• laiendab tervishoiuteenuste valikut, muuhulgas lisab perearstidele uue teraapia fondi, kust rahastatakse mittekliiniliste spetsialistide (kliiniline psühholoog, logopeed) osutatavaid teenuseid

• suurendab patsientide valikuvabadust raviteenuse ja arsti valimisel terve Eesti piires sarnaselt EL patsiendi õiguste direktiiviga, rakendab selleks patsiendiga kaasas käiva hüvitise süsteemi ning arendab kättesaadavuse parandamiseks edasi patsiendiportaali e-registratuuri

• algatab e-kliiniku pilootprojekti – online-kliiniku, koos kõigi e-tervise lahendustega, otsustustoe ja arstidega ühendusega

• paneb toimima e-konsultatsiooni, e-saatekirja ja e-kiirabikaardi, mis parandavad infovahetust arstide vahel ning võimaldavad pakkuda patsientidele kvaliteetsemat teenust ning lühemaid ravijärjekordi

• tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendab õdede ja proviisorite koolitustellimust

• arendab välispartnerite kaasabil laste vaimse tervise teenuste süsteemi, millega arendame välja neli regionaalset keskust ja uue teenuse raske psüühikahäirega lastele

• ehitab lõpuni Laste Vaimse Tervise Keskuse Tallinnas ja toetab tugevate regionaalsete vaimse tervise keskuste teket Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel

• toetab meditsiiniga seotud teadus- ja arendustegevuse suurendamist

• peab õigeks Eesti tervishoiuteenuse ekspordipotentsiaali ärakasutamist patsientide vaba liikumise raames


Eesmärk 5: Toimekas ja väärikas vanaduspõlv.

Reformierakond:

• seisab pensionite stabiilse suurenemise eest, mille eelduseks on aruka majanduspoliitika ja konservatiivse rahanduspoliitika jätkumine

• hoiab keskmise vanaduspensioni maksuvaba

• võimaldab vanaduspensionäridel kasutada 3 aasta jooksul proteesihüvitist ka hambaraviteenuseks

• loob võimalusi paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves, selleks edendab koduhooldust ja telemeditsiini ning täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks

• väärtustab kogemuste ja oskustega inimesi, laiendab töövõimelistele vanaduspensionäridele, kes soovivad jätkuvalt töötada, võimalusi aktiivseks osalemiseks töö- ja ühiskondlikus elus


EESTI KEEL, RAHVUSLIK MÄLU JA RIIKLIKUD SÜMBOLIDEdit

MEIE KEEL JA MÄLU

2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva. Meie riigi juubeliaasta on seotud Eesti eesistumisega Euroopa Liidus. Eesti riigivõimu tähelepanu ja tegevus peavad olema suunatud meie omariikluse juubeli ja Euroopa Liidu eesistumise väärikale läbiviimisele nii, et selles osaleksid kõik Eesti inimesed.

Selle saavutamiseks püstitab Reformierakond eelseisvaks valitsemisperioodiks alljärgnevad eesmärgid ja kavandab riiklikud tegevused nendeni jõudmiseks:

1. Eesti keele püsimine, areng ja kasutusala laiendamine.
2. Eesti riikluse ja rahvusliku eneseteadvuse seisukohast oluliste memoriaalide ja

monumentide hoidmine ja püstitamine.

3. Rahvusliku mälu hoidmine ja edasiandmine järgmisele põlvkonnale.
4. Riikliku sümboolika väärtustamine.


Eesmärk 1: Eesti keele püsimine ja kasutusala laienemine.

Reformierakond:

• leiab, et eesti keele püsimine ja areng on põhiseaduslik väärtus. Lähtume oma tegevuses sellest, et eesti keel on riigikeel

• tähistab väärikalt meie riigikeele sajandit. Asutav Kogu võttis 4. juunil 1919 vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra, mis kuulutas, et meie riigikeeleks on eesti keel

• Eesti riigi saja-aastaseks saades on Eesti parajasti Euroopa Liidu eesistujariik. Laseb eesti keelel uhkelt kõlada Euroopa Liidu institutsioonide töös MEIE KEEL JA MÄLU 45

• teeb kõik, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks oleksid meie maalt kadunud viimasedki okupatsiooniaja keelelised jäänukid. Korjame kokku ja anname muuseumisse seni veel avalikku ruumi risustavad viimsedki tänavasildid, mis on kahes tähestikus

• ei loobu oma riigi aluspõhimõttest, et õigusjõuga seadused on vaid eesti keeles. Seaduste tõlked saavad olla ainult mitteametlikud

• toetab tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele väärtustamisele ja populariseerimisele nii kodu- kui ka välismaal. Toetab ja maksab kinni välismaal elavate Eesti kodanike eesti keele õppe. Toetab eesti keele õpetamist välisülikoolides

• välismaal elavate eestlaste ja nende (ka segaperekondadest) laste jaoks aitab luua tasuta veebi- ja multimeedia keskkonna keeleõppeks ja keele hoidmiseks. Toetab välismaal elavate eesti laste suve- ja keelelaagreid. Peab väga oluliseks, et välismaal sündinud ja üles kasvanud Eesti päritolu lapsed saaksid kodumaale tagasi tulles osaleda täisväärtuslikult meie ühiskondlikus elus

• loob tasuta veebikeskkonna ka teiste emakeeltega inimeste jaoks, kes soovivad õppida eesti keelt

• toetab igati võõrkeelte õppimist. Eestlaste võõrkeelteoskus tugevdab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi ka meie emakeele positsiooni

• tagab, et digitaalsetel rahvusringhäälingu telekanalitel saab vaataja ise valida nii eestija venekeelsed subtiitrid kui võimalusel ka venekeelse heli

• hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Selle saavutamine eeldab pedagoogide sihipärast ettevalmistamist

• toetab eesti keele õpet kõigile siin elavatele inimestele, kes seda veel ei valda. Pöö- rame tähelepanu eesti keele õppe kvaliteedile alates lasteaiast. Tagame tulemusliku keeleõppe rahastamise

• toetab piirkondlikke keeli ja murdeid ning nende arendamist ja kasutamist. Toetab piirkondlike murdekeelte sõnaraamatute koostamist ja väljaandmist

• globaliseeruval kõrgharidusmaastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Erialad, mida rahastatakse rahvusteaduste professuuride meetme kaudu, peavad tagama eestikeelse kõrghariduse kõigil haridusastmetel

• eesmärk on eestikeelse teadusterminoloogia ja teaduskeele arendamine, kasutamine ja populariseerimine. Selleks toetab eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ja maailma parimate kõrgkooliõpikute tõlkimist heasse eesti keelde. Sellised õpikud peavad olema tasuta kättesaadavad veebikeskkonnas 46 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• eesti keele tulevik on uutes keele- ja kõnetehnoloogilistes rakendustes ja lahendustes. Toetab kõiki tegevusi, mis võimaldavad eesti keelel toimida arvutikeelena samal tasemel teiste arenenud keeltega. Toetab nii üks- kui ka mitmekeelsete sõnaraamatute koostamise ja tõlkija abivahendite tehnoloogiate loomist ja arendamist

• eesti keeletehnoloogia arendamiseks lahendab õiguslikud probleemid uue autoriõiguse seaduse vastuvõtmisega. Samas ei unusta keeletehnoloogia kõrval keeleteaduse traditsioonilisi (filoloogilisi) harusid, mis süvendavad ja tugevdavad meie rahvuslikku eneseteadvust

• seisab hea selle eest, et uus koostatav „Eesti keele arengukava“ peaks silmas eesti keele tulevikuga seostuvaid reaalseid probleeme ja vajadusi ning saaks elluviimiseks piisava eelarvelise toe

• keelevaldkonna eesmärkide saavutamiseks toetab eesti keele uurimist ja arendamist. Toetab eesti keele korraldust ja hoolet, selge keele liikumist ning akadeemiliste alussõnaraamatute koostamist

• toetab eesti keele ja mitmekeelsete veebisõnaraamatute koostamist ja andmist avalikuks tasuta kasutuseks. Toetab tegevusi, mis aitavad koolides ka riigieksamil kasutusele võtta õigekeelsuse sõnaraamatu (ÕS) digiversiooni ja teised veebisõnaraamatud

• eesti keele püsimine ja areng on meie kõigi ühine asi. Seepärast toetab hea eesti keele kasutamist, õppimist, õpetamist, uurimist, arendamist ja rahva enda loovat aktiivsust. Toetab nii suuri kui ka väikesi sõnavõistlusi

• liberaalidena toetab senise keelepoliitika jätkumist, mille puhul kirjakeele norm rakendub ainult ametlikus keelekasutuses. Seisab selle eest, et ametlikus keelekasutuses oleksid dokumendid heas selges eesti keeles. Igapäevane keelekasutus ja ajakirjanduse keel lähtuvad heast tavast ja soovist kasutada selget ilusat eesti keelt

• keeleseaduse täitmise järelevalve peab olema mõistlik. Seisab selle eest, et igaühel oleks kogu meie riigi maa-alal võimalik ameti- ja teenindusasutustes suhelda selges eesti keeles


Eesmärk 2: Eesti riikluse ja rahvusliku eneseteadvuse seisukohast oluliste memoriaalide ja monumentide hoidmine ja püstitamine.

Reformierakond:

• püstitab aastaks 2018 Tallinnasse Maarjamäele Ajaloomuuseumi naabrusse kommunismiohvrite mälestusmemoriaali

• ajaloosündmuste, sealhulgas sõjaajaloo mäletamiseks tähistab sõjasündmuste paigad neid seletavate ekspositsioonidega ja sõjas kannatanute mälestusmärkidega

• korrastab koostöös Narva linnaga Riigiküla ajaloolised kalmistud

• toetab Viljandisse Vabadussõja mälestusmärgi rajamist

• koostöös Tallinna linnaga rajab Jaan Poskale tema sünniaastapäevaks Tallinnasse mälestusmärgi


Eesmärk 3: Rahvusliku mälu hoidmine ja edasiandmine järgmisele põlvkonnale.

Reformierakond:

• toetab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamist ja tagame selleks vahendid

• peab oluliseks nii holokausti kui ka kommunismikuritegude uurimist ja inimsusevastastes kuritegudes ja genotsiidis süüdiolevate isikute kohtulikku vastutuselevõtmist. Selleks jätkab okupatsiooniperioodide ajaloo akadeemilist uurimist ning õiguslike asjaolude ilmnemisel eraldame kriminaaluurimise tarbeks vajalikud ressursid

• seisab vankumatult rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes kommunismi kuritegelikuks ideoloogiaks tunnistamise eest

• jätkab koolides holokausti, küüditamise, natsismi ja kommunismi inimsusvastase olemuse teadvustamist õpilastele, kujundamaks eetilisi arusaamu ja väärtushoiakuid, mis välistaksid inimsusvastaste kuritegude kordumise

• tunnustab ja toetab eesti juudi kogukonda ja Peipsiääre vene vanausuliste kogukonda oma ajaloo ja traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel. Soovib, et kõik põhikooli klassid külastaksid Juudi Muuseumi Tallinnas ja vene vanausuliste asuala Peipsi ääres

• toetab looduslike pühapaikade (hiite) arvelevõtmist. Algatame uue arengukava looduslike pühapaikade väärtustamiseks

• tähistab väärikalt Eesti Kongressi 25. aastapäeva 48 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 4: Riikliku sümboolika ja rahvussümbolite väärtustamine.

Reformierakond:

• muudab Eesti lipu seadust ja kaotab põhjendamatud piirangud riigilipu heiskamisel

• toetab lipuväljakute rajamist kõigisse suurematesse asulatesse

• väärtustab riigi- ja rahvussümbolite kasutamist igapäevaelus

• teeb jõupingutusi, et Moskvast tagasi saada meilt varastatud Riigivapi teenetemärgi kett (presidendi ametikett)

• nii nagu Vabadussõja lahinguväljadele rajati vabadustammikud ja istutati võidutammesid, toetab nüüd tammikute, tammeparkide ja -alleede rajamist meie riigi 100. sünnipäevaks. Aitab selleks leida sobivaid maatükke. Toetab ka tammede istutamist taluõuedesse


KULTUURI- JA SPORDIPOLIITIKAEdit

LOOVUS JA TERVIS

Reformierakond on veendunud, et eesti kultuuri, sealhulgas eesti keele, püsimine ja areng on meie rahva ja riikluse kestmise ja rahvusvahelise konkurentsivõime aluseks. Ilma eesti kultuurita ei ole Eesti riik jätkusuutlik.

Loomevabadus – vabadus ennast vabalt väljendada ja teostada – on üks põhilisi isikuvabadusi, mis on aluseks ka ühiskonna üldisele arengule ja inimeste heaolu kasvule. Vaba eneseväljendus on innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu põhiliseks mootoriks, mis on omakorda aluseks ühiskonna majanduslikule heaolule.

Reformierakonna valitsemisprogrammi aluseks on tema enda juhtimisel Riigikogus 2013. aastal vastu võetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (edaspidi „Kultuur 2020“) ning Eesti Spordi Kongressi poolt 2014. aastal heaks kiidetud spordipoliitika põhialused aastani 2030 „Eesti sport – arengustrateegia 2030“.

Reformierakonna silmis on kultuuri ja spordi valdkondades eelseisva valitsemisperioodi peaeesmärkideks:

1. Loovusele ja tervisele orienteeritud haridus.
2. Kaunite kunstide, professionaalse kultuuriloome kaugelevaatav ja mõtestatud riiklik

toetamine.

3. Kultuuriväärtuste säilimine ja nende väärtustamine.
4. Kõigile juurdepääsu võimaldamine kultuuriväärtustele ning tegelemisele kultuuriloome

ja liikumisharrastusega.

5. Spordi väärtustamine elukvaliteedi parandajana. LOOVUS JA TERVIS 51


Eesmärk 1: Loovusele ja tervisele orienteeritud haridus.

Väärtused: Eesti keele ja kultuuri püsimine ja areng sõltub eelkõige meie suutlikkusest anda need edasi järeltulevatele põlvedele.

Reformierakond:

• käsitleb kultuuri-, spordi- ja hariduspoliitikat koosmõjus, sealhulgas ka finantseerimisotsuseid langetades

• soovib kõigi loome- ja mäluasutuste, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingu, suuremat kaasatust hariduse andmisse

• väärtustab valdkondadevahelist koostööd haridussüsteemi korraldamisel. Akadeemilise konkurentsi olemasolu tuleb toetada, kuid see ei saa olla põhjenduseks ressursside pihustamisele, tegevuse dubleerimisele ning suurtele administreerimiskuludele

• tähtsustab Vabariigi 100. sünnipäevaga seonduvaid ettevalmistusi ning sündmuse väärikat läbiviimist


Õigus- ja rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• uuendab huvikooliseaduse ning huvihariduse korraldamise ja rahastamise süsteemi nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Igaühel peab olema võimalus arendada oma andeid ja võimeid

• saavutab kultuuritöötajate sissetulekute võrreldavuse haridustöötajate, sealhulgas treenerite, sissetulekutega töökohtade objektiivse hindamise alusel

• viib lõpule Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone ehitamise ning rajab Tallinnasse uue Kaunite Kunstide kooli hoone


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• taotleb institutsioonide koostöö ja tegevuse koordineerimise kaudu ülikoolihariduse taseme tõusu. Selleks uurime põhjalikult maailma parimaid praktikaid 52 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• kujundab tervikliku muusikahariduse süsteemi, mis sidustab riigi-, era- ja munitsipaalmuusikakoolide, aga samuti ülikoolide tegevuse loogiliseks tervikuks. Pärimusmuusika õpetamiseks ja harrastamiseks soovime luua pärimusmuusikapesade üleriigilise võrgustiku

• taotleb tihedamat koostööd rahva- ja pärimuskultuuri edendajate ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia vahel

• loob ühtse Noorte Kultuurikaardi, mis annab õpilastele vaba või soodustatud ligipääsu riigieelarveliste või riigieelarvest toetust saavate kultuuri- ja spordiinstitutsioonide poolt korraldatavatele tasulistele üritustele. Kultuurikaart peaks võimaldama pakkuda lastele soodustusi ka kohalikel omavalitsustel ja erasektoril

• korraldab praeguse kehalise kasvatuse õppekava ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks kõigil haridusastmetel ja teiste õppeainetega integreeritult

• jätkab ujumise algõppe programmi toetamist koolides, et tagada kõigile põhikooli lõpetajatele algtasemel ujumisoskus


Eesmärk 2: Kaunite kunstide, professionaalse kultuuriloome kaugelevaatav ja mõtestatud toetamine.

Väärtused

Reformierakond:

• leiab, et kultuuri arendamine ja loometegevus on kõige tulemusrikkam vabade kodanike ja nende vabalt loodud ühingute poolt eraõiguslikul alusel. Riigil ja omavalitsustel on kohustus nende asjakohast tegevust toetada

• leiab, et loomemajandus on oluline osa Eesti majandusest ja sellisena samaväärne teiste majandusharudega. Euroopa Liit peab Euroopa konkurentsivõime edendamiseks palju rohkem arvestama loomemajanduse ja loovettevõtjatega. Eesti majanduspoliitika peab olema suunatud inimestele meeldivate ja rahuldust, sealjuures head sissetulekut, pakkuvate töökohtade tekkimisele – seda on võimalik saavutada loomemajandust ja loovust laiemalt tunnustades ja toetades. Reformierakond ei pea võimalikuks majanduse ja kultuuri vastandamist

• leiab, et riiklikud toetused peavad olema eesmärgipärased ja toetatavaks tegevuseks piisavad

• leiab, et kultuurivaldkondade riiklikus toetamises lähtutakse tasakaalu põhimõttest nii valdkondade vahel kui valdkondade sees eri žanrite huvide ja vajaduste arvestamisel


Õigus- ja rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• leiab, et 1925. aastal loodud avalik-õiguslik Kultuurkapital on toimiv kultuuri rahastamise instituut, mille tegevus peab jätkuma senisel moel. Ühtlasi kaalume riigile kuuluva AS Eesti Loto tulude kasutamist Kultuurkapitali täiendavaks finantseerimiseks

• võtab vastu kultuuri riigieelarvest toetamise korralduse seaduse, mis sätestab läbipaistva ja arusaadava riiklike tegevustoetuste ja loomestipendiumite taotlemise, määramise ja aruandluse korra

• leiab, et loomevabadus peab olema tagatud ka autorite õiguse tugeva kaitsega, milleks on vajalik uue autoriõiguse seaduse vastuvõtmine, mis läbi autorite õiguste parema kaitse peab kaasa aitama innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse arengule. Õigust tuleb tõlgendada ja rakendada autorite kasuks

• soovib riiklikult toetada ja edendada kultuurieksporti, mis aitab kaasa Eestist positiivse kuvandi loomisele ja sellega kindlustab meie rahvuslikku julgeolekut. Turunduslikke tegevusi toetatakse läbi valdkondlike arenduskeskuste


Tegevused valdkonniti „Kultuur 2020“ eesmärkide saavutamiseks tahab Reformierakond eeloleval valitsemisperioodil:


HELIKUNSTI VALLAS

• oluliselt tõsta avalik-õigusliku Rahvusooper Estonia tähtsust muusikakultuuri arendajana. Eeloleval valitsemisperioodil tuleb langetada otsused RO Estonia lavade ja taristu arendamise osas järgmiseks viiekümneks aastaks ning asuda nende otsuste realiseerimisele

• toetada Rahvusvahelist Arvo Pärdi Keskust ja avada 2018. aastal Keskuse uus hoone

• toetada tegevusi, mis on suunatud hinnaliste muusikainstrumentide hankimiseks ja pillifondide tekkeks


KUJUTAVA KUNSTI VALLAS

• toetada kunstnike residentuuride loomist ja residentuuriprogrammide käivitumist

• toetada senisest suuremas mahus kunstinäituste korraldamise taristu arendamist ja majandamist

• rakendada kunstiteoste tellimise seadust viisil, mis elavdab kunstiturgu ja toob avalikku ruumi võimalikult palju uusi kunstiteoseid

• rajada Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone

• toetada Ilon Wiklandi keskuse väljaarendamist Haapsalus


ARHITEKTUURI JA DISAINI VALLAS

• saavutada õigusselgus ruumilise planeerimise riikliku suunamise ja piirangute osas. Toetame riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja AS Riigi Kinnisvara mõistlikku koostööd Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, mis annaks kaasaegsele eesti arhitektuurile võimaluse kujundada avalikku ruumi huvitavaks ja inimkeskseks

• asutada riikliku Arhitektuurimuuseumi baasil sihtasutus, mis kujuneks lisaks mäluasutuse ülesannetele ka arhitektuuri, urbanistika ja disaini kompetentsikeskuseks


SÕNAKUNSTI VALLAS

• saavutada läbimurre e-raamatute kättesaadavuses. Eesti Rahvusraamatukogu kaudu peab 2019. aastaks olema piiranguteta kättesaadav vähemalt 40 000 e-raamatut

• arendada edasi toimivat toetussüsteemi eesti kirjanduse väljaandmiseks võõrkeeltes

• toetada Eesti edukat esinemist 2018. aasta Londoni raamatumessil

• toetada tegevusi, mis on suunatud laste lugemisharjumuse tekkele


ETENDUSKUNSTIDE VALLAS

• viia lõpule ajalooliste teatrimajade uuendamise ja varustamise kõige kaasaegsema lava-, heli- ja valgustehnikaga, sealhulgas „Vanemuise“ suure maja lavatehnika uuendamise ja black-box saali rajamise ning Rakverre teatrifestivali „Baltoscandal“ keskuse rajamise SA Rakvere Teater kinnistu laiendamise teel

• luua koostöös Tallinna linnaga vanalinna Ladina Kvartalisse Katariina kiriku ja sellega LOOVUS JA TERVIS 55 külgneva kinnistu baasil Theatrumile vajalikud loome- ja õpetamistingimused

• toetada Rahvusraamatukogu teatrisaali rajamist

• toetada Narva teatrimaja rajamist Vaba Lava kontseptsioonist lähtudes


FILMIKUNSTI VALLAS

• kahekordistada Eesti Filmi Instituudi riigieelarvelist toetust, eesmärgiga toetada filmide loomise kõrval ka nende turundamist

• saavutada filmi- ja audiovisuaaltööstuse tunnistamine loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga valdkonnaks ja rakendada sellele vastavaid ettevõtluse toetamise mehhanismid

• toetada rahvusvahelise koostöö ja ühisettevõtluse arendamist filmivaldkonnas, sealhulgas Eesti kui filmitootmiseks atraktiivse keskkonna tutvustamise kaudu välisriikides

• aidata kaasa ühe valdkonnaülese filmipaviljoni tekkele koostöös erasektoriga


Eesmärk 3: Kultuuriväärtuste säilitamine ja väärtustamine

Väärtused

Reformierakond:

• leiab, et kultuuriline mitmekesisus, mis seisneb nii eesti rahvuse piirkondlikes kultuurilistes eripärades ja keelemurretes kui ka Eesti Vabariigis elavate rahvusvähemuste ja -gruppide kultuuripärandis, kommetes ja keeles, on eesti ühiskonna tugevus ja uuenemisvõimalus

• leiab, et saavutada tuleb laiemalt lugupidav ja säästlik suhtumine muististesse ja kultuuriväärtustesse, sealhulgas väärtustades eesti rahva ajalooliste suurkujude mälestust ja eeskuju, toetades vastavaid kodanikualgatusi ja seltse 56 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Õigus- ja rahanduspoliitilised sammud

Reformierakond:

• võtab vastu ja rakendab uue muinsuskaitseseaduse, mis reguleerib paremini kõigi kohustused ja tegevused kultuuriväärtuste säilimiseks, integreerib sellesse mäluasutused ja loob läbipaistva ja põhjendatud motivatsioonisüsteemi mälestiste eraisikutest omanikele

• toetab võimaluse korral riiklike ülesannete halduslepingutega üleandmist kohalikele omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraõiguslikele isikutele


MUUSEUMIDE VALLAS

• avada Eesti Rahva Muuseumi uus maja ja saavutada selle ekspositsioonile rahvusvaheline tähelepanu

• toetada SA Vabaõhumuuseum investeeringuid ulatuses, mis võimaldaks rajada uue külastuskeskuse koos hoidlate ja konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega ning rajada püsiekspositsioonis vähemalt ühe uue ajaloolise rajatiste kompleksi. Jõuda 2018. aastaks lõpule Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ja sealse püsiekspositsiooni rajamisega

• viia lõpule riigiasutustena ja riigi poolt või tema osalusel asutatud sihtasutustena tegutsevate muuseumide põhjendatud võrgu väljakujundamine

• jätkata muuseumikogude digiteerimist ning tekkivate andmebaaside kõigile kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tegemist. Digitaalsed andmekogud peavad motiveerima erasektorit looma nende baasil uusi kultuuritooteid ja -teenuseid


RAHVA- JA PÄRIMUSKULTUURI VALLAS

• vastavalt võimalustele suurendada piirkondlike kultuuriruumide toetusprogrammide riigipoolseid toetusi

• toetada vähemusrahvuste kultuuriseltse ja -ühendusi

• edendada hõimuliikumist ja toetada vastavalt võimalusele soome-ugri keeli ja kultuure

• väärtustada rahvuslikku käsitööd, eriti rahvariiete tootmist ja kandmist LOOVUS JA TERVIS 57


LAULU- JA TANTSUPIDU

• Eesti unikaalse laulu-, tantsu- ja pillimängupeokultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks tahab Reformierakond eeloleval valitsemisperioodil:

• kutsuda kokku laulupeokongress, mis määraks perioodiliselt kindlaks laulupeoliikumise põhisuunad ja printsiibid

• toetada Laulu- ja Tantsupeo SA tegevust viisil, mis tagaks nii pidude heal tasemel korraldamise kui ka kollektiivide tegevuse ja nende kunstilise taseme arengu igapäevaselt, ka pidudevahelisel ajal

• tähistada väärikalt 2019. aasta peoga laulupeoliikumise 150. aastapäeva

• arendada koostöös Tallinna linna ja Spordiseltsiga Kalev ajaloolisest Kalevi staadionist 2019. aastaks Tantsupeo vajadustele vastav Rahvusstaadion


Eesmärk 4: Kõigile juurdepääsu võimaldamine kultuuriväärtustele ning tegelemisele kultuuriloome ja liikumisharrastusega.

Väärtused

Reformierakond:

• leiab, et avaliku võimu otsused, mis puudutavad inimeste igapäevast elu ja tulevikuväljavaateid, tuleb langetada neid otsuseid puudutavate isikute ja kogukondade tasemel. Rahvamajade ja raamatukogude tegevus on korraldatud vastavalt kohaliku elu eripärale ja kogukonna soovidele. Riiklike investeeringute ja toetuste planeerimisel arvestatakse, et otsused tooksid kasu võimalikult paljudele inimestele

• leiab, et internet on vaba ja sellele ligipääs on igaühe õigus

• leiab, et nii kultuuriloomes kui ka kultuurile, meediale ning spordile ja liikumisharrastusele ligipääsu korraldades tuleb senisest oluliselt rohkem arvestada erivajadustega inimestega. Selleks tuleb oluliselt enam teoseid subtitreerida, kasutada pimekirja ja kõnesünteesi, projekteerida, kohandada ja ehitada avalikku ruumi ja rajatisi erivajadustega inimestele kasutatavana ja rakendada muid meetmeid, mis võimaldaksid erivajadustega inimestel osalemist kultuurielus ja liikumisharrastuses


Õigus- ja rahanduspoliitilised tegevused

Reformierakond:

• soovib näha meedia arengut ja konfliktide lahendamist efektiivse väärtuspõhise eneseregulatsiooni teel ja pooldab meediateenuseid reguleeriva seadusandluse lihtsustamist ja liberaliseerimist

• seisab selle eest, et tagada Eesti Rahvusringhäälingu sisuline sõltumatus ja aruandekohustus avalikkusele. ERR peab täitma talle seadusega pandud kohustusi eesti keele ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel ning olema usaldusväärse informatsiooni vahendaja ning platvorm erinevate ideede ja seisukohtade edastamiseks

• soovib tekitada riiklike regulatsioonide kehtestamisel ja investeeringute planeerimisel digimeedia, sealhulgas sotsiaalmeedia, teenuste pakkujatele võimalikult lihtsaid ja majanduslikult kättesaadavaid tegevustingimusi. Samas tuleb tagada üksikisikutele efektiivne õiguskaitse nende põhiseaduslike õiguste rikkumise tõkestamiseks ja tekitatud kahjude heastamiseks nüüdistehnoloogial põhinevate meediateenuste pakkujate poolt

• parandab õigusruumi, soodustamaks äriühingute osalust kultuuri ja spordi rahastamisel, sealhulgas riigile kuuluvate ja riigiosalusega äriühingute kaasamiseks professionaalse kultuuri ja saavutusspordi toetamisse teatud protsendiga oma kasumist läbipaistvate ja ühtsete reeglite alusel

• toetab rahaliselt rahvusvaheliste spordivõistluste ja kultuurifestivalide toimumist Eestis


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• loob Noorte Kultuurikaardi abil täiendavad võimalused kooliõpilastele kultuuri- ja spordielus osalemiseks

• toetab ERR tegevusi, mis on suunatud vene- jt vähemuskeelte saadete ja veebilehtede tootmisele, sealhulgas saadete senisest palju suuremas määras subtitreerimiseks ja helindamiseks vene keelde, kasutades selleks digitelevisiooni võimalusi

• toetab ERR muutumist muude funktsioonide kõrval ka sisuliseks mäluasutuseks, mille arhiiv ja kogud on kättesaadavad kõigil platvormidel LOOVUS JA TERVIS 59


Eesmärk 5: Spordi väärtustamine elukvaliteedi parandajana.

Väärtused

Reformierakond:

• leiab, et liikumisharrastus ja saavutussport on vabade kodanike vabatahtlik tegevus, mida korraldavad valdavalt eraõiguslikul alusel moodustatud ja tegutsevad spordiorganisatsioonid. Riik toetab sporti eelarvest vastavalt võimalustele ja läbipaistva ning võrdsetel võimalustel põhineva korra alusel. Riigi eesmärgiks spordi toetamisel ja edendamisel on rahva parem tervis ja elukvaliteet

• leiab, et liikumisharrastuse ja noortespordi edendamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel, kes teevad selleks aktiivset koostööd spordiklubide ja -liitudega. Aastaks 2019 tuleb jõuda selleni, et liikumisharrastusega oleks hõlmatud vähemalt pooled Eesti elanikud.


Õigus- ja rahanduspoliitilised tegevused

Reformierakond:

• eraldab investeeringutoetust spordirajatiste rajamiseks ja arendamiseks spordiorganisatsioonidele selliselt, et 2018. aasta lõpuks oleks Eestis olemas vajalik taristu liikumisharrastuse- ja suure harrastajate arvuga võistlusspordiga tegelemiseks (sealhulgas sõudekeskus Pärnus ja võistlusujula)

• arendab Tehvandi spordibaasi tippspordi arenduskeskusena, kus on tagatud tipptasemel nii võistlus- kui treeningtingimused

• töötab välja toetusmehhanismi spordikohtunike tegevuse kompenseerimiseks ning jätkab kvalifitseeritud treenerite väärtustamist noortespordi edendamisel


Korralduslikud tegevused

Reformierakond:

• toetab Eesti kujunemist rahvusvaheliselt tuntud sporditurismi sihtriigiks

• parandab kaitseväelaste sportimistingimusi

• otsib koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega võimalusi koolide sportimistingimuste ja spordiinventari parendamiseks 60 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• spordi maine hoidmiseks ja parandamiseks peab leppimatut võitlust sporditulemustega manipuleerimise vastu, milleks soovime edendada kõikehõlmavat rahvusvahelist koostööd

• saavutusspordis keelatud ainete kasutamise avastamiseks, tõkestamiseks ja dopinguvaba spordi propageerimiseks arendab koostööd WADA ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, toetab selleks ellu kutsutud struktuure Eestis ja hoiab vastava õigusruumi ajakohasena


HARIDUS JA TEADUSEdit

ÕPPIMISRÕÕM KOGU ELUKS

Eesti riik loodi ja püsib tänu meie inimeste kõrgele haridustasemele ja kestvale õppimistahtele. Ainult teadlik ja haritud ühiskonnaliige oskab väärtustada vabadust, luua targa tööga heaolu endale ja oma perele ning tagada isamaa julgeoleku. Reformierakonna keskne eesmärk on kõigile järjepideva õppimisvõimaluse tagamine hästi korraldatud haridussüsteemis.

Reformierakond väärtustab elukestvat õpet – seame sihiks kujundada ühtseks tervikuks inimese kogu haridustee alates lasteaiast väärika eani. Elukestev õpe on parim elustiil ja me soovime teha selle võimalikuks kõigile Eesti inimestele. Hariduses ei tohi olla umbteid – igaühele tagatakse võimalus igal ajal haridussüsteemi tagasi tulla ning ennast täiendada. Austust ja tunnustust väärib igaüks, kes tahab ja oskab oma teadmisi teistele edasi anda. Hariduselu edendamise võtmeks on lugupidamine oma tööd armastavatest õpetajatest mistahes haridusastmel.

Hariduse andmise põhimõtted ja tööturu vajadused peavad käima ühte jalga, mida tagab riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja vabakonna koostöö. Pöörame seejuures erilist tähelepanu õpilase digitaalse kirjaoskuse ning majandusalaste ja igapäevaeluliste teadmiste arendamisele. Õpetamise hõlbustamiseks peavad kvaliteetsed õppematerjalid olema kättesaadavad ka veebis.

Haridussüsteem peab pakkuma õppijaile rohkeid valikuid. Meie eesmärk on kogu haridustee vältel motiveerida õppijaid õppima heade ja austatud õpetajate eestvedamisel. Elukestev õpe tagab kõikidele Eesti elanikele head sissetulekud, kõrge tööhõive ja ühiskonna stabiilsuse ning kiire arengu.

Eesti haridussüsteemi jätkuva arengu tagamiseks ühtlustame ja kodifitseerime eelseisval valitsemisperioodil haridusseadustiku ning tugevdame riigi järelevalvet hariduse kvaliteedi üle.

Reformierakonna silmis on elukestva ning igaühe ja kogu ühiskonna huvidele vastava hariduse nurgakivideks:

1. Koolirõõm: ühiskonnas lugupeetud ja motiveeritud õpetajad kõikidel haridustasanditel

ning huvi ja rõõmuga õppivad lapsed.

2. Laste igakülgset arengut toetav alusharidus.ÕPPIMISRÕÕM KOGU ELUKS 63
3. Õpilastele huvitav ja valikuterohke üldharidus.
4. Tööturu vajadustega arvestav ja praktilisi oskusi kujundav kutseharidus.
5. Maailmatasemele püüdlevad ning erasektoriga koostööd tegevad kõrgkoolid.
6. Eesti teaduse tugev positsioon maailmas.
7. Igale noorele kättesaadav huviharidus ja elukestva õppe tagamine kõigile.


Eesmärk 1: Motiveeritud õpetajad ning rõõmuga õppijad.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks õpetajaameti tõstmise ühiskonnas enim väärtustatud tegevuste hulka. Teadmisi ja oskusi edasi andvad inimesed peavad olema hästi motiveeritud, lugupeetavad ning pakkuma õpirõõmu pikkadeks aastateks

• peab vajalikuks tagada õpetajatele alates lasteaiast ja lõpetades õppejõududega ülikoolis väärikas tasu tehtu eest

• peab vajalikuks seada õpetajaharidus (sealhulgas toimiv täiendkoolituse süsteem) riiklikuks prioriteediks


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• suurendab võimalusi sisuliseks õpetajatööks, oluliselt vähendades õpetajailt nõutavaid bürokraatlikke tegevusi

• annab õpetajatele suurema otsustusõiguse õppetöö kujundamisel, eeskätt ainete lõimimise ja e-õppe rakendamisel

• vaatab üle õpetajate töötasu arvestamise alused, soodustades kujundava hindamise ja õppeainete lõimimise rakendamist

• loob alused õpetajahariduse kompetentsikeskuste väljakujundamiseks, mis muuhulgas soodustavad ka pedagoogipädevuste omandamist teiste erialade inimestel 64 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• seab eesmärgiks tõsta õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 1500 euroni, et suurendada õpetajakutse prestiiži ning tugevdada võimekate noorte motivatsiooni siduda oma tulevik tööga koolis

• suurendab Euroopa tõukefondide abil täiendkoolituse rahastamist

• käivitab õpetajate silmaringi laiendamiseks ja parimatest praktikatest õppimiseks riikliku stipendiumi välismaal õppimiseks


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• suurendab õpetajate ja koolijuhtide rolli õppekavade väljatöötamisel ja palgapoliitika rakendamisel

• soodustab õpetajate ümberõpet ja täiendkoolitust, et tagada õppeprotsessi ajakohasus (kujundav hindamine, ainekavade lõimitus, pidevalt uueneva digitehnoloogia rakendamine ja e-õppe arendamine jms)

• peab õpetajakoolituse arendamisel silmas vajadust õpetajal osata koolis toime tulla kriitiliste olukordadega ja ennetada nende teket

• kaasab õpetajahariduse tugevdamisse rahvusvahelise kogemusega tippspetsialiste

• kaasab praktika korras abiõpetajateks lasteaedadesse ja koolidesse õpetajaks õppivaid tudengeid


Eesmärk 2: Laste igakülgset arengut toetav alusharidus.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks suurendada võimalusi laste individuaalsete eelduste ja vajaduste arvestamiseks lastehoidudes ja -aedades

• käsitab lastehoidu ja alusharidust ühtse süsteemina ning peab vajalikuks luua selle toimimiseks terviklik kontseptsioon

• toetab erinevate õppemetoodikate juurutamist ja kasutamist koolieelsetes lasteasutustes


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• töötab välja ja rakendab tervikliku alushariduse kontseptsiooni, lähtudes põhimõttest, et alushariduse andmine algab kolmandast eluaastast

• kaotab ülemäärased bürokraatlikud nõuded lastehoidudele ja -aedadele

• soodustab erasektori poolt loodavaid lastehoiuvõimalusi


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• tagab Euroopa toetusfondide abil investeeringutoetused lasteaedade ja mänguväljakute ohutuse tõstmisesse ning lastehoiutingimuste parandamisse

• suurendab rahastust puudega laste hoiu- ja aiateenuste arendamiseks, et tagada laste vajadustele vastav individuaalne lähenemine


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• toetab täiendõppe korraldamise teel erinevate õppemetoodikate rakendamist koolieelsetes lasteasutustes

• analüüsib edumeelsete naabermaade kogemust alusharidusasutuste töö korraldamisel ning muudab sellest lähtuvalt töökorraldust lasteaedades

• kohtleb koolieelseid lasteasutusi võrdselt, sõltumata omandivormist

• parandab hoiuvõimalusi Eestisse tööle asuvate spetsialistide lastele 66 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 3: Õpilastele huvitav ja valikuterohke üldharidus.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks võimaldada igale õpilasele tema huvidele ja võimetele vastav ajakohane haridus, mis tagab talle kiiresti arenevas maailmas iseseisva toimetuleku võime ja täisväärtusliku elu

• peab loomulikuks, et igale lapsele on tagatud võimalus käia kodulähedases algkoolis, tugeva ühtsushariduse põhimõttel tegutsevas põhikoolis ning valikuid pakkuvas konkurentsivõimelises gümnaasiumis

• peab oluliseks õpetajate igakülgset toetamist nii õpetaja baashariduse omandamisel kui hilisemal täiendkoolitusel. Koos muutustega õppekavades ja õppemetoodikates peab alati kaasas käima vajalik väljaõpe

• peab vajalikuks keskenduda eelseisval valitsemisperioodil õppeprotsessi sisule, toetades õppekavaarendust ja vähendades bürokraatlikku asjaajamist haridussüsteemis


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• panustab õppeprotsessi sisu ajakohastamisse õppekavaarenduse kaudu ja tagab õppekavadele vastavate õppematerjalide õigeaegse jõudmise koolidesse

• tugevdab koolide enesekorraldusõigust, suurendades koolijuhtide ja õpetajate õigust ja vastutust otsustada õppe läbiviimise meetodite ja koolielu korralduse üle

• aitab kaasa riigikaitsegümnaasiumi loomisele, tagamaks rahvuslikku julgeolekut ja suurendamaks noorte riigikaitsealaseid teadmisi

• koostöös omavalitsuste ja vabaühendustega töötab välja täpse kava optimaalse koolivõrgu väljakujundamiseks

• tagab koolide võrdse kohtlemise riigi- ja kohalike omavalitsuste poolsel rahastamisel, olenemata kooli õppekeelest või omandivormist ÕPPIMISRÕÕM KOGU ELUKS 67


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• käivitab paikkondlikele vajadustele vastava koolibussisüsteemi väljaarendamise maakohtades

• koostöös omavalitsustega selgitab välja vajaduse gümnaasiumide õpilaskodude järele ning loob selle lahendamiseks üle-eestilise programmi

• arendab veebipõhiseid õpikeskkondi, muuhulgas vajalike litsentside riigile omandamise teel, võimaldades neid kasutada ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta

• tähtsustab klassijuhataja staatust


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• seab prioriteediks finantskirjaoskuse, ettevõtlus- ja programmeerimisõppe, robootika ning riigikaitseõppe tagamise Eesti koolides

• analüüsib põhikooli õppekava, muutmaks see eakohasemaks, valikuterohkemaks ja loovust ergutavaks

• vähendab gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni, andes koolidele võimaluse õpetada aineid paindlikumalt, süvendatumalt ja elunõudeile vastavamalt ning harjutades õpilasi tegema valikuid, planeerima aega ja võtma vastutust oma õpingute eest. Lisaks võimaldab selline muutus andekatel pühenduda neid huvitavale ainevaldkonnale

• tagab muukeelsetes koolides alates esimesest klassist kvaliteetse eesti keele õppe

• töötab välja ja rakendab koostöös kodanikuühendustega süsteemse programmi koolikiusamise ennetamiseks ja kiusatute toetamiseks

• arendab koostöös kodanikuühendustega „Kaasava koolikultuuri“ mudeli, mis võimaldab koolil kujuneda kogukonnaelu oluliseks keskuseks 68 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 4: Tööturu vajadustega arvestav ja praktilisi oskusi loov kutseharidussüsteem.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks kujundada välja kutseharidussüsteem, mille lõpetajail pole probleemiks leida hästitasustatud töökoht vastavalt oma huvidele ja võimetele ning ettevõtete ootustele

• peab vajalikuks oluliselt enam kaasata ettevõtteid koos rahaliste vahenditega kutseharidussüsteemi õppekavade kujundamisse ja õppurite praktiliste oskuste lihvimisse

• käsitab kutseharidussüsteemi elukestva õppe lahutamatu osana, kus oma koht on nii põhikooli lõpetanutel, keskhariduse omandanutel kui ümberõpet soovival eakamal põlvkonnal


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• kutsehariduse paremaks sidumiseks tööturu vajadustega kaalub kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele

• suurendab ettevõttepraktika osatähtsust

• kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimib kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekava loomise peamine sisend tuleb tööandjatelt


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• loob eraldi süsteemi 55+ inimeste täiend- ja ümberõppeks kutsehariduskoolides

• taotleb erasektori stipendiumite süsteemi loomist kutseõppuritele ÕPPIMISRÕÕM KOGU ELUKS 69


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• laiendab põhikooli baasil õpitavate erialade valikut

• tagab kutseharidust omandama asunud põhikooli lõpetajale tema valikul ja eelduste olemasolul korraliku üldkeskhariduse

• kaasab tööandjaid tihedamalt kutsehariduse planeerimisse ja praktikakohtade loomisesse


Eesmärk 5: Maailmatasemele lähenevad ning erasektoriga koostööd tegevad kõrgkoolid.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks arendada välja maailma tipptasemele lähenevad kõrgkoolid, mille lõpetajad leiavad tunnustust tugevate ja hinnatud spetsialistidena

• peab vajalikuks kõrgkoolimaastiku korrastumist, õppeasutuste selgemat spetsialiseerumist ning tihedat koostööd kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel

• toetab kõrgkoolide rahvusvahelistumist mõlemas suunas: võimaluste loomist Eesti õppejõududele ja üliõpilastele tegevuseks väljaspool Eestit ning välisõppejõudude ja -üliõpilaste osakaalu suurendamist Eesti kõrgkoolides


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• suurendab võimalusi eraraha kaasamiseks kõrgharidusse

• tagab ülikoolidele õiguse otsustada, milliseid õppekavu pakutakse tasulises osakoormusega õppes

• loob võimalused ettevõtete stipendiumite ulatuslikumaks kasutamiseks õppe finantseerimisel


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• kaalub Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamist selleks, et soodustada magistriõppe raames üliõpilaste 6–12-kuulist õpet mõnes Euroopa Liidu tippülikoolis

• võimaldab tudengitele ravikindlustuse akadeemilise puhkuse ajaks


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• seob tugevamalt ülikoolide hariduslikud vastutusvaldkonnad ning nende arendatavad teadusvaldkonnad

• toetab ülikoolide rahvusvahelistumist ja nii välisõppejõudude kui ka välisüliõpilaste osakaalu suurendamist

• toetab ülikoole ühiste õppekavade loomisel välisülikoolidega

• loob üliõpilastele tervikliku veebipõhise õppekeskkonna kursuste läbimiseks


Eesmärk 6: Eesti teaduse tugev positsioon maailmas.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks Eesti teaduspotentsiaali tugevdamise ning teaduse rolli suurendamise Eesti inimeste heaolu tõusule kaasaaitamisel, lähtudes eri teadusharude võrdse kohtlemise põhimõttest


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• algatab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täpsustamise

• muudab teaduse rahastamise süsteemi eesmärgiga säilitada teadusprojektide vahe-ÕPPIMISRÕÕM KOGU ELUKS 71 line edasiviiv konkurents, kuid tagada sealjuures ka mitmeaastase kestvusega mahukamate teadusprojektide asjakohane rahastamine. Selleks suurendab baasrahastuse osakaalu


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• loob täiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat kogemust ning seab sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2% SKTst)

• suurendab institutsionaalseid ja personaalseid uurimistoetusi

• toetab ülikoolide juures tegutsevate, teadusega läbi põimunud doktorikoolide tegevust, millest peab saama Eesti teaduse tipptegijate kasvulava

• suurendab rakendusuuringute rahastust majanduse nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks

• tõstab doktorantide stipendiumi

• algatab Eesti teadlaste ja ettevõtjate ideekonkursid ärilahenduste leidmiseks globaalprobleemidele

• arendab koostöös ülikoolide ja ettevõtetega toetusmeetme patentide vormistamiseks ja kommertsialiseerimiseks


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• soosib kõrgharidus- ja teaduskeskuste rahvusvahelistumist ja tihedamat teaduskoostööd

• loob eeldused välisinvestorite kaasamiseks teadus- ja arendustegevusse (ülikoolid, praktikabaasid)

• soosib riigiasutuste ja riigiettevõtete osalemist pilootprojektide harjutusväljakutena Eesti päritolu innovatiivse tehnoloogia rakendamisel ja edasiarendamisel

• Euroopa Liidu rahastatud teadustöö puhul vähendab Eesti riigi poolt nõutava bürokraatliku asjaajamise ja reeglistiku miinimumini 72 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 7: Igale noorele kättesaadav huviharidus ja elukestva õppe tagamine igale soovijale.

Väärtused

Reformierakond:

• seab sihiks mitmekülgse huvihariduse kättesaadavuse ja aitab noortel teha valikuid elukutsevalikul ning leida mõistlikke vaba aja veetmise võimalusi

• peab vajalikuks igakülgselt toetada elukestva õppe võimalusterohkust kõikidele vanusegruppidele


Õiguspoliitilised sammud

Reformierakond:

• töötab välja ja rakendab kestliku mudeli huviharidusega hõlmatud laste ja noorte rahaliseks toetamiseks riigi ja omavalitsuste poolt ning kvalifitseeritud huviharidus- õpetajate töö õiglaseks tasustamiseks

• analüüsib varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise mudeli (VÕTA) rakendamise kogemusi ja vajadusel täiustab seda

• tunnustab Rahvaülikoole, mis on elukestva õppe läbiviimise üheks nurgakiviks, haridussüsteemi osana


Rahanduslikud sammud

Reformierakond:

• toetab riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi


Korralduslikud sammud

Reformierakond:

• parandab koostöös kohalike omavalitsustega valikuterohke huvihariduse kättesaadavust eraõiguslikes huvikoolides

• toetab elukestvat õpet Rahvaülikoolide kaudu, kasutades selleks riiklike institutsioonide (Töötukassa) tellimusi


INNOVATSIOONEdit

HOMNE e-EESTI

Reformierakond seab Eesti eesmärgiks olla uudsete e-teenuste looja, arendaja, rakendaja ja pakkuja muule maailmale – teerajaja teistele riikidele nii tehnoloogiliste arenduste kui ka nendele õigusliku keskkonna loomisel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ei ole eesmärk omaette. See viib lisaväärtuse loomiseni ja teeb riigi pakutavad teenused kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kättesaadavamaks. Nutikate lahenduste eesmärk on tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet.

Eesti inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja uuele arenguhüppele aluse panemiseks tuleb ülikiire interneti baasvõrk välja ehitada terves Eestis. Tänapäeva maailm on mobiilne, seetõttu peab Reformierakond oluliseks virtuaalse õppimise, töö ja kaugtöö soosimist.

Reformierakonna eesmärgid innovatsiooni ja e-teenuste arendamise vallas on:

1. Riiklike e-teenuste arendamine.
2. Inimeste toimetulekuvõime tõstmine infoühiskonnas ja eesti keele kaitsmine.
3. E-demokraatia ja kaasamise edasiarendamine ning digitaalse lõhe tekke vältimine.


Eesmärk 1: Riiklike e-teenuste arendamine.

Reformierakond:

• rakendab e-residentsuse programmi eesmärgiga tuua Eestisse uusi investeeringuid, töökohti ja rahvusvahelist äritegevust ning sellega kaasnevat maksutulu

• viib riigi pakutavad e-teenused ühtsele kvaliteedistandardile ja konsolideerib avalikud e-teenuste kanalid (www.eesti.ee)

• arendab edasi e-tervise lahendusi, mis võimaldavad personaalsemat ja seeläbi tõhusamat terviseedendust, haiguste ennetust ning ravi HOMNE e-EESTI 75

• äritegevuse ja isikliku asjaajamise kiirendamiseks edendab ja toetab digiallkirja kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus

• edendab reaalaja (online) majandust, milleks rakendab e-arvete süsteemi ja automaatse maksuaruandluse

• toetab võitlust küberkuritegevuse vastu, tervikliku küberjulgeoleku seiresüsteemi juurutamist ja valdkonnasisest innovatsiooni

• andmete laialdase ristkasutuse taustal peab oluliseks kaitsta inimeste privaatsust, et igal ajahetkel oleks isikul võimalik näha, kes ja milleks tema kohta riigi käes olevaid andmeid kasutab

• toetab uute tehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu majandusarengu ja heaolu kasvu hoogustamiseks (sealhulgas 3D printimise tehnoloogia levikut, juhita autode testkeskkonna kujundamist jms) ja soodsa õiguskeskkonna väljaarendamist, et Eesti oleks üheks esimeseks riigiks maailmas uute tehnoloogiate rakendamisel

• analüüsib virtuaalvaluuta/krüptoraha kasutuselevõtuga kaasnevate õiguslike ja maksunduslike regulatsioonide muutmise vajadust


Eesmärk 2: Inimeste toimetulekuvõime tõstmine infoühiskonnas ja eesti keele kaitsmine.

Reformierakond:

• väärtustab IT-õpet kõigis haridusastmetes. Hõlmab programmeerimisõppega (progetiiger 2.0) ka alushariduse

• arendab üldhariduskoolides arvutipõhist õpet ja digitaalset õppevara

• arendab IT-õpet kõrg- ja kutsekoolides. Laiendab IT Akadeemia programmi ja rahvusvahelist koostööd teiste riikide tippülikoolidega

• arendab elukestvat õpet, et inimene oleks ette valmistatud targa töökoha vastuvõtmiseks

• toetab eesti keele kestvust ja arengut nii keeletehnoloogiate (häältuvastus jt) piisava rahastamise kui ka eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasema kasutuselevõtuga. Jätkab rahvuskultuuri säilikute ja arhiivide digitaliseerimist 76 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 3: E-demokraatia ja kaasamise edasiarendamine ning digitaalse lõhe tekke vältimine.

Reformierakond:

• arendab elektrooniliste valimiste keskkonda ja edendab kaasatud valitsemise põhimõttest lähtuvaid poliitikas osalemise võimalusi

• laiendab infotehnoloogia võimalusi tutvustavat ja kasutusoskusi arendavat täiendõpet, et ka suurem osa vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks


MAAELUEdit

ELU KOGU EESTIS

Eesti areng peab olema tasakaalustatud ja hõlmama kõiki piirkondi. Reformierakonna maaelupoliitika eesmärk on luua igaühele võimalus vabalt valida endale meelepärane elu- ja töökoht. Turvalisus ja teenuste kättesaadavus peab olema tagatud kõikjal Eestis. Ühtlase arengu eeldusteks on korralik taristu ja toimiv ühistransport. Eduka Eesti aluseks on loov ja tegus inimene, kes hoolib oma kodukohast ja panustab selle arengusse. Reformierakond tunnustab kõikide aktiivsete inimeste panust küla- ja maaellu ning eestlasliku elulaadi hoidmist ja edendamist.

Reformierakonna silmis on maaelu arengu nurgakivideks ja eesmärkideks:

1. Kohalikke ressursse kasutav ja väärindav mitmekesine ettevõtlus ning tasuvad

töökohad.

2. Tugevad kohalikud omavalitsused ja tegusad kogukonnad.
3. Konkurentsivõimeline ja suure ekspordipotentsiaaliga põllumajandus.
4. Kõrget lisandväärtust loov metsamajandus.


Eesmärk 1: Kohalikke ressursse kasutav ja väärindav mitmekesine ettevõtlus ning tasuvad töökohad.

Reformierakond:

• loob eeldused ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks väljaspool linnalisi piirkondi. Selleks algatame programmi ettevõtluseks vajalike elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks (nn viimase kilomeetri toetus) ning teede rajamiseks põhimõttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevõte

• lihtsustab ja soodustab riigi omandis oleva kasutuseta maa minekut tsiviilkäibesseELU KOGU EESTIS 79

• lihtsustab väiketootmise edendamiseks nõudeid tootmistingimustele, tagades toiduohutuse ja tööturvalisuse

• lähtub piirangute seadmisel põhimõttest, et ühiskonna huvides omandi kasutamist ja käsutamist piiravad seadused ja talumiskohustus oleksid tasakaalustatud õiglaste kompensatsioonimehhanismidega

• peab õigeks, et omanikud kaasatakse võimalikult vara kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, rajatiste ehitamine jne)

• täpsustab kaitsealade ja -objektide piiranguid, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandustegevust (vt keskkonnaprogramm)

• arendab ja laiendab programmi „Eesti puhtaks”, mis mahajäetud ja otstarbe kaotanud hoonete lammutamise teel kasvatab elukeskkonna atraktiivsust ja edendab turismi

• soodustab pereettevõtete (mikroettevõtete) võrgustumist ja ühistegevust

• toetab alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõttu ja tehnoloogiate arendust eesmärgiga vähendada hajaasustusega aladel energiasõltuvust


Eesmärk 2: Tugevad kohalikud omavalitsused ja tegusad kogukonnad.

Reformierakond:

• korraldab Põllumajandusministeeriumi ümber Maaeluministeeriumiks ja kaalub ametite regionaalset hajutamist

• liidab olemasolevad toetustegevused terviklikuks „Noored maale” programmiks

• tagab avalike teenuste parema kättesaadavuse, korraldades riigiga suhtlemise e-riigi keskkonnas kohalike omavalitsuste abil

• panustab riigi tasakaalustatud arengu tagamiseks jätkuvalt Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade elluviimisesse ja töötab välja Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) tegevuskava, arvestades saarte iseärasustega

• toetab ja soodustab omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Selleks kahekordistame ühinemistoetust (50 eurolt ühinenud omavalitsuse elaniku kohta 100 eurole)

• soosib igati omavalitsustevaheliste ühisasutuste asutamist 80 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM


Eesmärk 3: Konkurentsivõimeline ja suure ekspordipotentsiaaliga põllumajandus.

Reformierakond:

• seisab võrdsete konkurentsitingimuste eest nii Euroopa Liidu ühisturul kui Eesti sees

• toetab uute ekspordikanalite ja -turgude leidmist, hajutamaks riske ja vähendamaks Venemaa sanktsioonide mõjusid meie põllumeestele

• toetab põllumajandustoodangule kõrge lisandväärtuse andmist, mis võimaldab müüa tooteid kaugematel turgudel, luua uusi hästitasustatud töökohti ja põllumeestel küsida oma töö eest väärilist hinda

• analüüsib keskkonnanõuete kehtestamisel mõju majandusele, arvestades konkurentsiolukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu naaberriikidega

• soosib mahetootmist ja aitab kaasa mahetoodangu turustamisele

• tunnustab aktiivseid põllumehi kui töökohtade loojaid ja Eesti toidu tootjaid

• tõhustab teavitustööd, et tõsta tarbija teadlikkust kohaliku, kvaliteetse ja tervisliku Eesti toidu eelistest


Eesmärk 4: Kõrget lisandväärtust loov metsamajandus ja puidutööstus.

Reformierakond:

• soodustab metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ning toetab puidu senisest laialdasemat kasutamist

• toetab metsauuendustööde tegemisel kohalikku päritolu metsauuendusmaterjali kasutamist kaitsmaks metsa genofondi

• soodustab kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist

• suurendamaks metsandussektori konkurentsivõimet ja parandamaks teede olukorda kehtestab metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust


KESKKONDEdit

HOITUD LOODUS, PARIM ELUKESKKOND

Reformierakond tahab, et Eesti oleks mõnusaim koht, kus kasvada, õppida, pere luua, ennast teostada ja pensionipõlve pidada tänu siinsele rikkale ja hästi hoitud loodusele ning elukeskkonnale. Mida mitmekesisem ja puhtam on meie looduskeskkond ja mida rohkem on Eesti inimestel võimalusi ja põhjust looduses aega veeta, seda parem on Eesti inimeste tervis, seda väiksem ühiskonna stressitase ja seeläbi tugevam me riik. Kokkuhoidlik ja efektiivne majandamine peab olema reegliks nii riigi rahaasjade korraldamisel kui ka Eesti loodusvarade kasutamisel. Seisame selle eest, et Eesti oleks võimsa ja puhta loodusega riik ka järgmiste põlvkondade jaoks.

Majanduskasvu, töökohtade loomise ja elukeskkonna arendamise ning loodushoiu vastandamise asemel käsitleme neid tasakaalus, negatiivset keskkonnamõju võimalikult väiksena hoides. Pöörame tähelepanu linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmisele läbi spetsiaalse investeeringuprogrammi.

Reformierakond leiab, et parima elukeskkonna strateegia nurgakivideks on:

1. Rikas ja hästi hoitud looduskeskkond.
2. Loodusvarade kokkuhoidlik ja järjest nutikam kasutamine.
3. Looduse kaitsmine koostöös kohalikega.
4. Avaliku ruumi inimsõbralik kujundamine.
5. Võimalikult lihtsaks tehtud looduse tundmaõppimine ja seal ajaveetmine.


Eesmärk 1: Eesti püsimine maailma puhtaima õhuga riigina, kõigi meie veekogude hea seisukord, meie metsa hoitus ja vastutustundlik majandamine ning kõikide Eestile omaste liikide jätkuv elujõulisus. Eesti kestmine sõltub muu kõrval ka sellest, kas suudame oma rikast looduskeskkonda hoida ja paremana edasi pärandada.

Reformierakond:

• lähtub põhimõttest, et tööstusvõimsuste loomisel peab kasutusel olema parim võimalik tehnika, mis hoiab saastamise madalal

• seab eelised transpordile, mille keskkonnajälg, sealhulgas õhku saastav mõju, on väikseim

• investeerib keskkonnatasudest Eesti veekogude seisu parandamisesse, et puhastada järved ja jõed ning muuta kõik Eesti olulisemad jõed kaladele läbitavaks

• lahendab aastakümneid kestnud Tallinna mereääre õhuprobleemi ja investeerib lahendusse, mis tagab aastaringselt puhta õhu ka Pirita ja Merivälja piirkonnas

• panustab Läänemere puhtamaks muutmisesse veekogude kvaliteedi parandamise kaudu ja mereala hüvede vastutustundliku kasutamise kaudu

• toetab eraomanikke, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele

• Eesti metsa terve ja elujõulisena püsimiseks toetab metsa uuendamisel eelkõige Eesti oludesse geneetiliselt sobivate metsaistikute istutamist

• hoiab Eesti põhjaveevarude kvaliteeti

• alustab eriprogrammiga turbaalade taastamiseks

• loob ja viib ellu Eesti rahvusparkide investeeringuprogrammi

• jätkab programmiga, mille abil puhastatakse Eesti maastikud lagunenud ja ohtlikeks muutunud hoonetest


Eesmärk 2: Eesti loodusvarade läbimõeldud, kokkuhoidlik ja efektiivne kasutamine.

Reformierakond:

• töötab välja Eesti taastumatute maavarade kasutuselevõtu pikaajalise strateegia ja loob selle elluviimiseks toimiva struktuuri

• viib lõpuni Eesti maapõue seadusandluse ajakohastamise

• tagab, et loodusvarade kasutuselevõtul ei kahjustataks pöördumatult Eesti põhjaveevarusid

• suunab keskkonnatasude kaudu Eesti loodusvarasid kasutama võimalikult efektiivselt ja suuremat lisandväärtust loovalt. Hoiab põhimõtet, et keskkonnatasud oleksid kehtestatud võimalikult pikaks ajaks

• töötab koostöös tööstuse ja keskkonnaorganisatsioonidega välja mudeli, mis negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärgi kõrval võtab ressursitasude arvestamisel aluseks ka loodusvarast toodetud lisandväärtuse

• tagab, et Eesti on Euroopa Liidu tasemel ressursisäästu valdkonna eestvedaja, veendes ka teisi liikmesriike kasutama ressursisäästu saavutamiseks oluliselt rohkem moodsaid IT-lahendusi ja e-teenuseid

• kaitseb põhimõtet, et metsandusega seotud reeglite kehtestamise õigus peab olema igal Euroopa Liidu liikmesriigil endal

• loob vajaliku õigusliku raamistiku selleks, et Eestist saaks sel sajandil jäätmevaba ühiskond, kus kord juba toodetud materjali ei visata ära, vaid võetakse pärast ümbertöötlemist ringlusse

• jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks Euroopa Liidus nõutud tasemeni viib lõpuni jäätmeveo korralduse reformi, mille tulemusel säilib prügiveo tellimise kohustus, kuid lisandub õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi osana peab oluliseks säilitada väikestes maapiirkondades jõukohase hinnaga jäätmeveoteenus ja tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus

• propageerimaks puidu suuremat kasutamist ehituses kolib praegu Tallinnas kallitel rendipindadel asuvad keskkonnaasutused kokku puidust ehitatavasse Eesti loodusmajja


Eesmärk 3: Kohalike kogukondade kaasamine kaitse-eesmärkide väljatöötamisse ja nende valmisoleku korral ka elluviimisesse. Loodust on võimalik hoida ja kaitsta kõige paremini koostöös kohalike elanikega, mitte administratiivsete käskude ja keeldudega.

Reformierakond:

• viib koostöös kohalike kogukondadega, keda konkreetse kaitseala seisund ja õigusre- žiim kõige otsesemalt puudutab, lõpuni kõigi Eesti looduskaitsealade kaitse-eeskirjade kaasajastamise

• jätkab eraomanikele, kelle eramaal asub looduskaitseala, majandamise piirangute kompenseerimist

• toetab ressursisäästu tagavaid investeeringuid järgmise viie aasta jooksul 50 miljoni euroga

• uute keeldude ja piirangute lisamise asemel peab õigeks rakendada eelkõige need, mis on juba olemas

• investeerib Eesti rahvusparkidesse ja kujundab neist nii siseriiklikud kui ka rahvusvaheliselt tuntud loodushoiu keskused

• tagab ürgsete loodusmetsade säilimise. Majandusmetsa uuendamisel toetame maksumaksjatena eelkõige Eesti oludesse geneetiliselt sobivate kohalike taimede istutamist


Eesmärk 4: Ehitatud keskkonna säästlik kasutamine ja kestlik arendamine, mis on sarnaselt looduskeskkonnale Eesti rikkuseks ja konkurentsieeliseks maailmas. Kvaliteetse ehitatud keskkonna olulisteks elementideks on terviklik avalik ruum, hoitud ja väärtustatud kultuuripärand, loodushoid, koha omapära ning kõrge arhitektuurse- ja tehnilise kvaliteediga ehitised.

Reformierakond:

• loob keskkonnatasudest investeeringuteprogrammi, mille kaudu toetatakse linnakeskkonna loodussõbralikumaks muutmist, näiteks investeeringuid parkidesse, valgustuslahenduste säästlikumaks ja kaasaegsemaks muutmisesse ning kergliiklusteede väljaarendamisesse

• loob keskkonnatasude abil linnalikes piirkondades liikuvuskavade koostamise, jalgsi käidava ja kergliikluseks sobiva ruumi väljaehitamist toetava programmi. Seab eesmärgiks, et 2020. aastaks tehakse Eestis 8% sõitudest jalgrattaga

• seab eesmärgiks, et mõlemale poole Rail Balticu trassi kõrvale kavandatud teenindustee jääb avalikult kasutatavaks kergliiklusteeks

• ehitatud keskkonna säästmise ja arendamise kvaliteeditõusuks kaalub kogu valdkonna koondamist sisupõhiselt ühe ministeeriumi valitsemisalasse 86 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• toetab riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja AS Riigi Kinnisvara mõistlikku koostööd, mis annaks kaasaegsele Eesti arhitektuurile võimaluse kujundada avalik ruum huvitavaks ja inimkeskseks

• toetab Tallinna-Helsingi raudteetunneli rajamise uuringute läbiviimist. Maailma majandusarengus on üha kasvav roll regioonidel, Eesti ja Soome suurem sidusus arendab suuremat ja atraktiivsemat piiriülest linn-regiooni ning orgaaniliselt seotud töö-, kaupade ja teenuste turgu


Eesmärk 5: Suurem keskkonnateadlikkus. Inimene oskab ja tahab hoida seda, mida ta tunneb. Mida rohkem ja paremini Eesti inimesed teavad ja tunnevad Eesti loodust, seda rohkem oskavad nad seda väärtustada ja hoida ning seda vähem on riiklikel ametitel vaja täiendavate reeglite või keeldude kehtestamisega sekkuda. Ajakohane loodusharidus on järgmise viie aasta jooksul üks olulisemaid keskkonnapoliitika valdkondi.

Reformierakond:

• loob keskkonnatasudest laekuva rahaga programmi, mis võimaldab igal lasteaial loodusõppes osaleda ning käia metsas ja mere ääres Eesti loodust tundma õppimas

• seab sihiks teha Eestist Euroopa terviklikuma matkaradade võrgustikuga riik, koos radade juurde kuuluva interaktiivset õpet võimaldava taristuga

• annab lasteaedade ja koolide kasutusse kaasaegse, interaktiivse Eesti loodust puudutava õppematerjalide varamu

• kujundab Tallinna Loodusmuuseumist Eesti atraktiivseima loodusõpet ja loodusteadust toetava keskuse

• kaardistab tulevaste põlvede jaoks Eesti ajaloolised pühapaigad

• kaalub kultuuriväärtuslike inimtekkeliste keskkondade lülitamist rahvusparkide nimistusse


RIIKLUS JA ÕIGUSKORDEdit

TÕHUS JA DEMOKRAATLIK ÕIGUSRIIK

Reformierakond jääb kindlaks tugeva ja arenenud mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia ideaalidele. Reformierakonna eesmärgid on:

1. Demokraatliku riigikorralduse tugevdamine ja edasiarendamine.
2. Riigireformi jätkamine.
3. Õiguskorra tugevdamine ja edasiarendamine.


Eesmärk 1: Demokraatliku riigikorralduse tugevdamine ja edasiarendamine.

Reformierakond on veendunud, et riigi vabadus on aluseks igaühe vabadusele, eneseteostusele, edule ja turvatundele. Me järgime võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning peame hästitoimivat Euroopa Liitu Eesti rahvuslike huvide tagatiseks.

Demokraatliku riigikorralduse edasiseks tugevdamiseks Reformierakond:

• seisab liberaalsele ilmavaatele toetuvate kodanikuvabaduste eest. Püüdleb õiglase ühiskonnakorralduse poole, taotleb võrdseid võimalusi kõigile ning ei jäta abivajajaid abita

• teeb endast oleneva, et Euroopa Liit oleks tugev ja hästitoimiv ning Eesti oleks maksimaalselt integreeritud rahvusvahelisse koostöösse

• suurendab riigi tuge sallivuse edendamiseks ja igas vormis diskrimineerimise vältimiseks. Seisab otsustavalt vastu vaenu ja viha õhutamisele ning on avatud aruteludeks rände- ja varjupaigapoliitika kujundamisel

• taotleb Eesti ühiskonna sidusust ja ühtekuuluvust


Juhindudes avatud valitsemise partnerluspõhimõtetest ja olles veendunud, et parlamentarismi tugevdamiseks vajab Riigikogu töö ajakohastamist ja senisest veelgi suuremat avatust, Reformierakond:

• uuendab Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse, taotledes muuhulgas suuremat avatust, teaduspõhiste parlamentaarsete raportite enamat kasutamist ja seadusandluse sihtgruppide senisest paremini korraldatud ärakuulamist ja kaasamist

• paneb suuremat rõhku täitevvõimu tegevuse parlamentlikule järelevalvele ja kolmanda sektori esindajate ärakuulamisele

• kehtestab Riigikogu täiskoosseisust vähemalt ühte kolmandikku hõlmava opositsiooni õiguse taotleda põhiseaduslikkuse kohtulikku järelevalvet

• demokraatliku otsustamisprotsessi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks reguleerib huvide esindamise Riigikogus (lobby-reeglid)


Kindlustamaks põhiseadusliku korra ja riikluse stabiilsust, Reformierakond:

• arendab avaliku halduse võimekust ja suutlikkust, et riik oleks turvaline ja stabiilne. Väldib halduse bürokratiseerimist ja võõrandumist inimestest

• seisab hea avaliku teenistuse kõrge professionaalsuse, usaldusväärsuse ja inimsõbralikkuse eest

• võimaldab topeltkodakondsuse sünnijärgseile (põlvnemisel põhinevaile) Eesti Vabariigi kodanikele, kes pole samaaegselt Vene Föderatsiooni kodanikud

• jätkab ettevalmistustöid Põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste korrastamiseks ja uuendamiseks, et hoida meie ühiskonna ja riikluse põhiväärtused kaitstuna ning esindusdemokraatia, põhiseaduslik kord ja riiklus ajakohase ja hästitoimivana


Pidades jätkuvalt oluliseks esindus- ja osalusdemokraatia koostööd ja kummagi edasiarendamist, Reformierakond:

• peab kõiki ühiskonnaliikmeid avaliku võimu partnereiks, kelle kaudu ja abil toimub eri ühiskonnagruppide huvide ja seisukohtade kooskõlastamine ja edastamine ning toimub avatud debatt Eesti elu võimalikult parimaks ühiseks edendamiseks 90 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM

• arvestab, et aktiivse ja vastutustundliku vabakonna osaluse kaudu saavutame parema tagasiside ja läbikaalutud ning kvaliteetsed otsused, mis viivad ühiskonna sidususe kiirema arenguni

• arendab edasi avaliku võimu seniseid koostöövorme kodanikuühiskonnaga, sealhulgas loob õiguslikud tingimused heategevusühingute (charity) tegutsemiseks (sotsiaalseks ettevõtluseks) ning vabakonna materiaalseks toetamiseks erakapitali poolt

• peab enesestmõistetavaks kohalike omavalitsuste eelarve kaasavat koostamist

• võimaldab Riigikogu liikmetel soovi korral ja valituks osutumisel osaleda kohalike omavalitsuste volikogude töös

• aktiivse kodanikkonna laiendamiseks ja rahva suuremaks osaluseks avalikus elus langetab aktiivse valimisea kohalikel valimistel 16. eluaastale

• tõhustab koolides kodanikuõpetust ning toetab õpetamise ja noorte suuremat seostamist avaliku eluga

• täiendab Vabariigi Presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele rohkem aega ja võimalusi vastastikku tutvuda, kaasa rääkida ja arutleda


Eesmärk 2: Riigireformi jätkamine.

Riigireformina käsitab Reformierakond avaliku võimu teostamise tõhususe kriitilist hindamist ning põhjendatud uuendamist seal, kus see on aegunud, väheefektiivne, dubleeriv, tarbetult bürokraatlik ja kulukas.

Reformierakond:

• ei lase kasvada avaliku sektori töökohtade arvul suhtena kogu töövõimelisse elanikkonda

• toetab rahvusvahelise kogemusega Eesti päritolu spetsialistide tagasipöördumist ning kõrgharitud välisspetsialistide tööleasumist Eestisse

• ühtlustab avalik-õiguslike isikute õigusliku regulatsiooni

• vaatab üle riigi kestlikkust mõjustavad avaliku sektori toetusskeemid ja soodustused ning viib need vastavusse pikaajalistest arengutrendidest tulenevate vajaduste ja otstarbekusega

• korrastab rahvastikuregistri ja kõrvaldab puudujäägid teistes registrites ning nende ristkasutuses

• kujundab e-residentsuse kiireks ja laiaulatuslikuks juurutamiseks vajaliku õigusraamistiku ja tehnilise suutlikkuse

• valmistab ette ja võtab vastu uue Vabariigi Valitsuse seaduse, milles:

• vaatab üle valitsuse moodustamise ja toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad ning paindlikumad ja võimaldaks järgida konkreetse valimisperioodi poliitilisi prioriteete

• määratleb selgelt ministri kui valdkonna poliitilise juhi staatuse ja pädevuse

• valitsemise paindlikkuse suurendamiseks võtab vastu riigivalitsemise (mittekonstitutsioonilise) seaduse, milles muuhulgas:

• vähendab dubleerimist, ülereguleerimist ja bürokraatiat avalikus sektoris ning soodustab ametnikkonna liikumist ametkondade vahel

• kujundab maavalitsused ja maavanemad ümber regioonipõhiseks järelevalveks

• loob peaministri (valitsuse) juurde riigikantselei, strateegiabüroo, Arengufondi ja finantsasutuste ekspertide kaasamise põhjal ühtse riikliku seire ja strateegiakeskuse ning toetab teaduspõhiste analüüside ja prognooside laiemat kasutamist ja teaduskraadiga spetsialistide töölevõtmist riigiasutustesse

• toetab autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud avaliku võimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite, agentuuride jmt) väljaviimist pealinnast. Peab seda avaliku võimu ühtsema jaotuse ja regionaalse arengu oluliseks teguriks

• muudab põllumajandusministeeriumi maaelu ministeeriumiks


Olulist osa avalikust võimust teostavad ja avalikke teenuseid osutavad kohalikud omavalitsused. Kohaliku halduse ajakohastamiseks ja selle tõhususe tõstmiseks Reformierakond:

• võtab vastu uue valdade ja linnade seaduse, mis määratleb eri suuruse ja tüübiga omavalitsustele erinevad õigused ja kohustused, sealhulgas pealinna eristaatuse

• soosib omavalitsusliite ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks järgmistel põhimõtetel:

• omavalitsusliitude ja omavalitsuste ühisasutuste peamisteks ülesanneteks on 92 REFORMIERAKOND 2015 PROGRAMM koostöö kaudu tagada piirkonna terviklik ja tasakaalustatud areng ning harupoliitikate sidustamine maakonnaõiguslikult siduva arengukava abil

• omavalitsusliitu kuulumine on vabatahtlik. Omavalitsusliitude esinduskogu liikme(d) valib kohaliku omavalitsuse volikogu. Omavalitsusliidu esinduskogu otsused tuleb vastu võtta valdade ja linnade huvide tasakaalu tagava otsustusmehhanismidega – otsuste vastuvõtmiseks peab olema 2/3 liikmete ja 2/3 esindatud elanikkonna toetus

• omavalitsused võivad moodustada ühisasutusi ja maakondade piiridele jäävad omavalitsused omavalitsusliite maakonnapiire arvestamata

• toetab ja soodustab valdade vabatahtlikku ühinemist. Selleks kahekordistab ühinemistoetust (50 eurolt ühinenud omavalitsuse elaniku kohta 100 euroni)

• aitab arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud, omavalitsustegelased ja vabakonna esindajad


Eesmärk 3: Õiguskorra tugevdamine ja edasiarendamine.

Tugeva õigusriikluse tagamiseks, kõigile mõistetava õiguskorra väljakujundamiseks ja avalikku võimu kandvate isikute ja institutsioonide pädevuse selgeks määratlemiseks

Reformierakond:

• jätkab ettevalmistustööd Põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste korrastamiseks ja ajakohastamiseks

• reorganiseerib õiguskantsleri pädevuse

• tõhustab inimõiguste ja -vabaduste kaitse alast tegevust ja järelevalvet. Laiendame õiguskantsleri järelevalve-pädevust õigustest ja vabadustest kinnipidamise üle jälitusametkondades ja kohtutes. Seame asjakohase vastutuse ja pädevuse Riigikogu (põhiseadus)komisjonile

• kujundab Eestist Euroopa andmekaitseliidri, tõhustades veelgi isikuandmete kaitset. Toetab Euroopa Liidu digitehnoloogial põhinevat arengut ja ühtsete põhimõtete kasutuselevõttu. Algatab rahvaharidusprogrammi interneti kasutamise edendamiseks, riskide vältimiseks ja turvalisuse tagamiseks ning eraelu tõhusaks kaitsmiseks

• õigusemõistmise kiirendamiseks ja kulukuse vähendamiseks töötab välja ja võtab vastu uue kohtute seaduse, mis muuhulgas arendab edasi kohtuvõimu sõltumatust. Viime lõpule kohtuhalduse ümberkujundamise Kohtuhalduse nõukojal põhinevaks ühtseks halduseks, kus on esindatud kõik õigusemõistmisega puutumuses olevad ametkonnad

• hoidub ülereguleerimisest ning toetab selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine. Seame mahupiirid uute normatiivaktide ja poliitikadokumentide koostamisele

• vähendab edasiselt kohtusüsteemi ülekoormatust, aja- ja rahakulukust, kõrvaldades menetlusseadustikest põhjendamatud takistused kohtuasjade kiireks menetlemiseks ning laiendades kohtueelseid ja -väliseid võimalusi õigusvaidluste lahendamiseks

• muudab õigusrikkumiste menetlemise, sh kriminaalmenetluse, paindlikumaks ja lihtsamaks, arvestades rikkumiste raskusastet ja tagajärgi

• koostab uue ja ajakohase prokuratuuriseaduse

• uuendab kriminaalmenetluse seadustikku, viies see suuremasse kooskõlla nüüdisaegse demokraatliku ja ausa õigusemõistmise üldtunnustatud põhimõtete ja praktikaga

• ühtlustab ja liidab (kodifitseerib) valimisseadused ühtseks aktiks

Eesti VabaerakondEdit

Allikas: http://vabaerakond.ee/eesti-vabaerakonna-luhike-valimisplatvorm


Eesti Vabaerakonna lühike valimisplatvormEdit

Eesti vajab arenguhüpet. Selleks seame järgmised eesmärgid:

POLIITIKA. Eesmärk: taastada poliitiline konkurents ja tagada vabakonna suurem kaasamine riigi valitsemisse

Selleks peame vajalikuks:

vähendada erakondadele riigieelarvest eraldavat toetust (5,4 mln €) vähemalt poole võrra ning jaotada seda õiglasemalt ka Riigikogu välistele erakondadele ja kohalikele valimisliitudele;

lubada valimisliidud Riigikogu valimistele;

alandada valimiskünnist ja kaotada kautsjon esimest korda kandideerivatele erakondadele; seada kampaaniakuludele piirid.


JULGEOLEK. Eesmärk: tagada vajalikud meetmed kasvanud välisohu tingimustes

Selleks peame vajalikuks:

taotleda erakondadeülest konsensust kaitsekulutuste tõstmiseks kuni 3 protsendini;

suurendada NATO kohalolekut Eestis;

tagada kaitseväe juhtimissüsteemi ja kaitseväe võimekus uues julgeolekuolukorras;

taastada piirivalve eraldiseisva teovõimelise organisatsioonina, sest riigi kaitse algab piirilt;

suurendada Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide rahastamist;

toetada riigikaitseõpetuse suuremat osakaalu koolide õppekavades;

väärtustada kaitseväes teenimist.


RIIGIHALDUS. Eesmärk: tugevad omavalitsused, tugev riigikogu ja teojõuline valitsus

Selleks peame vajalikuks:

viia läbi riigireform, sh haldusterritoriaalne reform;

kujundada omavalitsused kohaliku, kogukonnapõhise elu ja ettevõtluse edendajaiks; selleks tuleb muuta ka maksude jagamise põhimõtteid nii, et omavalitsustele tekiks tulubaas ja huvi majandust edendada;

kuulutada Tallinn koos Harjumaaga pealinnaregiooniks, mida juhib valdade ja linnaosade esindajatest moodustatud pealinnanõukogu.


MAJANDUS. Eesmärk: pidurid maha!

Selleks peame vajalikuks:

toetada struktuurseid muutusi nutika ja teadusmahuka ettevõtluse suunas;

lihtsustada oluliselt majandust reguleerivat seadustikku ja vähendada maksubürokraatiat;

toetada väikeettevõtlust ja arendada ühistulist tegevust;

kaotada erisoodustusmaks tervise ja õppega seotud tegevustelt;

tagada loodusressursside senisest paindlikum kasutamine, unustamata keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid;

alandada tööjõumakse ja kehtestada väiksem sotsiaalmaks, asendades selle riigieelarves ettevõtte tulumaksuga kuni 12%, seades eelduseks, et ettevõtte üldine maksukoormus ei muutu;

tagada maksu- ja muid muutusi tehes riigieelarve tasakaal.


PALGAD JA PENSIONID. Eesmärk: vähendada makse madalailt sissetulekuilt

Selleks peame vajalikuks:

tõsta miinimumpalk vähemalt 600, soovitavalt 700 euroni ja tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, kompenseerides puudujäägi eelarves tulumaksumäära tõusuga;

vabastada üldjuhul pensionid tulumaksuga maksustamisest.


MAAELU JA PÕLLUMAJANDUS. Eesmärk: maaelu ja -majanduse edendamine ning töökohtade loomine kõikjale Eestis

Selleks peame vajalikuks:

luua võimalikult lai investeeringutoetuste süsteem talupidajatele ja maapiirkonna ettevõtjaile;

arendada välja toetus- ja nõustamissüsteem rahvusvaheliste turgude leidmiseks;

toetada peretaludel põhinevat põllumajandustootmise mudelit;

suurendada Maaelu Arengukavas ette nähtud investeeringutoetuse piirmäära väiketootjatele 300 000 euroni kogu finantsperioodiks, suurendades väiketootja toetuse määra 50%-ni;

välja töötada laenutoetuste ja riigigarantiide süsteem, mis kaasaks põllumajanduse ka välismaiseid kapitaliinvesteeringuid;

anda kasutamata munitsipaal- ja riigimaa ning kinnisvara tasuta rendile peredele, kes soovivad maale elama asuda ja seal ettevõtlust arendada.


PERED. Eesmärk: perede kindlustatuse suurenemine

Selleks peame vajalikuks:

toetada esmajärjekorras traditsioonilisi pereväärtusi;

tõsta pere- ja lastetoetused inimväärsele tasemele.


RAVIKINDLUSTUS. Eesmärk: suurendada ravisüsteemi efektiivsust ja raviteenuste kättesaadavust

Selleks peame vajalikuks:

muuta ravikindlustusmaksed isikustatud ja solidaarseks osaks, nii et iga inimene saab edaspidi oma ravikindlustuse üle ka ise otsustada;

panna tervishoiusüsteem efektiivsemalt tööle, mh kliinikute ülepaisutatud infrastruktuuri arvel, ja toetada Eesti üleminekut personaalse tervishoiu platvormile.

TÖÖVÕIMEREFORM JA SOTSIAALABI. Eesmärk: pöörata töövõimereformi pea pealt jalgadele, pannes pearõhu puuetega inimeste tugiteenustele ja süsteemi jätkusuutlikkusele

Selleks peame vajalikuks:

muuta töövõimetoetuste seadust ja mitte rakendada seda enne, kui tagatud on tugiteenused;

kaasata lahenduste leidmisse sihtgruppide esindajad;

muuta sotsiaalabi vajadusepõhiseks, kehtestada sotsiaalteenuste minimaalne teenuste pakett ja miinimumstandardid.


HARIDUS JA TEADUS. Eesmärk: püsida konkurentsis haritud, loomingulise ja innovatiivse rahvana

Selleks peame vajalikuks:

luua toetusskeem, mis tagab põhikoolis õppijale vähemalt ühe tasuta huvialaga tegelemise;

tagada üldhariduskoolide õpetajatele stabiilne ja arusaadav palgaskeem;

taastada õpetajale vajalik tugisüsteem: lasteaia abipersonal, abiõpetaja, koolipsühholoog jne;

viia kutseharidus vastavusse tööjõuturu vajadustega ja tagada paindlik töötute ümberõppe süsteem;

tagada Riigikogus vastu võetud teadus-, arendus, ja innovatsioonistrateegia reaalne täitmine;

toetada algatust teaduse tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks arendamiseks riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel;

suurendada ülikoolide ja teiste teadusasutuste vastutust ja võimalusi arendada ühiskonnale vajalikke uurimissuundi (näiteks maavarade, eriti põlevkivi uuringud).


KULTUUR JA SPORT. Eesmärk: Eesti rahva ja kultuuri elujõud

Selleks peame vajalikuks:

soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse ja töötada välja motiveerivad maksusoodustused kultuuri toetajatele;

leida lahendus vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalsete garantiide tagamiseks;

lõpetada spordi erialaliitude „erakonnastamine“ ja kasutada spordisüsteemi juhtimisel rohkem valdkondade seest (treenerid, spordijuhid jt) tulevat kompetentsi.


INTEGRATSIOON. Eesmärk: muukeelse elanikkonna suurem sidusus Eesti ühiskonnaga

Selleks peame vajalikuks:

kindlustada venekeelsetele noorte haridus, mis tagab nende konkurentsivõime tööturul;

tagada eesti keele oskus kõigile koolilõpetajaile ja tasuta eesti keele õpe kõigile soovijatele.


Maaelu programm 2015 valimisteksEdit

Allikas: http://vabaerakond.ee/maaelu-programm-2015-valimisteks

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitikaEdit

Meie eesmärgid on seotud värske, kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega toidu tootmisega nii koduturul kui poliitiliselt stabiilsel välisturgudel. Me propageerime ühistegevusel põhinevat kohalikku põllumajandus-, metsandus- ja kalandussaaduste tootmist, töötlemist ja turustamist.

Toetame ÜPP pikaajaliste suundumustena põllumajandustoetuste tasemete ühtlustamist ja nende järk-järgulist vähendamist ning hindade reguleerimise ja tootmiskvootide täielikku kaotamist. Taotleme ÜPP toetusõigustepõhisele toetussüsteemile ülemineku peatamist ja hektaripõhiste otsetoetuste süsteemi rakendamise võimaldamist ka pärast 2018. ja 2020. aastat.

Suurendame otsemaksete riiklikku kaasrahastamist. Rakendame ÜPP otsetoetustele ühtset 150 000 eurost maksimaalses suuruses toetuslimiiti ühe tootja kohta ilma ühegi erandita. Suurendame tootmiskohustusega seotud ja ümberjagatavaid toetusi eelarve ümberjagamisega suurusjärgus 100 mln eurot, et toetada raskustes sektoreid ja väiketootjaid.

Suurendame maaelu arengukava (MAK) riigipoolset kaasrahastamist. Rakendame kõikidele investeeringumeetmetele ühte meetmeteülest maksimaalse toetuse piirmäära 300 000 eurot kogu finantsperioodi jooksul. Seadustame toetusregistri uued reeglid, mis välistavad mitmekordse toetuse väljamaksmise iga tootja kohta. Kavatseme rakendada kõiki MAK-i meetmeid üksnes väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Seome ühistute investeeringutoetuse suuruse vastavusse ühistuliikmete arvuga ja määratleme konkreetse toetuse suuruse vaid iga ühistuliikme kohta vahemikus 50 000 kuni 100 000 eurot, sõltuvalt sektorist.

Anname investeeringutoetuste jagamisel selge eelise neile toiduainetetööstustele, kus toetused suurendavad põllumajandustootjate vertikaalset integratsiooni toiduainete tootmise väärtusahelas (põllumajandustootjatest väikekäitlejad, otseturundajad ja ühistulises omandis tööstused). Eelistame ka mahetoodete töötlemist ja turustamist.

Suurendame MAK-i vahendite ja MES-i administreerimise kaasabil finantskorraldusmeetmete (riigigarantiid ja laenusoodustused) osakaalu põllumajandus-, kalandus- ja metsandusvaldkonna põhivara investeeringute finantseerimisel.

Võimaldame MAK-i vahendite laialdasemat kasutamist põllumajanduslikes rakendusuuringutes ja nõustamises, teadus- ja arendustegevuses ning kollektiivses turunduses.

Soodustame alustavate ja noorte põllumajandustootjate tegevust ning töötame välja riigigarantiidega sooduslaenud talude üleandmiseks vanematelt järglastele.

Seisame vastu geenimuundatud organismide ja kloonitud loomade lubamisele tööstuslikku tootmisesse ja tarbimisse Eestis. Peame oluliseks ka pidevat saasteainete seiret ja piiramist toiduainetes, mis on lubatud tarbimisse.


Riiklik maaelupoliitikaEdit

Maksustame väärtusliku põllumaa (maatulundusmaa) sihtotstarbe muutmise elamu- või tootmismaaks, kus maksu suurus on määratletav selles piirkonnas asuvate keskmise tootmis- või elamumaa ja väärtusliku põllumajandusmaa turuhindade vahena.

Anname Maa-ameti poolt riigi maareservi arvatud põllumajanduslike maade erastamise ja väljarentimise enampakkumise konkurssidel piiratud ringiga pakkumisel eelisostuõiguse või eelisrentimisõiguse selles piirkonnas tegutsevatele noortalunikele ja väiketootjatele, kellede kasutuses on kokku vähem kui 150 ha põllumaad.

Muudame maapoliitikat selliselt, et igasuguste maatulundusmaa tsiviiltehingute puhul tekiks eelisostuõigus aktiivsete põllumajandustootja mõistele vastavatele noortalunikele ja tootjatele, kelle omandis on vähem kui 150 ha maad.

Seadustame põllumajandusmaade ümberkruntimise seaduse. Määratleme maa- ja tehnorajatiste omanike üldised õigused ja kohustused tehnorajatiste ehitamisel, hooldamisel ja rekonstrueerimisel ning seadustame omaniku maal võõra tehnorajatise talumise kohustuse eest õiglase hüvitise.

Seadustame riigile kohustused kompenseerida maaomanikele õiglaselt ja koheselt majandamisvõimalusi oluliselt kitsendavad looduskaitselised piirangud.

Tõstame nii füüsilisest isikust metsaomanikele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele aastase maksuvabastuse metsa töötlemisel 5000 euroni sõltumata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali.

Seadustame riigile ja omavalitsusele kohustused kaasata maaomanikud sisuliselt ja efektiivsel viisil (kaasaegseid IKT vahendeid kasutades ning võimalikult varajases planeerimisfaasis) kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, liinide rajamine või hooldamine jms).

Jätkame metsaühistute riigipoolset toetamist, andes samas halduslepingute alusel osad metsandusega seotud riigi funktsioonid (nt metsateatiste kontroll, raielankide ja uuendusalade ülevaatus, metsakahjustuste hindamine, looduskaitseliste tööde teostamise korraldamine, jooksev metsakorraldus, elupaikade seire) üle metsaühistutele.

Muudame jahinduse korraldust enam maaomanikke arvestavaks. Seadustame alates 2017. aastast jahipidamise ainult nendel maadel, kus maaomanikuga on sõlmitud maa jahindusliku kasutuse kirjalik leping.

Toetame investeeringutoetuste ja finantskorraldusmeetmetega tehnoloogia moderniseerimist Eesti vesiviljeluses, kalalaevastikus ja kalatööstuses. Tagame rannakalanduses ja siseveekogude kalanduses püügiõigused kohalikele väikekaluritele. Jätkame kalanduspiirkondade ja kalandusalase ühistegevuse toetamist Euroopa Kalandusfondist, volitades piirkondi ise seadma endile toetuste eesmärke.

Tagame kiire valguskaablitel põhineva lairiba internetiühenduse hiljemalt aastaks 2018 mõistlike liitumiskuludega iga maamajapidamiseni.

Toetame maaelu mitmekesistamise meetme ja LEADER programmi jätkamist.


Manifest Riigikogu valimisteksEdit

Allikas: http://vabaerakond.ee/manifest-riigikogu-valimisteks


VABAERAKONNA PROGRAMMILINE MANIFEST RIIGIKOGU VALIMISTEKS 2015

Eesti poliitika peab muutuma! Mis tõi meid siia, ei vii enam edasi!

Meie majandus on vähikäigul, töökohtade arv on kiiresti vähenenud, palgatase ei vasta enam inimeste ootustele, nad on liikunud Eestist ära, maa on tühjaks jooksnud ja siinsed ettevõtted on kängunud. Meie inimesed ja töökohad on nüüd Soomes, Rootsis ja Austraalias.

Madal palgatase on ära viinud spetsialistid, mistõttu on pärsitud uute ettevõtete loomine ja on tekkinud kvalifitseeritud tööjõu puudus. Noored pered on Eestist lahkunud või sunnitud töö tõttu elama lahus. Meie vanavanemad on jäänud ilma noorte toetusest ja virelevad oma lähedastest kaugel.

Valitsuserakonnad on keskendunud iseenda võimu säilitamisele, priisates raha valimisreklaamiks ja kampaaniateks.

Võim on inimestest kaugel ja juba ammu loobunud neid mõistmast. Tänane poliitika on lakanud aru saamast lihtsatest asjadest – et see, mida inimene vajab, on tasuv töö Eestis ja kooselu oma lähedastega. Inimene vajab tunnet, et riik, kus ta elab, on tema riik. Et see riik kuulab teda ja hoolib temast.

Võtkem ARU PÄHE! Vanamoodi jätkata on lihtsalt ohtlik. Otsustavaid muutusi tuleb hakata ellu viima juba praegu. Tuleb!

Meie viime edasi!


1. Töö Eestisse tagasi! Maksud mõistlikuks!

1.1 Meie eesmärk on tuua pööre Eesti majandusse, soodustada ettevõtlust ja luua siia uusi töökohti.

1.2. Me töötame selle nimel, et Eesti oleks jätkusuutlik ka peale eurotoetuste lõppemist.

1.3 Me taastame soodsa maksukeskkonna, sest tänane maksusüsteem ei kutsu enam investeerima ega uusi töökohti looma. Me langetame otsustavalt tööjõumakse ja muudame maksupoliitikat selliselt, et see soodustaks ettevõtlust ja lõpetaks ettevõtjate kiusamise.

1.4 Palgavaesuse vähendamiseks tõstame tulumaksuvaba miinimumi kahekordseks. Kompenseerime selle üksikisiku tulumaksumäära tõstmisega, kuid maksukoormus tervikuna ei tõuse.

1.5. Me toetame väheseid, kuid vajalikke maksuerisusi, eeskätt Eesti kultuuri toetuseks ning laevade tagasitoomiseks Eesti lipu alla.

1.6 Me korrastame keskkonnapoliitika. Eestis olev loodusressurss, mets, maa ja maavarad peavad meid mõistlikult teenima, meil on vaja kaitstud Eestit, kuid sellist, kus ka inimesel on koht. Meil on vaja arukat ja teineteist mõistvat majandus- ja keskkonnapoliitikat. Eesti ei ole muuseum!

1.7 Kaitseme väikeettevõtjate ja väikeste talutootjate eluõigust. Põllumajanduse investeeringutoetused tuleb jaotada nii, et talumajapidamiste arv ei väheneks.


2. Haridus kui tööd loov väärtus!

2.1 Me võtame suuna sellistele muutustele haridussüsteemis, mis vastab targa majanduse ootustele ja annab noortele hariduse, mis tagab töö ja eneseteostuse. See on nutikas haridus nutikale inimesele, mis vastab tööturu ja targa riigi vajadustele.

2.2 Me pöörame rohkem tähelepanu venekeelsete noorte haridusele, mis peab tagama ka nende konkurentsivõime tööturul. Me pooldame võõrkeelsete koolide riigistamist, et lakkaks poliitiline manipuleerimine haridusega. Me ei saa lubada noorte lahkumist vaid seepärast, et nende haridus jätab nad Eestis hätta.


3. Terves Eestis terve pere!

3.1 Terve Eesti pere on Eesti riigi alus. Oluline on ühtviisi nii see, et pere elaks koos, et tema vaim oleks terve, kui ka see, et tema tervis oleks korras.

3.2 Meie tervishoiusüsteem on kohmakas ja paindumatu, selle infrastruktuur on endiselt liiga suur, alakoormatud ja raha raiskav. Me paneme tervishoiusüsteemi efektiivsemalt tööle ja taastame raviteenuste kättesaadavuse.

3.3 Me soovime jagada ravikindlustusmaksed isikustatud ja solidaarseks osaks. Me pooldame seda, et iga inimene saab oma ravikindlustuse üle ka ise otsuseid langetada ja paigutada osa oma tervisekindluse rahast oma äranägemisel.

3.4. Me pöörame töövõimereformi pea pealt jalgadele, pannes pearõhu puuetega inimeste tugiteenustele ja süsteemi jätkusuutlikkusele.


4. Terve riik on julge riik!

4.1 Tänane poliitika, mis on inimesest võõrandunud ja sunnib teda kodust lahkuma, õõnestab ka meie kaitsetahet. Ei piisa sellest, kui me ostame Eestisse sõjatehnikat, peab olema ka inimene, kes seda kasutab.

4.2 Me taastame inimese usu oma riiki. See on tohutu ressurss, mis väljendub ka lisandunud maksutulus. Me panustame selle suuremasse julgeolekusse.

4.3 Taastame piirivalve eraldiseisva teovõimelise organisatsioonina, sest riigi kaitse algab piirilt. Toetame totaalkaitse põhimõtet.

4.4 Kaitsetahe tekib tundest, et see on meie riik ja me tahame seda kaitsta, nagu iga peremees kaitseb oma kodu, põlde ja metsa. See on tunne, mille inimestest võõrandunud võim on meilt ära võtnud! See on meie julgeoleku võtmeküsimus – oma riigi tunne, sest PEREMEES EI PÕGENE! Ta kaitseb oma riiki.


5. Arukas poliitika

5.1 Inimestest võõrandunud ja iseendale keskendunud parteipoliitika ei saa jätkuda. Me lõpetame priiskava poliitikategemise, mis raiskab raha eneseimetlemisele ja reklaamile ning võtab selleks raha ilma häbenemata meie kõigi taskust, riigieelarvest. ME LÕPETAME ERAKONDADE ÜLETOITMISE!

5.2 Me lõpetame ametkondade raiskava poliitika, mis ei juhi riiki säästlikult, vaid on välja arendanud tohutu riigibürokraatia, mis eksisteerib kohati vaid iseenda õigustamiseks ja toodab regulatsioone, mis sageli ei soodusta, vaid ahistavad Eesti arengut.

5.3 Me taastame Riigikogu juhtiva rolli seadusloomes ja Eesti arengus. Parlament on koht, kus peab väljenduma inimeste tegelik tahe; see on koht sisulisteks arutlusteks, mitte tühjaks poliitretoorikaks.


6. OMA riik ja haldusreform

6.1 Käivitame sellise haldusreformi, mis annab omavalitsustele rohkem võimu ja muudab riigi OMAvalitsuste riigiks. Riik peab olema juhitud alt üles, mitte vastupidi. Parlament peab esindama inimeste tegelikku tahet, mis ei asu mitte parteikontorites, vaid inimeste igapäevaelus ja nende tegelikes muredes.

6.2 Me muudame maksusüsteemi selliselt, et see tagab omavalitsuste toimetuleku ja nende võimekuse arendada kohalikku elu ning olla ettevõtluse käivitamisel eestvedaja ja nõuandja.

6.3 Me muudame seadusi, et see soodustaks omavalitsuste koostööd ja võimaldaks lahendada piirkondlikke probleeme ühiselt.

6.4 Me oleme avatud aruteludeks kahetasandilise omavalitsuse moodustamiseks, et delegeerida väikeste omavalitsustele ülejõukäivad ülesanded maakonna tasandile.

6.5 Me kehtestame Tallinna seaduse, et lõpetada linnajuhtide korruptiivne, „riik riigis“ tegutsemine, kus maksumaksja raha varastatakse süütundeta poliitiliste eesmärkide teostamiseks.

6.6 Tallinna haldusüksustel peab olema suurem autonoomia ja iseotsustusõigus. Tallinn detsentraliseeritakse ja seda hakkab juhtima omavalitsuste koostöökogu.


7. Muudatused valimissüsteemis. Eesti riik on kaasav riik!

7.1 Me muudame valimissüsteemi selliselt, et esinduskogudesse jõuab inimeste võimalikult laiapõhjaline tahe.

7.2 Me lubame Riigikogu valimistele ka valimisliidud ja alandame valimiskünnist.

7.3 Me võimaldame valmisliitude kaudu osaleda Riigikogu valimistel ka kodanikeorganisatsioonidel, sest sageli just nemad tegutsevad ühiskonna valupunktides ning oskavad need probleemid ka parlamenti tuua.

7.4 Me muudame kohalike omavalitsuste volikogude valimissüsteemi, et vältida nende kaasamist erakondlikusse toiduahelasse ja tagada neis kohaliku huvide esindamine.

7.5 Me lõpetame peibutuspartide kasutamise valimistel, mis tähendab, et iga järgnev mandaat tühistab eelmise. Riigikogu liige, kui ta kandideerib kohaliku omavalitsuse volikokku, kaotab Riigikogu mandaadi.


8. Riik rahvale tagasi!

Riik on oma inimestest kaugenenud. Praegu on see väga kitsa ringi erakondade juhtivpoliitikute käes, kes juba ammu ei kuula inimeste arvamust ja kehtestavad end vastu nende tahet. Me ei vaja diktaati! Me vajame riiki, mida me kõik juhime.

Meil on lihtne üleskutse: VÕTAME RIIGI TAGASI!


Vabaerakond ja kooseluseadusEdit

Allikas: http://vabaerakond.ee/vabaerakond-ja-kooseluseadus

2014. a. sügisel võeti Riigikogus see seadus vastu koos otsusega, et seadus ei jõustu varem kui 2016. aasta algusest. Jõustumise eeltingimuseks on veel ka see, et tuleb koostada ja vastu võtta seaduse rakendamiseks vajaminevad rakendusaktid, mille suhtes aga ei ole veel teada, milliseid vaja võiks olla. Sisuliselt oli selline teguviis enneolematu seadusandlik pettus.

Võib olla päris kindel, et täpselt vastuvõetud kujul ei jõustu see seadus kunagi. Rakendusaktide koostamise ja teistesse seadustesse muudatuste tegemise küsimused viivad igal juhul vajadusele teha seaduse teksti rohkem või vähem muutusi. Samuti ei pääse mööda põhimõttelistest küsimustest, kellele ja milleks seda seadust on vaja ning milliseid õigusi ja kohustusi tahetakse sellega sätestada.

Seaduse juriidiline „kooselu“ üldkontseptsioon, mille alla peaksid saama ennast paigutada nii erisoolised paarid, kes mingitel põhjustel ei taha anda oma suhetele abielu juriidilist kuju, kui ka samasoolised paarid, ilmselt ei vasta kumbagi tüüpi paaride vajadustele. Samasoolistele paaridele pakub seadus sisuliselt ainult võimalust sõlmida mingit tüüpi ühisvara leping. Kui nii, siis jääb arusaamatuks, miks ei võiks seda võimalust anda laiemalt, st anda võimalused sõlmida samalaadseid omavaheliste varaliste suhete lepinguid ka kõikvõimalikele muudele inimestele, kellel võiks taoline soov või vajadus olla.

Erisooliste paaride puhul aga on päris kindel, et see ei lahenda nende sadade tuhandete inimeste, kes ei võta vaevaks sõlmida abielu, probleeme, mis tekivad siis, kui omavahelistes suhetes läheb midagi viltu vms, ja mis riigi seisukohalt tähendab ju seda, et inimesed ei anna riigile iseenda kohta riigile vajalikku teavet, mille tulemusena riik ei saa anda neile õiguslikku kaitset. Seadus pakub välja abieluga võrreldes juriidiliselt vähendatud sisuga „poolabielu“ institutsiooni. Ilmselt ei leiaks see mingit vähegi arvukamat kasutamist ja ainult kasvataks juriidilist segadust.

Vabaerakond on seisukohal, et kõigi nende küsimustega tuleb hakata rahulikult ja professionaalselt tegelema, et saavutada tulemused, mis oleksid otstarbekad, vastaksid nii riigi kui elanike erinevate rühmade õigustatud huvidele, aga oleksid kooskõlas ka muude Eestis kehtivate seadustega.

Kas selleks oleks õigem 2014. a vastuvõetud seaduse tekstile anda uus ja parem kuju või jaotada see mitmeks erinevaks seaduseks või tühistada vastuvõetud seadus hoopis, see on normiloome töö otstarbekuse küsimus, mida ei ole võimalik ette öelda ja mis kindlasti sõltub ka erinevate poliitiliste jõudude tugevusest uues Riigikogus. Rahvahääletusele aga saab panna vaid selliseid küsimusi, mis sisuliselt kuuluvad kogu rahva poolt otsustatavate küsimuste hulka. Vähemuste õigused korraldada oma eraelu vastavalt oma soovidele ja huvidele ei kuulu niisuguste küsimuste hulka.

Koostanud J. Adams, 22. jaanuar 2015

Eestimaa Ühendatud VasakparteiEdit

Allikas: http://vasakpartei.ee/riigikogu-valimised-2015-%D0%BF%D0%B0%D1%80%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5-%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B-2015/


EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI

KUTSUB KÕIKI TULEVIKU-USKU VALIJAID, KEHTESTAMA OMA TAHET RIIGIKOGU VALIMISTEL 01. MÄRTSIL 2015.a.

Vasakpartei on ainsa erakonnana Eestis viimase kahekümne kolme aasta jooksul seisnud linna ja maa töörahva elatustaseme ja sotsiaalsete õiguste kaitsel, kogu aeg rõhutades neidsamu seisukohti, mis nüüd on hakanud kõlbama kõikidesse valimisprogrammidesse.

Usume, et riigi ainus eesmärk ja otstarve on inimeste huvide ja heaolu kaitsmine ja kindlustamine ehk Eesti jätkusuutlikkus — elukvaliteet, sotsiaalsed garantiid ja looduskeskkond homses Eestis.

  • Miinimumpalk peab tagama elatusmiinimumi vastavalt Euroopa Sotsiaalõiguste harta 4. artikli nõudmistele: palk peab kindlustama töövõtjale ja tema perekonnale inimväärse toimetuleku, st mitte ainult esmavajaduste rahuldamise. Seda võimaldaks tänane nn keskmine palk, mida praegu saab vaevalt 20% töövõtjatest.
  • Pensionid ei tohi oluliselt erineda miinimumpalgast.
  • Toetame astmelist tulumaksu ja poliitikute erisoodustuste kaotamist! Ühiskondlik lepe Eesti rahva edasikestmiseks vajab eelkõige majandustõusu ja uusi töökohti! Vajame perspektiivplaani tööstuse taastamiseks ja uute töökohtade rajamiseks. Tuleb tagada sotsiaalne kindlustunne kõigile ühiskonna liikmetele, sõltumata passi värvist, rahvusest, keelest või usutunnistusest.

Rahvusliku edasikestmise garantiiks on maaelu päästmine. Julgeolekugarantiide hulka kuulub põhilise toiduvajaduse omamaine rahuldamine. Põllumajanduse ning maaelu taristu taastamine on nii rahva tervise kui järelkasvu huvides.

  • EÜVP peab vajalikuks riiklikult toetatud ühistegevuse arendamist maal sõjaeelse EW eeskujul, mil põllumajandus ja põllumajanduslik eksport oli edukas tänu ühistutele ja ühistupankadele.
  • Tagada igaühe õigus eluasemele, näha ette võimalused ja abinõud vähekindlustatud korteriühistute liikmete toetamiseks
  • Vaesus on Eesti häbiplekk, seda saab leevendada!
  • Otsustavalt tuleb vastu astuda meie sigivusvõimet hävitava alkoholismi ja narkomaania vohamisele. Selleks tuleb alkoholiseadust karmistada. Luues inimestele kindlustunde, vähendame nii alkoholismi kui kuritegevust.
  • Haridus kui XXI sajandi võtmesõna peab kõigis astmetes olema võrdselt kättesaadav kõigile! EÜVP nõuab, et riiklik hariduse finantseerimine peab jätkuma ja riiklik kesk- või kutsekesk-hariduse nõue tuleb taastada. Ka teadus ja tehnoloogia vajab finantseerimist euroopalikus mahus (praegu 1/3 EL keskmisest).
  • Elanikkonna tervis tagab rahvuse kestmise. Tuleb rohkem tähelepanu pöörata ennetustegevusele ja sõeluuringutele.
  • Esmatähtis on tasuta hambaravi mõistlikus mahus.
  • Me nõuame kõigi vähemuste õiguste austamist, ja järjekindlaid abinõusid rassismi, võõraviha ja igat liiki muu diskrimineerimise vastu. Eestis tuleb lõpetada muukeelsete elanike poliitiline diskrimineerimine, kes moodustavad kolmandiku püsielanikest-maksumaksjatest,Selleks et midagi muutuks, tuleb tahta midagi muuta, ja tuleb ise muutuda.EÜVP taotleb vähemalt art. 4, 30 ja 31 täismahus ratifitseerimist Riigikogus.

Riigis pole rahapuudust, vaid napib selle kasutamise oskust Osakem näha, hoida ja arendada seda, mis meil veel on, eelkõige inimressurssi! Selleks et midagi muutuks, tuleb TAHTA midagi muuta, ja tuleb ise muutuda.

31.05.2000 ratifitseeris Eesti Riigikogu Euroliitu saamise nimel Euroopa sotsiaalõiguste harta, jättes välja punktid, mis tagavad vanurite õiguse saada sotsiaalset kaitset (art.23), töötajate õiguse väärikale kohtlemisele töökohal (art.26), õiguse kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest (art. 30) ja õiguse eluasemele (art.31). Kohustuslikus artiklis 4 – Õigus saada õiglast töötasu – on ratifitseerimata p.1, mis kohustab “tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme” ja p.3, mis kohustab “tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu”.

EÜVP taotleb vähemalt art. 4, 30 ja 31 täismahus ratifitseerimist Riigikogus!

HÄÄLETA RIIGIKOGU VALIMISTEL 01. MÄRTSIL 2015.a. EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI POOLT

Erakond Eestimaa RohelisedEdit

Allikas: http://www.erakond.ee/index.php/riigikogu-valimised-2015/99-riigikogu-valimiste-programm-2015

EESTIMAA ROHELISED ja VABAD KODANIKUD VALIMISLUBADUSED 2015

Ehe, lahe ja mahe Eesti!


· Meie põhiülesanne on pea 100 000 absoluutses vaesuses elavat inimest, eriti lastega pered, viletsusest välja tuua. Sündivuse suurendamiseks ja väljarände vähendamiseks on vaja kindlustunnet homse päeva suhtes. Toit, kodu, energia ja õiglus kõigile!

· Lubame, et Riigikogusse saamisel jagame pool erakonnale eraldatud riigipoolsest toetusest heategevuseks.

· Nõustume kõigi Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja poliitikasoovitustega.

· Ei mingit iganenud ja ohtlikku tuumaenergiat!


Lahe riik, oma võim ja kodanikuühiskond

Otsedemokraatia rakendamineEdit

Eesti vaim vajab arenguks uut jõudu. Selleks sobivad parlamentaarset demokraatiat edukalt täiendavad, kodanike endi algatatavad referendumid ja tulundusühistuline majandamine. Rakendame need meie heaolu teenistusse, sest kogemusi Šveitsist, Saksamaalt jm on hulgi võtta.

Rahvaalgatus ehk referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik, on vaja seadustada algul kohalikul ja seejärel ka riigi tasandil.

Rahvas saab referendumiga algatada uusi otsuseid või tühistada juba vastuvõetud otsuseid. Nii toimitakse näiteks Šveitsis ja Saksamaal, aga ka USAs ja mitmel pool mujalgi. Rahval on õigus oma sõna maksma panna ka valimistevahelisel ajal otsedemokraatia kaudu.

Otsedemokraatliku rahvaalgatuse võimalus tekitab sisulist arutelu ning annab arutelule mõtte, sest konkreetne otsus sõltub otseselt hääletuse tulemusest.

Kuigi referendumite läbiviimine on kulukas, on kohaliku võimu otsuste uuringud Šveitsis tõestanud - teadmine, et rahvas võib otsused tühistada, sunnib valitsejaid otsuseid põhjalikumalt läbi kaaluma. Nii sünnivad otstarbekamad ja säästlikumad otsused ning kokkuvõttes on valitsemine odavam.

Omavalitsuste arengEdit

Soovime omavalitsused erakondade tagatubadest lahti rakendada ja rahvaalgatuslike referendumitega kogukonnakeskseks muuta.

Omavahel konkureerivaid ja dubleerivaid investeeringuid tegevad naabervallad suunatakse koostööd tegema, muuhulgas arstiabi, hariduse, ühistranspordi korralduse ja jäätmekäitluse valdkondades. Suur osa praeguste valdade ja maavalitsuse funksioone läheks üle ühe maakonna piires asetsevate valdade liidust moodustatud omavalitsusüksusele. Valimised toimuks valdades endisel viisil. Erinevad spetsialistid, kelle palkamiseks igal üksikul vallal võimalust või ka vajadust pole, koonduks enamasti valdade liidu juurde ja võivad olla kas kõigi valdade jaoks ühised või kinnistatud tegelema kindlate valdadega.

Võimu lähedus rahvale läbi otsedemokraatia rakendamise hoiab ära ääremaastumise ja kodanikud tunnetavad enda osa omavalitsuse juhtimises.

1. Uute, ühishuvil põhinevate omavalitsustega väheneb seniste omavalitsuste arv ning ühtlasi erinevate ametnike hulk.
2. Maksude jagunemine riigi ja omavalitsuste vahel muutub omavalitsuste kasuks.
3. Alandame valimisiga, andes kohalike omavalitsuste valimistel hääletusõiguse 16-aastastele. See on noortele võimalus, mitte kohustus. Vaid nii saame panna noori senisest enam mõtlema indiviidi vastutusele ühiskonnas.
4. Toetame kodanikuühiskonna arengut. Muudame tulumaksuseadust nii, et maksumaksjad saaks 2% oma tulumaksust suunata oma valitud kodanikuühenduse toetuseks.
5. Muudame erakondade rahastamist: vähendame riigi kulutusi poole võrra, tagades kõigile erakondadele võrdselt väikese büroo ülalpidamise võimaluse ja ülejäänu jagatakse vastavalt valimistel saadud häälte arvule ja makstud liikmemaksudele. Kautsjon kui varanduslik tsensus kaotatakse, valimiskünnist alandatakse.
6. Kui riigipüha langeb puhkepäevale, antakse järgnev tööpäev vabaks.

Haridus- ja teaduspoliitika ehk tõde ja õigusEdit

Haridussüsteem peab tegelema põhiküsimusega - milliseid kodanikke me tulevikus näha tahame ja milliseid väärtusi ühiskond kannab.

Õpetaja väärtustamine

Õpetajad ja teised haridusvaldkonna spetsialistid peavad saama korralikult tasustatud. Haridus ja teadus peavad kindlustama riigi iseseisvuse ja rahva heaolu ning pakkuma eluaegset õpet muutustega kohanemiseks. Haridussüsteemi depolitiseerimine vabastab süsteemi eesmärgistamata reformidest. Eesti peab endale ülesandeks seadma ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise.

Teadmises, et

- kõige suurem tööpuudus valitseb kõige väiksema haridusega elanike ning noorte hulgas;

- kord masinatele kaotatud töökohad ei tule kunagi tagasi ;

- kõrgharidusse, teadusesse, arendusse ja innovatsiooni suunatud raha pole kulu, vaid eeldus, et hakkama saada suurte globaalsete väljakutsetega alates kliimast ja energeetikast, lõpetades tervisega ja ühiskonna vananemisega.

- väike ühiskond püsib teovõimeline ainult siis, kui kedagi ei jäeta kõrvale;

- tark majandus toetub tarkadele ja oma tööst innustunud inimestele;

- tippteadus ja selle rakendajad on eduka majanduse mootoriteks;

1. Pikendame õppimise aega, rakendades Eestis kohustusliku keskhariduse (12 klassi), tagades selle sees mitmekesise kutseõppe.
2. Alustame eesti ja võõrkeelte õpet juba lasteaias väga häid tulemusi andva keelekümbluse metoodika alusel.
3. Parandame kutseõppe taset, viies ellu mitmetes riikides edukaks osutunud töökohapõhise õppe ehk õpipoisi-õppesüsteemi. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
4. Muudame õppeprotsessi kooli alumisest ülemise astmeni konkurentsi õhutavalt individuaalõppelt koostöövõimet arendavaks rühmaõppeks, rakendades selleks ka parimat saadaolevat tehnoloogiat.
5. Aitame koolidel korraldada tervislikku koolivälist tegevust neile algklasside õpilastele, kelle vanemad on tööl ja ei saa lastele keset tööpäeva järgi tulla.
6. Huviharidus saab hariduse osaks - ja see peab olema tasuta nagu hariduski! Kaotame igasuguse kohustusliku hariduse omandaja kaudse või varjatud maksustamise, vajadusel fikseerides selle kasvõi põhiseaduses. Alustame transpordist ja koolisöögist - need peavad olema tasuta!
7. Hariduse ühtlase kvaliteedi tagamiseks kogu Eestis kasutame kaasaegset tehnoloogiat, õpetajate koolidevahelise transpordi toetamist, rändlaborite süsteemi laiendamist ning rakendame õpetajate vastavad soovitused.
8. Õpetaja ameti sotsiaalsed garantiid kirjutame seadusesse. Loome karjäärimudeli, milles on võimalik olla nii õpetaja, õppevahendite looja kui ka teiste õpetajate nõustaja-õpetaja. Seadustame õpetaja ameti loomingulisena, võimaldades enesetäiendamisega seotud puhkust.
9. Omistame õpetajakutse huvikoolide juhendajatele ja sporditreeneritele.
10. Muudame õppeprogrammid paindlikuks ja vähendame isiksusekeskse õppe kaudu poiste väljalangevust koolist.
11. Kaotame tööandja erisoodustusmaksu tasemekoolitusele (kõrg- ja kutseharidus).
12. Kaasame haridustöötajate kutseühinguid rohkem otsuste tegemisse.
13. Tagame väljakujunenud ja Eesti jaoks oluliste teadussuundade jätkusuutliku ning kokkulepitud pikaajalistele eesmärkidele vastava riiklik rahastamise. Teadlased ei pea oma palgaraha välja võitlema projektide turul – see on ajupotentsiaali väärkasutus. Teades, et teadlaskaadri kasvatamiseks kulub vähemalt 10 aastat, ei tohi teaduse rahastamises lubada ebastabiilsust. Projektirahad jäägu paljulubavate ideede realiseerimiseks ja uute teadussuundade loomiseks! Ainult nii säilitame Eesti teaduse küllaltki hea taseme. Teaduse rahastamisel keskendume kvaliteedile.
14. Vabastame teadus- ja haridusasutused riigihangete korraldamise kohustusest, välja arvatud ehitused. Teadlastel ja haridustöötajatel on tugev sisemine motivatsioon kasutada oma tegevuse jaoks välja võideldud raha efektiivselt ning riigihanke raamistik ainult takistab seda.
15. Loome teadlastele rahvusvaheliselt levinud, innustava karjäärimudeli. Sellise, milles korduvalt tulemuslikud teadlased säilitavad oma akadeemilise positsiooni, mis on omakorda aluseks akadeemilisel vabadusele, mis omakorda tagab loomingu õitsemise ja tulemuslikkuse ja teadlase rahvusvahelise silmapaistvuse. Akadeemiline vabadus on teadusloomingu oluline eeldus, et õpetlasel oleks võimalik häirimatult keskenduda tulemuslikule õpetamisele ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusele.
16. Maksame elamisväärseid stipendiume kõigile riigitellimuslikel õppekohtadel kõrghariduse omandajatele ja siduda nad lepingulise kohustusega, kas jätkata kraadiõppes või töötada pärast lõpetamist 3-5 aasta jooksul Eestis.
17. Riik võimaldab igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis. Vastasel juhul tagastatakse laen koos intressidega.
18. Riik võimaldab igal aastal sihttoetuse abil kutsuda Eestisse tööle ja õpetama maailmas tunnustatud teadlasi ja õppejõude.
19. Ka üleilmastumise ja keelelise vabaduse tingimustes ei ole Eesti avaliku hariduse kõigil astmetel alusharidusest doktoriõppeni eestikeelsele õppele usutavat alternatiivi.
20. Kohustume suure mõjujõuga otsuste puhul küsima nõu Teaduste Akadeemialt ja teistelt tipp-asjatundjatelt.

Majanduspoliitika, mis hästi idanebEdit

Vaid ökoloogiline saab olla ökonoomne. Ja vaid ökonoomne majandamine toob heaolu. Heaolu ja stabiilsuse tagamiseks on üks tee: toetada jõuliselt kodumaist ühistulist majandamist, innovaatilist tööstust, paremat tervishoidu, haridust ning teadust.

On aeg vähendada majanduse energiakulu Saksamaa ja Soome tasemele ning vähendada samm-sammult meie ühise rikkuse - põlevkivi - ärapõletamist, sest põletamine on raiskamine.

Teadmised taastuvallikate ulatuslikuks kasutamiseks on olemas. Näiteks Taani plaanib 2050. aastaks minna 100% üle taastuvenergiale - ka Eestis on see täiesti reaalne! Toeta Eesti julgeolekut ja oma rahakotti!

1. Teeme nii, et iga pere saaks soovi korral endale elektrit toota! Energiasäästu suunatud raha on tulumaksuvaba.
2. Kaotame taastuvenergiatasu tarbijate arvetelt ja rakendame “saastaja maksab” põhimõtet.
3. Toetame Eesti uut arenguhüpet - tulundusühistulist majandamist. Tulundusühistud on äriühingu vorm, kus igal osanikul on üks hääl sõltumata sissepandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele.
4. Toetame üle-Eestilise ühistupanga teket aastaks 2016, mille omanikest kliendid saavad olla kõik kodanikud, millel on lai pangakontorite ning sularahaautomaatide võrk ning mis jätab raha Eestisse.
5. Toetame hajutatud taastuvenergiatootmist.
6. Muudame Elektrituru seadust nii, et tulundusühistud saaksid olla taastuvenergia tootjad.
7. Toetame väiketootmisega ja teenindusega tegelevaid tulundusühistuid.
8. Muudame seadusandlust, et tulundusühistu saaks olla kindlustusselts.
9. Väärtustame meie ühiseid loodusressursse: me ei kavatse põlevkivi kaevandamist täielikult lõpetada. Põlevkivist vedelkütuste tootmisel puudub pikaajaline perspektiiv, lihtsast põletamisest rääkimata. Investeerime teadusesse, aitamaks ettevõtjatel leida viise, kuidas vähemast hulgast põlevkivist keemiatööstuse toorainena rohkem teenida ning toetame ettevõtjaid uute turgude leidmisel.
10. Toetame kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud ja praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis.
11. Lubame rikkuda reegleid ja teha erandeid, sest vaid reegleid järgides ei saa innovatsiooni teha.
12. Toetame targa elektrivõrgu (smart grid) loomist, et tarbija saaks soovi korral muutuda ka energiamüüjaks, kui tema koduvõrguga on seotud sinna laadimiseks ühendatud elektrisõiduk, päikesepaneelid või muud taastuvenergia tootmise/salvestamise seadmed. Suurim tulu tuleb aga otsesest energia kokkuhoiust.
13. Toetame suure vedelgaasi terminali rajamist erakapitali ja riigi koostöös ning EL abiga. Me ei nõustu terminali kui meie energiajulgeoleku komponendi ning suurinvesteeringu ärakinkimisega. Näeme vedelgaasi ja kohalikust toormest saadud biogaasi kui tuule- ja päikeseenergia muutlikuse tasakaalustajat. Viime ühistranspordi ja transpordivahendite hankimisega seotud riigihangete tingimustesse sisse kohustuse kasutada teatud ulatuses metaankütust, sh biometaani kasutavaid sõidukeid. Sätestame, et transpordis tarbitavast gaasist oleks pool biogaas.
14. Toetame heade ideede panekut ahvatlevasse vormi - soovime pakkuda rohkem tuge heale disainile, mis Eesti kauba ja ideede müüki parandaks.
15. Alustame ulatuslike investeerimistoetustega soojus- ja elektrienergia tootmiseks kodude, koolide, haiglate ja muude avalike asutuste juures, finantsallikaks kasutades ennekõike CO2 kaubandusest saadavat tulu ning ühistulise panganduse jõudu, võimaldades kõigil Eesti kodanikel investeerimist Eestisse.
16. Toetame loodust ja raha säästvat RailBaltic arendust: suuname selle olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu ning elektrifitseerime esimeses etapis raudtee kuni Tartuni. Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele hoopis teised arenguvõimalused.
17. Toetame elektrisõidukite, sh elektrirataste soetamist. Selleks võimaldame elektrisõidukite puhul käibemaksutagastuse kasutamist või muid meetmeid, mis tasandavad elektrisõidukite suuremaid soetuskulutusi. Samuti toetame autode gaasikütusele üleminekut.
18. On aeg saada mereäärsest riigist mereriigiks. Seadusi ja reegleid tuleb muuta nii, et Eesti reederite laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla.
19. Kasutame jõude pangakontodel seisvat raha heade töökohtade loomiseks. Riigi ja ökoloogiliselt jätkusuutlike riigiettevõtete laenuraha vajadus kaetakse eelistatult kodanikele pakutavate võlakirjadega, seejärel kohalikele ettevõtetele pakutavate võlakirjadega ja viimases järjekorras välismaiste omanikega pankadelt võetavate laenudega. Investeeringud maapiirkondadesse, ühistulisse ettevõtlusesse, energiatootmisesse, mahetoitu ning kodude energiasäästu loovad uusi tulusaid töökohti.
20. Toetame kohalikku ettevõtlust ja pakume väikeettevõtetele ja tulundusühistutele teadlaste ning leiutajate abi, laenugarantiid, kompaktseid ja teisaldatavaid väiketootmise tehnoloogiaid: väikekööke, lihatööstusi, meiereisid, pagaritööstusi, nahatöötluse jm. töökodasid.
21. Toetame Eesti majanduse suuremat automatiseeritust, et ennetada töötajate puudusel võõrtööjõu vajadust ja sisserännet. Alustame ettevõtjate ja inseneride koolitusi robotiseerimise valdkonnas, loome ettevõtlust toetavad finantsinstrumendid tehnoloogisiirdeks, alustame robotiseerimist propageerivate konkursside, telesaadete jms avalike kampaaniatega.
22. Alandame sammhaaval normaaltööaeg 40 tunnilt 32 tunnile nädalas palgataset alandamata, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.
23. Uurime põhjalikult, kas ühistransport peaks olema tasuta ka mujal peale Tallinna. Kuid kindlasti vabastame ühistranspordi piletid, mida ettevõtted oma töötajatele soetavad, erisoodustusmaksust.
24. Loome väike- ja keskmistele ettevõtetele suunatud e-riigi teenusena (vabatahtlikult kasutatav) raamatupidamiskeskkonna, milles toimub automaatselt arvepidamine, maksude maksmine ja statistiline aruandlus nagu täna on olemas võimalus e-maksuametis kasutada eeltäidetud tuludeklaratsioone. Mõistes, et väikeettevõtete probleemiks on sageli kassavoo puudujääk, pakume võimaluse sellises arvelduskeskkonnas maksta riigimaksud makse tegemise hetkel, kuid käibemaksu maksmise kohustus tekiks sellest keskkonnast väljastatud arve laekumise hetkel.
25. Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist nn. Tobini maksu (rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetav väga tagasihoidliku suurusega maks) sisseseadmise ja maksuparadiisidele embargo kehtestamisega. Seda saab teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks.
26. Tallinn-Tartu maantee saab möödasõidurajad - see on kiire ja ratsionaalne lahendus.
27. Rakendame riigihangetes rohelisi põhimõtteid - hakatakse arvestama pikaaegsete ekspluatatsioonikulutustega, tekitatavate saastekoguste ja energiatarbega. Eelistatakse pakkumisi, mille puhul toote kogu elutsükli jooksul tehtavad kulud ning põhjustatud keskkonnamõjud on väikseimad.
28. Meie loodus pole nende äri! On aeg saata Euroopa-USA vabakaubandusleping praegusel kujul sinna, kuhu Euroopa Roheliste algatusel saadeti ACTA - ehk siis ajaloo prügikasti.
29. Töötame välja mõistlikumad regulatsioonid krüptorahale ning võimaldame kasutusele võtta kohalik raha nii, nagu seda on tehtud näiteks Bristolis.

MaksudEdit

1. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi ning miinimumpalga vähemalt 500 euroni. Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks temale meelepärast MTÜd.
2. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust.
3. Alandame toidukauba ja kindlasti ka mahetoidu käibemaksu 10 protsendini.
4. Füüsilisest isikust metsaomanikel tõstetakse aastane maksuvabastus metsatulult tasemele 5000 eurot, mis annab väikemetsaomanikule loodust säästva püsimetsamajanduse puhul maksuvaba lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
5. Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.
6. Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks - kaotame sotsiaalmaksu miinimumi nõude. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega. Osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu toetust.
7. Vabastame ettevõtete kulutused töötajate tasemeõppele ja täiendõppele nii kodu- kui välismaal erisoodustusmaksust!
8. Oleme nõus kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist viie keskmise palga tasemel, kuid ühtlasi on vaja sätestada, millistest toetustest-teenustest see inimene siis loobuma peab.
9. Töötuskindlustusmaksu määr alaneb 1% võrra.
10. Pakume ettevõtetele kaht tulumaksu maksmise võimalust. Esimene viis on sama, mis praegu - reinvesteeritud kasumilt makse ei maksta, väljamaksetelt üldine tulumaksumäär. Teine võimalus on fikseeritud 12% tulumaksumäär kogu kasumilt. Ettevõte peab valima ühe või teise viisi ning seda muuta enam ei saa.

Tuleks tõsta see tuletungal ehk kultuurieluEdit

Kultuuriametnikke kannustab endiselt soov kultuuriprotsesse ja loomevaldkondades tegutsevaid inimesi juhtida hierarhiliste mudelite järgi ülalt alla, „jagades ja valitsedes“, (nagu nägime näiteks “Sirbi” ümber toimunust), ent samas püstitades loovisikutele ja institutsioonidele majanduslikke eesmärke, mida Eesti kultuuriruumis pole vabaturu reeglite põhjal võimalik saavutada. Tagajärjeks on institutsioonide kidumine ning inimeste stress. Parima tulemuse nimel on aeg keskenduda ühtsele eesmärgile.

1. Austame põhiseadust, mille järgi on Eesti riigi ülim mõte luua kodanikele parimad tingimused kultuurse, vaimselt täisväärtusliku elu elamiseks, aga mitte riikliku „kunstitootmise“ juhtimiseks ning korraldamiseks. On aeg usaldada otsustes kultuurivaldkonna esindajaid, kes moodustavad akadeemilise seltskonna kõrval ühiskonna kõige loomingulisema, harituma ja seega ka paremini toimetuleva ning iseseisvaima otsustusvõimega osa. Tehnoloogiliselt pidevalt täiustuvas ühiskonnas jäävad muudest kauemaks kestma just loomingulised töökohad ning nende osakaal nii tööhõives kui ka rahvamajanduse arvestuses kasvab.
2. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Selleks aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks ning mugavusi suurendavaks. Seisame raamatukogutöötajate väärilise töötasu eest.
3. Raamatute käibemaks peab olema 0%.
4. Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele sama loomulik nagu arvutikasutus. Toetame sihipäraselt liikumisrõõmu, koostööd ja loodusetundmist edendavaid treenereid-entusiaste ja klubisid.
5. Pooldame aktiivset kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu põlisrahvastele, eriti meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks.
6. Loome laiade volitustega riigiarhitekti ametikoha. Arhitektuur, ehitus ja muinsuskaitse on lai valdkond, mille reguleerimine on käesoleval ajal killustunud ning majandushuvide ja avaliku huvi põrkumisel andnud küsitavaid tagajärgi. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses. Eestist võiks saada rohelise arhitektuuri edendaja.
7. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja asjatundmatute ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu. Kaitse alla võtmisest on vähe kasu, kui sellega ei kaasne säilitavat tegevust. Püüame tagada, et muinsuskaitsega tegeleks haritud ja oma ala ka praktilise poole pealt hästi tundvad inimesed. Toetame restaureerimisalast haridust.
8. Teeme kõik selleks, et Muusikaakadeemia saal saaks lõpuks valmis.
9. Toetame algupärandite ja uusloomingu lavaletoomist ning interpreetide esituste, heliloomingu ja draamateoste audiovisuaalset jäädvustamist.
10. Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes autorihüvitusfondi loomisega.
11. Avalik-õiguslik ringhääling vabastatakse erakondlikust juhtimisest ning poliitilisest tsensuurist.
12. Kultuuri rahastamiseks eraldatakse kindel osa riigi eelarvest ja vabastatakse kultuur hasartmängu-, tubaka- ja alkoholisõltuvusest.

Terve Eesti heaksEdit

Roheline ühiskond on terve ühiskond. Arukalt toimiv sotsiaalkindlustus ja tervishoiusüsteem on kindlustunde looja kõigile ning kindlustunnet vajab meie ühiskond praegu kõige enam. Vaid kindlustunne aitab sündivust tõsta. Hea tervis on terve majanduse aluseks. Kogu Eestimaa Roheliste tegevus on suunatud sellele, et Eesti inimesed elaksid kauem tervena ning elurõõm oleks meie kõigi põhiõigus. Ligi 100 000 inimest elab absoluutses vaesuses ehk neil pole raha igapäevaste elementaarsete vajaduste, sh ka toidu eest maksmiseks. Meie eesmärk on nad viletsusest välja aidata väärikal ja ühiskonnale kasulikul moel.

Et tervelt elatud aastaid, kindlustunnet ja lapsi lisanduks, algatame järgmised suunamuutused:

1. Rakendame riikliku kodanikupalga, mis tagaks kõigile osalus- ja kindlustunde. Seda lisaks pensionitele ja emapalgale. Kodanikupalk asendaks eelkõige täiesti ebapiisavat lastetoetust ning toimetulekutoetust, mille taotlemine on täna töömahukas ja aeganõudev ning väärikust riivav. Kas kodanikupalka saavad lapsed, eakad, puuetega inimesed, nende hooldajad, töötud, puudustkannatavad või antakse seda tõepoolest kõigile kodanikele – see on ühiste arutelude koht. Võimalusi on palju – peame koos leidma Eestile sobivaima. Kodanikupalga allikana näeme saastamise (sh põlevkivi) maksustamist ning seniste sotsiaaltoetuste reorganiseerimisest vabanevaid vahendeid. Selle sammu tulemusena väheneb bürokraatia ning kindlasti ka kuritegevus. Lihtne ja selge toetusemaksmine vabastab sotsiaaltöötaja aja ja tähelepanu tegelike probleemidega tegelemiseks. Neile, kes suurte sissetulekute tõttu kodanikupalka ei vaja ja ei taha, tuleb võimalus suunata see sissemaksena riigi asutatud fondi. See on fond, kus igal liikmel, kelle kodanikupalk laekub fondi, on üks hääl ja fondi liikmed otsustava ühiselt, millisel kogu ühiskonnale kasulikul viisil fondi raha kulutatakse. Fondi liimeksolek on auasi.
2. Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.
3. Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks. Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse. Inimese enda makstav omaosalustasu ravimite eest peab kindlasti vähenema. Töötame välja reeglistiku, mis võimaldab maapoodides, raamatukogudes, sotsiaaltöötaja või perearsti juures pidada apteekri kontrolli all olevat ravimikappi, et ravimite kättesaadavus paraneks.
4. Anname avalikule sektorile kuuluvate haiglate juhtkonna valimisel ja valdkonna arengut määravate otsuste langetamisel otsustusõiguse erialaliitudele ja haigla meditsiinitöötajatele. Meditsiinielu võtmeküsimusi otsustagu need, kes asjatundjatena murekohti kõige lähemalt näevad.
5. Loodavate tervisekeskuste osas saavad otsustusõiguse perearstid.
6. Loome vabatahtlik terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma oma tervisekava ning mille alusel saab soodustusi isiklikuks terviseedenduseks. Selline süsteem annab lisamotivatsiooni, et seista hea oma tervise eest.
7. Vabastame erisoodustusmaksust ravi, sealhulgas hambaravi ning taastusravi ja tõhusad haiguste ennetamise viisid. Rohelised on vastava eelnõu Riigikogule esitanud ja esitame seda niikaua, kuni see saab vastu võetud.
8. Anname inimestele võimaluse koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.
9. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteem. Meie arvates võiks see töötada ettevõtetele endile kuuluva ühistulise kindlustuse vormis. Ka Töötukassa peab ümber kujundama ühistuliseks kindlustusseltsiks.
10. Toetusesaajast aktiivseks ühiskonna liikmeks.
1. Nn töövõimereform vaadatakse üle puuetega inimeste endi ning vastavate erialaspetsialistide - arstide, sotsiaaltöötajate, psühholoogide jt - otsese kaasamise ja palkamise läbi. Minimaalselt paberimäärimist-hindamist; rohkem ravi, konkreetse inimese vajadustest lähtuvat abi, väljaõpet, töö- ja elukoha kohandamist ning abivahendeid. Toetame sõidukite kohandamise ja elektriliste ratastoolide soodusrendi teenust, et vähendada invatakso kasutamise vajadust.
2. Veebipõhine otselüli vabatahtliku ja abivajaja vahel Helpific ja muud nutikad lahendused nii Eestist kui välismaalt saavad arenguks vajaliku raha ja toetuse.
3. Vähendame arstide-õdede Eestist lahkumist tervishoiu täiendava rahastamisega läbi tervishoiuteenuste ekspordi, mille kohaselt naaberriikide patsiendid saavad Eestis ravi ja hooldust ning nende makstud raviraha jääb Eestisse.
4. On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
5. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega: osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust.
11. Ettevõtete juhatuse liikmed saavad tagasi õiguse ennast töötuna arvele võtta, kui vastavat maksu enne tasutud on.
12. Muudame pensionilemineku paindlikuks, soodustades järkjärgulist töökoormuse vähendamist normtööaja lühendamisega, kuid säilitades pensioniarvestuse aastakoefitsiendi vähemalt 1,0 tasemel.
13. Väärtustame kodumaist ja puhast toitu, sest see on võti rahva tugeva tervise ja kodumaisete töökohtade juurde. Ei mingeid transrasvu ega asovärve kooli-, lasteaia- ega haiglatoidus! Vastavad seaduseelnõud on esitamiseks valmis juba täna. Eelistame kodumaist mahetoitu lasteaedades, koolides, kaitseväes jt riigi ja kohaliku omavalitsuste hallatavates asutustes. Aitame koolidel luua mahemajanduse propageerimiseks kooliaedu.
14. Kasutame tervist hävitavate ainete ohuhinnangutes ja otsuste langetamisel 21. sajandi jooksul kogunenud uusi teaduslikke teadmisi! Toetame kõigi õigust tubakavabale keskkonnale. Keskendume tubaka, alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse ja sellest tekkinud kahjude ennetamisele ja vähendamisele.
1. Tubakareklaam keelatakse täielikult ka ostukohtades, alkoholireklaami piiratakse veelgi. Tubaka- ja alkoholiaktsiise, mis mõjuvad kahjude vähendamiseks kõige tõhusamalt, on vaja tõsta. Tubaka maksustamisel tõstame tükipõhist maksuosa ning minimaalmäära. Reguleerime e-sigarettide ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse.
2. Narkopoliitikas keskendume suurdiilerite rangemale karistamisele, riigipiire ületava kaubanduse piiramisele, sõltuvuse ennetusele ja ravile. Toetame kanepipreparaatide meditsiinilist kasutamist arsti otsusel ravi otstarbel ning kanepit puudutavate riigi regulatsioonide väljatöötamist sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele.
3. Seadusandluses tuleb selgelt eristada narkootikumid ja psühhedeelsed ained.
4. Narkokuritegevuse vähendamiseks ja sõltlaste kui haigetega tegelemiseks kasutame Šveitsi narkokliinikute jm kahjude vähendamise kogemusi üle maailma.
15. Tõstame liikluse ohutust. Et lastel oleks, kus mängida ning täiskasvanud saaksid jalgsi, jalgratta ning ühistranspordiga liikuda hästi ja ohutult, teeme kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks tervise- ja turvalisusauditi. Me seame eesmärgiks olukorra, kus inimestel oleks võimalik kodu lähedal vabas õhus tegeleda endale meelepärase sportliku tegevusega.
16. Toetame tervisesporti ja liikumisaktiivsuse integreerimist igapäevaellu, et rahva tervis säiliks ja paraneks. Investeeringud spordirajatistesse peavad teenima võimalikult suure harrastajatehulga huve ning sporditaristu rajamise riikliku toetamise eeltingimuseks on kaasaegsed, energiaefektiivsed ning looduskeskkonda mitte reostavad projektid.
17. Mõistame hukka igasuguse julmuse ja endast nõrgemate väärkohtlemise, kaasa arvatud ka koolivägivalla ja inimkaubandusega seotud väärkohtlemise. Peame seda tegema seadusest tulenevate võimaluste täie rangusega.
18. Kaitseme lapsi manipuleerivate ja seadust tundvate lasteahistajate eest. Täiskasvanu seksuaalvahekord alla 16-aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis aastat, peab olema keelatud.
19. Võtame vastu senisest toimivamad seadused perevägivallaga võitlemise tõhustamiseks. Kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist. Kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu. Eluterve keskkonna kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
20. Kaitseme loomi julmade inimeste eest. Nende inimeste karistusi, kes põhjustavad loomadele tahtlikult füüsilist valu, kannatusi või kohtlevad neid eriti julmal viisil, tuleb oluliselt karmistada. Loomi väärkohelnud isikult tuleks kogu eluks loomapidamisõigus ära võtta. Loomakaitsega tegelevatele kodanikeühendustele tuleb anda suuremad õigused loomade sisuliseks kaitseks.
21. Lõpetame loomade piinamise karusloomakasvandustes ja loomatsirkustes.
22. Loome üleriigilise lemmikloomade registri ja aitame täita kiipimiskohustust! Vaid see lõpetab loomahülgajate karistamatu tegutsemise.

Ehe loodusEdit

Looduskaitse on eelkõige inimese kaitse. Maa elurikkuse säilimine on inimkonna kestmise eeldus. Peame pühaks iga inimese õigust puhtale õhule ja veele. Elu mitmekesisuse säilimine pole rikka ühiskonna lõbu, vaid inimkonna ellujäämiseks vajalik eeldus. Keskkonda tuleb kaitsta selleks, et võimaldada inimesel, selle keskkonna osal, üldse elada. Võtmeküsimusteks on selgitustöö ja heatahtlik koostöö kohalike elanike, maaomanike ning looduskaitse korraldajate vahel.

1. Tagame riiklikul tasemel looduskaitselise kompetentsi säilimine ja areng Eestis. Teeme sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega seadusloomes ja ka konkreetsete teenuste delegeerimisel: näiteks kaitsealade haldamisel, kaitsekorralduslike tööde juhtimisel, keskkonnajärelvalves.
2. Tagame metsade säästva kasutuse nõuded nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab olema planeeritud arvestades erinevate metsatüüpidega ja vanade metsade säilimise vajadusega, mille pidev olemasolu on oluline elurikkuse säilimiseks. Metsaelustiku kaitseks parandatakse kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagatakse vääriselupaikade säilimine. Lageraie piir saab taas olema 3 ha.
3. Muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks heaolule ja julgeolekule. Soovime, et Eesti oleks nutikas keskkonnakaitses teenäitajaks. Eesti eesmärk peab olema roheline riik.
4. Keskkonnaseadusandlus peab olema suunatud keskkonna tegelikule kaitsele, mitte lähtuma vaid bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel. Kaitstud peab olema nii elurikkus kui ka elumuster.
5. Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt. abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega.
6. Mistahes suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed olema juba arvesse võetud ja planeeritud. Keskkonnamõjude hindamise protsess peab olema sõltumatu arendajast ja selle kulud finantseeritakse avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
7. Panustame riigi reostustõrje ja keskkonnakahjude peatamise ja ennetamise võimekusse, luues õlifondi, kuhu koguneks vahendid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt. Kümnest maailma suurimast surnud meretsoonist seitse asub Läänemeres ja see on ohtlik ning majanduslikult kahjulik kõigile . Puhas vesi ühendab inimesi, must lahutab. Seisame selle eest, et meid ühendaks puhas Läänemeri!
8. Kaitseme inimese kui ühe liigi elukeskkonda, väärtustades lisaks looduslikule ka sotsiaalset ja vaimset keskkonda. See puudutab muuhulgas ka inimeste tegevusest mõjutatud poollooduslikke piirkondi ning inimese loodud tehiskeskkondi, näiteks hiied, miljööväärtuslikud alad jms. Leiame raha looduslike pühapaikade kaardistamiseks.
9. Me ei luba avada fosforiidikaevandusi! On aeg arvestada elanikkonna huve ja vajadusi loodusvarade kasutuselevõtul. Otsustusprotsessi tuleb kaasata kõik osapooled, keda see puudutab. Loodusressursi kasutaja peab kompenseerima oma tegevusest tekkiva kahju loodusele ja elanikkonnale.
10. Tühjaks ammendatud maardlad tuleb rekultiveerida võimalikult looduslähedaseks, maksimaalse elurikkuse taastamist silmas pidades.


Eestimaa Roheliste ettepanekute rakendamine toob maapiirkondadesse tagasi nii töö kui väärika elu võimalused.

Eesti toiduseire näitab, et kohalikest aedviljadest on keskmiselt kolmandik, impordituist aga kaks kolmandikku pestitsiidide jääkidega. Jääke on leitud ka kahes kolmandikus loomsetes saadustes. Kuigi tegemist on jääkide madala sisaldusega, nõrgestavad need inimese immuunsüsteemi, soodustades allergiate, kasvajaliste muutuste jms teket. Samuti on pestitsiididel hukatuslik mõju mesilastele ja mulla kvaliteedile. Olukord paraneks ulatusliku üleminekuga mahetootmisele, mis on võimalikult isevarustav, välistest ressurssidest sõltumatu, ühendab tihedalt tootjad tarbijatega. See tähendab tööd, külaelu taastumist, mahetoodangu hinna alanemist ja Läänemere saaste vähenemist enam kui poole võrra. Uuringute kohaselt saavutatakse mahetootmises tänase intensiivtootmisega võrreldavad saagid. Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis. Meil on selleks veel väga head looduslikud eeldused!

1. Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat, mahesaaduste töötlemine saab rohelise tee! Ametnikud peavad mahetootmisele kaasa aitama, mitte juuksekarva ja protsenti pooleks ajama. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.
2. Tagame, et meie leib ja leivakõrvane oleksid tervislikud ning toodetud looduse suhtes vastutustundlikult. Selleks toetame kohalikku väike- ja mahetootmist, sh lihtsustame väikestele õlle- ja veinitootjatele kehtivaid regulatsioone. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.
3. Teeme korda teed ja tagame toimiva ühistranspordi ka kõige kaugemates maapiirkondades. Tagame teede sõidetavuse jalgratturitele ja jätkame tihedama liiklusega piirkondades kergliiklusteede ehitamist.
4. On aeg tagada looduskaitseliste piirangute kompenseerimine eramaadel, sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Taastuks usaldus ja ka omanike huvi loodusväärtustest ametkondi teavitada.
5. Toome seadusesse peretalu mõiste. Peretalu on jätkusuutlikku eluviisi edendav tootmis- ja sotsiaalmajanduslik üksus, mis erineb senistest omandivormidest nagu aktsiaselts, osaühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. On aeg toetada maaelu mitmekesisust, peretalude arengut ja nende elujõudu ka ääremaadel, hoides seeläbi põllumajandusmaa elurikkust ning tehes kodumaise mahetoidu laialt kättesaadavaks.
6. Toodame osa elektrist ja soojusest kohapeal - päikesest, tuulest, biogaasist ning teistest taastuvenergia allikatest. Avame meetmed võsa, pilliroo ja heina laialdasemaks kasutuselevõtuks kohalikus energeetikas. Toetame elektri- ja soojuse hajussüsteemide loojaid ja kasutuselevõtjaid. Loome maale uusi töökohti energeetikasektoris.
7. Kaaluda tuleb elektriliinide kaitsevööndite ulatuse vähendamist ja lubada liinialustel maadel energiavõsa jmt kasvatamist. Tänane regulatsioon näeb ette 220-230 kW liinide puhul liinist mõlemale poole 40 m laiuse kaitsevööndi rajamist, samas jääb puistute keskmine kõrgus Eestis sellele oluliselt alla. Kitsamate kaitsevööndite hooldamine annaks aga kokkuhoidu muudeks vajalikeks hooldustöödeks. Võimalusel ehitatakse elektriliinid maa alla.
8. Teeme maksusoodustuse väikemetsaomanikele. Nii füüsilisest isikust metsaomanikel kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel tõstetakse aastane maksuvabastus tasemele 5000 eurot, olenemata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali, kuid tingimusel, et metsa majandamine toimub elurikkust hoidva püsimetsamajandusena.
9. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
10. Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühendus ja kaugtöö võimalus igas Eestimaa külas. Jätkame riigi investeeringuid, et kiire internetiühendus jõuaks kõigi soovijateni. Üksteisega ühenduses olemine ja kiire kommunikatsioon lisab uusi võimalusi ja lisaväärtusi.
11. On aeg tagada, et riigiametnikud ei saaks kogukonna huve eirata. Viimane sõna peab jääma kohalikele!
12. Võtame suuna rohelisele maaelule, et elukeskkond oleks väärikas kõikjal Eestimaal. Tagame iga seaduseelnõu regionaalpoliitilise mõju analüüsi ning lõpetame riikliku ääremaastamise. On aeg mõista, et meil on vaid üks Eesti.

Turvaline riikEdit

Ohutum elukeskkond ja igaühe turvatunde suurenemine peab väljenduma hukkunute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonnaliikmete turvalisuse peab kindlustama avaliku, era- ja mittetulundussektori tõhus koostöö ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Turvalisus ei saa olla projektipõhine, selleks on tarvis leida jätkusuutlikud rahastamismudelid kõigile siseturvalisusesse panustajatele.

On aeg lõpetada politseistruktuuri pidev nõrgestamine erinevate reformide ja koondamiste läbi.

1. Kehtestame päästjatele politseinikega võrdväärsed sotsiaalsed garantiid.
2. Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde suurenemisse. Kodanikualgatuse korras riigi funktsioonidele kaasaaitajatele tuleb tagada vähemalt kaasaegne tehnika ja vahendid, riigipoolne tervisekindlustus ning neid kaasaaitajaid koondavate organisatsioonide jätkusuutlikus.
3. On aeg asuda rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi siseturvalisuse alal ka tegelikult täitma. Loome koheselt nn õlifondi, et osta varustus inimestele, kes suudavad likvideerida keskkonnakatastroofe merel ja rannikul. Ulatuslik merereostus on Eesti hädaolukordade analüüsi kohaselt oht nr 1.
4. Tõstame politseiniku, päästja ja piirivalvuri elukutse taas au sisse, luues haridusel, kogemustel ning isikuomadustel põhineva karjäärimudeli.
5. Esmaabiõpe peab olema elukestva õppe loomulik osa.
6. Võtame VEB-fondi asjadelt salastatuse pitseri maha. Rahvas peab teadma oma “kangelasi”! Nii võtame ka pahatahtlikelt välisjõududelt väljapressimise - ja manipuleerimisvõimaluse.

Kaitstud EestiEdit

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika peab oma olemuselt olema rahvuslikest huvidest lähtuv ja kodanike õigusi kaitsev demokraatlik väärtuspoliitika. Meie eesmärk on saavutada Riigikogus erakondadeülene kokkulepe riigikaitse ja julgeolekupoliitika põhilistes küsimustes. Erakondlikud erimeelsused neis küsimustes on oht riigi ja rahva julgeolekule.

1. Toetame missioonivõimekuse ja koostöö arendamist sellistes vormides, mis ühtlasi tugevdavad Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Sealhulgas on ühiste heidutusmehhanismide arendamine Soome ja Rootsiga. Eesti rahvusvaheline kaitsepoliitika on väärtuspõhine ja väldib rahvuslike huvidega vastuollu minevaid kokkuleppeid.
2. On aeg võtta tõsiselt keskkonnaprobleemidest lähtuvaid julgeolekuohte. Juba täna võivad veepuudusest, kliimamuutustest või keskkonnareostusest tingitud põgenikevood ja relvakonfliktid tuua kaasa Eesti julgeolekukeskkonna halvenemise. Eesti peab senisest aktiivsemalt osalema rahvusvahelises koostöös siduvate rahvusvaheliste kliimalepete sõlmimiseks ja olema valmis reageerima keskkonnakatastroofidest tulenevatele julgeolekuohtudele.
3. Rahvuslik julgeolek peab olema üks aukudeta tervik. Tänapäeva ohud on sageli nn. hübriidohud, mille tõrjumiseks on vaja laiapõhjalise riigikaitse põhimõtted ka tegelikult rakendada. Algatame riikliku kriisikeskuse loomise, mille rolliks on tervikliku ohupildi koostamine, kriiside ennetamine ja laiapõhjaline maandamine.
4. Toetame ja nõume ajateenistusele ning reservarmeele tugineva riigikaitsesüsteemi säilitamist, tugevdamist ja arendamist. Elukutseline osa kaitseväest peab olema üldise kaitsevõimekuse lahutamatu, kuid mitte esmatähtis osa. Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist, puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses, looduskatastroofide ning reostusohu puhul.
5. Panustame veelgi enam panustada küberjulgeoleku tagamisse, sest sõltuvus elektroonilistest lahendustest kasvab. Toetame Eesti juhtrolli küberkaitsealases tegevuses nii NATO-s kui EL-is, tagades valdkonna eelisfinantseerimise riigieelarvest.
6. Arendame edasi Eesti jaoks sobilikke ja unikaalseid kaitselahendusi, mis tagaksid meie väheste ressursside ja rahvusliku potentsiaali maksimaalse kasutamise. Selleks loome kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendustöö süsteemi ning arendame oma kaitsetehnoloogia kõrgtaset koostöös NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa Kaitseagentuuriga. Seame eesmärgiks Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimeliseks kujundamise järgmise 10 aasta jooksul.
7. Toetame Kaitseliidu võimekuse arendamist, sh. looduskatastroofide ja reostusohu puhul.
8. Taastada piirivalve kui iseseisev organisatsioon siseministeeriumi haldusalas.

VälispoliitikaEdit

Jätkusuutliku Eesti välispoliitika peab oma olemuselt olema rahvuslikest huvidest lähtuv, julgeolekut tagav ning Eesti kodanike heaolu suurendav väärtuspoliitika. Selle kaljukindel eesmärk on aktiivse, põhimõttekindla ja mõtestatud välissuhtluse abil Eesti riigi ja rahva rahumeelse püsimise tagamine.

1. Otsime senisest aktiivsemalt ühishuve ning koostöövõimalusi Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku ja keskkonnakaitse valdkonnas.
2. Osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös siduvate kliimalepete sõlmimiseks, mis aitavad ennetada keskkonnapõgenike teket, ebastabiilsust ja julgeolekuriske.
3. Toetame ÜRO pagulaspoliitika põhjalikku reformi.
4. Eesti välismajanduspoliitika peab praktilisel tasemel toetama Eesti ettevõtete pääsemist välisturgudele.
5. Vajame selget ja eesmärgistatud välispoliitikat. Väärtuspõhiselt, vabadust ja vabaduspüüdlusi austavalt välispoliitiliselt kursilt kõrvalekaldumist peame ohuks riigi ja rahva tulevikule. Eesti peab tunnustama kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui laguneva Iraagi ja Süüria kurdid selle soovi esitavad.
6. Toetame Ukraina, Gruusia ja Moldova lähenemist Euroopa Liiduga ja nende riikide energiasõltumatust.
7. Jagame vastutust maailma keskkonnaprobleemide lahendamisel. Eesti ja kogu Euroopa Liit vajab uut välispoliitika ja abiandmise plaani, mis on seotud keskkonnakaitsega. Eesti ja ELi ettevõtted peavad Euroopa toel ehitama taastuvelektrilahendusi (näiteks päikeseelektrijaamu Aafrikas), müüma elektrit ja rakendama kohalikke, andes neile võimaluse omandada oskusi ning osaluse omandamiseks ja ettevõtmise väljaostuks. Otsime lahendusi, kuidas arengumaade inimesed saaksid teenida looduskaitselt rohkem kui salaküttimiselt ja elupaikade hävitamiselt. See on igal juhul parem, kui tegeleda lõputu põgenikevooluga Euroopas

Erakond Isamaa ja Res Publica LiitEdit

Allikas: http://www.irl.ee/mida-me-teeme/irli-programm-2015

SISSEJUHATUSEdit

IRL on konservatiivne isamaaline erakond, kes lähtub avatud rahvusluse põhimõtetest. IRL seisab selle eest, et Eesti on ja jääb rahvusriigiks nagu on kirjas põhiseaduses. Me kanname erilist hoolt eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest.

IRL on alati seisnud Eesti rahvusliku julgeoleku eest. Rahvusliku julgeoleku tagamiseks tuleb lähematel aastatel suurendada meie inimeste majanduslikku julgeolekut. Kui riik tagab inimesele võimalused väärikaks toimetulekuks ja eneseteostuseks, hoolib ka inimene oma riigist. Me usume, et Eesti inimeste loova tööga sünnib Eesti, mis on jõukam ja vabam ning kus head ideed leiavad kasvamiseks viljaka pinnase.

Järgmisel neljal aastal on Eesti riigi juhtimisel põhiküsimuseks Eesti inimeste sissetulekute tõus ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine. Me usume, et tavalised Eesti inimesed vajavad tegelikku kaitset ja reaalseid lahendusi, et elu läheks paremaks, väljaränne väheneks ja meie peredes kasvaks rohkem lapsi.

Me tahame ehitada Eestit, kus maksud on meie tööinimestele ja ettevõtjatele jõukohased ja maksusüsteem toetab palkade ja majanduse kasvu. Sellepärast vähendame inimeste palgalt makstavaid makse. Kõigepealt alandame makse madala palga saajatel, sest neil on praegu kõige raskem. Sellest sammust võidavad üksikvanemad, perekonnad, töötavad tudengid, pensionärid, puuetega inimesed, FIE-d ja paljud maapiirkondade inimesed.

Me tahame ehitada Eestit, kus hea haridus tagab hea palgaga töö. Eelmistel valimistel lubas IRL tasuta kõrgharidust ja see lubadus on täidetud. Hea hariduse osa on aga ka oskus tulla toime päris töökohal. Selleks et noored leiaksid korraliku palgaga töö Eestis, rakendame tööle õpipoisisüsteemi, mis teeb tulevikus tööpraktika võimalikuks igale ametit õppivale noorele. Samamoodi otsime me teisi lahendusi, mis aitavad töö kaotanud ja tööd otsivad inimesed kiiremini tööle tagasi. Meie eesmärk on luua rohkem tasuvaid töökohti Eesti ettevõtetes, mitte välismaal.

Me soovime, et Eesti riik töötab tõhusalt, ettevõtteid on lihtne pidada ja arendada ning meie maksud ei suurene. Sellepärast vähendame bürokraatiat, viime läbi riigireformi ja loome haldusreformiga sellise omavalitsussüsteemi, kus omavalitsused on huvitatud ettevõtete arengust ja parematest töökohtadest.

Majandust edendades ja palka tõstes ei tohi ära unustada ka nõrgemaid. Me suuname õigetele rööbastele jõuga läbi surutud töövõimereformi ja loome üksikemade kaitseks riikliku elatisraha fondi, mis tagab 25 000 lapsele elatisraha ka siis, kui teine vanem seda ei maksa, sest meie rahvaarv hakkab kasvama alles siis, kui vanemaks olemist väärtustatakse ja emad saavad kindla tundega tulevikku vaadata.

Me soovime ehitada vaba ja kaitstud Eestit. Sellepärast tõstame Eesti kaitsevõimet ja kindlustame koostöös NATO liitlastega püsivalt meie julgeolekut. Me toetame NATO baase Eestis, kuni seda nõuab julgeolekuolukord meie naabruses ja peame vajalikuks kaitsetahte ja kaitsevõime suurendamist Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike organisatsioonide kaudu.

Need on asjad, mis tuleb kõigepealt ära teha selleks, et meie Eesti oleks vaba, et meie pered saaksid jõukamaks, et Eestis kasvaks rohkem lapsi ja et Eesti oleks meile kõigile parim paik elamiseks.

Peale nimetatud sammude tuleb erinevates eluvaldkondades järgmise nelja aastaga ära teha veel palju muud. Selleks oleme koos ekspertidega kokku pannud meie uue valimisprogrammi ja esitame ta avalikuks aruteluks, et minna 2015. aasta Riigikogu valimistele vastu Eesti jaoks parima teekaardiga.

MAJANDUS, MAKSUD JA SISSETULEKUDEdit

I MAKSUDEdit

Maksunduse põhimõtted

IRL hoiab maksunduses seni kasulikke põhimõtteid, kuid proovib töötajaid ja tööandjaid kaasates leida ka lahendusi Eesti maksusüsteemi kitsaskohtadele. Eelkõige otsime võimalusi kõrgete tööjõumaksude langetamiseks, sest need pärsivad uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsust.

IRL lähtub maksunduses järgmistest põhimõtetest.

• Võtame sihiks, et kavandatavate muudatuste tulemusena Eesti maksukoormus tervikuna ei kasvaks (võrreldes 2010.–2014. aastate keskmisega). Kui avalikud kohustused ületavad maksulaekumiste taset, vähendatakse kohustusi.

• Eesti peab olema maksude maksmiseks soodsam paik kui meie peamised kaubanduspartnerid ja Euroopa Liidu (EL) maad. Peame püsima maksukonkurentsis naabritega, eeskätt Soome, Rootsi ja Lätiga, kes on erinevate maksumuudatustega oma konkurentsivõimet parandanud. Leiame, et Eesti majanduse konkurentsivõimet tuleb hinnata perspektiivikate majandussektorite lõikes ning oleme valmis kaaluma maksuerandite tegemist meie majanduse jaoks olulistes sektorites, seda eriti juhul, kui teiste riikide maksupoliitika seab ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime või maksutulu laekumise Eestis.

• Pensioni- ja ravikindlustussüsteemi ülalpidamisel osalevad ühiskonnaliikmed kuni kokkulepitud ülempiirini solidaarselt, sõltumata sissetulekute liigist. Otseseid makse ei koguta inimestelt ja peredelt, kelle varaline seis ja sissetulekud on toimetulekuks ebapiisavad.

• Vähendame makse sissetulekutelt ja suurendame makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt. Keskkonnatasude osas on vaja tagada põhjendatud ja stabiilne maksukeskkond. Keskkonnatasud peavad olema seotud keskkonnakahjude kõrvaldamisega ning prognoositavad.

• Oleme vastu automaksu kehtestamisele. Säilitame koduomanike maamaksuvabastuse ning laiendame koduomanike maamaksuvabastust samadel tingimustel ühisomandis ja liitsihtotstarbega maa omanikele.

Majandust elavdavad maksumuudatused

Maksuvabastus madalapalgalistele

Muudame tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu. Madalapalgaliste maksuvabastus jätab madalapalgalistele töötajatele senisest rohkem teenitud tulu kätte.

Madalapalgaliste maksuvabastuse rakendamisega ei kaotata ega piirata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist.

Selle asemel et tõsta kõigi inimeste maksuvaba miinimumi mõne euro võrra, tuleb vähendada eelkõige madalamat palka saavate inimeste maksukoormust ja vähendada madalat palka saavates peredes kasvavate laste vaesust. Eeskujuks võib siin olla näiteks USA-s rakendatav Earned Income Tax Credit süsteem, mis on suunatud madalapalgalistele, suurendades nende sissetulekuid ja motiveerides inimesi toetuste asemel tööga teenitud tulust elama.

Tegemist on maksundusliku meetmega madalapalgaliste inimeste maksukoormuse vähendamiseks. Sellist sammu on Eestile soovitanud nii Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond kui ka OECD ja sellel on kaks peamist eesmärki:

• see suurendab vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende perekondade toimetulekut. IRL peab õigeks, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele teisalt peab sotsiaaltoetusi jagama. Meie ettepanek soosib inimeste ise hakkama saamist. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest;

• see tõstab inimeste motivatsiooni töötada ning aitab vähendada töötust. IRL-i ettepanek aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus peagi ületab pensionile jääjate arv uute tööturule sisenejate oma.

IRL on endiselt vastu astmelisele tulumaksule, sest sellega tahetakse rohkem teenivaid inimesi maksustada progresseeruvalt kõrgema maksumääraga. See pärsib inimeste motivatsiooni rohkem teenida, sest mida rohkem inimene teenib, seda suurema osa oma tulust peab ta ära andma. Maksuvabastus madalapalgalistele töötajatele vähendab madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, ent ei suurenda kellegi teise maksukoormust. See aitab neid, kes kõige enam abi vajavad.


Tööjõumaksude langetamine

• Senised katsed leida lahendus tööjõumaksude langetamiseks pole andnud tulemusi. IRL leiab, et tööjõumaksude vähendamise osas toimiva lahenduse leidmiseks on vajalik tööandjate ja töövõtjate vaheline kokkulepe. Käivitame protsessi selle leidmiseks ja viime koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioonidega läbi maksusüsteemi auditi, et selgitada välja ja kaaluda läbi võimalused tööjõumaksude alandamiseks üldist maksukoormust suurendamata.

• Seame kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae. Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias.

Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet parandavad muudatused Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks peame tarvilikuks järgmisi maksumuudatusi.

• Kaotame tulumaksu kinnipidamise litsentsitasudelt, sest see muudab kallimaks investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse.

• Kaotame dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral, kuna see muudab ebasoodsamaks investeerimistegevuse ja Eestisse peakorterite loomise. Otsime lahendusi, mis motiveeriksid Eestis teenitud kasumit dividendidena välja maksma Eestis, mitte mujal.

• Vaatame üle maksusüsteemi elemendid, mis vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet teenuste eksportimisel, sh välislähetuse päevaraha suurus ja maksmise reeglid (kaalume riigiti diferentseerimise võimalust).


Eesti ettevõtlust soosivad maksumuudatused

Väikeettevõtluse arendamiseks ning regionaalarengu toetamiseks peame tarvilikuks järgmisi maksumuudatusi.

• Seoses tööjõu liikuvusega anname tööandjatele võimaluse maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise).

• Selleks et hoida rohkem töökohti Eestis, suurendada siseriiklikku tööhõivet ja tööturu mobiilsust, kaalume kaugelt tööl käivate inimeste (kes ei ööbi tööpäeviti kodus) majutamise maksuvaba hüvitamise võimaldamist selleks, et Eesti tööandjad ei oleks halvemas seisus Soome tööandjatest, kes saavad neid kulutusi maksuvabalt teha.

• Kaalume Eesti-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimaluse taastamist, sest ka Eesti-siseste üle kuue tunni kestvate lähetuste puhul tekivad töötajatel täiendavad kulud.

• Lisame käibemaksuseadusesse sätted, mis lihtsustavad väikeettevõtja maksuarvestust ja aitavad vältida maksundusega seotud likviidsusprobleeme.

• Rakendame justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku analüüsi töögruppi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamisel praegu esinevate probleemide lahendamiseks.


Maksumuudatused põlevkivitööstuse arendamiseks ja põlevkivist saadava riigi tulu suurendamiseks

Suurendame riigitulu, mida Eesti riik saab põlevkivi kasutamisest. Selleks tuleb põlevkivitöötlejatele tagada prognoositav ja investeeringute tegemist soodustav maksukeskkond.

• Tuleb läbi kaaluda ja ette valmistada põlevkivisektori ettevõtteid puudutavate maksumuudatuste pakett, mis hõlmab ressursi- ja keskkonnatasusid ning nn naftamaksu sisseviimist, mis seob riigitulu ja sektori ettevõtete maksukoormuse põlevkivist valmistatavate vedelkütuste hinnaga maailmaturul. Keskkonnatasud tuleb siduda keskkonnakahjude kõrvaldamise kuludega ning rakendada viisil, et oleks motiveeritud keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiasse investeerimine.

• Maksumuudatuste ettevalmistamise ja rakendamise ajaks tuleb keskkonnatasud külmutada.

Maksusüsteemi korrastavad muudatused

1) Piirame laenu nime all dividendide maksmist ehk laenude andmist Eestis asuvatelt tütarettevõtetelt välismaistele emafirmadele maksude vältimise eesmärgil. Sel moel sisuliselt toimuv ärist kasumi väljavõtmine peab olema maksustatud sarnaselt dividendi maksmisega.
2) Vaatame üle maksu tasumisega viivitamisel tasumisele kuuluva maksuintressi arvutamise ja tasumise reeglid (sh maksuintressi ettevõtlusega mitteseotud kuluna käsitlemise põhjendatuse), et vältida põhjendamatult kõrgeid intresse näiteks olukorras, kus seadusekuuleka maksumaksja maksuvõla tasumine on ajatatud.
3) Maksude sissenõudmisel peab riik toimima efektiivselt ja pöörama tähelepanu sellele, et makse ausalt tasuvad maksumaksjad ei kannataks maksupetturite ebaausa konkurentsi tõttu. Maksupettuste tõkestamiseks ja ennetamiseks kaalume järgmisi abinõusid:
• riigisiseste tehingute pöördmaksustamise laiendamine;
• vedelkütuste müügil kehtivate tagatise nõuetega sarnaste tagatisnõuete kehtestamine ka teistes probleemsetes sektorites;
• täiendavad abinõud vedelkütuse maksupettuste vähendamiseks.
II MAJANDUSEdit

Vaba ettevõtlus – rahvusliku majanduse alus

Eesti jõukuse kasvatamiseks tuleb keskenduda sellele, mis on tänapäeva majanduses tähtis. IRL-i majanduspoliitiline käsitus rajaneb vabal ettevõtlusel.

Võtmeküsimus on see, kuidas hoida ühiskonnas avatud vaimu ning positiivset suhtumist ettevõtjatesse, ka noorema põlvkonna hulgas. Me suhtume ettevõtjatesse kui riigi heaolu tagajatesse ning vahel riigi poolt osaks saanud üleolev suhtumine ei ole õigustatud. Me hindame kõrgelt neid ettevõtjaid, kes investeerivad oma vahendeid töökohtade loomisega seotud ettevõtlusse Eestis. Teiseks soovime kaasa aidata Eesti ettevõtjate investeeringutele väljaspool Eestit, vaadeldes viimast eelkõige kui kapitali investeeringutega kaasnevat teadmiste eksporti. Kolmandaks peame me tarvilikuks hoida sidet eestlastega, kes on asunud elama välismaale, kuid soovivad aidata nõu ja jõuga kaasa Eesti arengule.

Tööjõu vaba liikumisega kaasneval riikidevahelisel konkurentsil on tuntav mõju majanduse kasvuväljavaadetele tulevikus. Osalt on eestlaste välismaale siirdumine paratamatu ja vabas ühiskonnas loomulik. Selle suure ulatuse tõttu viimasel kümnendil on üks meie suurimaid väljakutseid parandada oma positsioone riikidevahelises konkurentsis, et Eesti oleks koht, kuhu soovitakse tulla, mitte koht, kust lahkutakse.

Üleilmse finants- ja majanduskriisi järgselt otsivad paljud riigid võimalusi, kuidas oma majandus paremini käima tõmmata. IRL peab Eesti majandusele uue hoo andmiseks tarvilikuks järgmisi suundi.

• Vähendame ettevõtjaid koormavaid regulatsioone ja riigi ootamatutest otsustest tingitud ebasoodsaid mõjusid majandusele. Riik peab olema majanduskeskkonnas kindluse andja, mitte ebakindluse allikas. See eeldab, et riik ise on oma eelarvepoliitikas vastutustundlik ja konservatiivne.

• Rakendame majandust elavdavaid maksumuudatusi, mis motiveerivad inimesi rohkem tööle asuma ning lihtsustavad ettevõtlusega tegelemist (vt peatükk MAKSUD).

• Me suuname ettevõtlusprogrammid eelkõige kõrge kasvupotentsiaaliga sektoritesse, millega tegelemiseks on Eestis head eeldused oskustega inimeste, huvitatud ettevõtete või loodusvarade näol.


IRL näeb rahvusliku majandusliku edenemise vundamendina vaba ettevõtlust, kus riigi peamine roll on tagada kõigile osapooltele soodne õiguslik ja maksukeskkond ning õiguskindlus tehtud investeeringute suhtes. Ühtlasi on riigi ülesandeks kasvatada Eesti üldist rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh lähtudes meie kohast erinevates asjakohastes edetabelites – võideldes osundatud nõrkustega ja tugevdades meie eduvaldkondi.

Riigi võimalused majanduskasvu edendamiseks ei ammendu seejuures passiivse, regulatiivse rolliga. IRL on seisukohal, et riigil tuleb aktiivsemalt otsida võimalusi majanduse edendamiseks – eelkõige kõrvaldades (Eesti turu väiksusest tingitud) turutõrkeid ja panustades eelistatult nendesse valdkondadesse, kus on võimalik kiirendada turupõhiseid arenguid ja seeläbi kasvatada meie konkurentsivõimet.

Täiendava arengutõuke andmiseks toetab IRL järgmisi proaktiivseid majanduspoliitilisi samme.

• Käivitada koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega valdkondlikke riiklikke programme, sh ja eriti teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni programme, suunates sinna ka täiendavaid eelarvelisi vahendeid.

• Soodustada rahvusliku kapitali kontsentratsiooni eelkõige rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise eesmärgil.

• Muuta välisteenistuse üheks peamiseks ülesandeks Eesti ettevõtete ekspordi toetamine ja uute turgude avamine, eelkõige suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete huvides.

• Otsida aktiivselt välisinvestoreid Eesti majandusarengu jaoks olulistes valdkondades, olles sealjuures valmis erikokkulepeteks ja kontsessioonideks, eelkõige juhtudel, kui sel on oluline nn spill-over efekt täiendava tööhõive loomise kaudu.

• Kujundada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist läbi kutse- ja kõrghariduse struktureerimise kasvusuutlike valdkondade tarbeks.

• Leppida kokku rahvusliku majanduse jaoks olulistes ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes majandusvaldkondades (nutikas spetsialiseerumine).

• Eelistada Eesti loodusvaradel tuginevat ettevõtlust, toetades erinevate, sh seadusandlike meetmetega nende suuremat väärindamist.

• Soodustada riigi äriühingute aktiivseid ettevõtmisi väljaspool Eestit, juhul kui need põhinevad erilisel oskusteabel ja/või rahvuslikul intellektuaalomandil.

• Riik toetab aktiivselt avalikus sektoris kasutusele võetud nüüdisaegseid teenuseid, eelkõige e-riigi, e-tervise jt lähedastes valdkondades, luues selleks koostöös erasektoriga sobivad struktuurid.


Eesti ettevõtluskeskkond

Eesti peab olema avatud ideedele ja inimestele. Meie eesmärk on olla avatud rahvusriik ka äri ajamise osas – mida rohkem kultuurikontakte Eestil ja eestlastel tekib, seda edukamad saame olla rahvusvahelises konkurentsis.

1) Seame eesmärgiks parandada Eesti positsioone majanduskeskkonda peegeldavates riikide edetabelites, sest oleme neis pingeridades jäänud seisu, kus olime juba 1990-ndate lõpus. Peale Eesti parema tutvustamise maailmas annab see selge, süsteemse ja mõõdetava tegevusplaani Eesti majandusliku atraktiivsuse tõstmiseks. Täpsemalt:
• Eesti on majandusvabaduse indeksi (Heritage Foundation) edetabelis 11. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on saavutada koht esikümne keskel. Siin tuleks eelistada riigi regulatsioonide vähendamist, nende ettevõtjatele mugavamaks tegemist, kohtu- ja muude õigusmenetluste lihtsustamist. Eesti riigi väiksust arvestades on vajalik loov, innovaatiline ja väikeriigile kohane lähenemine.
• Eesti on Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis 22. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on jõuda esikümne piirile. Selleks tuleks ettevõtjaid ja investoreid puudutavate lubade ja avaliku võimu otsustusprotsesse radikaalselt lihtsustada ja tähtaegu lühendada, kohtumenetlust tõhustada ning investorite jaoks olulistele infrastruktuurile ja põhiteenustele ligipääsu kiirendada.
• Eesti on Maailma Majandusfoorumi (WEF) riikide konkurentsivõime edetabelis 32. kohal. Jõukohane, aga samas ambitsioonikas on saavutada koht teise kümne esimeses pooles. Selleks on esmatähtis parem ligipääs kiirele internetiühendusele, finantsturgude arendamine kapitali kättesaadavuse parandamiseks, Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös keerulisemate toodete ja teenuste arendamine ning nende patentidega kaitsmine, samuti CO2 emissioonide vähendamine ja taastuvenergia tootmise laiendamine.
• Eesti on Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi paremusjärjestuses 28. kohal. Sihiks tuleb võtta teistele põhjamaadele järele jõuda, lähem eesmärk peaks aga olema pingerea teise kümnesse jõuda. Selleks on vaja efektiivsemalt takistada avalike vahendite kasutamist erahuvides, tagada poliitika ja ärihuvide selge eristatus, pakkuda korruptsioonist teavitajatele kaitset ja jätkata sihikindlat teavitustööd.
2) Arendame Eesti ärikeskkonda, lähtudes põhimõttest, et Eesti peab olema atraktiivne paik väikeettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks. Väikeettevõtted, sh start-up ettevõtted, on nii majanduskasvu kui ka uute töökohtade loomise vedurid. Väikeettevõtted on paindlikud ning laiapõhjaline väikeettevõtlus on majanduskriisidest vähem mõjutatav ja kiiremini kohanev kui majandus, milles domineerivad üksikud suurettevõtted.
3) Vähem bürokraatiat, rohkem usaldust! Kuna riigiaparaadil on kõikjal kalduvus muutuda liialt bürokraatlikuks, on aeg-ajalt tarvilik teha revisjon, et ettevõtlust tarbetult koormav bürokraatia kaotada. Kogume uue valitsuse esimese kuue kuu jooksul kokku kogu avaliku sektori bürokraatia vähendamise ettepanekud ja viime need järgmise 12 kuu jooksul ellu, jälgides nende täitmist valitsuse tasandil.
4) Äriga seotud avalik teave ja teenused peavad olema lihtsalt kättesaadavad nii kodumaistele kui ka rahvusvahelistele ettevõtjatele. Kogu Eestis äritegevuseks vajalik põhiteave peab olema kättesaadav ka inglise keeles. Algatame äriseadustiku uue tervikteksti koostamise. 1995. aasta sügisel jõustunud äriseadustikust on paljude hilisemate muudatustega tänaseks saanud keeruline ja raskesti jälgitavate ristviidetega tekst, mis vajab ettevõtluse hõlbustamiseks uut, selgemat ja lihtsamat redaktsiooni. Selle ettevalmistamisel tuleb üle vaadata seniste ettevõtlusvormide praktika, lisades sinna vajadusel paindlikkust.
5) Eesti peab jätkuvalt olema muutustele ning uutele võimalustele avatud riik, mis võtab maailmas esimeste hulgas kasutusele uusi infotehnoloogilisi, tehnilisi ja õiguslikke võimalusi. Et see nii oleks, peab meie haridussüsteem sõltumata õpitavast erialast pakkuma igale kõrg- või kutsehariduse omandajale infoajastul edukaks toimetulekuks tarvilikke IT-teadmisi ja -oskusi. Samuti peame soodustama insener-tehniliste erialade õppimist. Eesti peab senisest kiiremini võtma üle Euroopa Liidu õigusega loodavaid uusi, ettevõtetele EL-i siseturul täiendavaid võimalusi loovaid regulatsioone.
6) Investeerime äritegevust soodustavasse IT-, transpordi- ning energeetikataristusse ning transpordiühendustesse. Läbimõeldud energiapoliitikaga aitame kaasa sellele, et Eesti energeetikasektor oleks regioonis konkurentsivõimeline. Toetame kiirete internetiühenduste ja neljarealiste maanteede väljaehitamist. Seisame selle eest, et Euroopa ühtse lennundusturu reeglite raames oleks võimalik rakendada riigi meetmeid Eestile tarvilike lennuühenduste tagamiseks, sest lennuühenduste vähesus on jätkuvalt üks suurimaid rahvusvahelist konkurentsivõimet pärssivaid tegureid.
7) Tallinnast peab saama Eesti majanduse vedur. Tallinnasse ja selle ümbrusesse on koondunud suur osa Eesti majandustegevusest. Seepärast on tähtis, et Tallinna juhitaks korruptsioonivabalt ja professionaalselt. Tänane korrumpeerunud linnavõim on kahjulik kogu Eestile, sest see takistab ettevõtluse arengut ja inimeste elatustaseme tõusu. Selline linn pole tänapäevane ega atraktiivne ei meie enda noorte ega ka mujalt pärit tippspetsialistide jaoks, keda vajavad meie ettevõtted. Seisame nii riigi kui linna tasandil selle eest, et Tallinnast saaks arengupiduri asemel selle vedur.


Tööturg ja haridus

Eestis on kvaliteetne alus- ja põhiharidus ning lapsed paistavad rahvusvahelistes testides silma oma põhjalike teadmistega, kuid me ei ole samavõrd edukad ettevõtlusega tegelemiseks heade hariduslike eelduste loomises ja hariduse seostamises tööjõuturu vajadustega. IRL peab seetõttu tarvilikuks järgmisi samme.

1) Peame püüdlema selle poole, et igal tööeas inimesel oleks erialane haridus. Kolmandikul Eesti tööjõulisest elanikkonnast ehk 32 protsendil 20–64-aastastest inimestest puudus 2012. aastal erialane haridus. Eesti tööjõulise elanikkonna erialase hariduse parandamiseks jätkame kutseharidussüsteemi kaasajastamisega, riigigümnaasiumide loomise ning tasuta kõrghariduse andmisega.
2) Ettevõtlusõppe pakkumine gümnaasiumis ja põhikoolis peab laienema ning see peab olema kõrge kvaliteediga kättesaadav igale õpilasele. Majandus- ja ettevõtlusõpe annab noortele põhiteadmised majanduslikest ning ühiskondlikest protsessidest, aitab mõista ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks.
3) Noored peavad olema paremini ettevalmistatud finantsotsuste tegemiseks. Finantskirjaoskuse arendamiseks tuleb koolides matemaatika õpetamisel senisest rohkem kasutada ülesandeid, mille sisuks on igapäevaelus ja ettevõtluses tarvilik finantsmatemaatika.
4) Selleks et haridussüsteem pakuks haridust, mis haakub paremini tööturu vajadustega:
• toetame ettevõtete ja kõrgkoolide ning kutseõppeasutuste vahelisi koostööleppeid, mille eesmärk on tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu suurendamine ning selgete praktika- ja karjäärivõimaluste ja stipendiumide kaudu tudengite motiveerimine nende erialade eelistamiseks;
• suurendame kutseõppe osakaalu;
• toetame kõrghariduse riigipoolses rahastamises rohkem selliseid erialasid, mille järele on globaalselt suurem nõudlus.
5) Rohkem praktikavõimalusi nii kutseõppes kui ka ülikoolihariduses. Paljudel ülikoolide erialadel puudub kohustuslik praktika, mis võimaldaks noortel rakendada oma teadmisi ja seeläbi omandada paremini õppematerjali. Samuti pole piisav praktikate pikkus, sest ühe-kahe nädalaga ei ole võimalik mõista eriala või ameti sisu ega rakendada omandatud teadmisi täies mahus. Seetõttu peame tarvilikuks, et ülikoolide õppekavades suureneks praktika osakaal. Selleks tuleb kaaluda kohustusliku õppeprogrammi lühendamist kuni 20% ja seeläbi vabaneva raha kasutamist praktika rahastamiseks.
6) Kooli lõpetanutel on nende väheseid kogemusi ja oskusi arvestades sageli liiga kõrged palganõudmised ja ootused, mis takistavad töökoha leidmist. Et toetada tööharjumuse tekkimist, tuleb üle vaadata alaealiste töötamist reguleerivad õigusaktid ja laiendada alaealiste töötamise võimalusi.


Paremad kasvutingimused ettevõtetele

1) Eesti ettevõtetele kasvuvõimaluste andmiseks tuleb astuda samme selleks, et lisaks pankade pakutavale laenukapitalile saaksid Eesti ettevõtted parema ligipääsu ka muudele rahastamisviisidele (era- ja riskikapital, suurematel ettevõtetel võimalus kaasata kapitali avalikkuselt börsi kaudu aktsiaid või võlakirju emiteerides). Selleks tuleb:
• suurendada erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti väärtpaberiturul (sh suuremate riigi äriühingute aktsiate ja/või võlakirjade turule toomise kaudu);
• soodustada seda, et Eesti pensionifondid investeeriksid tänasest suuremas mahus Eesti majandusse. Loomulikult tuleb pensionivarade investeerimisel tagada hajutatus, ent paralleelselt investeerimistoodete valiku suurenemisega Eesti turul võiks kasvada ka Eesti inimeste säästude investeerimine Eesti majandusse.
2) Parandame kapitali kättesaadavust kasvuettevõtetele. Eelistame ettevõtluse toetamisel panustada erinevatele finantsinstrumentidele (nt tagatised ja tagatud laenud), kuna toetused moonutavad konkurentsisituatsiooni. Suurendame Eesti kasvuettevõtete finantseerimise võimalusi KredEx-i kaudu, laiendades KredEx-i kapitalipakkumise programmi.
3) Eesti arengu jaoks oluliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks rakendame sihitud väärtuspakkumiste poliitikat. See tähendab kontaktide sisseseadmist, info vahetamist ning läbirääkimiste pidamist suurkorporatsioonide ja kiiresti kasvavate ettevõtetega, nende arendus või muude üksuste Eestisse paigutamiseks. Valitsusele tuleb luua võimalus otsustuskorras selleks vajalikke pakkumiste tegemiseks (nt võimalus ajutiselt vähendada uutel töökohtadelt sotsiaalmaksu tasumise kohustust).
4) Seame välisdiplomaatia rohkem majandusarengu teenistusse. Välismajanduse arendamine ja äridiplomaatia peavad olema saatkondade töös tähtsal kohal. Samuti on tarvilik riigi tasandil koordineeritud koostöö välismaal elavate eestlastega, kes soovivad Eesti arengule kaasa aidata ning kelle teadmistest ja kontaktidest võib olla abi ettevõtetele, kes soovivad laiendada oma tegevust välisturgudele. Aktiivseid inimesi, kes aitavad kaasa majandussuhete arendamisele, võiks nimetada Eesti ärikonsuliteks.
5) Soodustamaks ettevõtete ja teadlaste koostööd ning teadusasutuste suuremat panustamist turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse, rahastame ülikoolide teadustööd osaliselt ettevõtjate kaudu ehk eraldame innovatsiooni toetamiseks mõeldud raha ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid. Võtmevaldkondades teadmistepõhiseks edasiliikumiseks on kriitilise tähtsusega inseneride, tehnoloogide, teadlaste ja innovatsiooni panustavate ettevõtjate olemasolu ning nende eesmärgistatud koostöö. Toetame loodusteaduste, tehnika- ja tehnoloogiahariduse ühiste eesmärkide seadmiseks era-, avaliku- ja kolmanda sektori kokkuleppena tehnoloogiapakti sõlmimist.

Tehnoloogiapakt koondab eesmärgid ja tegevused kolmel tasandil:

• kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima;
• pakutava hariduse tööjõuturu vajadustega parem sidumine kõigil haridustasemetel;
• tööturul olijate ümber- ja täiendõppevõimaluste loomine, et alustada või jätkata tööd tehnoloogiasektoris.
6) Arendame edasi ettevõtjatele tarvilikke nõustamisteenuseid, nagu ekspordinõustamistugi välisturgudele sisenemisel. Tagame, et igas maakonnas oleks ettevõtluse vastu huvi tundvatel inimestel võimalus saada kvaliteetset ettevõtlusnõustamist.


Suure kasvupotentsiaaliga valdkonnad

Peame tarvilikuks, et riik ei takistaks (näiteks ootamatute maksutõusude kaudu), vaid ergutaks nende majandussektorite arengut, milles tegutsemiseks on Eestis head eeldused ning kus on välja kujunenud tugevad ettevõtted. Aja jooksul need sektorid muutuvad, ent praegu näeme Eesti majanduse lähemate aastate võtmevaldkondadena järgnevalt nimetatud sektoreid.


Efektiivne ressursikasutus (maavarad, mets, rohumaad)

Eesti maavarad, mets ja põllumaad on oluline vara, mille targa kasutamisega saab luua majanduslikku lisaväärtust. Peame Eesti loodusressursside efektiivsemaks kasutamiseks tarvilikuks järgmisi samme.

1) Riigi ressursside haldamine peab läbimõeldult panustama Eesti majanduse väärtusloomesse. Selleks tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside (sh maavarad, mets) majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Riik peab majanduslikult olulist vara mõistlike ajavahemike järel hindama, selle kasutusotstarbe järgi tsoneerima ning tegema selleks vajalikke uuringuid. Praegu on nii mets kui ka maavarad keskkonnaministeeriumi valitsemisel, kelle põhiülesandeks peab olema ja jääma keskkonnahoid ja -kaitse.
2) Ressursside kasutuslubade andmine peab toimuma läbi enampakkumiste. Ressursimaks peab katma ressursside uurimiseks, hindamiseks ja kasutusse andmiseks tehtud kulutusi. Ressursside kaevandamise ja kasutamise eest rakendatavad keskkonnatasud peavad kajastama keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Tänane ressursi- ja keskkonnatasude süsteem on pigem eelarvepoliitiline ega taga muutlikkuse tõttu pikaajaliste investeeringute tegemiseks tarvilikku selgust ja kindlust.
3) Riigi ressursside kasutamisest peab Eesti ühiskond saama maksimaalset võimalikku tulu, tagades samas ressursse kasutavatele ettevõtetele mõistliku tootluse ning stabiilse ärikeskkonna. Üks peamisi probleeme riigitulu rakendamisel on toodete hindade volatiilsus maailmaturul (nt põlevkiviõli puhul naftahinna kõikumine suures ulatuses). Seetõttu tuleb analüüsida võimalust siduda riigitulu vastava lõpptoote turuhinnaga.
4) Loome tingimused selleks, et Eesti põlevkivi töötlevad ettevõtted jätkaksid investeerimist suurema lisaväärtusega ning väiksema keskkonnamõju ja CO2 heitmetega tootmisse (põlevkiviõli tootmise laiendamine ning selle järeltöötlus, põlevkiviõli ja elektri koostootmine). Selleks tuleb tagada kindlus tarvilike kaevemahtude osas ja luua stabiilne ning prognoositav maksukeskkond, sh keskkonnatasud. Käsitleme Põhja- ja Baltimaade ühist elektriturgu Eesti jaoks tarviliku ekspordivõimalusena. Eesti peab säilitama võimekuse toota turul konkurentsivõimelist elektrit ning jätkama oma elektritootmise moderniseerimist.
5) Toetame Eesti metsanduse ja puidutööstuse väärtusloome kasvatamist. Peame hoolt kandma Eesti metsade potentsiaali kasutamise eest, et puit ei mädaneks metsa ära, vaid jõuaks erinevate toodetena turule. Puidu töötlemine peab olema Eestis kasvav tööstusharu ja üks olulisi rahastatava tehnoloogilise innovatsiooni valdkondi. Tuleb jätkata teadusuuringud ja -koostööd puidukeemia alal ning puitmajade ehituse arendamist (spetsialistide koolitamine, teadustegevus, riiklik tugi eksporditurundusele), samuti puidu kasutamist energeetikas.
6) Suuname põllumajanduse arendamiseks kavandatud toetused suurima ekspordipotentsiaaliga sektoritesse. Eesti viljakad rohumaad annavad võimaluse edasi arendada eelkõige piima ja piimatoodete, aga ka muude toiduainete tootmist ning kasvatada nende eksporti.


Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) targalt kasutades on võimalik suurendada heaolu nii täiendava majanduskasvu, ressursside efektiivsema ja säästliku kasutamise, kui ka erinevate teenuste kasutusmugavuse ja kättesaadavuse parandamise kaudu.

1) IKT sektori kasvatamiseks ning teistes majandussektorites IKT lahenduste laiemaks kasutusvõtuks tuleb hariduse ja ümberõppe kaudu suurendada IKT pädevusega töötajate (nii IKT spetsialistid, IKT kompetentsiga muude erialade spetsialistid, e-äri spetsialistid) hulka.
2) Toome e-residentide ja e-teenusete abil Eestisse uusi ettevõtteid ja töökohti. Riik peab kiiresti alustama Eesti e-teenustel ja ID-kaardil tugineva majandusruumi aktiivset pakkumist teiste riikide ettevõtjatele. Nii saame müüa Eestit kui tänapäevast ja mugavat ettevõtluskeskkonda ning siduda Eestiga inimesi, kes võivad tulevikus tuua Eestisse uusi ettevõtteid ja paremaid töökohti.
3) Lisaks meie enda IKT sektori arendamisele peame ära kasutama juba võidetud eelised IKT teenuste arendamisel, et tuua Eestisse valdkonna otseinvesteeringuid mujalt maailmast. Meie eesmärk on kutsuda Eestisse rohkem IKT valdkonna ettevõtete peakontoreid ning võtmemeeskondi, et luua Eesti majandusele lisandväärtust. Tarvidusel suurendame sisserände piirarvu, et Eestisse saaks elama asuda rohkem IKT valdkonna spetsialiste ning nende peresid
4) Eesti peab ajakohastama IKT sektori ja e-äri ning e-teenustega seotud seadusi järgmistes valdkondades:
• autoriõigus tuleb nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil moodsa tehnoloogia ning äriprotsessidega vastavusse viia;
• peame riigina kujundama selge õigusliku seisukoha krüptoraha kohta, et Eesti ettevõtetel ja eraisikutel oleks sellega kokkupuutumisel tagatud õiguskindlus ja selgus, sealhulgas maksustamise aspektist. Loome võimaluse kasutada krüptoraha Eestis maksevahendina.
5) Loome tingimused, et Eesti kujuneks Euroopa Liidu praktilise innovatsiooni keskuseks:
• toome esimesena Euroopas oma teedele isesõitvad autod, valmistades selleks ette sobiva juriidilise keskkonna;
• arendame edasi teenuseid, mis on suunatud e-residentidele, suurendades potentsiaalsete Eesti internetiteenuste tarbijate hulka mitu korda.
6) Analüüsime võimalusi, et saaks tõsta Eesti veebipoodide usaldusväärsust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidus piiriüleses kauplemises.


Terviseteenuste eksport

Toetame tervise- ja heaoluteenuste ekspordi läbimõeldud ja sammsammulist arendamist. Eestis on pädevad arstid ja meditsiinitöötajad ning ravi, hooldust ja heaoluteenuseid pakkuvad ettevõtted ning seeläbi olemas arvestatav tervise- ja heaoluteenuste ekspordipotentsiaal. Leiame, et selle kasutamine on nii meie meditsiinisüsteemi kui ka majandusarengu huvides ning toetame selle tegevussuuna väljaarendamist erasektori ja riigi koostöös.


Turism

1) Peame turismiteenuseid arvestatava kasvupotentsiaaliga valdkonnaks, mille süstemaatiline arendamine aitab Eesti majandust mitmekülgsemaks muuta. Erasektor ja riik peavad tegema koostööd Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks meie jaoks olulistel sihtturgudel, samuti erinevate turismitoodete ja -teenuste vahel sünergia tekitamiseks. Samuti peame läbimõeldult arendama turismi hooajalisust tasakaalustavaid turismitooteid ja -teenuseid ning koos Eesti elanike jõukuse kasvuga populariseerima siseturismi.
2) Toetame äriturismi arendamiseks suure hübriid-konverentsikeskuse ehitamist Eestisse. Kui tavaturismi tase Eestis sarnaneb Helsingi ja Stockholmi omaga, siis äriturismis oleme neist maha jäänud. Samas jätab äriturist külastatavasse riiki keskmiselt 2,5 korda rohkem raha kui tavaturist. Valdav enamus ärituristidest saabub Eestisse lennukiga, mistõttu on oluline Eesti lennuühenduste parandamine.


Logistika ja transport

1) Geograafilisest asukohast, väljaarendatud transporditaristust (sh sadamad, erinevate kaupade vastuvõtmiseks sobivad terminalid, maanteed, raudteed ja lennuväljad) ning olemasolevast transpordi- ja logistikaalasest oskusteabest tulenevalt on transpordi- ja logistikaäri Eesti jaoks üks loomulikke tegevusalasid, mida tuleks pikemat perspektiivi silmas pidades edasi arendada ka ajal, mil poliitiline olukord seda ei soosi.
2) Seetõttu peame tarvilikuks järgmisi tegevusi:
• Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks kaalume investeeringuid põhimaanteede ja sildade ehitusse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Samuti analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu. Teeme politseile võimalikuks raskeveokimaksu tasumise kontrollimise liiklusjärelevalve käigus;
• kaalume Eesti kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning teise laevaregistri käivitamiseks tarvilikke muudatusi maksunduses ja õiguskeskkonnas;
• analüüsime koostöös transpordi- ja logistikaettevõtetega maksudega seotud ja muid regulatiivseid muudatusi, mis aitaksid kaasa uute Eestit läbivate kaubavoogude leidmisele ja tasakaalustaksid Venemaalt lähtuva transiidi mahtude vähenemist ja kõikumist.


Riigi äriühingute arendamine

Lahutame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud poliitikast ja paneme neid juhtima vaid professionaalid. Eestis ollakse harjunud mõtlema, et kuna riik erastas 1990-ndatel enamiku ettevõtteid, siis pole tänaseks riigi omandusse jäänud äriühingutel suurt majanduslikku tähtsust. Tegelikult kujutavad riigi äriühingud ka praegu meie majanduses arvestatavat jõudu. Nende omakapital on 2,7 miljardit eurot, kulumieelne ärikasum pool miljardit eurot ja neis töötab üle 17 000 inimese.

Kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud tuleb koondada osaluste valitsemise üksuse alla, mis hakkab täitma aktsiate valitseja rolli ja nimetama nõukogu liikmeid, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist.


HARIDUS JA TEADUSEdit

Eesti pikaajalise arengu tagatiseks on elukestva õppe mõtteviisi juurdumine, hea haridus ja Eesti huve teeniv teadustegevus. Selle eesmärgi saavutamiseks seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku sektori kuludest püsiks jätkuvalt vahemikus 6–7% SKP-st ning hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.

Peame kõige olulisemaks liikumist uue õpikäsitluse suunas, mis asetab rõhu võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kõikidel haridustasemetel ning elukestva õppe printsiibi juurutamisele. Ühtlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt seotud Eesti üldise arengu ja väljakutsetega.

Lähtume hariduskäsitluses inimese vaba eneseteostuse printsiibist, kus igaühel on õigus haridusvalikule ja samas vastutus tehtud valiku eest. Vastu võetud haridus- ja teadusstrateegia tuleb ellu viia. Selleks:

• käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud tegevusprogrammid ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest;

• muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe;

• vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks. Selgemalt tuleb eristada projektipõhist ja institutsionaalset rahastamist, suurendades viimase osakaalu;

• muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi haridus- ja teadustöötajate palgataseme tõstmiseks ning vähendades investeeringute osakaalu ja optimeerides majanduskulude taset.


Kõigile peab olema kättesaadav alusharidus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium. Selleks:

• lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse nõuete täitmise ka lasteasutustes mittekäivatele lastele;

• kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha kõigile soovijaile;

• tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlase taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli;

• vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi õppekavades;

• seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele avalikes üldhariduskoolides erinevate „vabatahtlike” annetuste sildi all;

• laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskuse B2 tasemel, käivitades selleks vastava üleriikliku tugiprogrammi;

• riigigümnaasiumide arendamisega tuleb edasi minna, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel;

• muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides;

• pöörame tähelepanu algklasside õpetajatele IT-alase täiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides võimalikuks programmeerimise õpetamine.


Tööturule suunatud kutse- ja kõrgharidus. Selleks:

• süvendame koostööd gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada mõlema võimalusi õpilastele valikute pakkumisel;

• muudame kõik kutse- ja kõrgharidusprogrammid tööturupädevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu õppekavades. Täiendavad vahendid kutse- ja kõrghariduse arendamiseks tuleb eraldada eelkõige praktikavajaduste katteks. Käivitame õpipoisikoolituse programmi, mille eesmärk on, et iga kutseõppur ja tudeng saaks õppeaja jooksul osaleda vähemalt ühel erialasel praktikal Eestis, mis viib ta kokku võimalike tulevaste tööandjatega;

• kõrgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem õpetamise kvaliteeti, sh tööturu tagasisidet;

• ühitame tööturu kvalifikatsiooninõuded ja haridussüsteemi õppekavade õpiväljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koostöö, tuginedes moodustatavatele kutsenõukogudele.


Kvaliteetne ja Eesti huvidele vastav teadus. Selleks:

• tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määratlemisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;

• toetame täiendavalt ülikoolide ja ettevõtete koostööd, sh suurendades selleks ülikoolide baasrahastamise taset;

• tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.


Tugev ja motiveeritud õpetajaskond ning vastutustundlik juhtimine. Selleks:

• tuginedes tööjõukulude osakaalu suurenemisele hariduskuludes, jätkame õpetajate palgataseme ennakkasvuga riigi keskmise suhtes, kuni see moodustab 120% riigi keskmisest tasemest.;

• tulemusrahastamise ja järelevalvega tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest;

• käivitame tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muudame selle alusel väljalangevusnäitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks.


PEREKONDEdit

Perepoliitika on tuleviku proovikivi

IRL-i eesmärk on kindlustada Eesti rahva kestmine. IRL on seisukohal, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. IRL ei toeta abielu mõiste laiendamist. IRL on seisukohal, et abielu mehe ja naise vahel on põhiseaduse tasemel väärtus. Kõik meie poliitilised otsused, alates haridusest kuni majanduspoliitikani, peavad lähtuma just laste ja perede huvidest. Seetõttu jätkame ka arutelu perevalimiste üle ühiskonnas, et tagada valimistel kõikide kodanike esindatus parimal ja demokraatlikumal moel.

Elujärje parandamiseks pingutame väljarände pidurdamiseks. Hoolime inimeste tervisest ning lastega peredest, suurendades seeläbi sündimust. Perepoliitika meetmed ei anna tulemust nelja aastaga. Peredes tekitavad ebakindlust ka poliitilised ümberotsustamised ning erakondade omavaheline pidev kemplemine. Seetõttu seisab IRL perepoliitikas erakondadevaheliste kokkulepete eest ning peame oluliseks ka teaduslikele analüüsidele ning eesti kultuuriruumi eripäradele tuginemist.

Rahvastiku kahanemine mõjutab arenenud lääneriike, ent eriti teravad on selle mõjud olnud kommunistlikust režiimist vabanenud maades, kus demograafilistele muutustele lisandusid üleminekuaja sotsiaalsed ja majanduslikud pinged. Seetõttu on ka Eestis sünnitamisikka jõudnud või jõudmas väikesearvuline põlvkond. Viimase rahvastikuloenduse andmetel on viimase kümne aasta jooksul lastega leibkondade osakaal Eesti ühiskonnas vähenenud 34%-lt 25%-ni. See tähendab, et eesti rahva püsimajäämise eest hoolitseb ja vastutab järjest väiksem osa meie rahvast. See kõik pole ainult rahva püsimise, vaid ka edaspidise igapäevaeluga hakkamasaamise küsimus.

Järgmised kümme aastat on Eesti rahva jaoks murrangulise tähtsusega, sest just siis teeb oma perekondlikud otsused väikesearvuline, taasiseseisvumisraskustes sündinud põlvkond. Lähema kümne aasta jooksul tuleb meil vastata küsimusele: kas tahame olla rahva ja rahvusena tugev ja jõukas või hääbuv Euroopa ääremaa? Elanikkonna vähenemisest võib saada Eesti kui riigi püsimise proovikivi. Sellest võib, kuigi ei tarvitse kujuneda oht meie tulevikule.

Teiste riikide positiivsetest näidetest teame, et asju saab muuta. Prantsusmaa suutis kümne aastaga pöörata oma põliselanike sündimuse positiivseks. Peale rahalise toetuse said pered kindlustunnet veelgi olulisemast: lapsevanemate võimalustest oma päevateenistusega majanduslikult toime tulla ja lastega peredele mõeldud terviklikust teenuste paketist. Seoses lapse sünniga kasvanud perekonna majanduslikud kulutused vähendati miinimumini. Kindlustunne mitte kaotada lapse sünni tõttu pere elatustaset peab saama Eesti vastutustundliku perepoliitika nurgakiviks.

Küsitluste järgi soovivad nii Eesti mehed kui ka naised vähemalt kaks korda rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Järgnevad pereprogrammi teemad ongi toodud nende tõkete kaupa, mis takistavad unistuste täitumist. Diskrimineeriv suhtumine tööturul

Veel enne, kui naine lapsesaamiseni jõuab, võib ta kogeda diskrimineerivat suhtumist tööturul ja ühiskondlikku survet lapsesaamist selle problemaatilisuse tõttu edasi lükata. IRL-i eesmärk on kõrvaldada sellised põhjendamatud takistused ja hirmud, et iga naine saaks ise vabalt otsustada, millal ta soovib peret luua – ilma et tal tuleks karta diskrimineerimist tööturul. Samuti peame oluliseks sooliselt diskrimineerivate stereotüüpide vähendamist.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2014. aasta kevadel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Tööandjate hirm on tingitud liiga jäigast vanemahüvitise süsteemist, mis võtab fertiilses eas naistelt ebaloomulikul moel võimaluse ühitada töö- ja pereelu. Senised rangus- ja kasinusmeetmed vanemahüvitise puhul on ülearused, sest pärsivad perede iseotsustusõigust ja naiste võrdsetel alustel hakkamasaamist tööturul.

Nende takistuste kõrvaldamiseks:

• viime põhikooli õppekavasse sisse suhtlemisõpetuse, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ;

• reserveerime vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale;

• lubame vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga töötab;

• võimaldame kasutada vanemahüvitist kuni lapse nelja-aastaseks saamiseni;

• täpsustame töötervishoiu ja tööohutuse seaduses imetamiseks vajalikke olusid;

• lubame kombineerida soovi korral lapsehoolduspuhkust ja vanemahüvitist. Tööturul kogevad diskrimineerimist väiksemate laste vanemad, peamiselt emad. Sageli ongi keeruline ühitada töö- ja pereelu, ent see ei pea nii olema. Kuna töökäsi jääb vähemaks, tuleb just ärgitada noori terveid inimesi panustama samaaegselt nii lapse kasvatamisse kui ka eneseteostusesse. Lapsevanemad on tööotsingutel kehvemas olukorras ka oma väiksema mobiilsuse tõttu. Nende takistuste ületamiseks:

• kindlustame kohalikele omavalitsustele antava riigipoolse investeeringutoega lasteaiakoha kõigile soovijaile ja näeme seadusega ette hüvitise maksmise kohustuse juhul, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta;
• toome töötute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase lapse vanemateni samad toetusmeetmed, mis kehtivad kuni 24-aastastele noortele (võrdsustame väiksemate laste vanemad noortega tööturutoetuste osas);
• muudame haige lapse hooldamise hüvitamise selgemini kättesaadavaks ka vanavanematele või pere teistele abilistele;
• tõstame esile ja tunnustame peresõbralikke ettevõtteid.


Palgalõhed

Eesti emade töötasu iga lapse pealt on väiksem kui sama tööd tegevatel lasteta inimestel. See seab paljud pered raske valiku ette – elatise teenimiseks tuleb teha üha rohkem tööd, et lapsi üleval pidada. Toimub ebanormaalne polariseerumine: lasteta pered teenivad üha rohkem ja saavad üha kõrgemat pensioni, lastega pered teenivad üha vähem ja peavad katma üha suuremaid kulutusi. Mõni ime siis, et lastele eelistatakse isiklikku majanduslikku toimetulekut.

Lastevanemate kulutused lapsele on aasta-aastalt kasvanud. Huvihariduse kättesaadavus on polariseerunud. Olümpiakomitee andmetel on näiteks laste treeningutele peredes tehtavad kulutused kasvanud üle 30 korra. Kõige raskemas olukorras on paljulapselised pered, üksikvanemaga pered ja erivajadustega lastega pered. Laste vaesust vähendavad kõige tõhusamalt paljulapselistele peredele suunatud toetused.

• Alates kolmandast lapsest defineerime perekonna lasterikkaks ja tõstame eelisjärjekorras lasterikaste perede toetusi.

• Suurendame IRL-i algatatud lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname ka eluaseme soetamisel abi vajavatele kolmelapselistele peredele võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.

• Perekond peab hakkama saama ka siis, kui üks pereliige ära läheb. Lahutuse korral on lastega peredes kohustuslik lepitusmenetlus, kui toetavas vanemluses vabatahtlikult kokku ei lepita. Vähendame elatisrahade juhtumeid (selle asemel toetav, kokkuleppiv vanemlus).

• Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist õigeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nõudes hiljem summa vanemalt sisse.

• Iga koolipäev peab sisaldama aega liikumiseks, et hoida laste tervist ja vähendada vanemate kulutusi laste treeningutele.

• Taastame vanemapensioni.


Erivajadusega lapsed ei saa piisavalt kiiresti abi

Mida varem erivajadusega laps toetust ja abi saab, seda tervem ja toimetulevam täiskasvanu temast kasvab ning seda kuluefektiivsemad on kõik abimeetmed. Paraku ei pööra kõik vanemad sellele tähelepanu, samuti puudub Eestis süsteemne koolieelne, piisavalt varajane läbivaatus, et tagada lapse kooliminekuks ettevalmistatud kool ja õpetaja ning vajadusel ka tugiisik vastavalt lapse erivajadustele. Pärast vanemahüvitist on hüppeliselt kasvanud arvele võetud abivajavate laste arv, küündides kokkuvõttes juba pooleni ühel kalendriaastal sündinutest (6300). Me peame suutma päästa need lapsed, aidata neid võimalikult vara.

Et laste erivajadusi varem märgata ja lapsi kiiremini aidata:

• seome peretoetuste väljamaksmise perearsti külastamisega hiljemalt 6. elukuuks;

• seome lapsetoetuse väljamaksmise 4–5-aastase lapse meditsiinilise ülevaatusega;

• anname kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele õiguse selgelt põhjendatud juhtudel asendada lastetoetuse rahaline väljamakse teenuste ja kaupadega lapsele. Nii tagame, et lapsele mõeldu igal juhul ikka temani jõuab;

• tuleb erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuseid paremini korraldada: vajalik on varasem märkamine ja lastele rehabilitatsiooniplaani koostamine hiljemalt kuue kuuga. Raske puudega lapse vanema ülalpidamiskohustus teise vanema poolt lahuselu korral kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.


Turvalisus kodus ja koolis

Vägivald ja kiusamine koolis ja kodus võivad valusalt puudutada igat perekonda. Riigi ülesanne on aidata luua keskkond, kus pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge. Lastekaitseseadus peaks paremini ja selgemini reguleerima perevägivalla teemat. Tähtis on lastekaitsetöötajate harimine ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate MTÜ-de parem kaasamine.

• Toome lapse ja last kasvatava(d) vanema(d) perekonnaõiguses esmajärjekorras kaitstavaks pooleks.


SOTSIAALPOLIITIKA JA inimvara kaitseEdit

Iseseisvuse taastamisest alates on Eestis jäetud muude tähtsate väljakutsete kõrval hooldamata oma inimvara. Hooleta jäetud inimestest on aga saanud pidur nii majandusele kui ka riigi jätkusuutlikkusele. Peame pöörama näo otsustavalt inimeste poole, et asuda tasa tegema kaotatud aega. Seda saab teha üksnes koos inimeste endiga ja igaüht kaasates. Peame üles ehitama väikeriigile sobiliku, uuendusliku ja ühiskonna iseregulatsioonimehhanismile panustava laiapõhjalise sotsiaalpoliitika, mis tunnustab kõikide inimeste omaalgatust, loomupärast väärikust, võrdsete võimaluste põhimõtet ning põhiõigusi.


Inimeste sotsiaalne kaitse

Eestis on väga palju puuetega inimesi, töövõimetuspensionäre, kehva tervisega ja vaesuses elavaid inimesi ning sotsiaalsesse tõrjutusse sattunuid. Lisaks suureneb rahvastikus eakate osakaal, samamoodi nagu kogu arenenud maailmas. Napib tööealist elanikkonda, kes peab ülal pidama üha suurenevat toimetulekuraskustes inimeste hulka. Seepärast ei saa rajada Eesti tulevikku lootusele, et esmalt tuleb rikkaks saada ja siis asuda pakkuma kalleid, Põhja-Euroopa tüüpi sotsiaalteenuseid üha suuremale hulgale abivajajatele. Vaja on teha otsustav pööre ning hakata looma eeldusi ja arendama sotsiaalpoliitiliste meetmetega tingimusi, et inimesed saaksid Eestis paremini hakkama.

Meie eesmärk on luua ühiskonnakorraldus, mille kaudu ennetataks sotsiaalprobleemide teket ja soositaks inimeste iseseisvust. Erivajadustega inimesed tuleb kaasata kogukondadesse võrdsete võimalustega ühiskonnaliikmetena. Vähendada tuleb palgavaesust, lastega perede ja üksikvanemate vaesusriski. Eakatele tuleb tagada võimalus elada väljateenitud pensionist iseseisvalt kuni oma elupäevade lõpuni.

1) Selleks arendame elukeskkonna ligipääsetavust nii füüsilises kui ka infole ligipääsu mõttes. Puuetega inimesed peavad pääsema liikuma, et osaleda kultuuri-, spordi- ja ühiskonnaelus, käia tööl ning ajada asju teenindusvõrgus ja riigiasutustes. Kõigile (sealhulgas nägemis- või kuulmispuudega inimestele) peab olema tagatud riigi-, omavalitsuste ja kultuuriasutuste info ligipääsetavus. Ühiskondlik teave peab olema lihtsamas keeles ning avalik info sobival kujul kättesaadav ka intellektipuudega inimestele.

2) Lahendame riigi ja omavalitsuste vahelise ebakõla sotsiaalteenuste pakkumisel ning asume arendama nüüdisaegseid ja tõhusaid, uue põlvkonna sotsiaal- ja tugiteenuseid, mis aitaksid inimestel ise oma elu juhtida. Üheks võimaluseks seda teha on nn isiklike eelarvete sisseseadmisega sotsiaalteenuste eest maksmiseks.

3) Kõikidel, ka erivajadustega inimestel, on õigus elada kogu elukaare jooksul oma kodus, normaalses ja inimlikus keskkonnas. Selleks asume rakendama nn iseseisva elu kontseptsiooni: suurte hooldekodude ja hooldushaiglate arendamise asemel seatakse prioriteediks isiklike abistajate süsteem ja koduhoolduse arendamine. Sotsiaalsüsteemi osana tuleb intellektipuudega täisealistele rajada väiksemaid grupikodusid ja -kortereid nende senise elukoha lähedal. Nii saab neile tagada turvalise ja juhendatud iseseisva elu, kuid ka suhete säilimise perega. Kõrvalabivajadusega puuetega täiskasvanute jaoks on vaja arendada tugiteenindusega majutusüksusi eelkõige tõmbekeskustes, kus on olemas hea ligipääs töötamis- ja õppimisvõimalustele, aga ka kultuurielule ja vaba aja sisustamise võimalustele. Sellega toetatakse puuetega noorte iseseisvat elu pärast kooli või ülikooli lõpetamist. Samuti tuleb laiendada kodude kohandamist, kui perekonda lisandub puudega inimene.

4) Muudame puuetega inimestele makstavat puudetoetuse süsteemi. Praegune mõnekümneeurone toetus tuleb muuta tõepäraseks erivajadustest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise süsteemiks, mis võimaldaks inimestel tasuda vajalike teenuste eest.

5) Korrigeerime töövõimereformi seadustega muudetud rehabilitatsioonisüsteemi mõjusid nii, et rehabilitatsiooniteenuse õiguseta jäävatele inimestele oleksid vajadusel tagatud muud taastumist ja toimetulekut toetavad teenused, nagu taastusravi või hoolekandeteenused. Praeguse seaduse kohaselt võivad paljud puuetega inimesed jääda igasuguste rehabilitatsiooniteenusteta.

6) Vaatame põhjalikult üle praeguse raiskava, ebavõrdse ja kohati ebainimliku sotsiaalsüsteemi, kus puudega inimese hooldamist perekonnas toetatakse oluliselt vähem, kui kulub riigil hoolduse korraldamiseks asutuses. See erinevus võib olla isegi enam kui kümnekordne (näiteks puudega lapse toetus). Võtame eesmärgiks suurendada deinstitutsionaliseeritud laste- ja ka tava- ning erihoolduse osakaalu, viies läbi ka vastava rahastamise reformi.

7) Vabastame omastehooldajad mõistlike, kulusäästlike ja humaansete lahenduste pakkumise kaudu ning soodustame nende naasmist tööturule ja peatame omastehooldajate juurdevoolu.

8) Toetame algatusi, mis panustavad eakate, puuetega inimeste või teiste erivajadustega inimeste hoolekande ja rehabilitatsiooni kogukonnatöösse, sotsiaalsesse ettevõtlusse.

9) Toetame tugeval kodanikuühiskonnal rajaneva ning sõltumatu eakate, puuetega inimeste ja patsientide eestkostetegevuse arenemist ning riigi sisulist koostööd vastavate organisatsioonidega.


Abivajaduse ja sotsiaalsete probleemide ennetamine

Sotsiaalabile kuluvaid ressursse saab säästlikumalt kasutada ning inimlikku häda ja viletsust vähendada, kui panna rõhku ennetustööle. Selle aluseks on sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi läbimõeldud koostöö.

1) Võtame eesmärgiks meditsiinikorralduse ja seadusandlusega aidata kaasa sünnitusabi kvaliteedi parandamisele, suunates riigi tähelepanu perekesksele vastsündinumeditsiinile (sealhulgas rinnaga toitmise soodustamisele), mis aitab muu hulgas tagada enneaegsete ja riskibeebide ning nende perede parema elukvaliteedi.

2) Loome koostöös perearstide, eriarstide ja alushariduse spetsialistidega laste erivajaduste varajase märkamise ja õigeaegse sekkumise süsteemi, mis hõlmaks kõiki väikelapsi, koolieelikuid ning algklassiõpilasi.

3) Suurendame vanemlust toetavate teenuste (perekoolitused, perenõustamine, tugiisik) kättesaadavust, et hoida ära perede lagunemist ning laste hoolitsuseta jäämist.

4) Muudame erivajadustega laste perede toetamise süsteemi (hoiuteenuse ja intervallhoiu kättesaadavus jne) nii, et see oleks terviklik, paindlik, tõhus ja jätkusuutlik ning tagaks puuetega laste vanematele võimaluse jätkata lapse hooldamise kõrval normaalset pereelu ja töötamist. Praegused projektipõhised tugiteenused tuleb muuta järjekindlateks.

5) Tagame erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias (vajadusel koos sellega invatranspordi) ning ühtlustame varajase sekkumise sihte alus- ja põhihariduses. Tagame haridussüsteemis erivajadusega lastele, kes seda vajavad, tugispetsialistide kättesaadavuse, sõlmides riigi ja omavalitsuste vahel toimiva kokkuleppe nende töö rahastamise põhimõtetes.

6) Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni nüüdisaegsetest rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes. Haridusliku erivajadusega lastele luuakse sobivad õppekohad kodukoolis, piirkonna koolide koostöös või vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud ühtsesse süsteemi ja kus prioriteediks on kõikide laste kaasatus ühiskonnaellu.

7) Puuetega noortel peab olema võimalus osa saada huviharidusest ja noorsootööst. See täiendab kooliharidust ning tagab nende parema lõimumise ühiskonda. Riik peab vajadusel kohalikku omavalitsust nende võimaluste pakkumisel toetama.

8) Seame prioriteedi puuetega noorte sujuvale siirdumisele üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Selleks asume arendama paindlikke rakendusvõimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltööd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevõtluse vorme.

9) Töötavate inimeste tööturult väljalangemise takistamiseks tõhustame õigeaegse ravi-, taastusravi ja tugiteenuste saamise võimalusi ning töötame välja töötervishoiusüsteemi, mille lahutamatu osa on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.


Erivajadustega inimeste tööhõive

Töövõimereformi kava ja seadusi tuleb korrigeerida ja täiendada, et järgnevatel aastatel saaks ka tegelikkuses (mitte vaid paberil) saavutada reformi käivitamisel seatud eesmärke. Keskendume puuetega inimeste võimalustele elada väärikalt ja ühiskonda kaasatult. Selle üheks osaks on luua neile töötamise võimaldamiseks vajalik keskkond, eeldused ja tingimused.

1) Korrigeerime töövõimereformi rahastuspõhimõtteid, koostame pädeva kulutulususe analüüsi ja pikaajalise plaani reformiga alustatu rahastamise ülevõtmise kohta pärast Euroopa Liidu rahastuse lõppemist aastast 2021.

2) Kulutulususe analüüsist lähtudes seame reformi enam kui 100 000 inimese suuruse sihtgrupi raames prioriteedid ning töötame välja asjakohased meetmed nende inimeste tööhõive toetamiseks. Toetame omastehooldajate tööle naasmist ja juba töötavate puuetega inimeste tööl püsimist, puuetega noorte sujuvat siirdumist koolist tööle. Et luua töökohti vähenenud konkurentsivõimega erivajadustega inimestele (vaimse tervise häired, intellektipuue), toetame sotsiaaltöö põhimõtetega kombineeritud sotsiaalse ettevõtluse teket, millest saaks hüppelaud erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniks ja iseseisvumiseks.

3) Reformi rakendumisel panustame positiivsele, see tähendab inimeste omaalgatusele ega raiska ressursse bürokraatiale ja ülepaisutatud kontrollimehhanismi haldamisele.

4) Rakendame tõhusaid seadusandlikke ja maksupoliitilisi hoobasid, mis tagavad tööandjatele kohustuse ning ka võimalused ja motivatsiooni erivajadustega ja vähenenud töövõimega töötajate rakendamiseks ning nende jaoks vajalike kohanduste tegemiseks.

5) Analüüsime töövõimekaoga inimeste hoogsa lisandumise põhjuseid ja võtame kasutusele asjakohaseid meetmeid, et töövõimetuse teket pidurdada. Vanemliku hooleta lapsed


Ükski lastekodu ei ole piisavalt hea kasvukeskkond väikestele inimestele. Seepärast toetame igal võimalikul moel vanemlust, pakkudes probleemidesse sattunud vanematele ja peredele teenuseid (perekoolitused, perenõustamine, tugiisik), mis hoiaksid ära perede lagunemist ning laste hoolitsuseta jäämist. Tõhustame alaealiste emade kriisinõustamise ja toetamise süsteemi koos võimalusega luua kontakt tugiperega või vajadusel hooldusperega. Suurendame kõigi võimalustega perepõhise asendushoolduse osatähtsust. See tähendab, et iga ajutiselt või püsivalt asendus(kodu)hooldust vajava lapse jaoks peaks esimene valik olema lapsendamine või hooldusperes kasvamise võimalus. Samas tuleb arendada ka asenduskodus hooldamise teenust seni, kuni lastekodud on siiski vajalikud.

1) Parandame asenduskodude kasvatajate töötingimusi. Taastame perevanema tööaja, et ta saaks seaduslikult teha 24-tunniseid vahetusi.

2) Et asendushooldusel olevatel lastel oleks võimalik sujuvamalt ellu astuda, kahekordistame elluastumistoetust. Koos sellega muudame aga süsteemi nii, et toetusest oleks ka rohkem kasu.

3) Muudame asendushoolduse paindlikumaks. Viime hooldusperede ja neile pakutavate tugiteenuste rahastamise võrreldavatele alustele asenduskodu teenusega (praegu on hooldusperedele makstav tasu mitu korda väiksem lastekodu pearahast). Pöörame hooldusperede nõustamisele ja toetamisele senisest palju rohkem tähelepanu.

4) Koostöös kodanikuühendustega arendame välja lapsendatud, hooldusperedes ja asenduskoduses kasvavaid lapsi toetava tugiteenuste süsteemi.


Eakad ja pension

Vanema sugupõlve kogemused on rikkalik pärand, mida tuleb osata vääriliselt hinnata nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna. Eakate inimeste elutarkust peaksime paremini kasutama ja nende kogemustest õppust võtma. Me võiksime võtta eeskuju ka põhjamaade kogemusest ning seadustada kohalike omavalitsuste juures eakate nõukojad.

1) Muudame pensioni aastaindeksi arvestust ja arvestame praeguse keskmise palga pealt saadava koefitsiendi ümber nii, et see on miinimumpalka saanud inimestel 1 ning sealt edasi kasvab vastavalt palga suurusele.

2) Muudame kuni 500 euro suuruse pensioni tulumaksuvabaks ja tagame pensionide kasvu samas tempos majanduskasvu ja palkade kasvuga ning leiame seadusega lahendid, mis tagaksid pensionifondide suurema vastutuse.

3) Rakendame madalapalgaliste maksuvabastust ka töötavatele pensionäridele.

4) Taastame emapensioni. See on laste arvuga seotud pensionilisa ja võrdsustab erinevate põlvkondade emade lisapensioni. Praegune pensionilisa väärtustab ainult enne 1991. aastat sündinud lapsi, mis on IRL-i hinnangul ebaõiglane.

5) Panustame väärikasse vanadusse. Alustame vanadekodude asemel eakatele mõeldud toetatud elamisüksuste (tugi- ja hooldusteenustega eakate majad jms) arendamist, kuhu pensionärid võiksid liigse bürokraatiata soetada osakuid või rendipindu, kui nende tervis ei võimalda enam elada päris iseseisvalt. Selline lahendus on ennast õigustanud paljudes riikides, sest pakub samaaegselt privaatsust ja seltskonda ning seal on teenuste osutamine kvaliteetsem ja individuaalsest koduhooldusest odavam.

6) Arvestame toimetulekutoetuste süsteemi korrastamisel üksi elavate pensionäride vajadustega.

7) Toetame algatusi, mis panustavad aktiivse vananemise toetamisse kogukonnatööga sotsiaalse ettevõtluse, eneseabi ja heategevuse arendamise kaudu.

8) Aitame kaasa elukestva õppe võimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad saaksid soovi korral ümber kvalifitseeruda ning tööelus osaleda.


TERVISEdit

IRL peab lähiaastate sotsiaalse kaitse teemade hulgas üheks olulisimaks tervishoiu valdkonna tugevdamist. IRL-i veendumusel tuleb järgmisel valitsuskoalitsioonil teha selgeid otsuseid Eesti elanike tervise parandamiseks, sest haigused maksavad tervishoiusüsteemi kaudu kinni kõik maksumaksjad.

Lisaks sellele, et tervena elatud aastad tähendavad meie elukvaliteedi tõusu, tähendab eluea tõus ka seda, et rahvastik vananeb ja me peame olema ühiskonnana oma elukvaliteedi säilitamiseks valmis ja võimelised osalema senisest kauem aktiivses tööelus. Seetõttu tuleb ressursid eelisjärjekorras suunata tervise hoidmisele – tervetele inimestele ja tervise säilitamiseks krooniliste haigustega inimestele. Ka puude ja töövõimetuse teke on sageli seotud just tervishoiuteenuste kvaliteediga.

Samuti on meie tervishoiusüsteem jõudnud avatud konkurentsi tingimustesse. Paremate tingimuste otsingul liiguvad üle riigipiiride nii arstid kui patsiendid ja selle olukorraga tuleb kohaneda ja sellest tulenevad võimalused ära kasutada.

Patsiendi reaalse valikuvabaduse tagamiseks ja raviteenuste kulude kontrolli all hoidmiseks peame vajalikuks piirata tervishoiusüsteemis monopolide teket ja soodustame konkurentsi teenusepakkujate vahel.

Haiguste ennetamisel muutub järjest olulisemaks ka tervisekäitumine ja inimese isiklik panustamine oma tervise hoidmisse. Selleks peame tähtsaks terviklikke ennetavaid samme, mis aitaksid vähendada tervisekahjusid ja suurendaksid inimeste teadlikkust oma tervise eest hoolitsemisel. Seetõttu soovime suurendada inimeste isiklikku motivatsiooni panustada terviseennetusse, tervishoidu ja raviks efektiivsemate lahenduste leidmisse. Soovime kasvatada inimeste osalust ja otsustusvabadust oma tervist puudutavate otsuste langetamisel ja kujundada tervishoiusüsteemi sellest lähtuvalt.


Efektiivne ja kvaliteedile orienteeritud tervisesüsteem

Tervishoidu arendades peab meditsiinisüsteemis fookuse seadma kokkuhoiu asemel tõhususele, mis võimaldab kokku hoida pikas perspektiivis. Pidev surve suurendada meedikute palka ja teenuste hinda jätab muidu vähe võimalusi parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Samuti tuleb hakata mõistma, et arstiabi- ja sotsiaalsüsteemi kulutused on seotud: ühelt kokkuhoidmise tagajärjel võib suureneda teine.

Seetõttu tuleb astuda järgmised sammud:

1) Haigekassa süsteem tuleb reorganiseerida selliselt, et meditsiiniteenuste eest tasumine muutub kulupõhiseks ning raha ja arved hakkavad patsientidega kaasas käima. Praegune haiglatele juba ette eraldatavatel raviraha limiitidel põhinev süsteem on aegunud.

2) Meditsiiniteenuste turg tuleb avada lisaks nn haiglavõrgu haiglatele teistele teenusepakkujatele, kes tagavad kvaliteetse meditsiiniteenuse.

3) Tervishoiusüsteemi konkurentsi ja täiendavate vahendite toomiseks otsime võimalusi rakendada isiklike tervisekontode süsteemi. Isiklikule tervisekontole saaks tulevikus suunata osa tasutud ravikindlustusmaksust tingimusel, et kokkulepitud ulatuses panustab sinna ka inimene ise või tööandja. Süsteemi paremaks käivitumiseks võib kaaluda maksusoodustusi kontole panustavatele ettevõtetele. Kontole laekunud raha oleks võimalik kokkulepitud ulatuses kasutada nii terviseennetuseks kui ka raviteenuste eest tasumiseks.

4) Muudame ülevaate tervishoiuteenustest ja hindadest läbipaistvaks ning anname igale inimesele võimaluse näha temale osutatud teenuseid ja nende eest tasutud haigekassa kulusid e-tervise süsteemis.

5) Viime lõpuni haiglavõrgu korrastamise, mis on pooleli jäänud. Samal ajal tagame esmatasandi arstiabi (perearstiabi) arendamise, kõrge kvaliteedi ja hea kättesaadavuse inimeste elukohtade lähedal. Nii pere- kui ka eriarstiabi peab lähtuma inimeste vajadustest, mitte olemasolevate struktuuride huvidest.

6) Täiustame arstiabi kvaliteedisüsteemi, mis tagab ravivigade ja raviasutuste töökorralduses esinevate probleemide põhjaliku analüüsi, et neid oleks võimalik lahendada ja edaspidi vigu vältida. Süsteemist võidavad eelkõige meedikud ise, aga ka patsiendid, kelle usaldus meditsiini vastu kasvaks ja kaitstus suureneks.

7) Toetame patsientide esindusühingu tegevust pikaajalise baaslepinguga ministeeriumi partnerorganisatsioonina, et tagada patsientidele väljastpoolt tervishoiusüsteemi võimalus saada nii abi kui ka nõu. Toetame erinevate patsiendiühingute koondumist suuremateks organisatsioonideks, et oma kogemusele toetudes ning rahvusvahelist kogemust abiks võttes leida lahendused konkreetsete haigustega patsientide toetuseks.

8) Seame meditsiinisüsteemis senisest kõrgemale kohale taastus- ja järelravi kui meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi summaarseid kulutusi vähendavad terviseteenused.


Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagab motiveeritud spetsialist

1) Vähendame tervishoiutöötajate riske tööalaseks läbipõlemiseks, tagades mõistlikud tööajad ja tulemuspõhise tasu.

2) Tervishoiutöötajate Eestisse jäämise tagamiseks rakendame õppijatele vabatahtlikud erialastipendiumid, mille kasutamisel on lõpetaja seotud määratud ajaks Eesti riigiga.

3) Tõstame õdede õppes vastuvõtu mahtu.

4) Leiame haiglatele praktikantidega tegelemiseks lisarahastuse.


Kvaliteetne abi esmatasandi tervisekeskustes

Toetame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist parandamist ja suuremat orienteerimist tulemuspõhisele rahastamisele. Selleks loome eeldused esmatasandi teenuste osutajate (eelkõige perearstide ja apteekrite) paremaks koostööks.

1) Toetame apteegiteenuse muutmist tervishoiusüsteemi osaks ning integreerimist esmatasandi tervishoiusüsteemi.

2) Jätkame esmatasandi teenuste osutajate toetamist nende koondumiseks ja ressursside ning tehniliste abivahendite tõhusamaks kasutamiseks. Seejuures vaatame läbi nimistute pidamise otstarbekuse ja laiendame teenuspõhist rahastamist.

3) Patsientide vastuvõtutingimuste parandamiseks toetame esmatasandi tervisekeskusi (ETK), mis vastavad tänapäevastele ruumi- ja andmevahetusnõuetele ning kus töötavad võimalusel peale perearsti ja pereõe ka füsioterapeudid, ämmaemandad, koduõed, patronaažõed, elustiili nõustajad ja kliinilised psühholoogid.


Hammaste tervis

Otsused lähtuda hambaravi osas täiskasvanud patsientide puhul eelkõige omavastutuse põhimõttest, on olnud sisuliselt õiged, sest hammaste tervis sõltub eelkõige tervisekäitumisest. Samal ajal on see pannud suure hulga inimesi olukorda, kus nende elukvaliteeti ja töövõimalusi takistavad lagunenud hambad, sest inimestel pole olnud majanduslikke võimalusi hammaste eest hoolitsemiseks. Selle probleemi lahendamiseks loome ajutise hambaravi kriisiprogrammi inimestele, kellel ei ole viimase 20 aasta jooksul olnud piisavalt sissetulekuid oma hammaste eest hoolitsemiseks. Programmi eesmärk on tagada hammaste korrastamine, lähtudes kokkulepitud standarditest ja riigi rahalistest võimalustest.


Tervislike eluviiside edendamine

1) Toetame liikumisharrastust. Jätkame investeerimist harrastusspordi taristu arendamiseks.

2) Kooliharidus peab kaasa aitama tervete eluviiside ja liikumisharrastuse levikule. Iga koolipäev peab sisaldama liikumist, et vähendada vanemate koormust treeningute eest tasumisel ja hoida laste tervist

3) Peame vajalikuks pakkuda tuge ülekaalulistele lastele ja täiskasvanutele, kasutades uudseid tehnilisi lahendusi tervisekäitumise jälgimiseks.

4) Peame vajalikuks pöörata täiendavat tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele. Suunates raha riskikäitumise ennetamisesse, saame vähendada maksumaksja koormust töövõimetuse arvelt. Koolides tuleb rakendada juhtumipõhist lähenemist, integreerides lapsevanema, kooliõe, perearsti, kooli psühholoogi ja kooli erivajadustega laste spetsialisti.

5) E-tervise konto peab aitama oma tervise seisundit jälgida ja võimaldama saada vajalikku nõu. Loome e-tervise süsteemis sobivad infotehnoloogilised võimalused oma terviseandmete haldamiseks ja operatiivseks tervisenõustamiseks.

6) Kaalume Tervisespordikoolide taastamist pilootprojektina Alkoholikahjude vähendamine ja alkoholismi ravi 2013. aastal tarbiti Eestis iga rohkem kui 15-aastase isiku kohta 11,8 liitrit absoluutset alkoholi. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab üle 6 liitri absoluutalkoholi tarbimine aastas tõsist kahju rahva tervisele. Euroopa Komisjon tellimusel valminud raporti järgi on alkoholiga seotud kahjud umbes 10 korda suuremad kui laekunud alkoholiaktsiis. Seame eesmärgiks vähendada alkoholitarbimist ja sellest tulenevaid tervisekahjusid, kusjuures erilise tähelepanu all on alaealiste alkoholitarvitamise tõkestamine. Tuleb välja arendada ravi- ning rehabilitatsiooniteenused.

Selleks:

1) Piirame alkoholi kättesaadavust piirame alkoholi müüki jaekaubanduses – alkoholi võib eksponeerida vaid eraldi müügialal; kaalume jaemüügikohtade vähendamise võimalusi; tõhustame järelevalvet alaealistele alkoholimüügi osas – seadustame lapsevanemate nõusolekul nn testostud. Samuti muudame rangemaks karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest; algatame arutelu alkoholi ostmise ja tarbimise eapiiri tõstmise kohta; toetame algatusi alkoholivabade päevade ja perioodide populariseerimisel; toetame põhimõtet, et avaliku sektori asutuste korraldatud ametlikud üritused võiksid üldiselt toimuda ilma tasuta pakutava alkoholita.

2) Piirame alkohoolsete jookide müügiedendust lubame alkoholireklaamides esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta ja keelustame alkoholi turustamiseks nn elustiilireklaamid; piirame alkoholi reklaamimise võimalusi, sealhulgas keelustame alkoholi ja alkoholitootjate välireklaami.

3) Muudame alkoholi hinna- ja maksupoliitikat Teadusuuringud on näidanud, et hind mõjutab alkoholi tarbimist rohkem kui ükski teine meede, seda eelkõige noorte seas. Tõstame igal aastal alkoholiaktsiisi määras, mis tagab, et alkoholi hind kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk. Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate meetmete rakendamisel suuname samal ajal lisavahendeid salaturu vastu võitlemisse. Töötame välja maksumeetmed noortele suunatud lahjade magusate jookide kõrgemalt maksustamiseks.

4) Arendame välja ravi- ja rehabilitatsiooniteenused sõltlastele Kättesaadavuse ja reklaami piiramise kõrval asume välja arendama ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid sõltlastele. Alkoholismi ravi peab olema sõltlastele ja nende peredele rahaliselt jõukohane ja vajalikud teenused tuleb lülitada Haigekassa teenuste nimekirja. Sõltlastele tuleb luua kättesaadavad võimalused raviks, vajadusel ka sundraviks, sh ise määratavaks sundraviks. Tuleb luua erirežiimil järelravi üksused, nagu on paljudes Euroopa riikides, ning jälgimis- ja tugisüsteem edaspidiseks, kui alkohoolik ravilt väljub. Samuti on vajalikud hooldekodud juba dementsuse staadiumis inimestele, mis säästaks arvukalt perekondasid.


Suitsetamiskahjude vähendamine

Suitsemise ja sellega seonduvate haiguste vähendamiseks on Eestis ette võetud mitmed samme. Avalikes ruumides ei ole lubatud suitsetada ja tubakareklaam on keelatud. Kuid tubakasõltuvuse vähendamiseks on vaja teha täiendavaid pingutusi. Teadusuuringud näitavad, et hind mõjutab suitsetamise sagedust kõige tugevamalt.

Seame eesmärgiks vähendada veelgi elanikkonna tubakasõltuvust, eelkõige noorte seas.

Selleks:

  • tõstame igal aastal tubakaaktsiisi määras, mis tagab tubakatoodete hinna kiirema kasvu, kui kasvab Eesti keskmine palk;
  • piirame tubakatoodete müüki jaekaubanduses – neid võib eksponeerida vaid eraldi müügialal;
  • reguleerime rangemalt e-sigareti suitsetamist ja piirame nende kasutamist avalikus ruumis.


IT peab toetama nii patsienti kui ka tervishoiusüsteemi

Ravi ja terviseennetuse kvaliteedi parandamiseks tuleb luua patsiendikeskne andmete logistika lähtudes põhimõttest, et terviseandmed on patsiendi omad, tervishoiutöötajad on volitatud andmete kasutajad.

Esmatasandi tervishoiutöötajatel peab olema võimalik koos patsiendiga analüüsida patsiendi sisestatud andmeid (veresuhkur, vererõhk, liikumispäevik, toitumispäevik, meeleoluskaala jne). Tsentraalselt tuleb luua standardid andmete osas, et patsient saaks oma andmeid sisestada ja tekiks patsienditugi, mis aitaks teha valikuid tervishoiuteenuste osas või saada automaatvastuseid ilma tervishoiuressursse kasutamata.

Tervise- ja toimetulekuvajaduste hindamise tulemusena peab olema võimalik määratleda vajalikud sotsiaalhoolekande teenused, mis aitavad naasta tööle või parandada igapäevast toimetulekut. Teenuste vajaduse ja olenevalt teenuste osakaalust peab kas tervishoiutöötaja – perearst oma meeskonnaga – või sotsiaaltöötaja oma meeskonnaga jääma juhtumikorraldajaks.

Selleks:

1) alustame tervishoiuasutuste infotehnoloogiliste lahenduste ühtlustamisega ressursside kokkuhoiu eesmärgil ja suurendame e-Tervise rolli inimeste tervisealasel teavitamisel;

2) loome uusi telemeditsiinilisi instrumente, et hinnata tervisevajadusi. Patsiendiportaali tuleb koondada kontrollitud info, mis praegu asub tervise arengu instituudi, terviseameti, sotsiaalministeeriumi, reumaliidu jt kodulehtedel. Patsiendiportaali arenduses tuleb edendada mobiilsete lahenduste kasutamist oma terviseseisundi jälgimiseks.

3) Inimeste tervist puudutavate otsuste kvaliteedi tõstmiseks arendame edasi sotsiaaltoetuste ja –teenuste infosüsteemi STAR selliselt, et seda saaks kasutada nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötajad.


KULTUUREdit

Kultuuris peitub rahvuse järjepidevus, mille võti on kultuurisüsteemi avatus muutustele. Eesti kultuur on osa maailmakultuurist. Seetõttu peame oluliseks rahvusvahelistumist ja rahvusvahelist koostööd.

IRL väärtustab omamaist kultuuri ja tunnustab kunstiinimeste loomingulist tööd ning teab, et kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid, kas loojate või loomingust osasaajatena. Mitmekesine kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Me usume, et rikas kultuur ja riigi majandusedu toetavad teineteist ning on isegi teineteise eeldusteks. Isamaa ja Res Publica Liidu soov on luua paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Peame oluliseks, et Eesti loovisikud leiaksid maksimaalset rakendust Eestis. IRL leiab, et mitmel alal on vaja analüüsida ja ajakohasemaks muuta nii institutsioonide töökorraldust kui ka rahastamist. Kultuurikoda, loomeliidud, arenduskeskused, erialakojad, haridusasutused, kodanikuühiskond jne on institutsioonid, kelle arvamus on IRL-i jaoks oluline.

Lähiaastate kultuuripoliitika peab lähtuma nende valdkondade vajadustest, mille tegevust see korraldab ning arvestama kultuuripoliitika põhialustes kuni aastani 2020 kavandatut. Koostöö valdkonna esindajate, ekspertide ja kultuuriministeeriumi vahel peab olema arengu- ja tegevuskavade koostamise põhimõtteliseks aluseks. Kultuuriministeeriumi ülesanne on olla altpoolt tulevate valdkonnapõhiste algatuste administratiivne tugistruktuur. Loovisikute sissetulekud ja sotsiaalsed garantiid

IRL usub, et kultuuritöötajate töötasu peab olema Eesti tööturul konkurentsivõimeline, mis kindlustab spetsialistide järelkasvu.

Selleks:

• võtame eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka;

• tagame vabakutselistele loovisikutele tervisekindlustuse ja rahvapensioni sõltumata sissetulekute regulaarsusest tingimusel, et loovisik maksab aasta või mitmeaastase perioodi jooksul tööjõumaksud vähemalt üldise alammäära ulatuses;

• rakendame põhimõtte, et riik tasub kõigilt riiklikelt stipendiumidelt (sh kultuurkapitali stipendiumidelt) ka sotsiaalsete garantiide (ravikindlustus, rahvapension) saamiseks vajalikus ulatuses tööjõumaksud ja suurendame vastavas ulatuses kultuurkapitali vahendeid.


Süsteemne Eesti kultuuri tutvustamine välismaal

Eesti kultuuri tutvustamine on kompleksne ja valdkondlikke piire ületav tegevus, mis haakub nii diplomaatia, elulaadi, hariduse, maaturunduse, turismi, uute initsiatiivide, digiteerimise ja rahvusvahelise koostööga. Peale kunstiteoste ekspordi tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ka loovisikute mobiilsusele – Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud peavad saama võimalusi elada ja töötada välismaal. Selleks:

• suuname rohkem raha sinna, kus meie kultuur on esindatud rahvusvahelises erialases kontekstis ja toetama Eesti kollektiivide esinemist rahvusvahelistel professionaalsetel foorumitel, nagu filmifestivalid, teatri- ja koorifestivalid, rahvusvahelised näitused;

• arendame välja residentuuriprogrammid Eestis ja toetame eesti loovisikute resideerimist välismaal.


Loomemajandus

Näeme loomemajandust kultuurimaastiku loomuliku osana, mis aitab loovisikutel oma visioone realiseerida. Selleks:

• hoiame loomemajandust riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulgas;

• loojaid toetava produktsiooni-, turundus- ja ekspordialase kompetentsi tõstmiseks toetame valdkondlikke kompetentsi- ja arenduskeskusi;

• rahvusvahelise turundus- ja produktsioonikompetentsi kaasamiseks ja kultuuri rahvusvahelistumise tugevdamiseks arendame koos erialaliitude ja arenduskeskustega riigi (ja EL-i vahendite) toel loometööks vajalikku tehnilist infrastruktuuri;

• toetame loomemajanduse ettevõtete rahvusvahelistumist ning tudengite praktiseerimist välismaal.


Stabiilsem ja eri allikaid kaasav rahastamine

Kultuuri rahastamine peab olema läbipaistev, lähtudes ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Näeme kultuurivaldkonna ühe arengueeldusena ühelt poolt mitmekesist ja teiselt poolt stabiilset rahastamist. Selleks:

• toetame eraraha kaasamist kultuurivaldkonda, tunnustades kultuurisõbralikke ettevõtjaid ja eraisikuid ning soodustades riigi ja eraettevõtjate koostöös elluviidavaid algatusi. Kehtestame maksuvabastuse kultuurisponsoritele ja eraettevõtete makstavatele loomestipendiumidele;.

• piirame projektipõhise rahastamise puhul loovisikuid koormavat tarbetut bürokraatiat;

• arendame rahastamismudeleid, mis annavad võimaluse kavandada tegevust ette pikemalt kui aasta. Loome kultuuripoliitiliselt ja regionaalselt olulistele kultuuriorganisatsioonidele pikaajalise rahastamise süsteemi, mis annab kulutuuriasutustele suurema kindlustunde.


Arhitektuur

Linnaruum ja avalikud hooned on oluline osa meie elukeskkonnast. Arhitektuur on aga väga püsiv ning ebaõnnestunud lahendused jäävad kestma. Läbimõeldud ja sobituv arhitektuur tõstab aga seevastu mitmete põlvede elukvaliteeti. Seetõttu peavad otsused olema põhjalikud ja mitmekordselt läbi kaalutud.

Selle saavutamiseks:

• täpsustame arhitektuurikonkursside nõudeid, et saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga, vaid ka kvaliteetne tulemus. Kaasame oluliste avaliku sektori hoonete projektide konkursikomisjonidesse eksperdid ning kohalikud huvigrupid;

• kaalume riigis arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist.


Disain

Näeme disainivaldkonda rahvusliku tööstuse lisaväärtuse loomise olulise allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana.

• Ettevõtlusprogrammid tootearenduse ja ekspordi toetamiseks peavad kaasa aitama Eesti disaini arendamisele ja levitamisele.

• Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks tagame õppe rahvusvahelisuse, praktikavõimalused ettevõtetes ning ühisõppekavad ja -projektid disaini- ja tehnoloogiaharidust andvate ülikoolide vahel. Kaasame ettevõtjate esindajad õppekavade koostamisse.


Etenduskunstid

• Toetame algupärase dramaturgia tellimist ja lavale toomist.

• Peame oluliseks riiklike etendusasutuste kõrval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jälgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.

• Laiendame teatrikeskuse Vaba Lava tegevusmudelit, kus eraettevõtja ehitab vajalikud ruumid, riik subsideerib vajadusel renti ja sisuga täidavad selle loovisikud ja vabakond.


Film ja audiovisuaalsed kunstid

Digiteerunud maailmas on audiovisuaalsel tehnoloogial tuginevad kultuurivaldkonnad kultuurilise järjepidevuse tagamisel võtmetähendusega.

• Kaalume filmivaldkonda toodud välisinvesteeringute osalise tagastamise süsteemi loomist, võttes aluseks Eestis tehtud töödelt tasutud maksud (i.k. cash rebate).

• Jätkame audiovisuaalse pärandi ja filmipärandi digiteerimist, luues vajaliku kompetentsikeskuse koos seadmetega, ja anname tulemused võimalusel vabakasutusse. Vastavat kompetentsi on edaspidi võimalik eksportida ja kasutada muudes valdkondades, mis kasutavad uut meediat. Tagame digiteeritud filmide kättesaadavuse ja võimalused kasutada neid edaspidi õppetöös ja uute teoste loomiseks.

• Digiteeritud pärandi kasutamise tagamiseks kaalume enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmist koos autorihüvitusfondi loomisega.

• Peame oluliseks BFM-i koostööd valdkondlike ülikoolidega ja toetame audiovisuaalsete vahendite arendamist ja rakendamist uutel otstarvetel haridusest meditsiinini.

• Võtame eesmärgiks vähemalt ühe kvaliteet-draamasarja tootmise aastas.


Helikunst

Muusika on valdkond, mis on rahvusvaheliselt kõige nähtavam ning toob seeläbi Eesti riigile kõige enam au ja kuulsust. Mitte üheski teises valdkonnas pole selliseid ülemaailmselt tunnustatud tippe ja eeskujusid nagu Arvo Pärt või perekond Järvid.

Eesti muusikakultuuri edasise läbilöögivõime tagamiseks:

• kindlustame muusikakoolide kaudu õpilaste tehniliste oskuste väljaarendamiseks klassikalise baashariduse ja suurendame vahendeid pillifondi uuendamiseks;

• toetame muusikakoolides pärimusmuusika kui rahvuse muusikalise emakeele õpet;

• toetame muusikakoolides loovust ja vaba musitseerimist arendavat jazz- ja rütmimuusika õpet;

• toetame pillipanga loomist, mis soetab, haldab ja rendib välja kvaliteetseid muusikainstrumente;

• suurendame muusikaõpetajate riiklikku koolitustellimust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias;

• toetame kodumaise muusika eksporti ja hoolitseme, et meie tippmuusikud ja heliloojad oleksid maailmas nähtavad;

• panustame rahvusvahelise mainega ja Eestit kui turismi sihtkohta propageerivate festivalide arengusse;

• toetame teatri- ja muusikaakadeemia saali rajamist.


Kunst

• Toetame galeriide kui peamiste Eesti kunstiturgu ja eksporti toetavate institutsioonide tehnilist võimekust ja rahvusvahelistumist.

• Renoveerime koostöös kunstnike liidu ja Tallinna Kunstihoone fondiga kunstihoone kaasaegseks ja esinduslikuks kunstikeskuseks.

• Suurendame kultuuriministeeriumi toetusi kunstielu põhitegevuste finantseerimiseks, jättes kultuurkapitalile projektipõhise ja loometöö rahastamise.


Kultuurimeedia

Riiklikult toetatud kultuuriajakirjandus loob võimalused eesti kultuuri mitmekülgseks arenguks ja erinevates valdkondades toimuvate protsesside põhjalikuks tutvustamiseks ning soodustab kultuurikriitika kaudu valdkondade enesepeegeldust ja avalikku diskussiooni ühiskonnas. Kultuurivaldkonda kaasates soovime uuesti sõnastada kultuurimeedia eesmärgid, SA Kultuurilehe ja riigi poolt väiksemate või üldse mitte toetust saavate väljaannete rolli meediamaastikul.

Selleks:

• toetame lisaks SA Kultuurileht väljaannetele ka eraalgatuslikku kultuurimeediat;

• loome kriitikustipendiumi.


Kultuuriväärtuste kaitse

Eesti on maailmas üks rikkamaid riike kultuuripärandi ja muuseumide osas ühe inimese kohta.

• Eesti kultuuripärandi paremaks kaitsmiseks ja laiemaks teadvustamiseks toetame muuseumide ja muinsuskaitsevaldkonna tihedamat koostööd ja ekspertkeskuste tekkimist üle Eesti. Toetame kultuuripärandi kaitse moderniseerimist ja edendamist senisest suuremas koostöös omanikega.

• Väikerahva püsimisele ja identiteedile on kultuuripärand määrava tähtsusega. Pärandi riiklik kaitse peaks peegeldama Eesti kultuurilist eneseteadvust ja enesekonstruktsiooni. Kultuurimälestiste nimekirja tuleb täiendada Eestile omase kultuuripärandi esiletõstmise osas, nagu looduslikud pühapaigad, rehielamud jm.

• Analüüsime mälestiste registrit, ajakohastame 20. sajandi pärandi kaitse, vaatame üle kultuurimälestiseks tunnistamise kriteeriumid, samuti võimalused objekte kaitse alt välja arvata.

• Kasvatame mälestiste avariirestaureerimise eelarve vähemalt kahekordseks (võrreldes 2015. aastaga) ja töötame välja restaureerimistoetuste süsteemi.

• Teeme vajalikud ettevalmistused Faro konventsiooniga (muinsuskaitse raamkonventsioon) ühinemiseks.


Raamatukogud ja kirjandus

• Toetame raamatukogude kujunemist paindlikeks ja mitmefunktsioonilisteks keskusteks, mis elavdavad kohalikku elu.

• Toetame raamatukogude valiku mitmekesistamist elukestvat õpet toetava uuema eesti- ja võõrkeelse erialakirjandusega nii trükistena kui ka e-raamatutena.

• Toetame koolide ja raamatukogude tegevust kodumaise kirjanduse tutvustamisel.


Rahvakultuur

• Toetame vaimse kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist riigi kesksete mäluasutuste kaudu.

• Toetame valdkondlikke tugistruktuure ja olulisemate rahvakultuurisündmuste korraldajaid.

• Toetame laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumist ning arengut.

• Näeme rahvakultuuril ja pärimusel tuginevat loomet ühe olulise ekspordipotentsiaaliga valdkonnana.


Rahvusringhääling

Rahvusringhäälingu poliitilise sõltumatuse, Eesti meediamaastiku sisulise kvaliteedi ning ERR-i eelarvelise planeerimise parandamiseks tuleb rahvusringhäälingu rahastamine viia pikaajalisele alusele. Selleks:

• juurutame ERR-i rahastamise pikaajalise kava, mis on iga-aastase eelarve raamistuseks;

• toetame venekeelse telekanali loomisel tihedat koostööd teiste huvitatud riikide ja ringhäälingutega;

• toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja tantsu) jõudmist laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku meedia.


Sport

IRL peab spordi edendamisel eelkõige tähtsaks järgmist:

• seame spordialaliitude riigieelarvest rahastamisele selged ja üldsuse jaoks arusaadavad prioriteedid;

• soosime liikumisharrastuse levikut kõigis vanuserühmades, iseäranis tuleb aga hoolt kanda selle eest, et lapsi ja noori innustataks järgima tervislikke eluviise ning regulaarselt liikuma. Iga koolipäev peab sisaldama liikumist;

• seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid. Selgus ja põhimõttekindlus dopingureeglite järgimisel on Eesti spordi maine seisukohalt kriitilise tähtsusega;

• analüüsime töötajate tervise ja spordiga seotud kulude erisoodustusmaksu alt vabastamist seadusega määratavas mahus;

• tõhustame noorsportlaste ja harrastussportlaste tervisekontrolli. Korrastame noortespordisüsteemi luues eraldi riikliku strateegia noortespordile, mis hõlmab ka noortetreenerite tasustamist.


EESTLUSEdit

Iga rahvus on rikkus kogu maailma jaoks. Iga rahva kultuur väärib hoidmist ja kaitsmist. Eestluse hoidmise vastutus lasub eelkõige meil endil. Tahame, et eestlaste arv kasvaks ning et rohkem inimesi määratleks end eestlasena. Lähtuda tuleks kõige tähtsamast: Eesti iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav ega püsiv! Et iseseisvust säilitada ja selle üle uhke olla, tuleb pjedestaalile tõsta rahvuslus ja hoida seal mitte ainult laulupidude ajal, vaid ka laulupidude vahelisel ajal. Rahvuslus ei tähenda ainult rahvariideid või oma keele elus hoidmist – maast madalast tuleks kasvatada ka iseseisvusmeelsust. Eesti ja eestluse üle uhke olemise kinnistamine peaks algama kodust ja perest: rahvuspühade tähistamisest, Eesti ajaloo tundmisest, lipupäevadel lipu heiskamisest.

Rahvusluse alustugi on perekond: need, kes kas või kordki aastas kogunevad tähistama oma sugulastega ajas ja elus tähtsaid päevi, on kindlasti kodanikena oma isamaale lojaalsemad kui need, kes peresuhetest ei hooli. Austus iseenda kultuuri ja identiteedi vastu muudab meid sallivaks ja mõistvaks ka teiste kultuuride vastu. Eesti on kodu kõigile siin elavatele rahvustele. Toetame erinevate Eestimaa vähemusrahvuste kultuurilist tegevust ja oma juurte teadvustamist niisamuti, nagu eestlased peavad oluliseks oma kultuurilist tegevust ja juuri.

Peame oluliseks lõimumise jätkamist osana haridusprogrammist ja kultuuriprogrammidena ning arendame venekeelse auditooriumi võimalusi saada neutraalset teavet Eestis toimuva kohta.


Eestlased kogu maailmas

Peame harjuma pidama ka Torontot, Helsingit, Stockholmi ja veel mitmeid teisi linnu veidi suuremaks või veidi väiksemaks, kuid igatahes arvestatavateks eesti linnadeks, ülemaailmse eestlaskonna keskusteks, mis on meie võrgustikuga ühendatud nii emotsionaalselt kui ka tänapäevaste sidevahenditega.

Eestile on tekkinud arvestatav uusemigrantide hulk. See, kellelt on Eesti ära võetud – kas sunniviisiliselt või ka tööotsingute tõttu vabatahtlikult –, peaks saama lihtsamalt ja sidusamalt olla kõigest hoolimata oma kodumaa patrioot. Paljud tuleksid tagasi kohe, kui Eestis makstaks kõrgemat palka ja valitseks ühiskondlik hoiak, et oleme õnnelikud iga tagasipöörduja üle. Kahjuks on sellise hoiaku tekitamine Eestil seni käinud üle jõu. Väga vale on eestlasi üle maailma selle eest hurjutada, et nad kodust lahkunud on, vastupidi – meie inimestele tuleb kogu aeg saata signaale, et neid oodatakse Eestis!

Meie muudame riiklikku suhtumist – alustades sellest, et iga eestlane ongi kultuurikandjana väärtus. See ei tähenda, et teiste kultuuride esindajad oleks kuidagi vähemväärtuslikud. Eesti keelt ja Eestile ainuomast on aga meie kõige tähtsam kohustus alles ja elus hoida.

• Koostame uue eestluse toetamise programmi maailmas, mis hõlmab tagasipöördumise soodustamist ning kohanemisprogramm naasvate eestlaste abikaasadele.

• Korraldame Riigikogus regulaarselt riiklikult tähtsa küsimuse arutelu eesti rahva kestmise ja eestluse arengu kohta.

• Asutame regulaarselt koguneva maailma eestlaste esinduskogu, mis tuleb kokku Riigikogus. Esinduskogu esitab oma ettepanekud riigiasutustele maailmas elavate eestlaste praktiliste probleemide, tagasipöördumise hõlbustamise ning eestluse võimaluste kasutamise kohta maailmas. Võtame eeskuju Soome tegevusest ülemaailmse soomluse sidustamisel.

• Meie ettepanek on luua ka uus traditsioon: 24. veebruari pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse poolt teistes riikides elavate eestlaste poole. Samuti peame oluliseks, et presidendi vabariigi aastapäeva kõnes sisalduks alati pöördumine eestlaste poole kogu maailmas. Soovime jõuda selleni, et väljaspool kodumaad elavad eestlased, kes uues esinduskogus aktiivselt kaasa ei löö, vähemalt seda kõnet ja pöördumist jälgiksid. Selleks peaks olema tagatud otseülekanne internetis ning valitsuse iga-aastase pöördumise kättesaadavus ka kirjalikult ja tõlgituna.

• Võib juhtuda, et elu pillutab lapse vanemaid eri riikidesse. Eesti kultuuriruumis sündinud lapsel, kelle üks vanem on teisest riigist, peab olema määratletud õigus eestikeelses kultuuriruumis kasvamiseks, juhul kui vanemad lahutavad või elavad eri riikides.


Eesti keele ja kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks

• Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides, pöörates tähelepanu ka uute väljundite otsimisele.

• Eestikeelne kultuuriruum peab laienema. Toetame eesti keele tehnoloogiliste kasutamisvõimaluste arendamist. IRL ei pea mõistlikuks leevendada keeleseadust. Soodustame eesti keele õppe võimalusi nii Eestis kui eesti lastele maailmas. Välismaal elavatel eesti lastel peab olema võimalus saada Eesti riigilt eesti keele ja kirjanduse õpikuid ja tööraamatuid.

• Töötame välja eesti keele õppeks ja alahoidmiseks mõeldud tasuta kättesaadavate digiõppematerjalide paketid, pidades silmas erinevaid sihtrühmi: eesti keelt emakeelena kõnelejaid, teise emakeelega inimesi, kakskeelsete perede lapsi, eesti diasporaasid. Pakume tuge eesti keele õpetajatele väljaspool Eestit (nõustamine ja metoodikalaagrid Eestis).

• Kättesaadav peab olema tugispetsialisti teenus lastele, kellel on raskusi eesti keele õppega lasteaias ja/või põhikoolis.

• Koostöös rahvusringhäälingu ja ülikoolidega anname välja tänapäevased eesti keele digiaabitsad.

• Senisest suurem tähelepanu eesti keele arengukavale ja selle uuendamisele.

• Pöörame tähelepanu riigiasutuste ilusa ja kantseliidivaba emakeele kasutamisele. Suurem nõudlikkus eurotõlkidele.

• Eestikeelse teaduskeele arendamiseks algatame eristipendiumi doktoritöödele, mis on kaitstud eesti keeles.

• Laulu- ja tantsupeol osalemine peab olema kõikidele lastele tasuta.

• Eestile ainuomast ja põlist tõugu koduloomad tuleb võtta eritoetuste ja -hoole alla. Need on näiteks Eesti tõugu hobune, nudipäised (valgepealised) lambad, maatõugu lehmad. Toetame Eesti hagija nomineerimist ametlikuks koeratõuks.

• Eestile omast arhitektuuri on kultuuripärandina arvel kaduvväike osa, võrreldes sellega, kui massiivselt me kaitseme näiteks baltisaksa või Vene tsaaririigi institutsioonide pärandit, mis on küll enamasti eestlaste ehitatud. Toetada tuleb ka Eesti rahvakultuurile iseloomulike hoonete kordategemist (näiteks rehielamud, postijaamad, kõrtsid, saunad).


Mälupoliitika

• Toetame ajalooliste pühapaikade programmi rahastamist riigieelarvest eesmärgiga hiied ja teised pühapaigad tähistada ning korrastada.

• Rajame Hirveparki ülemaalise kommunismiohvrite memoriaali ning hukatud kaadriohvitseride mälestusmärgi.

• Jätkame tegevust kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamisel ning rahvusvahelise õigusliku hinnangu andmisel kommunismi kuritegudele. Kommunismi kuriteod tuleb võrdsustada natsismi kuritegudega.

• Toetame represseeritute toetuse vabastamist kuludokumentide esitamise kohustusest.


LOODUSKESKKONDEdit

Tehnoloogia arenedes on loodus üha enam taandunud inimese tarbimisvajadusi rahuldavaks keskkonnaks, mis on kaasa toonud globaalsed probleemid – liigirikkuse vähenemise, elupaikade hävimise, kalavarude kahanemise, puhta joogivee varude ja muldade viljakuse vähenemise, keskkonna saastatuse ja elamiskõlbmatuks muutumise. Looduskaitse peab põhinema palju enam ökosüsteemidel tervikuna ja võtma arvesse inimese osa nende kujunemisel ning protsesside kulgemisel, et säiliks elustiku liigirikkus.

Looduskeskkonna hoidmiseks teeme järgmist.

• Looduskaitse peab liikuma paberilt loodusesse koostöös kohalike kogukondadega. Loodust ei kaitse direktiivid ega seadused, vaid inimesed oma teadmiste, tegevuse ja suhtumisega. Parim looduskaitsja on teadlik kohalik kogukond. Looduslikud pühapaigad on Eesti maastike, kultuuri ja identiteedi olemuslik osa. Paljude pühapaikade asukohti teavad veel vaid kohalikud vanad inimesed, sest ajalugu on eestlasi pillutanud ja suurtootmine maastikke muutnud. Tänastel kogukondadel ja laiemal üldsusel on õigus teada, kus asuvad looduslikud pühapaigad, seetõttu tuleb need üles otsida ja tulevaste põlvede jaoks kaardistada.

• Loodusharidus peab olema üks elukestva õppe osa, et inimesed oskaksid looduses käituda ning keskkonnakahjude märkamiseks ja ärahoidmiseks avalikes huvides tegutseda. Looduskaitsjate ja kohalike kogukondade vahel tuleb luua usalduslikud ja mõistvad suhted, mis väärtustavad niisuguseid eluviise, kus on tasakaalus hea elukvaliteet ja bioloogiliselt mitmekesine looduskeskkond.

• Looduskaitses tuleb loobuda silmakirjalikkusest. Kunagi kaitse alla võetud pärandkultuurmaastikud, mis on võsastunud ja liigirikkuse minetanud, tuleb anda tagasi põllu- või metsamajanduslikku kasutusse. Maa, mis võiks kanda vilja või metsa, ei peaks kandma võsa. Viljakas haritav maa on loodusvara, mida tuleb kasutada mõistlikult.

• Elupaiku, mis vajavad säilimiseks inimtegevust, karjatamist ja/või niitmist, peab riik kaitse alla võtma üksnes sellises mahus, mida ta suudab tegelikult säilitada. Riik peab avalikes huvides kaitse alla võetud maade omanikele õiglaselt hüvitama majandustegevuse piirangutest tulenevad kahjud või ostma maa riigile õiglase hinna eest.

• Metsade majandamisel peab lähtuma säästliku ja jätkusuutliku majandamise printsiibist, seistes hea Eesti metsade genofondi säilimise eest. Tuleb luua eelised kohalikku päritolu ja kohaliku lähtekohaga metsauuendusmaterjali kasutamiseks.

• Jahinduse korraldus peab tagama elujõuliste ulukipõlvkondade kestmise. Jahindust tuleb korraldada nii, et säiliksid parimad väljakujunenud traditsioonid.

• Kalavarude kestvaks kasutamiseks tuleb nende populatsioonid hoida maksimaalse saagikuse tasemel. Kalavarude kaitse peab põhinema mereökosüsteemil, võttes väljapüügi kõrval arvesse ka teisi mõjutegureid, sealhulgas kormorani- ja hülgepopulatsioone. Kalavarude loomulikuks taastumiseks tuleb kõrvaldada jõgedelt paisud, mis takistavad kalade pääsemist kudealadele, sealhulgas Sindi pais Pärnu jõelt. Tuleb loobuda hüdroenergeetika arendamisest jõgedel, mis on kaladele sobivad kudealad.

• Eesti riik peab tegema koostöös Venemaaga senisest suuremaid pingutusi Peipsi järve kesise keskkonnaseisundi parandamiseks, et saavutada parem veekvaliteet ja kalavarude kasv ning vähendada sinivetikate vohamisest tingitud ohtu elustikule.

• Loodusvarade – kalavarude, metsa, põllumaa, ulukite, vee – kasutamine peab toimuma parimate tavade kohaselt, säästlikult, mõistlikult ja õiglaselt.

• Riik peab jätkuvalt panustama taastuva energia tootmisse, sest hajutatud taastuvenergiatootmisega me suurendame energiajulgeolekut, vähendame keskkonnakahjusid ja kasutame majanduslikult tõhusamalt energiaressursse – päikest, tuult ja maasoojust ning juurde kasvavat biomassi (puitu ja rohttaimi) –, mida ei ole võimalik kasutada suurema lisandväärtusega kaupade loomiseks. Biomassi võimalikult efektiivseks kasutamiseks tuleb panustada elektri ja sooja koostootmisse. Tuuleenergia senisest laialdasemaks arendamiseks tuleb kehtestada keskkonnatasu kohalikele kogukondadele tuulikutest tulenevate häiringute hüvitamiseks. Energia mikrotootmine peab muutuma tavatarbija jaoks järjest lihtsamaks ja soodsamaks, tuleb vähendada bürokraatiat võrguga liitumisel ja tuua seadusandlusesse energiaühistu mõiste ning tegevust soodustavad tegurid.

• Riik peab jätkuvalt püüdlema energia säästlikuma kasutamise suunas, luues ja viies ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks.

• Riik peab loodusressursside kasutamisel lähtuma rohemajanduse põhimõtetest ehk pidama majandusprotsesside korraldamisel silmas inimeste heaolu ja sotsiaalset õiglust, vähendama keskkonnariske ja survet loodusvaradele. Tuleb rõhutada majanduse kvalitatiivse arengu vajadust ja suures osas hakkama saada taastuvate ja sisemaiste ressursside abil. Tuleb lõimida majandus- ja keskkonnapoliitika, mis hõlmab mitmesuguste meetmete – maksud, toetused, investeeringud, väliskulud – arvestamist riigi ressursikasutuse kujundamisel.

• Riik peab ressursside kasutusel järgima ringmajanduse põhimõtet, mis tähendab, et kord loodusest ammutatud ressursse tuleb kasutada korduvalt uuesti. Tooted tuleb koguda kokku nende kasutuse lõpus, materjalid eraldada ning kasutada uute toodete loomiseks. Jäätmeid, mida taaskasutada ei saa, kuid mis sobivad põletamiseks, ei tohi ladestada, vaid neid tuleb kasutada koostootmisjaamades soojuse ja elektri tootmiseks. Reoveepuhastusjaamadesse tuleb ehitada võimekus toota biogaasi.

• Vähem jäätmeid! Eestis ei ole kunagi varem tekitatud niipalju jäätmeid kui täna. Tootmises ja kodutarbimises tekib praegu miljoneid tonne jäätmeid. Muudame seadusandlust nõnda, et jäätmetekitaja vastutab täies mahus jäätmete võimaliku taaskasutamise või ohutu likvideerimise eest. Olmejäätmete käitlemisel lõpetame koduomanike jaoks kehtiva sunnismaisuse käitleja ja käitlusviiside valikul. Igaüks peab saama ise valida parima käitleja ja parima võimaluse jäätmete taaskasutamiseks või lõppkäitlemiseks. Jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumine koduomanikele peab toimuma avatud konkurentsi tingimustes.

• Riik peab järjekindlalt uurima maailma parimal teaduslikul tasemel oma loodusvarasid – nii metsa- ja põllumaa kasutust kui ka põlevkivi ja fosforiidi varusid ning kõiki teisi Eesti maavarasid. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning me peame suutma neid kasutada parimal teadaoleval moel ja vähendama keskkonnakahjusid tõhusaimal võimalikul moel. Eestimaa on kodu, mis meid toidab ja katab, meil on vastutus seda maad hoida ja me peame teadma, kuidas seda teha.


PÕLLUMAJANDUS ja Eesti toitEdit

Põllumajandus ja toidutootmine

Põllumajandust ja toidutööstust tuleb arendada selleks, et Eesti toit oleks puhas, kõrge kvaliteediga ning et sellel oleks kindel koht meie toidulaual. Kvaliteetne toit võib olla kõrge lisandväärtusega ekspordiartikkel, seetõttu peame Eesti toidutööstust arendama ka selle ekspordipotentsiaali silmas pidades. Arukas põllumajanduslik tegevus säilitab viljaka põllumajandusmaa, loob töökohti, aitab kaasa maapiirkondade taristu arengule ja asustuse säilimisele.

Peame põllumajanduse ja toidutootmise vallas oluliseks järgmist.

• Suurendame maaelu arengukava riigipoolset kaasrahastamist, suunates täiendavad vahendid eelkõige põllumajandustootjate ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmiseks ning finantsinstrumentide (täiendavad tagatised) kasutusala laiendamiseks.

• Toetame Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele üleminekutoetuste (täiendavad otsetoetused ehk top-up) maksmist, et võrdsustada konkurentsitingimusi ja suurendada põllumeeste võimekust maaelu arengukava investeeringutoetuste taotlemisel.

• Tühistame füüsiliste isikute põllumajandustoetuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise tulumaksuga maksustamise ja tagame sellega nende võrdse kohtlemise FIE-de ja äriühingutega.

• Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Otsetoetuste osakaalu Euroopa Liidus tuleb vähendada ning maaelu arengukava, investeeringu- ja teadus-arendustegevuse toetuste osakaal peab kasvama. Pikas perspektiivis peame vähendama põllumajandustootmise toetussõltuvust, mis tähendab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (finantsinstrumentide, sooduslaenude, garantiidega jne).

• Lähiaastatel tuleb põhitähelepanu suunata Eesti põllumajandustoodete väärindamisele ja lisandväärtusega toodete ekspordile. Põllumajanduse ja toidutööstuse efektiivsuse ning seeläbi ka konkurentsivõime suurendamiseks tuleb asendusinvesteeringute asemel toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust. Siinjuures peame eelisjärjekorras toetama ja edendama ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisandväärtusega toodete turustamisel.

• Põllumajandus ja toidutööstus on järjest teaduspõhisemad tootmisvaldkonnad. Täppisviljelus, tõu- ja sordiaretus, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, kaasaegne tootearendus toidutööstuses, teadmised kloonimisest ja geneetiliselt muundatud organismidest nõuavad ka tänapäevase tehnoloogia kasutamist ning tööjõu kõrget teadlikkust ja professionaalsust. Konkurentsis püsimiseks tuleb Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames senisest enam soodustada teadlaste ja tootjate koostööd ning toetada teadussaavutuste rakendamist toidutootmises. Teadus- ja arenduskeskuste tegevus ning põllumajanduslikud rakendusuuringud peavad olema rohkem suunatud praktilisele majandusele ning erasektor olema koostööprojektides oluline panustaja. Tootjate ja töötlejate roll põllumajandusteaduse ja nõuandeteenistuse korraldamisel peab suurenema.

• Toetame keskkonnasõbraliku, ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.

• Efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval on tähtis ka põllumajanduse mitmekesistamine, kodumaise aianduse ja talutootmise ning lühikeste tarneahelate ja otseturustuse edendamine.

• Toetame talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut. Soovime vältida põllumajandusmaa ja tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama keskkonda. Samuti tuleb vältida põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.

• Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning talude üleandmist vanematelt järglastele.

• Maa on põllumajanduses peamine tootmisvahend. Viljaka põllumajandusmaa säilitamine Eestis vajab seadusega kaitsmist (sarnaselt metsamaaga). Töötame välja vastavad seaduse täiendused. Põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist peab motiveerima üldise põllumajanduse turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu. Me ei toeta toetusõiguste süsteemile üleminekut.


Maaettevõtluse ja kohalike algatuste edendamine

Lisaks toidutootmisele on äärmiselt tähtis ka muu maaettevõtluse edendamine. Peame oluliseks maaelu arengukava toetusi mitte liialt killustada, vaid suunata need eelkõige kohaliku ettevõtluse edendamiseks, et säilitada ja luua uusi töökohti.

• Toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti.

• Toetame Leader tegevusgruppide tööd ja nende iseotsustamisõigust kohalike eelistuste määratlemisel ja konkreetsete toetustaotluste menetlemisel. Peame Leader tegevuste hulgas tähtsaimaks kohaliku ettevõtluse arendamist. Samas on oluline ka kohalike ühistegelike algatuste, sh kohaliku kultuurielu ja sportimise toetamine.

• Toetame liikumise Kodukant tegevusi.


Metsandus

Lai ja teadlik omanike ring on Eesti demokraatia ja omariikluse üks aluseid. IRL peab oluliseks eraomandit, et omanikke oleks palju ja et nende omand oleks kestlik. Eestis on umbes 90 000 erametsaomanikku. Erametsadest varutakse aastas umbes 6–8 miljonit tihumeetrit puitu, pakkudes sellega tööd kogu väärtusahelas paarikümnele tuhandele inimesele. Umbes viiendik erametsadest on kaitse all, täites sellega neile pandud keskkonnakaitse funktsiooni.

Laia omanike ringi säilitamiseks, raiemahu ja töökohtade tagamiseks ning looduskaitseliste väärtuste kaitsmiseks erametsas on vaja teha järgmist.

• Vaatame üle riigi seatavate looduskaitseliste piirangute kehtestamise tingimused ja nende hüvitamise. Kuna tegu on metsa majandamist oluliselt piiravate kitsendustega, tuleb tagada maaomanike võrdne kohtlemine ja asjakohane hüvitis. Senine praktika on tekitanud vastandumist looduskaitsele ja sundinud omanikke kahtlema Eesti kui õigusriigi toimimises.

• Muudame seadusi nõnda, et maaomanikud hakkavad oma maal asuvate tehnorajatiste talumise eest saama õiglast hüvitist. Õiguskantsleri avalduse alusel hindas riigikohus 2012. aastal tehnovõrkude talumise tasu õiguspärasust ning jõudis seisukohale, et siin on rikutud põhiseadust ja tasu arvutamise põhimõtteid tuleb muuta.

• Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist, andes samas halduslepingute alusel osa metsandusega seotud riigi funktsioone (metsateatiste kontroll, raielankide ja metsauuenduse ülevaatus, metsakahjustuste hindamine, looduskaitseliste tööde teostamine) metsaühistutele. Väikeste metsaomandite tõhus ja parimat praktikat järgiv majandamine eeldab omanike omavahelist koostööd ja metsandusspetsialistide kaasamist. Selle parimaks lahenduseks on ühistuline koostöö.

• Koostame uue jahinduse arengukava, mis arvestab õigusruumis toimunud muudatusi ning jahikultuuri ja maamajanduse arenguvajadusi.


Kalandus

Eesti on mereriik ja kalandusel on siin väga pikad traditsioonid. Soovime arendada kalandust selliselt, et kaluritel oleks aastaringselt tööd ja kohalik kalatööstus suudaks pakkuda meie tarbijatele kvaliteetset toodangut ning töödeldud kalatooteid ka üha enam eksportida. Kalanduse eduka arengu nurgakivideks on ühistuline koostöö.

• Peame tähtsaks rannakalanduse, sealhulgas siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist. Peame vajalikuks tagada kalanduspiirkondadele iseotsustamisõigus EL-i toetuste kohalike prioriteetide määratlemisel ja konkreetsete toetustaotluste menetlemisel.

• Toetame Eesti kalatööstuse arendamist. Kala jahutamise ja külmutamise osas on Eesti ettevõtted astunud suure sammu edasi, nüüd on aeg panustada töötlevasse tööstusesse.

• Aitame kaasa Eesti vesiviljeluse potentsiaali kasutuselevõtmisele.

• Tuleb jätkata kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel (tuleb vältida ülepüüdmist).


TARISTU JA TRANSPORTEdit

Põhitaristu arendamine ja korrashoid on riigi pikaajaline ja järjepidev ülesanne, mis mõjutab nii elukvaliteeti kui ka majanduse arengut. Eesti riik peab järjepidevalt ja arukalt investeerima tänapäevasesse infrastruktuuri. Lähiaastatel tuleb tähelepanu suunata turvalistele maanteedele, kiirele internetiühendusele ning ärisidemete ja turismi edendamiseks tarvilikele lennuühendustele.

IRL-i transpordipoliitika eesmärk on arendada liikumisvõimalusi, mis suurendavad inimeste heaolu ja majanduse konkurentsivõimet. Eestis on suur roll eratranspordil – meie inimesed ja ettevõtted teevad igal aastal arvestatavaid kulutusi transpordile. Riigi põhiroll transpordi korraldamisel peab olema kaasaaitav, mitte plaanimajanduslikult ettekirjutav. Seetõttu oleme vastu automaksule ning äärmuslikele transpordivisioonidele, millega võetakse inimestelt valikuvabadus. Erinevatel liikumisviisidel on oma eelised ning puudused, valik nende vahel peab valdavalt olema kasutajate teha.

Tähtis on ka erinevate liikumisviiside omavaheline sidumine infotehnoloogilisi võimalusi kasutades, et tekitada tarbijasõbralik ning mugav liikumiskeskkond.

1) Viime ellu Eesti ühendamise plaani, et areneks kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Viie aastaga tuleb investeerida veel 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks. Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Kose-Mäo teelõigul ning seejärel kogu ulatuses. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Tallinnast Pärnuni ja seejärel kogu ulatuses.

2) IRL peab Eesti teedevõrgu arendamisel tarvilikuks järgmisi samme:

• tagame teede stabiilse rahastamise, mis võimaldab Eesti teedevõrgu seisukorda järk-järgult parandada ning jätkata tarvilike investeeringutega. Seetõttu seome kütuseaktsiisi kasutamise uuesti teedeehituse ja -hooldusega ning viime ellu aastani 2020 koostatud teehoiukava, milles on arvestatud 75% kütuseaktsiisist laekuvate vahendite kasutamisega teede korrashoiuks;
• toetame Tallinna olulisemate liiklussõlmede väljaehitamist ja Tallinna ringtee rekonstrueerimist. Tallinna kui Eesti pealinna tänavad ei tohi olla häbiplekk. Paneme nii Tallinnas kui ka mujal Eestis paremini tööle riikliku järelevalve tee seisundinõuete täitmise üle ja vaatame üle sanktsioonid;
• jätkame kruusateede mustkatte alla viimise programmi;
• Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks investeerime põhimaanteedesse ja sildadesse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.

3) Soodustame uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist transpordis ehk intelligentseid transpordisüsteeme, mis aitavad erinevaid liikumisviise paremini ühendada ja muuta transporti kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Suuname osa igal aastal transpordi rahastamiseks kasutatavast rahast efektiivsust suurendavatesse lahendustesse. Teeme ära õiguslikud ettevalmistused, et Eesti oleks esimeste riikide hulgas, kus on võimalik kasutusele võtta isejuhtivaid autosid.

4) Seome omavahel maakasutuse ja transpordi planeerimise. Uusarenduste kavandamisel tuleb arvesse võtta ühendusvõimalusi. Planeeringute juures peab arvestama ligipääsetavust, et vähendada sundliikumist ja tühisõite.

5) Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu tuleb jätkata Estwin sidevõrgu arendamist ja reguleerida sageduslubade väljaandmist jm riigipoolseid tingimusi nii, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga.

6) Astume edasisi samme liiklusohutuse parandamiseks. Eesti on teinud edusamme ja saavutanud eesmärgi, mis seati 10 aasta eest aastaks 2015. Aastaks 2020 tuleb erinevaid liiklusohutusabinõusid, tänapäevast tehnoloogiat ja teavitustööd kasutades jõuda niikaugele, et oluliselt väheneks liikluses hukkunute arv. Peame võtma kaugemaks sihiks, et Eesti ei kaotaks liikluses ühtegi inimelu.

7) IRL on vastu automaksule. Leiame, et auto pole enamasti mitte luksusese, vaid tarvilik transpordivahend. Seetõttu ei toeta me mootori võimsuse, CO2 heitmete ega muude näitajate alusel kogutava automaksu kehtestamist.

8) Tagame ühistranspordi rahastamisel stabiilsuse. Transpordidotatsioonid saavad kasvada sarnases tempos riigi tulude ning piletituluga. Kvaliteetse ja reisijate vajadustest lähtuva ühistransporditeenuse pakkumiseks on tavaliselt vajalik ka piletitulu kogumine. Omavalitsusreformi tulemusena tekkivatel suurematel omavalitsustel peab olema määrav roll tänase maakondliku ühistranspordi korraldamisel. Anname selleks ettenähtud eelarve edaspidi omavalitsuste kasutada.

9) Võtame võimalikult suurel määral kasutusele uute reisirongide potentsiaali. IRL-i eestvõttel on rekonstrueeritud suur osa Eesti raudteevõrgust, ehitatud uued platvormid ja liinidele toodud tänapäevased rongid. Lähiaastatel peab põhitähelepanu kuuluma uute rongide võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele. Selleks tuleb siduda rongitransport paremini teiste liikumisviisidega, parandades juurdepääsuvõimalusi rongipeatustele ja kohandades sõiduplaane reisijate vajadustele paremini vastavaks. Samuti tuleb uuendada raudtee infrastruktuuri rahastamismudelit ning leida võimalus Haapsalu raudtee taastamiseks.

10) Pöörame tähelepanu kohaliku liikumise mugavamaks muutmisele, sest see mõjutab mitte ainult liikumisvõimalusi, vaid Eesti erinevate paikade elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust laiemalt. Suuname selleks Euroopa regionaalarengu fondi vahendeid ning arvestame üleriigilise tähtsusega investeeringute puhul ka seda, kuidas need aitavad kaasa kohalikule liikumisele.

11) Rahvusvaheliste ühenduste lähiaastate prioriteediks on ühendused lähinaabritega, samuti tuleb seista selle eest, et oleks tagatud lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Liigume koos Läti, Leedu ja Poolaga edasi Rail Balticu projektiga ning rajame Ülemistele mitmeotstarbelise reisiterminali. Ida–läänesuunalise mahukaupade veo vähenemise tingimustes on kõrgema lisandväärtusega kaupade transpordi ja käitlemise suurendamine transpordi- ja logistikaettevõtete jaoks väljakutse, millele riik peab mõistlike regulatsioonide abil kaasa aitama.

12) Jätkame Saaremaa ja Hiiumaa ning teiste saartega laevaühenduse korraldamist nõnda, et laevad on riigi omanduses ning nende opereerimiseks korraldatakse konkursid.


ENERGEETIKAEdit

Energeetika on üks Eesti majanduse võtmevaldkondi – meil on potentsiaal toota rohkem energiat kui me ise tarbime. Võtame sihiks, et Eesti oleks energeetiliselt isemajandav. See tähendab võimet olla tarvidusel suuteline oma energiavajadust ise katma ning võimet osaleda aktiivselt energiakaubanduses.

Energia tähtsuse tõttu igapäevaelus ja majanduses peab riigi energiapoliitika esimene siht olema energia varustuskindlus. Teiseks on tähtis efektiivne energiakasutus, et toodetud või imporditud energia ei läheks raisku. Eesti energiasektoril on arvestatav tootmise ja ekspordi kasvatamise arenguvaru, mille realiseerimiseks on vaja investeeringuid soodustavat maksukeskkonda. Samuti tuleb tähtsustada tehnika- ja inseneriharidust ning teadus- ja arendustegevust energeetika vallas.

1) Energia varustuskindlus. Eesti energiatootmise portfell peab liikuma mitmekesisuse ning tehnoloogia- ja energiaallikaneutraalsuse suunas. Tarbijatele tagab parima hinna erinevate tootjate ja tarnijate vaheline konkurents elektri- ja gaasiturgudel. Peame tarvilikuks veeldatud maagaasi terminali rajamist Eestisse. Turumuutustele reageerimiseks tuleb investoritele luua operatiivsed investeerimisvõimalused. Riik saab erinevate tehnoloogiate ja energiaallikate kasutuselevõtule kaasa aidata lihtsustatud planeerimisvõimaluste pakkumise kaudu. Sel moel saab riik soodustada energia uute tootmis- ja tarnimisvõimsuste loomist (nt gaasi vastuvõtuterminal, õlitehased ja rafineerimistehased, elektrijaamad, sh tulevikus tuumaelektrijaam ja suured maismaa- ja avamere tuulepargid).

2) Tagame Eestis elektri tootmisvõimekuse, mis on piisav Eesti tipukoormusvajaduse katmiseks. Eesti elektri varustuskindluse peab tulevikus tagama kombinatsioon kodumaistest Euroopa Liidu siseturul konkurentsivõimelistest tootmisvõimsustest ja tugevatest ühendustest teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude ja -turuga. Eesti teaduspotentsiaali kaasates tuleb elektritootmiseks võimalikult suures ulatuses kasutusse võtta ka väheväärtuslikud põlevkivitööstuse kõrvalsaadused (põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas, poolkoks).

3) Eesti energeetika alustalaks oleva põlevkivi puhul tuleb keskenduda maksimaalse lisandväärtuse loomisele. Samas tuleb otsida ja hoida mõistlikku tasakaalu elektri- ja õlitootmise vahel, et maandada riske, mis tulenevad elektrituru ja vedelkütuste turu erinevatest toimemehhanismidest ja hinnakõikumistest neil turgudel. Uued efektiivsemad põlevkivi kaevandamise meetodid, jääkide kasutuselevõtmine ja põlevkivisektori vähenevad keskkonnaheitmed võimaldavad Eesti energeetikasektori olulisemast maavarast saada Eesti riigile rohkem kasu, samuti muuta meie elukeskkonda puhtamaks. Põlevkivitööstuse loodud lisandväärtus moodustab 2015. aastal ligikaudu 4% kogu Eesti lisandväärtusest. Tagades stabiilse investeerimiskeskkonna, võiks järgneva 10 aastaga põlevkivitööstuse lisandväärtus tõusta ligi 7%-ni.

Selleks:

• vaatame üle põlevkivi kasutamise maksustamise (sh keskkonnatasud). Riigi tulu õlitootmise valdkonnas peab arvesse võtma nafta hinda maailmaturul. Muudame riigile kuuluvate maavarade maksustamist nõnda, et edaspidi oleks selgelt eristatud tasud, mida riik käsitleb ressursiomaniku tuluna, ja keskkonnatasud, mida kogutakse põlevkivisektori poolt tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks;
• põlevkivi kasutamise puhul tuleb administratiivse aasta kaevandusmahu asemel hinnata põlevkivi tööstusharu keskkonnakoormust ja võimaldada aastast põlevkivikaevandust riiklikult määratud keskkonnakoormuse ulatuses;
• arendame energiatehnoloogiaid ja nende eksporti. Eesti ekspordivõimalused energeetika vallas ei piirdu vaid toodetud energia ja energiakandjate eksportimisega, peame kasutama võimalusi ka energiatehnoloogiate arendamiseks ja ekspordiks. Toetame nii põlevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, sh soosime uute tootmisvõimsuste (õlitootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis võimaldavad Eestil saada tööstussektori väärtusahelast laiemat kasu kui üksnes tootmisvõimsuste opereerimine ning loovad energiatehnoloogiate arendamise ja tootmisega seoses Eestisse uusi töökohti.

4) Aastaks 2025 tuleb Baltimaade elektrisüsteem lülitada sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastaks 2020. tuleb rajada kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Eesti ja Venemaa vahelisele piirile rajatavad konverterjaamad tuleb lülitada üleeuroopaliste taristuprojektide nimekirja.

5) Jätkame soojussektori reformiga. Aastal 2030 võiks Eesti jõuda selleni, et 80% tarbitavast soojusest toodetakse biokütustest ja turbast, mis on kodumaised energiaallikad.

6) Jätkame kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus praegusel EL-i eelarveperioodil ning pakume energiasäästuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele. Elamute energiatõhususe parandamine võimaldab oluliselt vähendada jooksvaid kulutusi eluasemele. Kuna praegused energiatõhususe investeeringute toetusskeemid saavad EL-i regionaalabivahendite lõppedes otsa, valmistame ette maksusoodustused elamute energiatõhususinvesteeringute tegemiseks.

7) Kaalume suurtarbijatest tööstusettevõtetele kehtiva elektri aktsiisimaksu diferentseerimisvõimalusi. Eesti peab säilitama oma konkurentsivõime globaalsel ja Euroopa Liidu skaalal ning mitmekesistama sisemajanduse kogutoodangusse panustavaid majandusharusid. Euroopa Liidu õigus annab võimaluse rakendada elektri suurtarbijatele madalamat aktsiisimäära. Kaalume seda võimalust, et Eesti oleks ka energiamahukate tööstuste jaoks konkurentsivõimeline asukoht.

8) Kaalume elektriaktsiisi ning heitmekaubanduse tulude kasutamist tööstusettevõtete energiatõhususe investeeringute soodustamiseks.


TURVALISUS JA ÕIGUSKAITSEEdit

Turvalisuspoliitika

Kodanike turvalisuse tagamine ja usalduse suurendamine kehtiva õiguskorra vastu on üks riigi tähtsaid ülesandeid. Selleks tuleb aktiivselt tegelda süütegude ja õnnetusjuhtumite ennetamisega eeskätt noorte ja alaealiste seas, samuti kiirendada süütegude menetlemist ja kujundada välja õiglane ja mõjus karistuspoliitika. Peame õigeks, et riik tegeleb ka selliste väiksemate õigusrikkumistega, millele reageerimine võib hoida ära suuremaid rikkumisi (nn katkise akna põhimõte). Korrarikkumiste talumine tänavatel ning korratu ja räpane keskkond tekitavad inimestes hirmu ja tõmbavad ligi kurjategijaid. Ühiskond peaks tegema kõik, et tuua noored õigusrikkujad ja esmarikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Paadunud kurjategijate eest tuleb aga teisi inimesi kaitsta, eraldades õigusrikkujad muust ühiskonnast.


Õigusrikkumiste ennetamine

Õigusrikkumine ja õnnetusjuhtum on tihti tagajärg, mille tegelikud põhjused peituvad sügavamal. Tähelepanuta ja eneseväljendusvõimaluseta jäetud noored kalduvad ennast teostama tänaval korda rikkudes. Stressi ja alkoholi koosmõjul võib inimene muutuda vägivaldseks oma lähedaste vastu. Haiguseni arenenud sõltuvused viivad tihti vargusteni. Need on nähtused, mida on võimalik ära hoida, kui neid õigel ajal märgata ja õigesti sekkuda. Seepärast peavad riskirühmadesse kuuluvad inimesed (eelkõige noored) olema omavalitsustele ja kohaliku politsei tähelepanu all ning neist johtuvat ohtu tuleb püüda maandada. Isikupõhiste ennetusprogrammide abil on võimalik üldjuhul inimesi ühiskonnale tagasi võita. Seetõttu:

• suuname süüteoennetuse eelkõige lastele ja noortele ning lapsevanematele, toetades senisest oluliselt suuremas mahus neile mõeldud ennetusprojekte;
• toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva käitumise vähendamiseks, sealhulgas näiteks koolikiusamise vähendamise programmi rakendamist ja riigipoolset rahastamist kõikides Eesti koolides ja lasteaedades;
• astume konkreetseid samme, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust ja neile õpetataks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Näiteks laiendame IRL-i algatusel 2015. aastal rakendatavat spordiprogrammi Spin riskiperede lastele.


Uimastite tarvitamise vähendamine

Uimastite tarvitamise vähendamine on võtmetähtsusega kasvavatele põlvkondadele. Uimastisõltuvuse vähendamisele on seni pööratud lubamatult vähe tähelepanu ja selleks on eraldatud liiga vähe raha. Seetõttu:

• jätkame 2014. aastal koostatud uimastite tarvitamise vähendamise valge raamatu ehk tervikliku poliitikapaberi rakendamist, mida juhib valitsuse uimastiennetuskomisjon;
• suurendame raha, mis on suunatud uimastite tarvitamise ennetamisele ja praeguste sõltlaste ravile;
• jätame narkootikumid keelatuks. Narkootiliste ainete illegaalne staatus peab jääma oluliseks osaks nende ainete nõudluse vähendamise ja turu vaoshoidmise poliitikas. Mis on keelatud, seda on raskem hankida ja seda väiksema hulga inimesteni see jõuab. Lisaks annab keeld inimestele (eelkõige lastele) selge signaali, et uimastid on ohtlikud ja nende proovimine võib lõppeda traagiliselt;
• IRL ei lase tagasi pöörata erakonna algatusel tõstetud karistusmäärasid raskete narkokuritegude eest. Ekspertide hinnangul on raskete narkokuritegude eest kuni eluaegse vangistuseni tõstetud karistused aidanud kaasa, et üha rohkem rahvusvaheliseks muutuva narkoäri juhtfiguurid püüavad Eestit (või vähemalt siin vahelejäämist) vältida;


Elukeskkonna turvalisus

Hälbiva käitumise vähendamine on võimalik ka elukeskkonna targa planeerimise kaudu. Katkised aknad või korrast ära linnaruum näitavad hoolimatust ja võivad soodustada vandalismi. Lõhutakse seal, kus juba on lõhutud ning varastatakse seal, kus seda on lihtne teha. Röövitakse eelkõige pimedas. Teadlikult käituvad inimesed ja kogukonnad on turvalisemad. Riik peab oma elukeskkonna turvalisusse investeerivaid kogukondi toetama nii nõu kui ka rahaga. Seetõttu:

• peame tähtsaks, et omavalitsused hoiavad linnaruumi korras ning tagavad piisava valgustuse tänavatel ja mujal avalikus ruumis;
• näeme vajadust jätkata turvakaamerate paigaldamist linnadesse ja asulatesse;
• toetame linnaplaneerimise ja arhitektuuriliste lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti vastava kompetentsi suurendamist politseis;
• toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks kogu Eestit.


Inimelude säästmine

Iga inimese elu on väärtuslik. Suurimad elu ja tervist ohustavad riskid peituvad tihti inimeste enda elustiilis ja käitumises. Ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse, oma võimete ülehindamine, alkoholi jt mõnuainete liigtarvitamine, riskikäitumise idealiseerimine – need on hoiakud, mis on maksnud elu paljudele noortele ja tervetele inimestele. Kui tahame õnnetusi vähendada ja nende tagajärgi kergendada, tuleb püüda inimeste hoiakuid ja harjumusi muuta. See tähendab, et:

• teavitamine, nõustamine ning kohustuslike ohutusabinõude kontroll jäävad lähiaastate tähtsaimaks töösuunaks;
• peame oluliseks liiklusohutuse jätkuvat suurendamist ja tugevat liiklusjärelevalvet. Jätkame kiiruskaamerate paigaldamist maanteede riskikohtadesse. Liiklusohutuse tõstmiseks kehtestame rangemad nõuded teedeehituse ja -remonditööde tähistamisele ja tõstame järk-järgult teede talihoolde seisunditaseme nõudeid;
• jätkame suunatud ja sihikindlat teavitus- ja ennetustegevust, mis juhib inimeste tähelepanu tuleohutuse tähtsusele ja aitab vähendada tulesurmade riski;
• vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks peame oluliseks luua riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik.


Kaitse küberkuritegevuse eest

Toome kaitse küberkurjategijate eest kõigi kodanikeni:

• loome politsei juurde küberkuritegevuse alase kompetentsikeskuse, mis koordineerib koostööd kõigi siin juba olemasolevate institutsioonidega, nagu NATO kompetentsikeskus jt;
• toome seeläbi IT kasutamise ka tavaliste kuritegude lahendamisse nii, et uurija saab kompetentsikeskusest infot ja abi sotsiaalmeedia, IP-aadresside ja muude IT-elementide kasutamisel uurimistoimingutes;
• kitsendame soovimatute reklaamsõnumite saatmise võimalusi Eestis, juurutades spämmeritele reaalsed karistused ning laiendades spämmipiiranguid ka mobiilsetele lahendustele.


Siseturvalisuse valdkonna juhtimine

Peame oluliseks politsei- ja päästeasutuste personali voolavuse vähendamist, mis omakorda võimaldab koolituskulusid kokku hoida. Selleks on oluline tagada politseinikele ja päästeteenistujatele piisav motivatsioon ning sissetulek. Parandame siseturvalisusega tegelevate asutuste tehnilist varustatust ja väljaõpet.

Õigusrikkumistega võitlemine on tulemuslik, kui seame selleks prioriteedid, mis on jõukohased ja suunatud probleemidele, mis tekitavad ühiskonnale kõige rohkem kahju. Peame tarvilikuks suunata kriminaalasutuste (politsei, prokuratuur) tegevus ja vahendid eelkõige:

• varjatud kuritegude lahendamisele. Varjatud kuriteod taastoodavad uut kuritegevust (narkokaubandus, korruptsioon, rahapesu, inimkaubandus ja muu organiseeritud kuritegevus);
• alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude lahendamisele;
• majandus- ja maksukuritegude lahendamisele. Niisuguste kuritegude tõttu tekib ettevõtluses ebaaus konkurents ja jäävad tasumata maksud.

Süüteod peavad saama menetletud mõistliku aja jooksul kõikides menetlusstaadiumides. See säästab kõigi menetluse osapoolte ressursse ja loob tõhusat kriminaalpoliitikat rakendava riigi kuvandi. Selleks:

• analüüsime ja korrastame seadusandlust, et välistada pahatahtlik menetlusaja venitamine;
• soodustame uute e-teenuste ja rakenduste loomist.


Avaliku korra tagamine

Avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamiseks peab riik peab olema suuteline reageerima kiiresti ja adekvaatselt võimalikele tahtlikele katsetele seda destabiliseerida. Selleks:

• tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja kiirreageerimise võimekuse;
• kindlustame julgeolekuasutustele piisavalt vahendeid, et tõkestada Eesti riigi julgeolekut ohustavaid tegevusi;
• algatame Eesti idapiiril senise nn rohelise piiri ehk märgistamata riigipiiri väljaehitamise ja seisame selle jaoks vajaliku raha eraldamise eest;
• kaasame ja koolitame rohkem abipolitseinikke, eelkõige iseseisva pädevusega abipolitseinikke. Toetame ulatuslikult abipolitseinike tegevust;
• ehitame Sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi Ida-Virumaale.


Mõjus karistuspoliitika

Karistuspoliitikas peab IRL oluliseks järgmisi samme:

• karistuspoliitika peab olema õiglane ja mõjus. Me ei nõustu raskete kuritegude eest määratud karistuste kergendamisega. Seisame selle eest, et Eesti ei muutuks enam kunagi – nii nagu see oli kümmekond aastat tagasi – kurjategijatele mugavusriigiks, kus nende tabamine toob kaasa leebemad tagajärjed kui naaberriikides;
• kriminaalpoliitika eesmärk ei saa olla vangide arvu vähendamine. Kui vangide arv väheneb kuritegevuse vähenemise, oskusliku ennetustöö ja/või taasühiskonnastamise tõttu, on see hea. Kui aga vanglate tühjendamine muutub omaette eesmärgiks, võib see tulla ühiskonna turvalisuse arvelt;
• rakendame üha enam kuritegeliku vara konfiskeerimist, eelkõige organiseeritud ja rasketes majanduskuritegudes ning korruptsioonis süüdimõistetute suhtes. See eeldab suuremat arvu eriasjade prokuröre ja politseinikke, kes saavad keskenduda vaid kriminaaltulu jälitamisele;
• me ei kärbi politsei ja prokuratuuri menetluslikke õigusi. Eesti kriminaalmenetluse reeglid on õiglased ja läbipaistvad. Seisame vastu katsetele vähendada politsei ja prokuratuuri võimekust.


Vanglasüsteem ja vangide taasühiskonnastamine

Vanglasüsteemi ajakohastamine aitab selgelt ühiskonna turvalisust suurendada. Nõukogude ajast pärit vanglasüsteemi muutmine õigusriigile omasemaks vähendab kuritegevuse taastootmist ja on suunatud sellele, et muuta kinnipeetud õiguskuulekaks. Seetõttu:

• jätkame Eesti vanglate ümberehitamist kambertüüpi vanglateks;
• toetame vangide taasühiskonnastamisele suunatud nn tugiisikusüsteemi loomist, mis aitab märgatavalt vähendada vangide retsidiivsust;
• suurendame vangide tööhõivet.


Õiguskaitsepoliitika

Seisame läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse. Riiki saab muuta läbipaistvamaks vaid paljude abinõude koosmõjus – suurendades avalikustamist, lihtsustades menetlusi, tõstes järelevalve toimivust ja suunates korruptsiooni avastamiseks rohkem raha. Peame tähtsaks jätkuvalt tugevdada riigi võimekust avastada varjatud olemusega kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod.


Riigi läbipaistvuse suurendamine

Aus ja läbipaistev valitsemine on Eesti inimeste selge ootus ja üks ühiskonna arengu edasise edu aluseid. IRL on selle heaks aastate jooksul oluliselt panustanud ja seda tegevust tuleb jätkata. Seetõttu peame oluliseks:

• ühtse korruptsioonivastase strateegia uuendamist – jätkame järgmise nelja aasta jooksul korruptsioonivastase strateegia „Aus riik” uuendamist, mis IRL-i juhtimisel võeti vastu aastal 2004. Uus strateegia näeb ette täiendavaid meetmed korruptsiooni ennetamiseks ja keskendub veelgi enam korruptsiooni tõkestamisele erasektoris ja kohalikes omavalitsustes;
• riigi tugevat korruptsiooniuurimise võimekust – IRL-i ettepanekul anti 2007. aastal kaitsepolitseiametile korruptsioonikuritegude uurimispädevus Eesti kuue suurema omavalitsuse üle ja 2012. aastal laiendati võimalusi raske korruptsiooni avastamiseks. Peame oluliseks, et julgeolekuasutusena säilib kaitsepolitseil ka Eesti julgeolekut ohustavate kuritegude uurimise pädevus, nii nagu paljudes teistes Euroopa riikides;
• avalike vahenditega valimistulemuse mõjutamise takistamiseks keelame kohalikel omavalitsustel enne valimisi osta ja edastada meediakanalites reklaami ja teha mainereklaami.


Järelevalve kriminaalasutuste üle

Korrastame järelevalvet jälitus- ja julgeolekuasutuste tegevuse üle, suurendades Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni ja prokuratuuri sellealast võimekust. Täiendava tsiviilkontrolli meetmena toetame õiguskantsleri kui igakülgselt sõltumatu institutsiooni tehtavat kontrolli isikuandmete varjatud kogumisel ja töötlemisel jälitus- ja julgeolekuasutustes.


Õigusabi kättesaadavus

Laiendame abivajajate võimalusi riigi õigusabi saamiseks. Selleks tõstame riigi õigusabi tasustamise määrasid ja teadvustame ühiskonnale senisest enam võimalusi riigi õigusabi saamiseks.


Kuriteoohvrite toetamine

Suurendame järgmise nelja aasta jooksul kuriteoohvritele suunatud hüvitisi ja laiendame meie poolt varem loodud ohvriabi tugivõrgustikku üle kogu Eesti.


Kohtu- ja täitemenetluse tõhustamine

Kohtumenetluste kiiruse ning nõuete täitmise tulemuslikkusega seonduv on Eestis jätkuvalt probleemiks. Vaja on vähendada kohtukulusid tsiviilasjades, sealhulgas riigilõive, ja viia need vastavusse osutatud avaliku teenuse tegelike kuludega.

Eesti investeerimiskliima parandamiseks tuleb kiirendada pankroti- ning täitemenetlusi ning seada eesmärgiks nõuete suurem täitmine nendes menetlustes.


Kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika

Toetame väljakujunenud kodakondsus-, välismaalaste-, keele- ja migratsioonipoliitika põhimõtteid. Eesti kodakondsuspoliitika peab ka edaspidi järgima sünnijärgse kodakondsuse põhimõtet. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsuse laiendamine ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Ajame põhiseadusest tulenevat kodakondsuspoliitikat, üheltki sünnijärgselt Eesti kodanikult ei võeta kodakondsust ära. Peame jätkuvalt tarvilikuks sisserände piirarvu olemasolu.


RIIGIREFORMEdit

Eesti arengu kiirendamiseks ja majanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajame paindlikumat, tulemuslikumat ja inimlähedasemat riiki. Bürokraatiat on saanud aina rohkem ja rohkem ning see on muutunud meile kõigile raskeks, kohmakaks ja üle jõu käivaks.

Vajame uusi ja julgeid lahendusi. Vajame riigireformi – uuendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldust, mis avab halduskoormuse vähenemise ja parema valitsemiskultuuri kaudu uued võimalused ettevõtluse ja ühiskonna arenguks. Riigireform peab olema terviklik, lähenedes ühtsetel alustel riigihalduse kõigile tasemetele.

Sisuline riigireform ei saa piirduda alumiste võimutasanditega, vaid peab algama võimu tipust. Kui vaja, tuleb muuta ka põhiseadust ning korraldada riigireformi otsustamiseks rahvahääletus.

Muudame Riigikogu efektiivsemaks ja väiksemaks, aga toimekamaks.

Selleks:

• vähendame Riigikogu liikmete arvu 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja ametnikkonna võimekust;

• laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks;

• kujundame Arengufondi ümber, liites riskiinvesteeringute osa EAS-iga ja andes seire osa teaduste akadeemiale, muutes selle Riigikogu nõustavaks institutsiooniks.


Muudame valitsuse ühtsemaks ja vastutavamaks.

Selleks:

• seadustame peaministri iseseisva poliitilise institutsioonina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi;

• seadustame ministrid eelkõige ühtse valitsuse liikmetena, kes kooskõlastatult suunavad ministeeriumide tegevust ja teostavad poliitilist järelevalvet, mitte ei ole ministeeriumide tegevjuhid. Ministeeriumi juhtigu kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid;

• anname valitsusele õiguse valitsusasutuste, sh ministeeriumide ja hallatavate asutuste ümberkorraldamiseks. Vähendada tuleb juhtimistasandite arvu (valitsus- minister- kantsler- asekantsler-osakonnajuhataja-talitusejuhataja). Rohkem tuleb rakendada ühiseid horisontaalseid tugiteenuseid ja kasutada ametnike rotatsiooni ametkondade vahel.


Muudame omavalitsused võimekamaks ja enesekindlamaks.

Selleks:

• viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osades maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas;

• koos haldusreformiga teeme ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine eesmärk on sõltumatu ja piisava rahastuse tagamine kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks;

• reorganiseerime maavalitsused ja ühtlustame harukondliku ja regionaalse juhtimise ja territoriaalplaneerimise;

• haldusterritoriaalse reformi käigus reguleeritakse iseärasused pealinna omavalitsemiskorralduses.


Muudame riigirahanduse tulevikku vaatavaks ja tulemustele suunatuks.

Selleks:

• minnakse üle tulemus- ehk programmipõhisele eelarvemudelile, mille ajaline ulatus on vähemalt 3–5 aastat. Programmide tulemuslikkuse hindamiseks enne uut programmiperioodi sätestatakse parlamentaarsed kuulamised koos riigikontrolli kaasettekandega;

• käivitatakse avalike teenuste rahastamise sõltumatu audit, mille põhjal sõnastatakse poliitilised valikud jätkusuutliku eelarvepoliitika taastamiseks;

• riigi eelarvestrateegia muudetakse programmipõhiste eelarvete poliitiliseks alusdokumediks, mis kehtestatakse seadusega.


Vähendame üldise valitsemise mahtu – vähem inimesi vajab vähem valitsemist.

Selleks:

• seame eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega;

• käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja paremaid seadusi ja määrusi. Kõike ei pea reguleerima;

• lahutame riigi äriühingud poliitikast ja paneme neid juhtima vaid professionaalid. Koondame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis täidab aktsiate valitseja rolli ja nimetab nõukogu liikmed, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist;

• vaatame läbi põhiseaduslike institutsioonide ning Eesti Panga ülesanded ja tööjaotuse, et vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.


REGIONAALPOLIITIKAEdit

Tasuvad töökohad ja hea elukvaliteet igal pool Eestis IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kes selle nimel pingutab. Riigi regionaalpoliitika ülesanne on iga regiooni potentsiaali arvestades tagada inimestele võrdsemad võimalused ja parem stardipositsioon, et kõik saaksid ise oma elu paremaks muuta.

Eesti regionaalpoliitika hõlmab riigi tegevust viiel omavahel seotud suunal:

• heade töökohtade loomise toetamine kõikjal Eestis;

• head ühendused suurte keskuste, väikelinnade ja maakohtade vahel;

• kvaliteetne ja kohalikke olusid arvestav haridussüsteem;

• tugevad kohalikud omavalitsused ja heal tasemel kohalikud teenused;

• riigi ja riigiasutuste kohalolek kõikjal Eestis.


IRL usub, et regionaalarengu peamine pidur on jätkuvalt teostamata haldusreform. See on kivi, mille taga seisavad kinni paljud teised olulised otsused. Sellepärast peame regionaalpoliitika peamiseks eesmärgiks teha ära haldusreform. Alles seejärel on võimalik hakata vastu võtma järgmisi otsuseid ettevõtlus-, transpordi-, haridus-, sotsiaalpoliitikas ja muudes valdkondades. Seejärel saame uutele omavalitsustele anda ka kohaliku elu paremaks korraldamiseks vajalikud õigused ja eelarvevahendid.

Selleks:

• viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osades maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas. Haldusreform – parem haridussüsteem – tugev regionaalne ettevõtlus – paremad töökohad

IRL on veendunud, et tugevate ja kasvavate ettevõtete arenguks väljaspool suuri keskusi on vajalik maakonna ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide ja haridusasutuste (riigigümnaasium, kutsehariduskeskus, regionaalne kõrgkool) toimiv koostöö. Seda koostööd saab juhtida ainult tugev kohalikke huve esindav omavalitsus, kellel on selleks piisav kompetents ja sõnaõigus.

Selleks:

• anname uutele omavalitsustele koos ettevõtjatega suurema sõnaõiguse kutsehariduskeskuste ja regionaalsete kõrgkoolide riikliku tellimuse suunamisel.

Haldusreform – parem transpordikorraldus – kättesaadavamad töökohad ja teenused

IRL on veendunud, et elukvaliteedi paranemiseks läheb vaja häid ühendusi, mis annavad inimestele paremad võimalused käia tööl ja kasutada teenuseid suuremates keskustes. Ühistransport peab maksimaalselt arvestama töölkäimist ja teenuste pakkumist. Inimene peab üldjuhul saama oma vajalikud era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata. Selleks tuleb ühistransport ümber korraldada nii, et see arvestaks töölkäimise ja teenuste tarbimise vajadust. Kohalikest vajadustest lähtuv teedevõrk toetab ettevõtlust ja ühendusi. Külakeskusse peab viima korralik tee, siis saab seal areneda ka turism ja ettevõtlus. Internetiühendus annab võimaluse teha kaugtööd väljaspool keskusi ja tagab parema elukvaliteedi üle Eesti.

Selleks:

• anname uutele omavalitsustele üle praegu maavalitsuste kaudu korraldatava ühistranspordisüsteemi juhtimise. Süsteemi paremaks korraldamiseks peavad omavalitsused seejärel moodustama funktsionaalselt seotud maakondi katvad ühistranspordikeskused, kes peavad looma ühtse uute omavalitsuste piire ületava ühistranspordivõrgu ja piletisüsteemi. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele;

• anname omavalitsustele üle ka osa teid, mis ei ole riikliku tähtsusega ja teehoiuks vajalikud vahendid, et uued omavalitsused saaksid teedevõrku, ühistransporti ja ettevõtluseks vajalikke teid ja ühendusi kavandada ühtselt;

• jätkame kõigi suurema liiklusega riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi;

• jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiühendusega üle Eesti kuni Eesti piirini;

• arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali, et riiklikud ja kohalikud e-teenused oleksid kättesaadavad.


Haldusreform – parem ettevõtluspoliitika – paremad töökohad

Regionaalse ettevõtluse eestvedajaks ja ettevõtluskeskkonna loojateks saavad olla vaid uued tugevad omavalitsused, kellel on selleks piisav kompetents, õigused ja eelarve. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb lisaks põllumajandusele ja turismisektorile suunata senisest rohkem ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse, nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ning kohalikke teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused. Seda peab toetama kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide filiaalide kohalikke vajadusi arvestav erialade valik ning ettevõtluse vajadusi ja töölkäimist arvestav ühistranspordikorraldus.

Selleks:

• anname uutele omavalitsustele ülesande ja vajalikud hoovad ning eelarvelised vahendid ettevõtluspoliitika kujundamiseks;

• anname uutele omavalitsuste üle ettevõtluseks vajalikud maad ning lihtsustame ja kiirendame riigimaa müüki ettevõtetele;

• suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks regionaalsetes keskustes. See võimaldab uusi töökohti nii keskuse kui ka tagamaa elanikele;

• jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna – tööstusalade programm, kompetentsikeskuste programm jpt;

• riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti – jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistataks asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.


Haldusreform – Tallinn – pealinnaregioon

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja ainus linn, mis konkureerib linnapiirkonnana rahvusvahelises mõõtkavas. Tallinna kõige suuremat võimalust tegutseda maailmalinnana näeme koostöös Helsingiga. Soodustame igakülgselt kultuuri-, teadus-, ja ettevõtlusalast koostööd Helsingi ja Tallinna vahel. Väga paljud inimesed elavad täna suurte linnadega külgnevates omavalitsustes ja linnaregioonides. Nad käivad tööl linnades ja kasutavad ka teenuseid, mida ei paku nende koduomavalitsused, kuid maksu maksavad koduomavalitsusele ja seetõttu ei ole linnad alati huvitatud neile teenuste pakkumisest. Nii on linnapiirkonna elanikud võrreldes linlastega kehvemas seisus, sest linnad eelistavad oma maksumaksjaid.

Selleks:

• toetame Tallinna ja Helsingi ühistegevust;

• korrastame avalike teenuste pakkumise põhimõtted linnaregiooni teise omavalitsuse elanikele ja sellega seotud arveldamise omavalitsuste vahel;

• käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende rahvaarv kasvab, siis vajavad nad eelkõige investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.


Haldusreform – arenevad küla- ja linnaosakogukonnad

Tugev ja avatud kogukond on kohaliku arengu parim tagatis. Oma kodukandi arendamiseks on vaja koostööd kohalike elanike vahel ning oskust, tahet ja organiseerimisvõimet oma õiguste kaitsmiseks, mitte formaalset omavalitsusüksust. Külaelanike ühiste huvide esindaja saab olla külavanem. Külade roll uutes omavalitsustes kasvab.

• Tagame küladele ja linnaosadele uutes omavalitsustes piisava sõnaõiguse ja iseotsutusõiguse.

• Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist. Jätkame kohaliku omaalgatuse programmi. Toetame Kodanikühiskonna Sihtkapitali ja kohalike kogukondade arengut toetavaid algatusi.

• Toetame külavanemate tegevust. Haldusreform – omavalitsuste sõltumatu tulubaas – rohkem vabadust – paremad otsused

Uute omavalitsuste sõltumatuse ja motiveerituse suurendamiseks fikseerime omavalitsustele laekuva tasandusfondi pikemaks perioodiks nii, et omavalitsuse omatulude kasv ega kahanemine seda ei mõjuta. Omavalitsuse tasandusfondi määramise aluseks on omavalitsuse asukoht, kaugus suurtest keskustest ning geograafilised ja demograafilised erisused.

• Korraldame uute omavalitsuste tulubaasi ümber nii, et omavalitsuste motivatsioon ettevõtlusega tegelda kasvaks oluliselt. Selleks teeme nõnda, et kohalik omavalitsus saab edaspidi endale osa igalt tema territooriumil loodud töökohalt laekuvast maksutulust ja selle tulu võrra ei vähendata tasandusfondi.

• Suurendame uute omavalitsuste vabadust oma eelarve planeerimisel. Selleks suurendame uute omavalitsuste tulubaasis sihtotstarbeta vahendita mahtu, muutes seniste teehoiurahade, haridustoetuse jms sihtotstarbeta arvestuslikuks toetuseks.

• Anname uutele omavalitsustele üle tänased maavalitsuse ülesanded, mis ei ole seotud järelevalvega ja vaatame üle neile laekuva tulumaksuosa, lähtudes uutest ja täiendavatest ülesannetest.


Haldusreform – jätkusuutlikud äärealad, väikesaared, piirialad, Setomaa

Igas riigis on äärealasid ja eriolukorras piirkondi, mis vajavad riigilt erikohtlemist kas siis demograafilise olukorra või asukoha tõttu. Selleks:

• jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme;

• hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul tasemel, suurendades selle tarbeks vajadusel dotatsioone;

• rakendame väikesaarte programmi;

• rakendame Ida-Viru programmi;


Regionaalpoliitilised sammud Ida-Virumaal

Ida-Virumaa olukord on erandlik ja seetõttu tuleb seal rakendada ka regioonile spetsiifilisi regionaalpoliitilisi samme. Ida-Virumaa unikaalne tööstussektor on loonud kümneid tuhandeid hea palgaga töökohti. See on oluline panus Eesti ühiskonna jõukuse suurendamisse ja julgeolekusse, mida tuleb hoida ja arendada.

• IRL töötab välja ning toetab põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja kasutamise regulatsioone, mis võimaldavad saada suurimat pikaajalist väärtust, suurendavad Eesti energiasõltumatust, vähendavad keskkonnamõjusid ning soodustavad tulusate töökohtade loomist.

• Lähtume Ida-Virumaalt laekuvate keskkonnatasude kasutamisel vajadusest viia Ida-Virumaa keskkonnaseisundi näitajad Eesti keskmisele tasemele. Toetame nn pärandreostuse likvideerimist ja kavandame vahendid keskkonnateenistuse võimekuse parandamiseks.

• Töötame välja kompensatsioonimehhanismi maaomanikele, kelle vara väärtust vähendab või kelle maakasutust takistavad või piiravad maa all olevad passiivsed maavarade varud, sh põlevkivivarud.

• Hea eestikeelse hariduse pakkumine Ida-Virumaal on märgilise tähtsusega. Toetame Ida-Virumaa koole ja gümnaasiume eraldi programmiga. Toetame Ida-Virumaa potentsiaali arvestavate erialade õpet TTÜ Virumaa ja TÜ Narva kolledžis.

• Jätkame tööstusparkide ja -alade loomist.

• Alustame Narva vanalinna taastamisega.

• Loome prokuratuuri ja kaitsepolitsei ühise töörühma, mida juhib erivolitustega ametiisik, kelle ülesanne on korruptsiooni otsustav vähendamine Ida-Virumaa suurtes omavalitsustes.

• Toetame sõltumatut ja euroopalikele väärtustele tuginevat ajakirjandust Ida-Virumaal.

• Eesti riik peab olema Ida-Virumaal nähtav ja kohal. Toome Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia, kaitseressursside ameti ning riigimetsa majandamise keskuse. Kaalume veel mitmete riigiasutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale. Regionaalpoliitilised sammud Kagu-Eestis ehk Setomaal ja Vana-Võromaal Setomaa ja Vana-Võromaa paistavad silma omapärase hästisäilinud põliskultuuriga. UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on neljast Eestimaa kultuurinähtusest kaks (võromaa suitsusaunakombestik ja seto leelo) seotud just Kagu-Eesti piirkonnaga. IRL toetab põliskultuuri elujõulisena säilimist toetavaid tegevusi ja piirkonna eksponeerimist elamisväärse elukeskkonnana. Ka riigikaitseliselt on tähtis, et Vene Föderatsiooni maismaapiiri läheduses olevad alad oleksid asustatud aktiivsete ja oma kodukoha üle uhkust tundvate inimestega.

• Setomaa ja Vana-Võromaa kultuuriprogrammide eelarveid tuleb suurendada, et riiklikult oleks toetatud kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevused.

• IRL toetab Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. Sarnaselt Setomaa arenguprogrammiga tuleb luua ja käivitada ka Vana-Võromaa Uma arenguprogramm, millega toetada pärandkultuuriga seotud ettevõtluses uute töökohtade teket.

• IRL väärtustab Kagu-Eesti koolides põliste piirkonnakeelte (seto ja võro) õpetamist. Piirkonnakeelte õpetamine tekitab lastes uhkust oma kodukoha üle, õpetab väärtustama põliskultuuri ning loob paremad eeldused, et pärast erialakoolide lõpetamist pöörduks noored hea meelega oma kodukohta tagasi.


KODANIKUÜHISKONDEdit

IRL-i eesmärk on luua keskkond, kus ettevõtlikud inimesed ja organisatsioonid saavad anda oma panuse ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks. Konstruktiivselt ettevõtlik ja elujõuline vabakond on oluline alus ühiskonnale, kus tugevad ja ühtehoidvad kogukonnad tegutsevad selle nimel, et kõigil oleks Eestis parem elada.

IRL väärtustab aktiivseid inimesi ja organisatsioone, kes otsivad ühiskondlikele probleemidele lahendusi. IRL tunnustab ja toetab vabakonnas tegutsevaid organisatsioone, kes tegelevad oma liikmete (või võrgustiku) huvikaitsega, arendades demokraatiat ja ehitades tugevaid, aktiivseid ja ühtehoidvaid kogukondi.


Kodanikuühiskonna sõna jõud peab kasvama

Üha rohkem inimesi soovib kaasa rääkida oma elukorraldust puudutavates küsimustes, osaleda otsustusprotsessides. See arendab vastutustunnet ja ettevõtlikkust ning tugevdab demokraatiat. Kodanikuühendused on oma liikmetele praktiliseks demokraatiakooliks. Väärtustame vabakonna organisatsioonide võimet kaasata erinevaid sihtrühmi, koondada nende arvamusi, kaitsta nende huve ning teha oma hääl kuuldavaks nii kogukondlikul kui ka riiklikul tasandil. Seetõttu peame väga oluliseks, et ka avalikus arutelus osalevad kodanikuühendused ise toimivad demokraatlikult. IRL soodustab jätkuvalt kaasamist kõikidel tasanditel ja otsib koos vabakonna organisatsioonidega võimalusi, kuidas erinevate kogukondade ja huvirühmade hääl kuuldavam ja arvestatavam oleks. IRL toetab riigi ja vabakonna vahel erinevate koostöövormide arendamist.

Selleks:

• soodustame koolides praktilise kodanikuhariduse andmist;

• jätkame vabaühenduste rahastamispraktikate korrastamist ja tagame riiklikult tähtsates valdkondades olulistele strateegilistele partneritele mitmeaastased lepingud;

• teeme äriregistris ühenduste andmed tasuta kättesaadavaks;

• peame vajalikuks riigi ja huvikaitse organisatsioonide läbipaistvat suhtlust. Selleks parandame huvikaitse organisatsioonide võimalusi osaleda neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel;

• analüüsime seniseid kaasamispraktikaid ja parandame neid analüüsi tulemustest lähtudes;

• koolitame ametnikke organisatsioone paremini kaasama;

• soodustame olulistes ühiskonna arengut puudutavates küsimustes erinevate osapoolte arutelu;

• analüüsime annetamise keskkonda ja muudame eraannetuste tegemise soodsamaks;

• loome koostöös vabaühenduste, tööandjate ja haridusasutustega vabatahtlike tunnustamissüsteemi, et tagada vabatahtliku tööga saadud kogemuse arvestamine palgatööle asumisel ja haridustee jätkamisel.


Kodanikuühendused ja sotsiaalsed ettevõtted aitavad probleeme lahendada

Ainuüksi riigisektori pingutuste abil pole võimalik kõiki ühiskondlikke probleeme leevendada. IRL väärtustab üksikisikute ja vabaühenduste ettevõtlikkust ja organiseerimisvõimet ühiskondlikele probleemidele lahenduste pakkumisel.

Vabakonna organisatsioonid (alates küla- ja asumiseltsidest ja lõpetades sotsiaalsete ettevõtetega) tugevdavad meie kogukondi ja aitavad inimestel parandada erinevate sihtrühmade heaolu ning elukeskkonda tervikuna. Eesti ja teiste riikide kogemused kinnitavad, et võrreldes traditsiooniliste vabaühendustega on sotsiaalsed ettevõtted riigisektorile finantsiliselt elujõulisemad ja seeläbi stabiilsemad ning professionaalsemad partnerid. Sotsiaalsed ettevõtted on konkreetse ühiskondliku eesmärgiga kasumijaotuseta organisatsioonid, kes teenivad vähemalt osa oma tulust kaupade või teenuste müügist .

IRL loob sotsiaalsetele ettevõtetele Eestis soodsa kasvukeskkonna. Selleks:

• suurendame toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile selle võimekuse tõstmiseks sotsiaalsete ettevõtete toetamisel;

• analüüsime õiguskeskkonda ja kõrvaldame sotsiaalse ettevõtlusega tegutsemise takistused;

• tõstame avalikkuse teadlikkust sotsiaalse ettevõtluse kasust (sh nii tarbijate kui karjäärivaliku perspektiivist);

• loome sotsiaalsetele ettevõtetele stardi- ja kasvutoetuse ja võimaldame sotsiaalsetel ettevõtetel osaleda ettevõtlusinkubaatorites;

• toetame sotsiaalset ettevõtlust tutvustavaid õppeprogramme koolides ja ülikoolides;

• väärtustame vabatahtlikku tegevust. Korraldame ühendustele vabatahtlike värbamise ja kaasamise koolitusi.


Koostöös sünnivad paremad avalikud teenused

Vabaühendused teavad teenuste sihtrühmade vajadusi tihti teenuse tellijast paremini, sest nad suhtlevad otse teenust kasutava kliendiga ja enamasti kaasavad neid teenuste kujundamisse. Vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on ka uute teenuslahenduste väljatöötajad, tuues nõnda uuendusi ka avalikku sektorisse.

Teenuse kvaliteet sõltub:

• teenuse tellija oskustest teenuseid delegeerida (sh seada sihtrühma vajadustest lähtuvaid ja tema olukorra parandamist tagavaid sisulisi kriteeriume);

• teenuse pakkuja võimekusest teenust professionaalselt pakkuda ja ise avaliku sektori partnerina stabiilselt edasi areneda vastavalt muutuvale keskkonnale ja vajadustele.

Avaliku sektori ja vabaühenduste koostöö sisuline potentsiaal teenuste kujundamisel ja pakkumisel on paljuski kasutamata. Enamik teenustest pakutakse üheülbaliste hankekriteeriumide tõttu liialt madala omahinnaga, mis eriti sotsiaal- ja tööturuteenuste puhul toob kaasa vabaühenduste elujõuetuse partneritena ja ebapiisava kvaliteedi sihtrühma olukorra püsivaks parandamiseks.

Selleks:

• soodustame avaliku sektori koostööd professionaalsete ja elusjõuliste vabaühendustega (sh sotsiaalsete ettevõtetega) avalike teenuste pakkumisel;

• parandame avalike teenuste delegeerimisel riigihangete korraldust nii, et peale hinna võetaks arvesse rohkem teenuse pakkuja organisatsioonilist võimekust, teenuse kvaliteeti ja teenuse pakkumise tulemusena saavutatavat mõju teenuse sihtgrupile. Koolitame ametnikke, kuidas teenusejuhiseid paremini sisuliselt eesmärgistada ja riigihankeid korraldada;

• loome avalike teenuste arendamiseks ja laiendamiseks asjakohased toetusmehhanismid (nt teenusepakkujate arendustegevuste toetamiseks).


RIIGIKAITSEEdit

Eesti ei alistu ning rünnak läheb vastasele kalliks maksma. Meie julgeolekupoliitiline olukord on muutunud. See tähendab, et peame panustama rohkem Eesti kaitsmisse. Peame panustama riigikaitsesse 2% SKP-st ja olema vajadusel valmis panustama rohkem. Venemaa agressiivne tegevus ja relva jõul riigipiiride muutmine on pikaajaline areng ning pikemas plaanis võib eeldada, et niisugune hoiak ja tegevus jätkub. Vene Föderatsiooni agressiivne tegevus on Eestile suurim oht. See oht võib väljenduda kahepoolses konfliktis, kus Venemaa teeb katse kasutada sõjalist jõudu, või laiemas sõjalises kriisis meie regioonis. Koos teiste Balti riikide ja Poolaga on Eesti NATO piiririigina võimaliku lääne ja Vene sõjalise vastasseisu korral kriisi keskmes.

See eeldab meilt julgust kaitsta seniseid riigikaitselisi otsuseid ning olla valmis panustama rohkem. Meie eesmärk peab olema:

• heidutuse kasv sõjalise agressori vastu;

• iseseisva sõjalise kaitsevõime kiirem väljaarendamine;

• võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega ;

• võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte;

• Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu Venemaa infosõjale.


Meie lähtekoht on, et Eesti riigi kaitsmist on arendatud hästi. Eesti riigi kaitse ei tohi muutuda parteipoliitilise kauplemise objektiks, kuid muutunud oludes peame tegema rohkem. Et seda suudaksime, teeme kõigile erakondadele ettepaneku sõlmida erakondade riigikaitse kokkulepe, et arendada kiiremini välja Eesti iseseisev sõjaline kaitsevõime ning tagada riigikaitse arengus konsensus. Meie ühtsus on tulemusliku kaitse tagatis.


Suurem iseseisev sõjaline kaitsevõime

• Ajateenistusel põhinev kaitsevägi. Kaitseme üldisel ajateenistusel põhinevat reservarmee põhimõtet. Ajateenistuse vähendamist ja kaotamist me ei toeta. Pooldame naiste suuremat vabatahtlikku kaasamist ajateenistusse. Peame vajalikuks 2015. aastal tagada kõigile ajateenijatele väljaõppekeskustes ajakohased elamistingimused. Peame mõistlikuks, et riigiteenistusse võtmisel arvestataks positiivse asjaoluna ajateenistuse läbimist.

• Tugev reservvägi. Seame eesmärgiks suurendada kiirreageerimisstruktuuri 21 000 inimeseni ning põhivalmidus- ja täiendreservi 90 000 reservväelaseni. Kõik reservväelased peavad saama regulaarset teavet oma ülesannete ja staatuse kohta kriisi puhuks. Toetame reservõppekogunemiste süsteemi järjepidevat arendamist.

• Sõjalise võime kasv. Kaitseväel peavad olema tegelikud võimed. Kaitseväe sõjalised võimed peavad olema täielikult välja arendatud. Paberil eksisteerivaid üksusi või poolikult mehitatud või relvastatud üksusi ei tohi olla. Plaanid ja tegelikkus peavad olema kooskõlas. Riigikaitse arengukavas ette nähtud sõjalised võimed arendatakse välja kiiremas tempos. 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult mehhaniseeritud brigaadiks. Arendatakse välja täielik soomusmanöövervõime ning brigaadi koosseisus luuakse tankipataljon. Luuakse ja arendatakse välja 2. jalaväebrigaad, et tõsta kaitseväe tulejõudu ja kiirreageerimisvõimet. Arendatakse välja keskmaa õhutõrjepataljon, kaasates liitlaste võimeid. Suurendatakse eelhoiatuse ja luure investeeringuid.

• Eesti piir kaitstuks. Eesti piirikaitse võime peab paranema. Piir peab olema korralikult märgistatud, tõkestatud ja valvatud. Tagame Eesti maismaapiiri märgistamise ja piirirajatiste väljaehitamise. Varustame piirivalve moodsa relvastusega.


Rakendame laiapindset riigikaitset

• Võtame vastu muutunud oludele vastavad uued julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse strateegia.

• Selleks et kogu Eesti ühiskond oleks suuteline kriisis toime tulema, peab rakendama laiapindse riigikaitse mudelit, mis hõlmab sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, siseturvalisust, elutähtsate teenuste toimepidevust ja ka psühholoogilist kaitset.

• Loome kriisiolukordade lahendamiseks riikliku situatsiooni- ja kriisijuhtimiskeskuse ning ühtlustame julgeolekuga tegelevate komisjonide ja organite süsteemi.

• Loome riigikantselei juurde psühholoogilise kaitse keskuse. Riik peab rakendama selgeid meetmeid, et tõkestada Venemaa vaenulikku infosõda meie meediaruumis. Selleks peame tegema rahvusvahelist koostööd liitlastega.

• Töötame välja ja rakendame elanikkonna kaitsemeetmed sõjalise konflikti tarbeks.

• Toetame riigikaitsjaid. Oluline on kogu ühiskonna toetus kaitseväeteenistusele ja veteranidele. Kaitseväelased peavad saama motiveerivat palka. Toetame kaitseväe pensionisüsteemi säilimist ja välismissioonide veteranide toetuspoliitika rakendamist. Peame oluliseks vabadusvõitluse ja kaitseväe taastamise veteranide toetuspoliitika loomist.

• Eesti riik peab suutma ja julgema end meediaruumis kaitsta sõjapropaganda ja Eesti põhiseadusliku korra vastase propaganda eest. Tuleb luua seaduslik alus tarvilike vastumeetmete rakendamiseks.


Toetame Kaitseliitu ja vabatahtlikku riigikaitset

Kaitseliidu areng peab olema Eesti riigikaitsesüsteemi lahutamatu ja integreeritud osa. Iga kaitseliitlane peab tajuma oma rolli riigikaitses. Seoses RKAK rakendumisega on Kaitseliit saanud olulisel määral rohkem sõjalisi planeerimisülesandeid kaitseväe ülesannete ülevõtmise kaudu – näiteks on Kaitseliidu vastutusel kaitseringkondade arendamine ja juhtimine. Nende ülesannete täitmine peab olema rahaliselt tagatud.

• Viime lõpule Kaitseliidu ja vabatahtlike integreerimise sõjaaegsesse juhtimisse.

• Tagame Kaitseliidu stabiilse ja tasakaalustatud arengu, tõstes Kaitseliidu rahastuse osakaalu kaitsekulutuste üldsummast – proportsionaalselt tema uute ülesannete, olulisuse ning liikmeskonna arvukuse ja koormatusega.

• Tagame igale kaitseliitlasele isikuvarustuse. Detsentraliseeritud vastupanu on Eesti totaalkaitse vundament. Senisest rohkem tuleb panustada kaitseliitlastele ja reservväelastele, tagades ja usaldades iseseisvate võitlusgruppide tegevuseks vajaliku varustuse, relvade ja laskemoona ühtlase jaotuse üle kogu Eesti. Töötame üldise turvalisuse ja kiire reageerimisvõime huvides välja süsteemi reservväelaste ja kaitseliitlaste varustuse ja relvastuse hoidmiseks kodus.

• Suurendame Kaitseliidu liikmete arvu 30 000-ni.

• Lõpetame killustatuse vabatahtlike kaasamises erinevatesse riigikaitseühendustesse (Kaitseliit, abipolitsei, päästeliit), luues ühtse vabatahtlike arvestuse, väljaõppe ja karjäärimudeli, mis vastaks laiapindse riigikaitse põhimõttele.

• Sätestame seaduses Kaitseliidu baasil abipolitsei reservi formeerimise ja väljaõpetamise ning näeme ette selleks tarvilikud vahendid.

• Riigikaitseõpetus kõigile koolinoortele. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja isamaalise kasvatuse õpetaja, muutes riigikaitse õpetaja rolli kaitseväelaste ja kaitseliitlaste karjääri osaks. Kõigil noortel peab olema võimalus läbida riigikaitse laager, mis on üks riigikaitse õpetuse osa.

• Toetame noorte isamaaliste ühenduste – noorkotkad ja kodutütred – tegevust, tasustades vääriliselt noortejuhte. Seame sihiks, et aastaks 2020 oleks Noorkotkaste organisatsioonis 10 000 liiget.

• Algatame programmi „Riigikaitse igaühele”. Selle programmi kaudu saavad inimesed anda oma panuse riigikaitsesse ja väljendada ka toetust Eesti kaitsmiseks. Selle egiidi all õpetatakse esmaabi, küberturvalisust, tutvustatakse sõjaajalugu.


Liitlaste alaline kohalolek ja ühine tegevus

• Seame eesmärgiks liitlaste alalise brigaadi lahinggrupi suuruse üksuse paiknemise Balti-Poola regioonis. Töötame selle nimel, et USA üksusi paigutataks Euroopas ümber meie regiooni. Saavutame Ämarile NATO alalise õhuturbe rotatsioonibaasi staatuse. Taotleme NATO varustuse eelpositsioneerimist Eestis, sh Ämari lennubaasis.

• Tagame Eesti aktiivse osaluse Suurbritannia juhitud 7 riigi kiirreageerimisjõu väljaõppes, planeerimisprotsessides ja juhtimises.

• Peame oluliseks Eesti aktiivset kaasamist välismissioonidele ning panustamist NATO tuleviku kujundamisse. Seame eesmärgiks korraldada NATO tippkohtumine Eestis.

• Esmatähtis on kollektiivkaitse arendamine. NATO kiirreageerimiseesmärgid tuleb viivituseta rakendada. Oluline on kahepoolne tihe koostöö meie suuremate sõjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Peame tähtsaks kaitsekoostööd Balti riikide ja Poolaga, eriti hübriidsõja ohtude tõrjumise vallas.

• Eesti peab toetama ülesehitavat Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat, eriti vajab toetust Ukraina.


VÄLISPOLIITIKA - Eesti ja maailmEdit

Maailma jätkuv globaliseerumine on käivitanud suurte muutuste ahela. Teise maailmasõja järel loodud ning Berliini müüri langemise järel ümberkohandatud maailmakorraldus on täna uute tõsiste väljakutsete ees. Venemaa agressioon Ukraina vastu ning vastasseisu õhutamine läänemaailmaga on muutnud Eesti vaba maailma piiririigiks.

Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse.

Meie eesmärk on tagada kiirelt muutuvas maailmas Eesti julgeolek, sest vaid turvatunne tuleviku ees tagab iga kodaniku vabaduse oma valikute üle otsustada. Meie eesmärk on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning konkurentsivõimelise riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest.

• Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest. See väljendub riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas ning meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis.

• Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele. Tegutseme liitlasjõudude alalise kohaloleku tagamiseks Eestis. Samuti töötame selle nimel, et Euroopa Liit muudaks oma välispoliitikat rohkem strateegiliseks ning vähem bürokraatlikuks.

• Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks.

• Eesti jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks pöörame senisest enam tähelepanu välismajanduspoliitikale. Selleks muudame eri ametkondade koostöö efektiivsemaks ja eesmärgipärasemaks. Eesti välisesindused peavad senisest rohkem orienteeruma Eesti majandushuvide esindamisele. Aitame ettevõtjatel leida uusi turgusid.

• Toetame koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Eesti kuulumine kõrge elatustasemega Põhja-Euroopasse loob eeldused heale valitsemistavale ja innovatsioonile pühendunud kuvandi tugevdamisele kogu maailmas. Taotleme Eestile vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, et avardada meie koostööd Põhjamaadega ning pakkuda meie teadlastele täiendavaid uurimisvõimalusi.

• Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust maailmamajanduse kasvuregioonides, eeskätt Aasia suunal. Hiina, India, Jaapani ja teiste kultuuride paremaks tundmaõppimiseks panustame keeleõppesse, kohapealsesse stažeerimisse, ekspertiisivõime arendamisse ja koostöösse ülikoolidega. Peame vajalikuks regionaalsete sihtstrateegiate loomist.

• Tagame, et Eesti pööraks arengukoostöös erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele meie tulevikku mõjutavates riikides. Peame vajalikuks eriprogrammide loomist Ukraina, Moldova ja Gruusia püüdluste toetamisel nende lõimumiseks euroatlandi ruumiga.

• Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitseb maailmas aktiivselt demokraatlikke väärtusi, juhib tähelepanu inimõiguste rikkumisele, toetab demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata rahvaste olukorra parandamisele. Teeme oma esindajate kaudu kõik selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete õiguste ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks (ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE jt), ei unustaks oma ideaale ega alluks mõjuvõimsate, kuid puuduliku demokraatiaga riikide diktaadile.

• Töötame selle nimel, et aidata Venemaal vabaneda oma ajaloolistest ekspansionistlikest kammitsatest ning pöörduda oma kodanike heaolu ning riigi mainet 21. sajandil parandava sisemise moderniseerumise juurde.

• Tegutseme aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist.

• Seisame selle eest, et Eesti kodanikel oleksid viisavabaduse osas kolmandate riikidega võrdsed tingimused teiste EL-i riikide kodanikega. Euroopa ühtse välisteenistuse ülevaatuse käigus seisame selle eest, et EL-i delegatsioonid (saatkonnad) hakkaksid osutama liikmesriikide kodanikele ka konsulaarabi.

• Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks.

• Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks ja tugevdamiseks maailma olulisemates keskustes.

• Toetame rahvuskaaslaste poliitika uuendamise kaudu väljaspool Eestit asuvaid eesti kogukondi nende jätkusuutlikkuse tagamiseks eestikeelse mitmekesise hariduse saamisel ning Eesti huvide esindamisel avaliku diplomaatia kaudu. Samuti toetame hõimurahvaste püüdlusi.


Eesti Euroopa Liidus

Põhja-Euroopa ühe kõige integreerituma Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil Euroopas suured eelised, aga ka kohustused. Eelised on koostööformaatidest saadav informatsioon ja võimalused asju mõjutada, kaasas käib aga kohustus väärikalt ja vastutustundlikult käituda. Selleks tuleb Euroopa debattides senisest sõnakamalt osaleda, eriti Eesti jaoks tugevatel aladel, nagu rahandus või digitaalne areng.

• Näeme Euroopa Liitu ka edaspidi riikide liidu, mitte liitriigina. Euroopa lõimumisel pole praegu parimad ajad. Lähiajal pole Euroopa Liidus oodata uusi suuremaid integratsioonisamme. Vastupidi, kohati peab seisma ka seniste saavutuste, nagu Schengeni lepingu, tööjõu vaba liikumise põhimõtte ja ühisvaluuta kaitsel. Seda tuleb teha targalt ja aktiivselt.

• Eesti peab olema valmis Euroopa Liidu riikide kaudu leviva illegaalse immigratsiooni põhjustatud ohtudeks.

• Eesti peab otsima ja leidma liitlasi, et reformida Euroopa Liidu poliitikaid selliselt, et need vastaksid rohkem Eesti huvidele – olgu selleks siis ühine põllumajanduspoliitika, ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu riikides, NATO raames või muu.

• Eesti suuruse ja asukohaga riik saab EL-i 500 miljoni jõuka tarbijaga turust vaid võita. Eesti jaoks on oluline Euroopa siseturu tugevdamine.

• Euroopa Liidu roll maailmas on Ukraina kriisi mõjul kasvanud. Oma nõrkusest tuleb teha tugevus ja seada sisse tõeline toetav naabruspoliitika, eriti idanaabruses, kus soovijatele peab jääma võimalus ka EL-iga ühineda.

• Geopoliitika naasmine on toonud tagasi ka lääne ühtsuse küsimuse. Euroopa ei tohi endale lubada põhjendamatut ja üleolevat antiamerikanismi. Liitlassuhet tuleb hoida ja arendada. Euroopa Liidu ja USA koostöö Venemaale sanktsioonide kehtestamisel on andnud tulemusi. Järgmise suure asjana tuleb ette võtta poolt maailma kaubandusest hõlmav üleatlandiline kaubanduslepe, mis seab globaalsed standardid aastakümneteks.

• Energialiit on Euroopa Liidu lähiaastate suurim ülesanne. See tähendab sõltuvuse lõpetamist Vene gaasist ja naftast ning Balti riikide sünkroniseerimist mandri-Euroopa elektrivõrkudega.

• IRL tegi Mart Laari juhtimisel Eestist e-riigi – E-Estonia. Nüüd on aeg teha EL-ist E-Euroopa. Euroopa Liidu digiportfelli peab kasutama ka Eesti lahenduste tutvustamiseks ja juurutamiseks Brüsselis.

• Eesti on EL-i liikmesusest tohutult võitnud. Vähemalt 16 esimest liikmesuseaastat saame EL-ilt iga sissemakstud euro kohta neli tagasi. Peame seda raha targalt kasutama. Peame eelistama konkurentsivõime suurendamist, mitte ühekordset rahakulutamist. Selleks on vaja senisest paremat koordinatsiooni ja sihiseadmist.

• Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal oleme kogu Euroopa silme all, kui toimub Eesti eesistumine EL-is. See on üks meie rahvusvahelistest küpsuseksamitest, mis tuleb sooritada hiilgavalt.

Rahva Ühtsuse ErakondEdit

Allikas: http://rue.ee/WP/?page_id=482

Valimisplatvorm

TERVE RAHVAS – ÜHTNE EESTIEdit

Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) eesmärgiks on inimkeskne poliitika, mis annab igale eestimaalasele teadmise, et ta on siin riigis vajalik. Meie riik peab teenima inimesi ja mitte vastupidi. Eesti suurimaks rikkuseks on meie inimesed, kelle füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis on RÜE poliitikas kesksel kohal. Me soovime, et Eestis elavad inimesed tunneksid end sotsiaalselt turvaliselt ja et nad tahaksid siin riigis elada. Seame pikaajalised eesmärgid meie rahva säilimise ja heaolu kasvamise nimel. Inimestele tuleb anda tagasi usk meie riigi tulevikku. Eesti vajab tervishoiu-, riigi-, maksu- ja haridusreformi.


EESTI TERVISHOIUREFORMEdit

RÜE missiooniks on läbi viia Eestis tervishoiureform.

Arstiamet on läbi aegade olnud austust vääriv. Peame taastama Eestis lugupidava suhtumise arstidesse.Tõstame arstide ja õdede palka. Vähendame eriarstide koormust andes viimaste kursuste üliõpilastele võimaluse töötada õppetööst vabal ajal abiarstidena. Ääremaade arstide kõrge professionaalsuse säilimiseks viime sisse arstide rotatsiooni suuremate haiglatega.

Teeme arstiabi inimesele kättesaadavaks. Kaotame kuudepikkused eriarstide järjekorrad. Taastame kiirabibrigaadides arstid. Viime sisse iseseisva patsiendi süsteemi.

Võtame Haigekassa senise tegevuse kriitilise pilgu alla, eesmärgiga suunata raha patsientide ravisse.

Teadvustame looduslähedasi ja tervislikke eluviise. Seame sisse elukestva haiguste ennetuse süsteemi. Oma tervist teadlikult kahjustavad inimesed peavad hakkama maksma rohkem läbi aktsiisimaksu.

Loome arstiks õppivatele tudengitele tasatöötamise süsteemi, mis võimaldab neil peale õpinguid töötada Eestis.


EESTI RIIGI REFORMEdit

Vähendame riigi valitsemise bürokraatiat. Viime läbi riigi ja kohalike omavalitsuste reformi, mille tulemusel vabanev raha läheb inimestele vajalike teenuste – arstiabi-, politsei- ja päästeameti toimimiseks. Bürokraatia vähendamisel vabanevad inimressurssid on vajalikud Eesti majanduse elavdamiseks

Riigiaparaat ja omavalitsused peavad olema kaasaegsed ja orienteeritud inimeste teenindamisele. Bürokraatial ja korruptsioonil ei tohi olla kohta e- riigis. Raiskamine ja dubleerimine tuleb lõpetada. Mugavustsooni ja toiduahelate aeg on läbi!

Toetame omavalitsuste arvu vähendamist 15+ ja maavalitsuste kaotamist. Suurendame külavanemate rolli kohaliku elu juhtimisel. Omavalitsuste arv ja suurus peab vastama piirkonnas elavate inimeste vajadustele. Riigikogu liikmete arvu vähendame 71- ni ja kaotame kuluhüvitised


EESTI MAKSUREFORMEdit

Viime läbi analüüsi, milline maksu- ja ettevõtlusmudel on tänasele Eestile parim. Eesti majanduskasvu eelduseks peame investeeringuid teadusarendusse ja innovatsiooni

Loome eritingimused start-up ettevõtetele rahvusvahelise konkurentsi tingimustes

Meie eesmärk on taastada ettevõtjasõbralik, bürokraatiavaba ning uusi töökohti soosiv majanduskeskkond. Toetame ausat konkurentsi ja monopolide piiramist

Tühistame ettevõtjat ahistavad bürokraatiareeglid, nt 1000 euroste arvete deklareerimisel jms.

Muudame erisoodustusmaksu

Muudame seadusi nii, et siin tegutsevad välismaised ettevõtted ja pangad maksaksid makse Eestis. Maksuvabalt eesti raha väljavool peab lõppema

Väikeettevõtja maksukoormus peab oluliselt vähenema- seame sisse ühekordse aastase litsentsitasu, mille suurus sõltub ettevõtte käibest

Peame oluliseks meie maavarade heaperemehelikku kasutamist, kus mõeldakse tuleviku vajaduste peale. Raiskavat kaevandamist me ei luba. Toetame uutesse tehnoloogiatesse investeerimist, mis tagab töökohad ja loodust säilitava tootmise

Eesti laevadele loome tingimused Eesti lipu alla naasmiseks

Seisame otsustavalt maksupettuste vastu


EESTI HARIDUS JA TEADUSEdit

Seisame selle eest, et meie noored saaksid hea hariduse, mis tagab töökoha ja korraliku palga kodumaal. Toetame hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal- ja loodusainetele ning insener-tehnilistele erialadele juba algharidusest peale. Riigil peab olema õigus osaleda kõrgkoolide õppekavade koostamisel, et hoida ära maksumaksja jaoks ebaotstarbekaid kulusid ja vältida noorte õppimist erialadel, mille järgi puudub reaalne vajadus

Peame oluliseks, et Eestis tehtavad teadustööd on suunatud eeskätt meie riigi jaoks oluliste probleemide lahendamisele ja innovatsioonile, mitte rahvusvaheliste teadusajakirjade artiklitega täitmiseks


EESTI INIMESTE SOTSIAALNE JULGEOLEK JA TOIMETULEKEdit

Päästeteenistus ja politsei peavad olema kättesaadavad kõikidele inimestele. Inimestele sotsiaalset julgeolekut tagavate töötajate elukindlustus ja palgatase peavad olema motiveerivad

Tõstame töötajate tulumaksuvaba miinimumi miinimumpalga tasemele

Viime panganduses sisse süsteemi: võtmed tagasi – võlast vaba

Loome maapiirkondades transpordiühendused, mis tagavad äärealadel elavatele inimestele töölkäimise võimaluse linnas või oma kodukandist eemal

Vähendame elektrivõrkude tasusid. Tagame elektrivõrkude töövõime ääremaadel, millega toetame maapiirkondades elavaid inimesi ja seal töötavaid ettevõtteid

Tagame, et pensioni arvestusel võetakse aluseks iga töötatud täisaasta

Eakate toimetuleku parandamiseks viime sisse lesepensioni


EESTI PEREDEdit

Väärtustame tugevat perekonda, kus on ema ja isa ja lapsed, millele ehitada tugevat ja jätkusuutlikku riiki. Seisame laste võrdsete õiguste eest nende potentsiaaliks ja arenguks vajaliku keskkonna loomisel. Igale lapsele pere, lasteaiakoht, eesti keele õpe alates lasteaiast ja üks tasuta huviring. Kodakondsuseta sündinud lapsele anname kodakondsuse


EESTI RIIGI JULGEOLEKEdit

Tegeleme riigikaitse ja piirivalve kohandamisega seoses muutunud rahvusvahelise julgeolekuga. Taastame sõjalise väljaõppega piirikaitse, mis on võimeline Eesti piiri kaitsma.Loome sisekaitse rügemendi võimalike siseriiklike probleemide lahendamiseks. Suurendame Kaitseliidu rolli, kutsume nii mehi kui naisi liituma vabatahtliku kaitseorganisatsiooniga, eesmärgiga tagada laiapõhjaline väljaõpe ja kaitseoskus. Tõstame riigikaitse õppekavade osakaalu hariduses. Suurendame praktilisi teadmisi elanikkonna hulgas võimalike ohtudega toimetulekuks

Peame oluliseks rahvusvahelist koostööd Eesti julgeoleku kindlustamiseks, seda nii rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu kui ka kahepoolsete ja regionaalsete suhete arendamise teel

Süvendame mõtteviisi, Eestis elavad inimesed on meie inimesed sõltumata soost, vanusest või rahvusest. Kaitseme eesti keele ja kultuuripärandi säilimist. Samal ajal peame oluliseks Eestis elavate erinevate rahvuste keele ja kultuuride toetamist. Töötame selle nimel, et meie inimesed ei vastanduks teineteisele

Sotsiaaldemokraatlik ErakondEdit

Allikas: http://valimised2015.sotsdem.ee/est/valimisprogramm

VALIMISPROGRAMM

INIMESTE EESTI

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm 2015. aasta Riigikogu valimisteks


Viimase kahekümne aasta jooksul oleme küllap kõik korduvalt kuulnud küsimust „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”.

Seistes lauluväljaku nõlval ja lauldes sajal tuhandel häälel „Ta lendab mesipuu poole” või vaadates, kuidas sinimustvalge kerkib olümpiamängude medalitseremoonial kõrgeimasse lipumasti, oleme küllap valmis õhkama: jah, just sellist Eestit me tahtsimegi!

Aga siis tuleb taas argipäev ja me peame kahetsusega tõdema, et me ei ole veel jõudnud oma unistuste Eestisse. Ikka veel näeme enda ümber liiga palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, vaesust ja tõrjutust, hoolimatust ja sallimatust. Aga meie unistuste Eesti on ka päriselt olemas ja võimalik. Nimetagem seda Inimeste Eestiks.

Inimeste Eesti on maa, kus ükski laps ei jää sündimata vanemate hirmu tõttu, et nad ei suuda pakkuda talle õnnelikku lapsepõlve või anda parimat võimetekohast haridust. See on koht, kus iga laps on väärtus ja võimalus, kus igaüks on milleski hea ja andekas ja kus igaüks saab kasutada oma võimeid ja andeid iseenda, oma pere ja kogu ühiskonna hüvanguks.

Inimeste Eestis ei pea ükski ema ega isa, ka üksikvanem, valima, kas olla hea lapsevanem või oma tööandjale hea töötaja. Inimeste Eestis toetab riik laste sündi ja kasvamist ning võimaldab töö- ja pereelu edukalt ja valusate kompromissideta ühendada. Inimeste Eesti on koht, kus iga töötav inimene teab, et ta saab oma töö eest väärikat tasu ega pea toime tulemiseks taotlema sotsiaalabi. Inimeste Eesti on koht, kus tööandja teab, et targem on investeerida oma inimestesse kui luksusautodesse.

Inimeste Eesti on elamiseks turvaline koht. Siin ei pea iga päev kartma, et vaenlane jälle maale tuleb, et kellegi kuri käsi vara või elu kallale kipub või et sa mõne tervisehäda puhul vajaliku abita jääd. Inimeste Eestis ei ole keegi teisest vähem väärt selle tõttu, kui palju pappi on tema pangakontol, mis keeles ta kodus kõneleb või kellega koos elab. Inimeste Eestis hoolivad inimesed üksteisest ja oma riigist ja riik hoolib oma inimestest. Kõigist eranditeta.

Valides uut Riigikogu, annavad Eesti inimesed vastuse küsimusele, millist Eestit nemad näha tahavad. Meie pakume Inimeste Eestit. Riiki, kus võiksime kahekümne aasta pärast kindlameelselt kinnitada: jah, just sellist Eestit oleme alati ihanud!

Inimeste Eesti on paik, kus igaüks saab end turvaliselt tunda.


Sven Mikser


SISSEJUHATUSEdit

Valitsuserakonnana seisavad sotsiaaldemokraadid inimeste eest − selle eest, et igale Eesti ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele. Meie sihiks on:

Kasvav rahvas. Väljaränne väheneb ja tagasiränne suureneb, lisandub kvalifitseeritud tööjõudu väljastpoolt Eestit, piirkondlik ebavõrdsus on vähenenud. Haritud inimesed. Kõigil on ligipääs heale haridusele ja igas eas inimestel on motivatsioon õppida, haridus võimendab majanduskasvu. Terved inimesed. Tervena elatud aastate arv kasvab, tervislik ja aktiivne eluviis on üldlevinud, arstiabi kättesaadavus on paranenud, tervishoiu rahastamine on muutunud tõhusamaks. Hästi toimetulevad inimesed. Vaesuses elavate laste arv on tunduvalt vähenenud, miinimumpalga tõus on toonud kaasa tootlikkuse ja üldise sissetulekute kasvu ka väljaspool suuremaid linnu ning samuti majandusliku ebavõrdsuse vähenemise, abivajajatele on tagatud toimetulekuks vajalikud teenused ja toetused. Hooliv ja salliv ühiskond. Iga inimest märgatakse, pere- ja koolivägivalla ennetamine on tulemuslik, austatakse inimeste õigust isiklikele valikutele ning väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ja arvamuste vabadust; erivajadustega inimesed ja vähemused ei tunne end tõrjutuna ning kõigile ühiskonnarühmadele on riik taganud võrdväärse kohtlemise; riik tunnustab ja toetab vabatahtlikku tööd ja kogukondade kaudu antavat abi hädasolijatele.


1. INIMARENGEdit

Sotsiaaldemokraatide poliitika eesmärk on inimkeskne Eesti. Eesti tõusmine ÜRO inimarengu indeksi pingereas kümne aastaga praeguselt 33. kohalt vähemalt 23. kohale. Selleks lähtume järgmistest põhimõtetest ja taotlustest.

Vähendame otsustavalt vaesuses elavate laste arvu. Väärtustame õpetajakutset ning parandame oluliselt õpilaste ja õpetajate rahulolu koolikeskkonnaga. Vähendame hariduslikku kihistumist ja kindlustame kõigis haridusastmetes igaühele ligipääsu tema võimeid arendavale kvaliteetsele haridusele. Astume samme, et Eesti inimeste tervena elatud aastate arv kasvaks. Kindlustame, et sotsiaalsüsteem toetab inimest kogu tema elukaare vältel. Tagame kõigile Eesti elanikele võimaluse kultuuri luua ja sellest osa saada. Seisame sellise riigi eest, kus kõik elanikud hindavad Eestit kui sallivat ja õiglast ühiskonda, inimesi ühendab euroopalikele väärtustele toetuv riigiidentiteet ning eri rahvusest inimesed tunnevad end võrdväärsete ühiskonnaliikmetena. Majandusarengu ergutamiseks peame oluliseks haridus- ja teadusasutuste ning ettevõtjate tihedat koostööd ja töötajate kaasamist otsuste tegemisse.


1.1. Haridus ja teadusEdit

Visioon

Õpetaja töö on ühiskonnas hinnatud ja väärikalt tasustatud. Hariduskorralduse umbteed on kaotatud, hariduslik kihistumine ning piirkondlikud ja õppekeelega seotud hariduse kvaliteedi erinevused on vähenenud. Kõigis haridusastmetes on igaühele tagatud ligipääs tema võimeid arendavale haridusele. Õpetajate ja õpilaste rahulolu koolikeskkonnaga on paranenud ning väljalangevus minimaalne. Hariduse sisu on muutunud õppijakeskseks ning aitab tõhusalt kaasa ettevõtlikkuse, loovuse ja sallivuse kasvule. Kõrgkoolide panus Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse suureneb ning ülikoolid on muutuste jõulised eestkõnelejad ühiskonnas. Majanduse arengut toetab haridus- ja teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudusest aitavad üle saada rakenduskõrghariduse ning piirkondlike kompetentsi- ja hariduskeskuste arendamine ning igas eas töötajatele kättesaadavad täiendus- ja ümberõppevõimalused.

Olulisemad lubadused

  1. Kindlustame igale lapsele lasteaiakoha. Toetame omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et soodustada laste arengut ning vanemate naasmist tööturule. Võimaldame koolieelikutele võrdse ettevalmistuse kooliks ja tagame kõigile tasuta viimase, koolieelse lasteaia-aasta.
  2. Tõstame õpetajate palga riigi keskmisest 20% kõrgemaks. Kindlustame lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse miinimumpalga.
  3. Kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, loome selleks tervikliku riikliku toetussüsteemi. Lisame lapsetoetustele 25 eurot kuus sihtotstarbelist raha, et iga laps saaks osaleda huvi- ja spordiringis ning võtta osa kultuuriüritustest.
  4. Vähendame haridustee katkestajate hulka, selleks täiustame tugisüsteeme ja pikendame koolikohustust 18-eluaastani või kuni kutse omandamiseni.
  5. Toetame noorte paremat ettevalmistust osalemiseks tööturul ja ettevõtluses, selleks edendame karjääri- ja ettevõtlusõpet ning rõhutame loovuse, ettevõtlikkuse ja töökuse arendamist kogu üldhariduse õppekavas. Toetame kutsehariduskeskuste ja üldhariduskoolide koostööd, et valmistada noori ette tööturule sisenemiseks.
  6. Võimaldame tudengitel pühenduda õpingutele, selleks arendame tudengite vajadusi arvestavat õppetoetuste süsteemi.
  7. Toetame vabaharidust elukestva õppe olulise osana ning soodustame vanemaealiste töötajate täiendus- ja ümberõpet tööturul aktiivsena püsimiseks.

Meetmed

Alus-, põhi- ja keskharidus

  1. Võimaldame kõigile lastele, kes seda vajavad, lasteaiakoha või lastehoiuteenuse, anname omavalitsustele vajaduse korral investeeringutoetust.
  2. Seame sihiks ühtlaselt kvaliteetse alushariduse ja esimese sammuna tagame kõigile koolieelikutele tasuta viimase, koolieelse lasteaia-aasta. Toetame kohalikke omavalitsusi lasteaiaõpetajate palgamäära tõstmisel õpetaja palga alammäärani.
  3. Suurendame koolijuhi õigusi ja vastutust koolielu korraldamisel, viime sisse nende hindamise ning kujundame koolijuhi ametist ühiskondlikult prestiižse, hästi tasustatud ja poliitiliste tõmbetuulte eest kaitstud ameti.
  4. Jätkame suuremates linnades ja maakonnakeskustes riigigümnaasiumide väljaehitamist ning finantseerime õppetööd omavalitsuste otsusel säilivates ja jätkusuutlikes munitsipaalkeskkoolides võrdsel alusel riigigümnaasiumidega.
  5. Tagame mitte-eesti emakeelega õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis hea eesti keele omandamise ning kvaliteetse aineõpetuse, suurendame riigi tuge ja nõudlikkust keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate vastutust selle eesmärgi täitmise eest. Samas võimaldame koolidele suuremat valikuvabadust keele- ja aineõppe ühendamisel.
  6. Toetame eesti keele õpet suuremates eestlaste kogukondades välismaal.
  7. Laiendame valikainete omandamise võimalusi kõigis gümnaasiumides üleriigilise e-gümnaasiumi tugisüsteemi loomise abil. Toetame kvaliteetse e-õppevara kättesaadavust haridussüsteemis ja pakume koolidele haridustehnoloogide abi digitaalse õppe juurutamisel.
  8. Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning kestlikuks ülalhoiuks kõigis lasteasutustes ja koolides. Suurendame vägivallavastase ennetustöö ja kriisikoolituste mahtu koolides. Meie eesmärk on kiusamisest vaba, vägivallatu ja turvaline kool.
  9. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel peame oluliseks suurendada riigi vastutust hariduslike erivajadustega lastele vajalike tugisüsteemide loomisel. Kaalume õpetaja abi ametikoha loomist koolides.
  10. Tagame kõigile üldhariduse ja kutsekeskhariduse tasemel õppijatele koolitoidu, tõstame koolitoidu toetuse 1 euroni.
  11. Suurendame riigi kohustusi ja vastutust hariduse andmisel ning tugiteenuste tagamisel erivajadustega õpilastele, kelle õpetamine on spetsiifiline ja ressursimahukas ning võib käia enamikule omavalitsustele üle jõu. Oleme selle poolt, et õpetajahariduse kõrgkooliprogrammidesse lisatakse moodul hariduslike erivajadustega õpilaste vajaduste arvestamiseks tavakoolis.

Kõrg-, rakendus- ja kutseharidus

  1. Selleks, et ükski võimekas noor ei jääks majanduslikel põhjustel ilma kõrgharidusest, kindlustame vajaduspõhise õppetoetuse kõigile toimetulekuraskustes üliõpilastele, kes täidavad õppekava 75% ulatuses, seejuures korrigeerime igal aastal toimetulekupiiri.
  2. Suurendame ja eesmärgistame toetusi edukalt edasijõudvatele üliõpilastele ja kutsekoolide õpilastele. Seame sisse õppetoetused ja stipendiumid riigile eriti olulisi erialasid omandavatele üliõpilastele. Mõtestame ümber õppelaenude ja toetuste süsteemi toimimise ja kohustused neid saavatele üliõpilastele.
  3. Panustame rakendusliku kõrghariduse arengusse, et rahuldada Eesti ettevõtete vajadust kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Selleks, et kindlustada kõrg- ja kutsehariduse kättesaadavus maakonnakeskustes, loome piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste võrgustiku, parandame nende ühistoimet riigigümnaasiumide ja ülikoolidega.
  4. Laiendame IT-õpet kõigil haridusastmetel ja -valdkondades.
  5. Läheme kutsehariduses pearahapõhiselt rahastamiselt üle õppekavapõhisele rahastamisele, mis lähtub õppekavade vajaduspõhisest maksumusest.
  6. Toetame rahaliselt eraettevõtjaid 8000 töökohapõhise õpipoisikoha loomisel.
  7. Langetame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktikat tegelikus töösituatsioonis läbivate õppurite töötasult makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra.
  8. Soodustame täiskasvanute ümberõpet kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Toetame riiklikult teise erihariduse töö kõrvalt omandamist ülikoolides tasuta osaajaga õppes.
  9. Toetame riikliku prioriteedina õpetajahariduse ajakohastamist ja haridusuuringute edendamist. Soodustame muude erialade spetsialistide õpetajakutse omandamist teise kõrgharidusena.
  10. Ehitame Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali ning Tallinna Kaunite Kunstide Kooli.
  11. Taastame õppelaenu põhiosa hüvitamise lapse sünni korral enne 1. juuli 2009 laenu võtnutele.

Teadus- ja arendustegevus

  1. Erakapitali tõhusamaks kaasamiseks teadus- ja arendustegevusse loome riikliku teadusosaku. Osakut saab taotleda konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega tegelev ettevõte.
  2. Toetame eestikeelse teadusterminoloogia arengut.
  3. Aastaks 2020 saavutame era- ja avaliku sektori koostöös teadus- ja arendustegevuse kulutused tasemel 3% SKTst, eraldame selleks igal aastal lisavahendeid riigieelarvest.
  4. Seame eesmärgiks, et doktoranditoetus on 80% keskmisest palgast, mis võimaldab doktorandil keskenduda teadustööle. Toetame doktorikraadiga inimeste laiemat rakendamist tippjuhtide ja tippspetsialistidena riigiasutustes ja riigiettevõtetes.
  5. Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust. Selleks muudame teaduse rahastamissüsteemi nii, et teadusasutuste baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste proportsioon oleks 50/50.
  6. Toetame ülikoolide rahvusvahelistumist ja ühisõppeprogrammide loomist maailma tippülikoolidega.
  7. Toome ettevõtlusõppesse rohkem maailmakogemust.
  8. Arendame välja süsteemi rakenduslike uuringute riiklikuks tellimiseks ja nende kvaliteedi hindamiseks.
  9. Rakendame senisest enam tulemuspõhist lisarahastust neile teadusasutustele, mis teevad tihedat koostööd ettevõtlussektoriga.
  10. Asutused, mis täidavad riiklikke ja rahvusteaduslikke ülesandeid, säilitavad riigi teadusasutuste staatuse ja neile tagatakse piisav rahastamine vastavalt evalveerimistulemustele.


1.2. Sotsiaalne kaitse ja tööturgEdit

Visioon

Eesti sotsiaalsüsteem on muutunud rahakesksest inimesekeskseks ja tagab kindlustunde, et tõsise vajaduse korral saab iga Eesti elanik abi ja toetust kas riigilt või omavalitsuselt. Eesti inimeste tervena elatud aastate arv kasvab jõudsalt. Iga inimene tunneb end väärika ühiskonnaliikmena ja olenemata elukohast on kõigil ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele. Sotsiaalsüsteem toetab inimest kogu tema elukaare vältel. Vaesuses elavate laste hulk on oluliselt vähenenud, kõikidele peredele on loodud võimalused tervete ja tublide laste kasvatamiseks. Eakatele on tagatud tingimused väärikaks vananemiseks: nii iseseisvaks toimetulekuks kui ka vajaduse korral kvaliteetse hooldeasutuse teenusena. Tervishoiupoliitika keskmes on ennetustegevus, haiguste varajane avastamine ja liikumisharrastuse innustamine. Maksupoliitika soosib tervislikke eluviise ja tervishoiuteenuste kättesaadavus on paranenud. Noorte, eakate ja puudega inimeste tööhõive on kasvanud, vähenenud on palgavaesus. Paranenud on töötajate õiguste kaitse ja töötajate kaasamine otsuste tegemisse.


Olulisemad lubadused

  1. Tõstame miinimumpalga nelja aastaga 800 euroni ja keskmise pensioni 560 euroni.
  2. Seame sisse nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitegevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse.
  3. Toetame hambaravi järgmiselt:
    1. toetame täiskasvanu hambaravi 200 euroga kolme aasta kohta;
    2. tõstame vanadus- ja töövõimetuspensionäride proteesihüvitise praeguselt 256 eurolt 350 euroni kolme aasta kohta;
  4. Kehtestame riigi ja kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja miinimumstandardid, mis tagavad teenuste ühetaolise kvaliteedi ja kättesaadavuse üle Eesti.
  5. Vähendame üldist alkoholitarbimist ning keelustame alkoholireklaami avalikes kohtades ja meedias. Piirame tubakatoodete väljapanekut ja esitlemist müügikohtades.
  6. Koostöös ametiühingute ja tööandjatega muudame töölepingu seadust, et suurendada töötajate turvalisust töösuhte lõpetamisel.
  7. Ravijärjekordade lühendamiseks toetame tervishoidu riigi muude maksutulude arvelt.


Meetmed

Lapsed ja pered

  1. Toetame tõhusamalt puuduses olevaid peresid. Tagame toimetulekutoetuse tõusu tasemeni, mis oleks vähemalt võrdne elatusmiinimumiga. Seome elatise miinimumsumma alampalga asemel näitajaga, mis kajastab lapse ülalpidamise tegelikke kulusid.
  2. Teeme kohustuslikuks perearsti või -õe külastuse lapse koju pärast lapse sündi ühe kuu jooksul.
  3. Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks. Anname võimaluse kasutada poolteist aastat makstavat hüvitist jao kaupa kuni lapse 8-aastaseks saamiseni ja vahetada sujuvamalt vanemahüvitise saajat.
  4. Tugevdame lastekaitset ja seame eesmärgiks, et iga 1000 lapse kohta oleks üks kvalifitseeritud lastekaitsetöötaja.
  5. Toetame ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava perelepitusteenuse väljaarendamist.
  6. Loome elatise garanteerimise fondi, kust saaksid tuge need üksikvanemate lapsed, kellele lahus elavad vanemad ei maksa elatist.
  7. Soodustame vanemliku hoolitsuseta jäänud laste kasvamist perepõhise asendushoolduse vormis ja tagame asendushoolduse üldise kvaliteedi tõusu. Selleks tagame kasuperedele paremad sotsiaalsed garantiid, vaatame läbi seadused (ravikindlustus, puhkusevõimalused), loome tugiteenuste süsteemi ja toetame ka teisi kvaliteetseid asendushoolduse vorme.

Tervishoid

  1. Peame oluliseks tervishoiusüsteemi muutumist patsiendikesksemaks. Selleks suurendame perearsti ja temaga koos töötavate spetsialistide õigusi patsientide suunamisel konsultatsioonidele ja edasisele ravile juhtumikorralduse põhimõtteid järgides.
  2. Kindlustame tervishoiuteenuste osutamise katkematu ahelana, et tagada haigestunute võimalikult kiire ja täielik tervenemine ja tõhus rehabilitatsioon. Selleks arendame perearstide ja eriarstide koostööd, väärtustame põetus- ja rehabilitatsiooniteenuseid, toetame tervishoiuasutuste ja sotsiaalhoolekande koostööd. Parandame perearstide ja eriarstide infovahetust, millele aitavad kaasa raviasutuste võrgustumine ja e-lahendused, sealhulgas e-saatekiri ja e-tervisetõend. Jätkame tõhusamalt praeguste e-tervise (ennekõike digiregistratuur ja digilugu) lahenduste juurutamist. Jälgime, et tervishoiuteenuste osutajad kasutaksid e-tervise infosüsteemi.
  3. Parandame vähikahtlusega patsientide võimalust pääseda kiiresti arsti juurde ja toetame vähiravikeskuste arengut.
  4. Toetame eeltingimuste loomist selleks, et Eesti tervishoiusüsteem suudaks valdavas osas üle minna personaalmeditsiinile, mille kaudu tõhusamalt ennetada tervisehäireid ja kasutada uusi ravivõimalusi.
  5. Pöörame rohkem tähelepanu meeste tervisele ja eluea pikendamisele: hakkame ette valmistama eesnäärmevähi sõeluuringut.
  6. Loome võimalused, et ka ravikindlustuseta inimesed saaksid sõeluuringutes osaleda.
  7. Seame eesmärgiks vähendada alkoholi kogutarbimist inimese kohta, vähendada liigtarbimist ja alkoholi kättesaadavust, seejuures oluliselt vähendada alkoholi kättesaadavust ja tarbimist alaealiste hulgas. Selleks peame oluliseks alkoholi reklaami kui elustiilireklaami keelamist ja joobetunnustega isikule müügikeelu rakendamist. Arendame noorte haridus- ja nõustamisprogramme.
  8. Keelustame energiajookide müügi laste- ja noorteasutustes ja alla 18-aastastele noortele. Kehtestame energiajookidele aktsiisimaksu.
  9. Tagame, et kõik tööl käivad inimesed pääseksid alates tööleasumisest vähemalt ühe aasta jooksul töötervishoiuarsti juurde, selleks tugevdame tööandaja kohustuse järelkontrolli.
  10. Toetame meetmeid HI-viiruse leviku piiramiseks.
  11. Tõhustame uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla saamist. Selleks võimaldame teatud juhtudel kanda ained kiirkorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.
  12. Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused töötaja tervise edendamiseks ja spordiga tegelemiseks (kuni 600 eurot aastas).
  13. Võtame vastu patsiendi seaduse, mis korrastab arsti ja patsiendi suhteid parema teavituse kaudu.
  14. Toetame tervishoiuteenuste ekspordivõimekuse ja eriti tervishoiuturismi arendamist kui lisavõimalust riikliku tervishoiusüsteemi tugevdamiseks ja Eesti elanikele kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks.
  15. Vaesusriskis patsientidele töötame välja täiendava kompensatsioonimehhanismi ravimite ostmiseks ja suurendame soodusravimite kättesaadavust.
  16. Juurutame tervishoius kaasaegse ravikvaliteedi hindamise süsteemi.

Sotsiaalne turvalisus

  1. Rakendame ka Eestis Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis sätestatud töövigastushüvitise.
  2. Tagame kvaliteetse võlanõustamisteenuse kättesaadavuse ning kindlustame, et kohtumenetluses ei saa jõustada võlanõudeid, mis on ebaõiglased ja heade tavadega vastuolus. Selleks kaalume võimalust viia maksekäsu kiirmenetlusse sisse kontroll krediidikulukuse ja sissenõudmiskulude ülempiiri järgimise või nõude headele kommete vastavuse üle.
  3. Analüüsime ja täiustame võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, et tagada võlgnike õiglane kaitse.
  4. Taastame majanduslanguse ajal kärbitud universaalse matusetoetuse.
  5. Tagame, et Eesti inimeste sotsiaalne kaitse on tagatud ka välisriikides elamise, töötamise ja viibimise korral.
  6. Tõstame eelisjärjekorras sotsiaaltöötajate töötasu.
  7. Kehtestame eluasemelaenule „võtmed tagasi“ põhimõtte tagamaks, et pangad annavad soovijatele vastutustundliku laenu ja arvestavad ka ise kinnisvaraturu riskidega. Eluasemelaenuga makseraskustesse jäädes peab olema võimalus vabaneda täielikult laenust, andes selleks kinnisvara üle pangale.

Puude või tervisekahjustusega inimeste kaitse

  1. Tagame puude või tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse ning koostööleppes sätestatud eesmärkide ja tegevuste täitmise.
  2. Töötame välja puude ja tervisekahjustuse varase märkamise süsteemi.
  3. Parandame taastusravi kättesaadavust ja tagame teenuse osutamise vajalikus mahus.
  4. Ajakohastame abivahendisüsteemi korraldamise ning tagame abivahendi kasutatavuse ja kättesaadavuse inimese paremaks toimetulekuks, töövõime säilitamiseks ja parandamiseks.
  5. Võrdsustame omastehooldajate toetuse miinimumpalgaga ja vabastame tööandaja, kes pakub omastehooldajale tööd, sotsiaalmaksu maksmise kohustusest ravikindlustuse osa võrra (13% palgast). Vaatame üle ja täiendame omastehooldajaid puudutavad õigusaktid, lähtume omastehooldajate tegelikest vajadustest.
  6. Soodustame puudespetsiifiliste programmide väljatöötamist.
  7. Toetame viipekeele tõlketeenuse osutamist, arendame senise kontakttõlke kõrval muu hulgas välja videotõlketeenuse võimalused. Samuti selgitame välja nõudluse viipekeeletõlkide, kirjutustõlkide ja muude tõlkevormide järele ning loome ja vajaduse korral suurendame nende koolitamise mahtu.
  8. Toetame kodudes elavatele puudega inimestele häirenupu ja telehoolduse teenuse võimaluse väljaarendamist.
  9. Tagame rehabilitatsioonisüsteemi toimivuse tööturgu ning sotsiaal- ja meditsiinivaldkonda hõlmava tervikliku süsteemina.
  10. Vähendame suure hooldusvajadusega, raske ja sügava puudega laste vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks, toetame puudega lastele suunatud tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport) arendamist ja pakkumist.
  11. Arendame välja puudega laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenused ning tagame nende ühtse kvaliteedi. Parandame laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste osutamist, et erivajadustega laste vanemad saaksid tööl käia ja puhata. Tagame, et puude või terviserikkega sündinud lapse vanematele õigaegse ligipääsu vajalikele teenustele.
  12. Parandame puudega laste ja noorte õppimisvõimalusi ning maksame neile õppimistoetust. Tagame puudega lastele haridus- ja arenguvõimalusi kindlustavate tugiteenuste olemasolu sõltumata pere elukohast.
  13. Parandame kurtide igapäevast toimetulekut, selleks investeerime kõnetuvastustehnoloogia arendamisse.
  14. Algatame arutelu perekonnaseaduse muutmise üle, et hooldusvajadusega pereliikmete hooldus- ja ülalpidamiskohustuse võtaks üle kohalik omavalitsus vastavalt perekonna vajadusele ja võimekusele kas alaliselt või teatud perioodide kaupa.
  15. Toetame erimeetmetega, sh koolituste ja ettevõtlustoetustega puudega inimestele osutatavate digiteenuste väljatöötamist ning puudega inimeste endi ettevõtlikkust digiteenuste arendamisel.
  16. Toetame ja populariseerime invasporti.

Eakad

  1. Tagame pensionide pideva tõusu kooskõlas palkade ja hindade kasvuga. Tõstame nelja aasta jooksul keskmise pensioni 560 euroni. Tagame keskmisele pensionile tulumaksuvabastuse.
  2. Täienduseks praegusele pensionikindlustusele loome tööandjate sissemaksetel põhineva tööpensioni.
  3. Töötame välja paindliku pensioniea süsteemi ja selle käigus töökoormuse sujuva vähenemise.
  4. Kehtestame hooldekodu teenusele riiklikud standardid ja jälgime nendest kinnipidamist. Tagame kvaliteetse hooldusravi ja rahastame Haigekassa vahenditest õendusteenust hooldekodudes.
  5. Toetame riigi, omavalitsuste, ettevõtjate ja eraisikute koostööd, et luua eakatele mõeldud hooldeasutuste ja pansionaatide võrk, mis pakub eakate väärikusele vastavat ja hinnalt kättesaadavat teenust kõigile, kes seda vajavad.
  6. Arendame eakatele päevakeskuste süsteemi ja rakendame seal ühtseid kvaliteedistandardeid.

Tööpoliitika

  1. Analüüsime võimalusi töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kohandamiseks sõltuvalt töötuse tasemest ja tööturu olukorrast.
  2. Vähendame tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemist. Selleks soodustame tööandja tegevusi töötajate tervise edendamiseks ja võtame vastu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse. Pöörame tähelepanu teavitusele ja nii tööandja kui ka töötaja ennetavatele tegevustele, mis aitavad ära hoida tervisekahju tekkimise.
  3. Vaatame üle töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid. Suurendame teadlikkust tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Soodustame paindlike töövormide ja -suhete rakendamist.
  4. Pöörame tähelepanu tervist toetavale töökeskkonnale ja tervisekao ennetamisele töökohtades. Selleks motiveerime, koolitame ja nõustame tööandjaid.
  5. Arendame tänapäevaseid e-teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ja tööandjatele.
  6. Pakume kaitstud ja toetatud töö teenust neile, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu tööturul võrdselt konkureerida. Teenust pakutakse ka neile, kes vajavad seda ajutiselt, tööjulguse ja -kogemuse ning enesekindluse saamiseks, et hiljem tööturule siseneda. Toetame kaitstud ja toetatud töö keskuste loomist ning praeguste asutuste töö paremat korraldamist.
  7. Sätestame, et ebatraditsioonilise tööajaga ametikohtadel, nagu näiteks perevanematel, oleksid tegelikele vajadustele vastavad töö- ja puhkeaja tingimused.
  8. Sõlmime riigitöötajate ametiühinguga palgaleppe, et töötaja põhitasu oleks vähemalt 80% saadavast töötasust.
  9. Tagame kiire ja tõhusa töövaidluste lahendamise korra, sealhulgas tagame vajaduse korral töötutele riigipoolse juriidilise abi. Parandame töötute toimetulekut, selleks hakkame töötuskindlustuse hüvitist maksma ka neile töötajatele, kes on lõpetanud töösuhte poolte kokkuleppel. Võimaldame töötutele lühiaegset osalise töötushüvitise ja töötasu saamist.

Sooline võrdõiguslikkus

  1. Edendame naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes. Seame eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.
  2. Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.
  3. Palgalõhe vähendamiseks anname Tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama töö eest tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle.
1.3. KultuurEdit

Visioon

Kultuur on riigi vaimse julgeoleku ja rahvuse kestmise alus. Eestis mõistetakse, et just kultuur tagab edu ja elujõu kogu ühiskonnale, rahvale ja riigile. Investeerimine kultuuri ja maksusüsteemi muutmine suurendavad oluliselt elanike võimalusi kultuurielust osa saada ja loomeprotsessis osaleda. Loovust väärtustav ühiskond ja mitmekülgne kultuurielu aitab kaasa riigi majandusliku konkurentsivõime paranemisele. Kultuuriministeerium on kultuuriprotsessidele tingimuste looja ja nendes protsessides osaleja.

Olulisemad lubadused

  1. Tõstame kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga võrdseks Eesti keskmise palgaga.
  2. Alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu 9%-ni.
  3. Riiklike otsuste tegemisel lähtume Riigikogus vastu võetud dokumendist „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”. Arengustrateegiate väljatöötamisse kaasame loomeliidud ja kultuurivaldkondi ühendavad mittetulundusühingud.

Meetmed

  1. Väärtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mõju ühiskonnas. Tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning ajakohastame pidude toimumise keskkonda.
  2. Kehtestame rahvakultuuriseaduse ja loome riikliku programmi kultuurikorralduse ja huvitegevuse toetamiseks omavalitsustes.
  3. Täiendame autorikaitse seadust selliselt, et see vastaks digikeskkonna arengutele, soodustaks Eesti kultuuri säilimist ja kättesaadavust digitaalsel kujul, kuid samas kaitseks tõhusalt Eesti autorite ja interpreetide õigusi oma teostele ning loometöö eest saadava tulu võimalusi.
  4. Jätkame Eesti Rahvusringhäälingu hoonete rekonstrueerimist ja tehnilist ajakohastamist ning arhiivi digitaliseerimist.
  5. Avame ETV venekeelse kanali ja kindlustame selle jätkusuutliku finantseerimise.
  6. Ajakohastame rahvaraamatukogude seadust ja jätkame rahvaraamatukogude riigipoolset toetamist teavikute soetamisel.
  7. Kindlustame algupärase Eesti kirjanduse loojate ja väärtkirjanduse eesti keelde vahendajate töö väärika tasustamise, kombineerime Põhjamaade eeskujul loodava pikemaajaliste loomestipendiumide süsteemi ja mitmed võimalused valminud teoste honoreerimiseks.
  8. Muudame kultuuri toetamise eraettevõtjatele atraktiivsemaks praeguste maksusoodustuste selgitamise ja tutvustamise ning vajaduse korral täiendamisega.
  9. Jätkame vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi täiustamist.
  10. Vaatame läbi loomeliitude ja teiste end kestvalt teovõimelistena tõestanud kultuuriloojate ühenduste riiklike tegevustoetuste süsteemi ning muudame selle jätkusuutlikuks ja läbipaistvaks.
  11. Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud raha.
  12. Toetame tõhusamalt Eesti filmikunsti ning väärtfilmide näitamist Eesti suuremates linnades ja maakonnakeskustes.
  13. Loome tagasimaksefondi, et soodustada välismaistele filmitootjatele Eesti kui võttepaiga kasutamist.
  14. Tagame kõigile kultuurisfääris riigi osalusega loodud sihtasutustele ja riigi poolt kaasfinantseeritud munitsipaalsetele kultuuriasutustele (muuseumid, teatrid jms) senise riigitoetuse säilimise ja tõusu riiklike kultuuriasutustega samas proportsioonis.
  15. Toetame okupatsiooniohvrite mälestiste rajamist.
  16. Töötame koos erialainimestega välja arhitektuuri- ja disainivaldkonna institutsionaalse tuleviku visiooni ning otsustame riigiarhitekti ametkonna vajalikkuse.
  17. Toetame Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd ning soodustame teabevahetust.
  18. Renoveerime koostöös Tallinna Kunstihoone Fondi ja Eesti Kunstnike Liiduga Kunstihoone.


1.4. SportEdit

Meetmed

  1. Võtame vastu dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” ja koostame selles püstitatud eesmärkide täitmiseks rahaliste vahenditega tagatud spordivaldkonna arengukava aastateks 2015–2019. Seame sihiks, et korrapärase liikumisharrastusega oleks hõlmatud pool Eesti elanikkonnast.
  2. Toetame liikumisharrastuseks sobivate kergliiklusteede, loodusradade ja valgustatud suusaradade jätkuvat rajamist.
  3. Vabastame erisoodustusmaksust tööandjate soodustused töötajate liikumis- ja sporditegevusse (kuni 600 eurot aastas).
  4. Pöörame suurt tähelepanu erivajadustega inimeste sportimisvõimaluste loomiseks.
  5. Vaatame läbi kehalise kasvatuse õppekava, seame eesmärgiks kehalise kasvatuse kui õppeaine kujundamise liikumisõpetuseks ja seome õppekava õpilaste tegeliku sportimisega.
  6. Loome riigiettevõtete dividendituludepõhise tippspordi toetamise fondi, mis pakub tippsportlastele ja nende taustameeskonnale piisavat ja konkurentsivõimelist toetust.
  7. Jätkame Kääriku Spordikeskuse, kui Eesti Spordi Treeningukeskuse väljaehitamist ning maakondlike rahvaspordikeskuste riigipoolset toetamist ja rajamist. Toetame jätkuvalt maakondlikke rahvaspordikeskusi, nende läbimõeldud rajamist ning arendamist.
  8. Tagame riigieelarvelised toetused spordimeditsiini arenguks ja noorsportlaste regulaarseteks terviseuuringuteks ning koolides regulaarse tervise- ja kehalise võimekuse kontrolli.
  9. Näitame üles riigi huvi ning osutame abi rahvusvaheliste spordikonverentside, tiitlivõistluste ja suurürituste Eestisse toomiseks.
1.5. LõimumineEdit

Visioon

Seisame sellise Eesti eest, kus eri rahvusest ühiskonnaliikmed tunnevad end võrdväärsetena ja neid ühendab euroopalikele väärtustele toetuv Eesti riigiidentiteet. Kõik elanikud hindavad Eestit kui sallivat ja õiglast ühiskonda, kus igal inimesel on sõltumata rahvusest võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks, arenguks ja heaoluks ning avalikus elus osalemiseks. Ühtne, rahumeelne ja turvaline Eesti on võimalik vaid juhul, kui rahvusvähemustele on tagatud oma kultuuri arendamine ja keele säilitamine.

Olulisemad lubadused

  1. Tagame mitte-eesti emakeelega õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis hea eesti keele omandamise ning kvaliteetse aineõpetuse, suurendame riigi tuge ja nõudlikkust keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate vastutust selle eesmärgi täitmise eest. Võimaldame koolidele suuremat valikuvabadust keele- ja aineõppe ühendamisel.
  2. Eesti venekeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks loome püsivalt tegutseva venekeelse tele- ja multimeediakanali, mille esindus asub Ida-Virumaal. Tagame selle kanali järjepideva rahastamise vajalikus mahus.
  3. Teeme Eestis müüdavate ravimite ning muu inimeste tervise ja ohutusega seotud info tarbijatele kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles.
  4. Taastame rahvus- ja rahvastikuküsimustega tegeleva ministri ametikoha valitsuses koos tema büroo alaliste esindajatega Ida-Virumaal ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse küsimustega tegeleva allüksuse.

Meetmed

  1. Arvestades kodakondsusuuringute tulemusi ja seniseid kogemusi, töötame välja programmi Eesti kodakondsuseta isikute hulga tõhusaks vähendamiseks. Kaalume kodakondsusmenetluse lihtsustatud korra väljatöötamist teatud sihtrühmadele.
  2. Reorganiseerime Keeleinspektsiooni Keeleametiks, mis muutuks pelgalt ettekirjutusi tegevast ja karistatavast institutsioonist keelepoliitikat väljatöötavaks, keeleõpet organiseerivaks ning keeleseaduse täitmist kontrollivaks ametkonnaks. Lõpetame töötavate inimeste trahvimise eesti keele ebapiisava valdamise eest, jagame vastutuse erialase eesti keele kursuste korraldamise ja läbimise eest töötaja, tööandja ja riigi vahel.
  3. Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühma raportis kajastuvaid järeldusi ja ettepanekuid, parandame eesti keele õpetamist lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides, peaeesmärgina näeme eesti keele suhtlemiskeelena omandamist. Selle eesmärgi saavutamiseks konkretiseerime riigi ja koolipidajate kohustused ja vastutuse.
  4. Kasutame olulist osa riikliku lõimumiskava vahendeist, et võimaldada teise emakeelega õpilastele perioodilist õpilasvahetust.
  5. Loome kõikidele ministeeriumidele nii inglis- kui ka venekeelse kodulehekülje.
  6. Tagame, et kodakondsuseksami ettevalmistamiseks vajalikud eesti keele kursused oleksid tasuta.
  7. Tõstame eri emakeelega Eesti elanike õigusteadlikkust ja ligipääsu õigusaktidele. Jätkame Eesti Vabariigi olulisimate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene keeles sarnaselt inglise keelega, laiendame tasuta juriidilise abi kättesaadavust Eesti eri emakeelega elanikele.
  8. Tööturul võrdse kohtlemise edendamiseks jätkame eesti keelest erineva emakeelega spetsialistide karjäärivõimaluste edendamist avalikus teenistuses. Käivitame erasektori programmi „Mitmekesine töökoht”.
  9. Toetame riiklikult Eesti kultuuri tutvustamist Eestis elavatele vähemusrahvustele ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestikeelses meedias.
  10. Toetame rahvusvähemuste kodanikuorganisatsioonide ja seaduskohaste rahvuskultuuriautonoomiate loomist ning tegevust.
  11. Laiendame venekeelsete koolide õpetajate erialase kvalifikatsiooni täiendamise võimalusi, seome need eesti keele täiendusõppega ning toetame eesti ja vene õpetajate erialast koostööd aineseltside, õpetajavahetuse ja mentorluse kaudu.
  12. Loome erirahastuse eesti emakeelega pedagoogide alaliseks või roteeruvaks tööle asumiseks vene õppekeelega koolidesse, maksame neile selleks starditoetust ja püsivat lisatasu.
  13. Toetame eesti keele innovaatilise õpetusmudeli väljatöötamist vene õppekeelega koolidele koos tänapäevaste infotehnoloogial põhinevate õppematerjalide väljaandmisega.
  14. Tagame riigi poolt kehtestatud keelenõuete täitmiseks vajaliku eesti keele õppe tasuta kättesaadavuse.
  15. Tagame tugiõpetuse eestikeelsetes lasteaedades ja koolides õppivatele muukeelsetele lastele. Suurendame keelekümblusklasside arvu ja tagame nende riigieelarvelise finantseerimise kõrgema koefitsiendi alusel.
  16. Toetame eestikeelsetes koolides vene keele ja kultuuri süvaõpet valikainena ning vene keele ja kirjanduse kvaliteetset õpetamist vene koolides.
  17. Jätkame rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega pühapäevakoolide tegevuse toetamist.
  18. Võimaldame kõigil Eesti püsielanikel omandada Eestis kinnisvara.
  19. Toetame Vene muuseumi ja teiste Eesti rahvusvähemuste kultuurikeskuste väljaarendamist.
  20. Toetame Peipsi-äärse piirkonna regionaalarengu programmi väljatöötamist ja arendamist, et kaitsta ja säilitada vene vanausuliste kultuurilist omapära.


2. MAJANDUSARENGEdit

Sotsiaaldemokraadid annavad Eesti majandusele uue hoo. Majanduspoliitikas lähtume järgmistest põhimõtetest ja taotlustest:

  1. Väärtustame ja arendame inimvara.
  2. Tõstame ettevõtete konkurentsivõimet.
  3. Loome töökohti ja arendame nende loomise eeldusi kõikjal Eestis.
  4. Muudame maksusüsteemi õiglasemaks ja ühtlast arengut toetavaks.
  5. Muudame maaelu ahvatlevaks.
  6. Majandame keskkonnasäästlikult.
2.1. Majandus ja ettevõtlusEdit

Visioon

Sotsiaaldemokraatide seisukohad majanduspoliitikas lähtuvad inimkesksest maailmavaatest: meie eesmärk on jõukas rahvas, kelle edu on rajatud tarkusele, edasipüüdlikkusele ja loovusele. Soovime, et inimestel oleks tööd ja selle otsinguil ei peaks kodust kaugele minema. Teame, et Eesti inimeste heaolu ei parane iseenesest, mistõttu peab riik majanduse arengut teadlikult suunama, võttes passiivse kõrvaltvaataja asemel aktiivse eestvedaja rolli. Nutikam ettevõtlus, suurem sissetulek, koostööl põhinev ja avatum otsustamine ning ühtlasem areng eeldavad vabanemist silmaklappidest ja värsket vaadet majanduspoliitikale. Jõukuse kasvatamiseks käivitame uued, konkurentsivõimet tõstvad arengumootorid ja vähendame ressursside raiskamist. Muudame riigivalitsemise ettevõtlussõbralikuks. Aitame muuta Eesti kasvuettevõtete rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks.

Olulisemad lubadused

  1. Tõstame tööandjate, töövõtjate ja riigi kokkuleppel miinimumpalga nelja aastaga 800 euroni.
  2. Tööhõive suurendamiseks ja regionaalsete töökohtade loomiseks rakendame sotsiaalmaksuerisusi:
    1. soodustame noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimeste ja eakate tööhõives osalemist, langetades nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra;
    2. langetame sotsiaalmaksumäära 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad;
    3. kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude.
  3. Korrastame ja lükkame käima üürikorterite turu. Rajame riiklikult toetatud üüripindu, et võimaldada noortele peredele, madalapalgalistele spetsialistidele ning eakatele taskukohast ja kvaliteetset eluaset.
  4. Toetame kõigi töötajate regulaarset täiendus- ja ümberõpet, suuname selleks Töökassa (praegune Töötukassa) kaudu viie aasta jooksul 50 miljonit eurot. Pöörame erilist tähelepanu inimeste digitaalsete oskuste arendamisele. Viime ellu mahuka täiendõppeprogramm “Tark Eesti”.
  5. Vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud ja tervisekulude hüvitamise kuni 600 eurot aastas.


Meetmed

Väärtustame inimvara

  1. Peame oluliseks ettevõtlikkuse, loovuse ja ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks vajalike kompetentside arendamist igal haridustasemel.
  2. Toetame õppurite kutsepraktika läbimist välisriikides.
  3. Toetame aktiivseid tööturumeetmeid ja tööinimeste elukestvat õpet. Loome tööturuteenuse, mis lubab Töökassa ja tööandjate toel ennetada töötuks jäämist regulaarse täienduskoolituse abil.
  4. Soodustame täiskasvanute ümberõpet kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Toetame riiklikult teise erihariduse töö kõrvalt omandamist ülikoolides tasuta osaajaga õppes.
  5. Võimaldame ettevõtetel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku tööpanuse järgi, selleks kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude. Sellega suurendame osakoormusega ja hooajaliste töötajate tööhõivet.
  6. Pikendame koolikohustust täisealiseks jõudmiseni või kutseharidust tõendava dokumendi saamiseni.
  7. Muudame ebaõiglast reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab.
  8. Tööpuuduse ja pikaajalise töötuse vähendamiseks käivitame koostöös kutse- ja rakendusõppeasutuste ning ettevõtjatega riikliku stipendiumiga koolitusprogrammid.
  9. Soodustame töö- ja pereelu ühitamist, võimaldame vanemapuhkust jagada paindlikumalt pikema aja peale.
  10. Toetame ettevõtjaid juhtimiskvaliteedi tõstmisel. Peame vajalikuks jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse süsteemset edendamist ja väärtustamist. Tunnustame hästi juhitud ja töötajasõbralikke ettevõtteid. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites.
  11. Töötame välja arengut tagava talendipoliitika.
  12. Soodustame välismaalaste kutse- ja kõrgharidusõppes osalemist Eestis ning nende edasist sisenemist Eesti tööturule. Loome välisriikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanikele atraktiivsed tingimused Eestis töötamiseks.
  13. Soodustame sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete tegevust ja reguleerime nende tegevuse äriõiguses.


Parandame ettevõtete konkurentsivõimet

  1. Vähendame ettevõtlusbürokraatiat, välistame kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise ja võimaldame väikeettevõtetele erisusi aruandluskohustuse täitmisel. Hoiame ettevõtjaid põhjendamatult koormavate ja läbimõtlemata õigusaktide eest.
  2. Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsieeliste säilitamiseks ja arendamiseks peame enne Euroopa Liidu reeglistiku kohaldamist oluliseks teha mõjuanalüüse.
  3. Parandame ettevõtete ja kõrgkoolide innovatsioonikoostööd, parandame koolide juures asuvate teadus- ja arenduskeskuste võimekust lahendada valdkonnaüleseid ettevõtlusprobleeme.
  4. Toetame era-, avaliku- ja kolmanda sektori koostööplatvormide loomist ja arengut.
  5. Kaasame ettevõtjaid riigi teadus- ja arenduspoliitika kujundamisse.
  6. Algatame Eesti tööstuspoliitika väljatöötamise.
  7. Toetame tootlikkuse tõstmiseks IKT-lahenduste juurutamist ja oskusteabe kasutamist kõigis majandusharudes.
  8. Teenuste kvaliteedi parandamiseks toetame ettevõtluskeskkonna ja tööhõivega tegelevates riigiasutustes kliendipõhist spetsialiseerumist.
  9. Toetame iduettevõtete kiirendiprogramme.
  10. Parandame suure kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtete jaoks riskikapitali kättesaadavust riigi kaasosalusega fondide kaudu.
  11. Ekspordi hoogustamiseks arendame edasi riiklikke tugiteenuseid, sh ekspordigarantiisid. Kasutame ettevõtjate abistamiseks senisest tõhusamalt Eesti välisesinduste võrgustikku.
  12. Toetame noorte paremat ettevalmistust osalemiseks tööturul ja ettevõtluses, selleks edendame karjääri- ja ettevõtlusõpet ning rõhutame loovuse, ettevõtlikkuse ja töökuse arendamist kogu üldhariduse õppekavas. Toetame kutsehariduskeskuste ja üldhariduskoolide koostööd noorte ettevalmistamiseks tööturule sisenemiseks.
  13. Seome ettevõtlustoetused koolitus- ja nõustamisteenustega.
  14. Loome lähiriikidega haridus- ja tehnoloogiasillad, juurutame üliõpilasvahetust ja ühiseid õppeprogramme. Soodustame Eesti infotehnoloogialahenduste ja oskusteabe eksporti välisriikidesse.
  15. Peame oluliseks Eesti hariduse rahvusvahelistumist, toetame vastavat õppekavaarendust ning ettevõtluskogemusega välisteadlaste osalemist õppe- ja teadustöös.
  16. Kujundame Arengufondist riikliku arenguseirekeskuse, mis edendab riigi, ettevõtjate ja teadusasutuste ühistegevust teadmistepõhise majandusmudeli juurutamisel.
  17. Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille käigus vaatame üle riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevõtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt või majanduslikult põhjendatud. Riigiettevõtete juhatuse liikmed valime konkursiga.
  18. Selleks, et võimaldada hankijal arvestada pakkuja valikul paremini pakkumiste kvaliteeti, vaatame üle riigihangete seaduse ja ajakohastame riigihangete korraldamist.
  19. Tootlikkuse tõstmiseks toetame nii riigi osalemist ettevõtete kõrgtehnoloogiahangetes kui ka innovatsioonikomponendi arvestamist riigihangetel.
  20. Tagame laevandusettevõtlusele konkurentsivõimelise maksukeskkonna.
  21. Riigi ja kohalike omavalitsuste investeerimistegevuse ning avaliku ja erasektori partnerluse toetamiseks loome avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) kaasfinantseerimiseks riikliku partnerlusfondi.
  22. Seisame kapitalituru tervikliku arendamise eest, sh soosime riigiettevõtete võlakirjade emiteerimist Tallinna Börsil.
  23. Viime autoriõiguse vastavusse tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste ja digitaalajastu äriprotsessidega.
  24. Uurime ja võimaluse korral töötame välja õigusliku lahenduse Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel loodud IKT-lahenduste kasutamiseks ärieesmärkidel.
  25. Soodustame Eesti ärikeskkonna rahvusvahelistumist ning teadus- ja äriturismi. Rajame rahvusvahelise konverentsi- ja messikeskuse.
  26. Loome töökohti kõikjal Eestis
  27. Loome maakondliku omavalitsustasandi, selleks jõustame esimese sammuna maakondliku omavalitsusliidu institutsiooni ja anname omavalitsusliku iseloomuga funktsioonide täitmise maavalitsustelt omavalitsusliidule.
  28. Muudame ettevõtluse arendamise kohalikele omavalitsustele seadusest tulenevaks kohustuseks.
  29. Toetame vanade tööstusalade ja kinnistute korrastamist, et luua tingimused uute tootmisrajatiste tekkeks.
  30. Soodustame mitme omavalitsusüksuse koostöös ühisasutuste loomist ning tutvustame investorteeninduse ja ettevõtlusnõustamise abil aktiivselt kohalikke võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks ja töökohtade loomiseks.
  31. Arvestame riigihangetel pakkuja valikul regionaalmõju komponenti.
  32. Toetame kohalike väikeettevõtlusvõrgustike loomist ja arengut ning olmeteenuste pakkumist maapiirkondades.
  33. Toetame turismi, eriti maaturismi kui olulise majandusharu arengut.
  34. Muudame kutseõppeasutused rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks piirkondlikeks arengumootoriteks, soodustame neis võõrkeelsete õppekavade juurutamist, täiskasvanute ja välistudengite õppimist ning koolide koostööd kohalike ettevõtetega.
  35. Piirkondliku arengu toetamiseks ja töökohtade loomiseks soodustame riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu. Avalike teenuste paremaks osutamiseks jätkame teenuskeskuste programmi elluviimist.
  36. Soodsama hinnaga energialahenduste loomiseks eelistame ja toetame taastuvate ja alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõttu kohalikus energiamajanduses.
  37. Tagame ettevõtluse arenguks vajaliku riigimaa eraldamise kohalikule omavalitsusele.
  38. Toetame lairibateenuste kättesaadavuse paranemist kõikjal Eestis.
2.2. Maaelu ja põllumajandusEdit

Visioon

Eestis on hea elukeskkond, mille mitmekesisus ja suurenenud mobiilsus annab inimestele vabaduse valida meelepärane elu- ja töökoht ning elustiil. Läbimõeldud maaelu- ja põllumajanduspoliitika ning loodusrikkuste otstarbeka ja keskkonnateadliku kasutamise kaudu on elavnenud maaettevõtlus ning oluliselt kasvanud maainimeste sissetulekud. Eesti põllumajandus on ühises Euroopa majandusruumis konkurentsivõimeline ja suudab kodumaise toiduga varustada nii oma rahvast kui ka anda olulise osa ekspordist. Põllumajanduses on oluliselt suurenenud ühistegevuse osa. Riik toetab maal elavate inimeste kogukondlikke traditsioone ja eestlaslikku elulaadi, samuti nii tootmis- kui ka elatustalude ning põllumajandusettevõtete arengut, sest iga kodu on oluline. Põllumajanduse ja maaelu maine on märkimisväärselt paranenud ning noortel on soov tulla maale elama ja maal elada.

Olulisemad lubadused

  1. Eelarve suurendamise maht peab vastama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika käigus kokkulepitud üleminekutoetuste (nn top-up) määrale.
  2. Otsime aktiivselt toidutoodangule uusi turge ja parandame põllumeeste positsiooni tarneahelas.
  3. Põllumajandusmaa peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Piirame oluliselt nn euroheina tegu.
  4. Rakendame väiketaludele mõeldud arendus- ja toetusmeetmeid. Seame põllumajanduspoliitika üheks eesmärgiks tööhõive ja hajaasustuse säilimise maapiirkondades.
  5. Suurendame isevarustatust valdkondades, kus see on madal (juur- ja köögivili, puuviljad, marjad).
  6. Toetame põllumajandustootjate ja kalandussektori jätkusuutlikku ühistegevust.
  7. Toetame koolitamise ja maaettevõtlusega alustamise lihtsustamise kaudu uue põlvkonna pealekasvu põllumajanduses.


Meetmed

Maaelu areng

  1. Toetame maksupoliitiliste erisuste ning Maaelu Arengukava ja EAS-i meetmete kaudu maapiirkondadesse töökohti loovate ettevõtjate investeeringuid. Eelistame ettevõtjate koostööle suunatud projekte.
  2. Kaasame inimesi maapiirkondade arengut puudutavate projektide kavandamisse ja elluviimisesse. Peame oluliseks, et järjest rohkem suunatakse tegevusi LEADER-laadse otsustusprotsessi kaudu.
  3. Laiendame eelkõige piirialadel praegust maataristu toetusprogrammi, et aidata kaasa puhta vee ja kanalisatsiooni ning interneti kättesaadavusele, samuti kohalike teede korrastamisele ning elektri- ja sidevõrkude rajamisele. Alandame põllumeestele ja maaettevõtjatele elektrivõrguga liitumise tasu.
  4. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel likvideerime tarbetud vanad põllumajandushooned ja varemed.
  5. Toetame jätkuvalt külakogukonna arengule, identiteedi tugevdamisele ja omaalgatusele suunatud tegevusi.
  6. Peame oluliseks maaelu arengukava kaudu pärandkoosluste, puisniitude ja kiviaedade säilitamist ning taastamist.

Põllumajandus ja maaettevõtlus

  1. Põllumajandustootmise konkurentsivõime parandamiseks peame oluliseks järgmisest finantsperioodist EL-i toetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel.
  2. Loome lisavõimalusi väikeettevõtete ja FIE-de konkurentsivõime tõstmiseks, kõrvaldame nende tegevuselt õiguslikud kitsaskohad.
  3. Toetame Eesti toidu ja kohalike piirkondlike toitude programme, mis suurendavad sisetarbimist ja säilitavad kohalikku eripära ning kindlustavad kaitseväe ning lasteasutused ja koolid kohaliku toiduga.
  4. Ei tõsta põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimaksumäära.
  5. Kaardistame Eesti bioenergia ressursid nende efektiivsema kasutamise huvides, et võtta seni kasutamata põllumaad uuesti käibesse ja suunata loomasöödast ülejääv biomass bioenergia tootmiseks. Toetame bioenergia tootmist Euroopa tõukefondide kaasabil.
  6. Väärtustame keskkonnasõbralikke majandamisviise ja aitame maaelu arengukava meetmete abil suurendada mahetootjate toodangut.
  7. Suurendame praktiliste teadmiste osa põllumajanduskoolide õppes, tagame õppetööks vajamineva uue tehnika ja pöörame enam tähelepanu rakendusuuringutele.
  8. Viime lõpuni maareformi.
  9. Väärtustame viljakate põllumaade kaitset, et neid ei viidaks põllumajanduskasutusest välja.
  10. Suurendame PRIA võimekust, et lühendada toetuste menetlemise tähtaegu, ja tugevdame finantsiliselt Maaelu Edendamise Sihtasutust.
  11. Selleks, et suurendada otseturustust ja väikeköökide osa, vaatame üle toidukäitlemise nõuded, et need poleks karmimad EL-i reeglitest.
  12. Kindlustame, et EL-i baastasemest rangemate keskkonnanõuete rakendamine ilma lisakulude hüvitamiseta oleks erandlik ja selle vajalikkus selgelt põhjendatud.
  13. Aitame kaasa väliskaubandusbilansi tasakaalustamisele põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi suurendamise kaudu.
  14. Eduka maaelu- ja põllumajanduspoliitika aluseks on ühistegevus. Pöörame erilist tähelepanu ühistegevuslike projektide toetamisele.

Kalandus

  1. Töötame koostöös huvirühmadega välja meetmed kalandussektori konkurentsivõime parandamiseks, selleks toetame ühistegevust, kalurite tegevuse mitmekesistamist, kala esmast ümbertöötlemist ning kala ja kalasaaduste ühist turustamist.
  2. Peame oluliseks, et kalatootjad tegeleksid üha enam kala töötlemise ja turustamisega, et neil oleks võimalik saada oma toodete eest õiglast hinda. Toetame toote- ja protsessiinnovatsiooni ning tootjate koostööd teadus- ja arendusasutustega.
  3. Koondame kalanduse valdkonna üheks tervikuks põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
  4. Toetame Euroopa kalanduse tõukefondi meetmete abil kalanduse, turismi, kohaliku toiduainetööstuse ja toitlustusasutuste koostööd rannikupiirkondades.
  5. Kalavarude säästliku kasutamise korraldamiseks kehtestame pikaajalised teaduslikel hinnangutel põhinevad kalavarude majandamiskavad.
  6. Kalanduse konkurentsivõime kindlustamiseks säilitame kalalaevadel kasutatava kütuse aktsiisimaksuvabastuse.
  7. Toetame Eesti kujundamist Läänemere eelkõige inimtoiduks mõeldud räime-kilu logistikakeskuseks, et pakkuda kaluritele perspektiivikaid ja mitmekesiseid turuväljundeid.

Mahepõllundus

  1. Suurendame tarbija teadlikkust toiduohutusest, kemikaalide kasutamisest olmetoodetes ja ökoloogilisest jalajäljest. Tagame, et see informatsioon jõuab tarbijani lihtsalt ja arusaadavalt.
  2. Panustame lahendustele, mis aitavad turule keskkonnasõbralike ja säästlike toodete ning teenuste pakkujad. Suuname ettevõtetele ning tarbijatele mõeldud teavituskampaaniaid, koolitusi ja juhendamisprogramme keskkonnateadlike valikute tegemiseks.
  3. Järgime geneetiliselt muundatud organismide suhtes (GMO) ettevaatuspõhimõtet.
  4. Toetame rakendusuuringuid põllumajandusmaastike kaitsealuste liikide säilimiseks.


2.3. EnergeetikaEdit

Visioon

Eestis on piisavalt energiaressurssi ja ettevõtlikkust selle rakendamiseks. Mõistliku majandamisega on tagatud meie energiajulgeolek, energiat toodetakse odavamalt ja hajusamalt ning luuakse seeläbi uusi töökohti. Põlevkivist valmistatakse suurema lisandväärtusega tooteid. Eesti majandusmudel on energiasäästlik: targad ja säästlikud lahendused on kasutusel nii elamumajanduses, transpordis kui ka teistes valdkondades. Eesti on saanud energiat importivast riigist energiat eksportivaks riigiks.

Olulisemad lubadused

  1. Seame elektri ja soojatootmises pikaajaliseks eesmärgiks järkjärgulise ülemineku taastuvenergeetikale. Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises peab 2030. aastaks moodustama poole kogu tarbimisest.
  2. Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku ja soodustame kohalikku tööhõivet.
  3. Toetame sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohalikku majandusse panustavat taastuvressurssidest transpordikütuste tootmist.

Meetmed

Tagame energiajulgeoleku

  1. Arendame elektrienergia tootmist hajutatuse põhimõttel.
  2. Aastaks 2030 asendame soojusmajanduses maagaasi ja õlikütused kohalike, peamiselt biokütustega.
  3. Energiavarustuse töökindluse parandamiseks, konkurentsi tõhustamiseks ja võrdsetel tingimustel elektrivõrgule ligipääsu tagamiseks kaalume Elektrilevi omandilist eraldamist Eesti Energia kontsernist 2020. aastaks.
  4. Pooldame Eesti elektrisüsteemi lahtisidumist Loode-Venemaa omast ning selleks vajalike ettevalmistuste ja investeeringute tegemist.
  5. Seisame jõuliselt Euroopa Liidu energiajulgeoleku parandamise ja imporditavatest kütustest sõltuvuse vähendamise eest. Selle saavutame energiasäästumeetmete ja taastuvenergia laialdasema kasutamise kaudu, rakendame EL-i pädevusi konkurentsi-, energia- ja keskkonnapoliitikas. Toetame EL-i ühtset energiaalast välis- ja julgeolekupoliitikat.
  6. Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamiseks võimaldame elektrivõrguga liitumise kulu osalist või täielikku kompenseerimist. Pooldame Eleringi ja Elektrilevi investeeringukavades paindlikkust, mille kohaselt tehakse liituja huvi korral investeering võrku plaanitust varem.

Toetame energiasäästu

  1. Edendame energiasäästule spetsialiseerunud energiateenusettevõtete tegutsemiseks vajalikku õigusraamistikku ja loome nende arengut toetavad meetmed.
  2. Realiseerime energiamajanduses peituva potentsiaali, loome ministeeriumidevahelise koordineeritud süsteemi „Energiamajanduse arengukava aastani 2030” rakendamiseks.
  3. Loome energiaühistutele pikaajaliseks arenguks vajalikud õiguslikud ja majanduslikud tingimused.
  4. Vähendame väike- ja mikrotootjatele seatud piiranguid. Võimaldame väiketootjatele toetust kogu võrku antud elektrienergia ulatuses.
  5. Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Kehtestame riigihanke pakkumismenetlustes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtmise kriteeriumid.
  6. Toetame säästlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist. Ei taasta taastuvenergiatoetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia praegustes põlevkivikateldes.

Liigume taastuvenergeetikale ülemineku poole

  1. Taastuvenergeetika edendamisel tõhustame riigi rolli EL-i taastuvenergia koostöömehhanismide korraldamisel ja avame teiste riikide subsiidiumioksjonid Eesti tootjatele. Seame sihiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia tootmises moodustaks nende projektide realiseerumisel 2030. aastaks poole kogu energiatootmisest.
  2. Toetame bilansienergia süsteemi rakendamist, kus väiketootjatel on võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega.
  3. Arendame välja taastuvenergia teadus- ja innovatsioonisüsteemi, mis loob aluse teadmistemahukale ekspordile energeetikas.
  4. Suuname põlevkivisektori arengut väiksema keskkonnamõju poole. Põlevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad põletamisel kõrgeima võimaliku kasuteguri.
  5. Hoidume Virumaa elukeskkonda negatiivselt mõjutava põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevandamislubadega.
  6. Põlevkiviressursi maksustamiseks õlitööstuses töötame 2017. aastaks välja naftahinna muutustest sõltuva maksu alused.


2.4. KeskkondEdit

Visioon

Eesti mitmekesine ja puhas looduskeskkond on meie riigi oluline väärtus, mida oskame hinnata ja hoida järgmistele põlvedele. Eestis kasutatakse targalt ja säästlikult kõiki loodusressursse: maad, metsa, õhku ja vett. Eesti keskkonnakaitsetegevus on jätkuvalt kooskõlas rahvusvaheliste seisukohtadega, arvestab meie ajaloolisi traditsioone ning sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Näeme praegustes probleemides võimalust uudseteks rohemajanduse teenusteks ja toodeteks. Meie lahendus on lülituda raiskamisele orienteeritud majandusmudelilt ümber säästlikule ja kestlikule režiimile.

Olulisemad lubadused

  1. Suurendame tarbija teadlikkust teavituskampaaniate, koolituste ja juhendamisprogrammide kaudu toiduohutusest, kemikaalide kasutamisest olmetoodetes ning ökoloogilisest jalajäljest.
  2. Igal elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne, puhas ja vastuvõetava hinnaga joogivesi.
  3. Kaotame karusloomafarmid, kus kasvatatakse tehistingimustes võõrliike.
  4. Seame sihiks, et prügilatesse ei ladestataks jäätmeid, piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70%-ni jäätmetest.
  5. Toetame riiklikult nõukogudeaegsete põllumajandus- ja tööstushoonete lammutamist.
  6. Teostame riiklikult Eesti maavarade täieliku kaardistamise ja võimaliku kaevandamise analüüsid, leiame tasakaalu riigi majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel.

Meetmed

Keskkonna- ja looduskaitse

  1. Toetame keskkonnasäästlike lahenduste ja tehnoloogiate eelistamist riigihangetel.
  2. Kaasame aktiivselt kohalikke kogukondi kaitsealade haldamisse: ametkonnad ja kohalikud elanikud peavad tegema pidevat koostööd. Toetame looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku loomist.
  3. Toetame ajalooliste looduslike pühapaikade kaardistamist riiklikult ja tagame hiite säilimise.
  4. Igal Eesti elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne ja puhas joogivesi mõistliku hinnaga. Jätkame linnade ja alevite reovee puhastusseadmete rajamist ning renoveerimist. Toetame jätkuvalt kasutamispiiranguid Ülemiste järve sanitaarkaitsealas.
  5. Jälgime, et kavandatavate looduskaitsealade eesmärk ja režiim oleksid kooskõlas. Tagame eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
  6. Loome karjääride rekultiveerimisfondi, kuhu tehakse karjääri aktiivse majandamise käigus pidevalt sissemakseid, mida kasutatakse hiljem karjääri rekultiveerimiseks.
  7. Algatame auditi looduskaitseliste piirangute hindamiseks, et kaaluda kaitseväärtuste otstarbekust ja põhjendatust.
  8. Töötame välja keskkonnahäiringute heastamise lisapõhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele avaldatav negatiivne mõju.
  9. Koostame pikaajalise keskkonnahariduse arengu- ja tegevuskava.
  10. Toetame riigi, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust rohemajanduspoliitika väljatöötamisel, mis on suunatud toodete materjalikulu vähendamisele, toodete taaskasutuse võimaluste suurendamisele ja kohalike materjalide kasutamisele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele. Kaalume maksusoodustuste rakendamist.

Säästlik ehitus

  1. Loome toetusfondi, et aidata koduomanikel investeerida taastuvenergialahendustesse ja küttesüsteemide uuendamisse.
  2. Töötame välja toetussüsteemi säästlike ja madala energiatarbega majade edendamiseks, sh projekteerimiseks ja ehitusjärelevalveks.
  3. Toetame riiklikult nõukogudeaegsete militaar-, põllumajandus- ja tööstushoonete lammutamist.
  4. Toetame pikaealiste puittoodete kasutamist, näiteks avaliku sektori hoonete ehitamist puidust. Vajalikud on investeeringutoetused puittoodete arendusse, töötlemistehnoloogiatesse ja toodete turustamisse. Keskkonnahoidlike hangete korraldamisel loome võimaluse kasutada ehitise ühe hinnatava parameetrina süsinikujalajälge.
  5. Arendame Võru kutsehariduskeskuse juures lõpuni välja puidutöötlemise kompetentsikeskuse, mis hakkab eest vedama innovatsiooni puidutöötlemise vallas.

Jäätmemajandus ja loodusvarade kasutus

  1. Moodustame Vaivara ohtlike jäätmete prügilast riigiettevõte, et tagada prügila pidev toimimine ja vajalik kontroll.
  2. Teostame riiklikult Eesti maavarade täieliku kaardistamise ja võimaliku kaevandamise analüüsid, leiame tasakaalu riigi majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel.
  3. Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, pooldame põlevkivi realiseerimist enampakkumistel.
  4. Selleks, et motiveerida jäätmete sorteerimist, võimaldame omavalitsusel suuremates piirides otsustada kohustusliku jäätmeveo sageduse üle.
  5. Toetame jäätmeveo korralduse põhimõtete ajakohastamist. Selleks, et stimuleerida jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidlikumaid jäätmekäitlusviise ning tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse korraldamiseks püsivam rahastus, töötame uue keskkonnatasude raamkava koostamise käigus välja Euroopa Liidu jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli.

Keskkonnaohutus Läänemerel

  1. Soodustame keskkonnasõbralikumate kütuste ja tehnoloogiate kasutamist laevadel ning tõstame reostustõrjevõimekust sadamates. Loome tõrjefondi keskkonnareostuse tõrjumise võimekuse suurendamiseks ja õnnetuste likvideerimiskulude katmiseks ning määrame selgemalt riigi ja omavalitsuse ülesanded reostuse likvideerimisel.
  2. Süvendame rahvusvahelist keskkonnakoostööd kõigi Läänemere-äärsete riikidega, et luua kogu Läänemerd kattev kontrollisüsteem, mille kaudu oleks võimalik kontrollida laevadel olevate jäätmete olemasolu ja reguleerida nende üleandmist sadamates.
  3. Eesti suuremate reoveepuhastite väljalasud peavad olema pideva seire objektiks.

Metsandus

  1. Võimaldame füüsilisest isikust metsaomanikul müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 5000 euro ulatuses aastas.
  2. Toetame ühistegevuse arendamist, et suurendada erametsaomanike konkurentsivõimet. Suurendame hüppeliselt puidu energiakasutust, mis aitab kaasa tööhõive parandamisele maapiirkondades.
  3. Hoiame Eesti põlise riigimetsa riigi omanduses ja tagame riigimetsa jätkusuutliku ja heaperemeheliku majandamise.
  4. Toetame kaitseala valitsejale suuremate volituste andmist metsamajanduslike tööde planeerimisel.
  5. Loome väikemetsaomanikele metsamajandamiseks lihtsad ja läbipaistvad regulatsioonid, toetame metsaühistute tegevust ning kaasame maaomanikud võimalikult varajases planeerimisfaasis kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse.

Jahindus

  1. Seisame selle eest, et jahipidamine kui harrastus jääks ka edaspidi kättesaadavaks kõigile asjast huvitatuile sõltumata sissetulekust ja ühiskondlikust positsioonist. Oleme seisukohal, et riigi rolli jahinduspoliitika kujundamisel tuleb suurendada, selleks loome keskkonnaministeeriumis jahindusliku üksuse.
  2. Seisame suurte jahipiirkondade säilitamise eest, arvestades, et jahinduse korraldamise aluseks on uluk ning minimaalseks jahipiirkonna suuruseks säiliks 5000 hektarit ühes ringpiiris.
  3. Lisaks jahimeestele ja maaomanikele peab ulukite põhjustatud kahjude hüvitamisse fondi kaudu panustama ka riik. Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui ta on täitnud sõraliste küttimismahu ja struktuuri jahindusnõukogus kokkulepitud ulatuses.
  4. Toetame maaomanike kaasamist jahindustegevuse kavandamisse.
2.5. MaksudEdit

Visioon

Maksumuudatuste tulemusena on kasvanud tööhõive ning õiglasemalt jagunenud maksukoormus madalama ja kõrgema sissetulekuga inimeste vahel. Ettevõtetele on muutunud soodsamaks madalama ja keskmise sissetulekuga töötajate palkamine ning investeerimine töötaja haridusse ja tervisesse. Välisomanduses olevad ettevõtted on senisest enam motiveeritud jaotama kasumit Eestis ning panustama maksudena riigi ja kohalike omavalitsuste tuludesse. Tervist kahjustavate toodete tarbimise kõrgem maksustamine soosib tervislike eluviiside levikut.

Olulisemad lubadused

  1. Madala ja keskmise palgaga töötajate maksukoormuse langetamiseks kehtestame astmelise tulumaksu.
  2. Soodustame noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimestega ja eakate tööhõives osalemist, selleks langetame nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra.
  3. Regionaalsete töökohtade loomiseks langetame sotsiaalmaksumäära 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad.
  4. Paindliku töötamise võimaldamiseks ja tööhõive suurendamiseks kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude.
  5. Tervislike eluviiside leviku toetamiseks vabastame ettevõtte investeeringud töötaja tervisesse erisoodustusmaksust.

Meetmed

Tööjõumaksud

Madalapalgaliste töötajate pealt makstavad tööjõumaksud on Eestis kõrged ja nende osakaal kõigist kogutud maksudest on liiga suur. Seetõttu soovime ennekõike madala ja keskmise sissetulekuga ning väiksema konkurentsivõimega isikute tööjõumakse vähendada. Soodustame tööandja panust töötaja tervisesse ja koolitusse ning muudame maksusüsteemi kasvuettevõtetele soodsamaks.

  1. Kehtestame progressiivse tulumaksu Kehtestame täiendava tulumaksumäära (29%) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus. Korrigeerime seda vastavalt keskmise palga tõusule. Madalama ja keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormuse vähendamiseks peame oluliseks tõsta tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul.
  2. Langetame sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13% palgast) neil, kelle konkurentsivõime on tööturul madalam ning kellel on ravikindlustus tagatud riigi poolt (pensionärid, õppivad noored ja piiratud töövõimega inimesed, omastehooldajad).
  3. Kaotame sotsiaalmaksu miinimumnõude väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul. Ravikindlustusmaksu arvestatakse endiselt alampalgalt, et tagada töötajale ravikindlustus, kuid pensionikindlustusmaksu vastavalt töötaja tegelikule töömahule.
  4. Vähendame sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3% võrra, et soodustada palgatõusu ja vähendada sissetulekuerinevusi. Soodustuse saamiseks peab töötaja töö- ja elukoht olema registreeritud väljaspool Harjumaad.
  5. Vabastame tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust (600 eurot aastas).
  6. Soodustame tööandjapensioni teket.


Tarbimismaksud

Käibemaks on Eestis üsna kõrge ning põhjustab suurema maksukoormuse neile, kes kulutavad enamiku oma sissetulekust tarbimisele ehk üldjuhul väiksema sissetulekuga ja lastega leibkonnad. Seetõttu peame oluliseks käibemaksu osakaalu vähenemist kogu maksutulust. Maksustame tervishoiu eesmärgil tervist kahjustavate ainete tarbimist ja viime sisse autode luksusmaksu.

  1. Tõstame alkoholi ja tubakatoodete kui tervist kahjustavate ainete aktsiisi vähemalt palgatõusuga samas tempos.
  2. Seadustame nikotiini sisaldava e-sigareti vedeliku müügi ka mitteravieesmärgil ja maksustame selle aktsiisimaksuga.
  3. Kehtestame energiajookidele kui tervist kahjustavatele toodetele aktsiisimaksu.
  4. Kehtestame luksusautomaksu.
  5. Kehtestame üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. Iga seda piiri ületav euro on maksustatud 40 sendiga. Soetamismaksu hulka loetakse ka lisavarustus, mis soetatakse aasta jooksul pärast auto soetamist.
  6. Autotööstuse puudumise tõttu mõjutab autode soetamine negatiivselt meie jooksevkonto tasakaalu ehk viib raha välja. Maksust on vabastatud keskkonnasõbralikud sõidukid.


Vara- ja keskkonnamaksud

Füüsilise isiku dividendide ja muu passiivse tulu maksustamine.

  1. Maksustame füüsilise isiku passiivtulu 26% maksumääraga. Dividendide maksustamisel arvestatakse füüsilise isiku maksukohustusest maha juriidilise isiku tasutud tulumaks ehk tegelik maksumäär võrdub 6%ga.
  2. Renditulult lubame maksuvabalt maha arvata 60% renditulust, et katta kinnisvaraga seotud kulutusi.
  3. Jaotame teede kasutamise eest raskeveokitelt võetava tasu õiglasemalt Eesti ja võõramaiste ettevõtete vahel. Selleks kehtestame üldise raskeveokimaksu kõigile riigis sõitvatele veokitele ja tühistame registripõhise maksu.
  4. Allutame põlevkivi hinna turukonkurentsile. See võimaldab riigil teenida oma maavaralt lisatulu, soodustab põlevkivist suurema lisandväärtuse loomist ja kohtleb maavara kasutavaid ettevõtteid võrdsemalt.

Vara- ja keskkonnamaksud

Eesti maksustab ettevõtete tulu koos Leedu ja Ungariga Euroopa Liidus vähim. Selle põhjustab meie unikaalne lähenemine, mis maksustab tulu vaid kasumi jaotamisel, mitte selle tekkimisel. See tekitab maksulaekumises riigi jaoks suure kõikumise ja annab eelise turul tugeva positsiooniga ettevõtetele. Meie eesmärk on parandada uute tulijate ja väiksemate ettevõtete konkurentsitingimusi, suurendada motivatsiooni jaotada kasumit Eestis ja kontrollida selle mujale ülekandmist ning piirata kõrge sotsiaalse riskiga ettevõtlust.

  1. Ettevõtte jaotatava kasumi avansiline maksustamine. Alates kolmandast kasumlikust aastast ja 30 000 eurot ületava omakapitali puhul maksustatakse ettevõtte iga-aastane kasum 7% maksumääraga juhul, kui viimasel kolmel aastal makstud tulumaks on väiksem kui 7%. Varem makstud tulumaksu saab tasutavast maksust maha arvata kasumi jaotamisel. Uutele ja väikestele ettevõtetele säilitame praeguse maksusüsteemi. Põhimõte jaotab staažikamate ja suuremate ettevõtete kasumi eri aastate vahel ühtlasemalt, samal ajal ei suurene nende maksukoormust pikas perspektiivis oluliselt. Samuti motiveerib see rahvusvahelisi korporatsioone jaotama kasumit Eestis, kuna osa kasumi jaotamisel tekkivast maksukohustusest on avansiliselt tasutud.
  2. Rahvusvaheliste kontsernide sisesed tehingud. Võtame täiendava tähelepanu alla ema- ja tütarettevõtete vahelised tehingud. Kohustame iga kuu deklareerima seotud osapooltele antud ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega, et hõlbustada maksuhalduri kontrolli kasumi Eestist väljaviimise üle.
  3. Kiirlaenude maksustamine ja piirangud. Kehtestame krediidikulukuse määrale lae. Allutame laenu väljastavad ettevõtted Finantsinspektsiooni kontrollile ja kehtestame litsentsitasu, mis kataks järelevalvega seotud kulud.
  4. Vabastame tulumaksust PRIA toetused, mida makstakse kaitsekohustuse teatise alusel tehtavate tööde kompenseerimiseks.


3. OMARIIKLUSE ARENGEdit

Sotsiaaldemokraatide eesmärk on vaba ja salliv ühiskond ning kõigi Eesti elanike heaks toimiv tõhus ja mõjus riik. Lähtume valitsuserakonnana järgmistest põhimõtetest ja taotlustest:

  1. Anname riigi inimestele tagasi. Muudame Eestis toimuva igaühele mõistetavaks ning suurendame inimeste tahet olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Parandame inimeste võimalusi osaleda riigivalitsemises.
  2. Tagame igale Eesti elanikule turva- ja kindlustunde. Viime ellu terviklikku turvalisuspoliitikat, mille taotlusteks on sotsiaalne sidusus, majanduslik kindlustunne ning sise- ja riigikaitseline turvalisus.
  3. Peame vajalikuks ühtse ja tõhusa arengu nimel riigi kaasajastamist ning reformimist. Teeme põhjaliku riigiauditi ja korrastame riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja tõhusus. Suurendame riigi strateegia- ja tulevikuseire võimekust.
  4. Meie välispoliitika on väärtuspõhine, kindlameelne ja mõjukas.


3.1. Avatud valitsemine ja riigihaldusEdit

Visioon

Eesti arengut hoogustab koostööd ja osalusdemokraatiat väärtustav tõhus riigivalitsemine. Kaasav riik kindlustab avalikes huvides toimiva ja järjepideva arengu eri eluvaldkondades ning toetab ühiskonna terviklikkust. Valijate eelistusi paremini arvestav valimissüsteem tõstab valitute vastutust rahva ees ja suurendab usaldust avaliku võimu vastu. Riigiametnikke valitakse kompetentsuse, mitte erakondlike eelistuste alusel. Olulised poliitilised otsused langetatakse ekspertide, kolmanda sektori organisatsioonide ja poliitiliste jõudude koostöös. Avalike teenuste kättesaadavust ja esindusdemokraatia säilimist rohujuuretasandil toetab maakondliku omavalitsustasandi taastamine piirkondlike probleemide lahendamiseks. Noorte poliitikas osalemise huvi on tõusnud. Eestist on saanud euroopalikult tasakaalustatud ühiskond, kus on tavaks naiste ja meeste võrdne esindatus kõigis poliitikavaldkondades ning poliitilistes tegevustes.

Anname riigi inimestele tagasi. Muudame Eestis toimuva igaühele mõistetavaks ning suurendame inimeste tahet olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Parandame inimeste võimalusi osaleda riigivalitsemises. Tagame igale Eesti elanikule turva- ja kindlustunde. Viime ellu terviklikku turvalisuspoliitikat, mille taotlusteks on sotsiaalne sidusus, majanduslik kindlustunne ning sise- ja riigikaitseline turvalisus. Peame vajalikuks ühtse ja tõhusa arengu nimel riigi kaasajastamist ning reformimist. Teeme põhjaliku riigiauditi ja korrastame riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja tõhusus. Suurendame riigi strateegia- ja tulevikuseire võimekust.

Meie välispoliitika on väärtuspõhine, kindlameelne ja mõjukas.

Olulisemad lubadused

  1. Koondame riigiasutused maakondades ühtsetesse riigi teenuskeskustesse. Nii on riigile odavam ja inimestele mugavam.
  2. Tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös. Võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjude analüüsile toetudes ning kaasame otsuste ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad.
  3. Hoidume avaliku teenistuse politiseerimisest. Peame ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust, mitte poliitilist lojaalsust erakonnale.
  4. Kehtestame erakonna reklaamikulude ülempiiriks 500 000 eurot kalendriaastas. Nii saavad valimistulemuste kaalukeeleks ideed, mitte erakondade rahastajad.
  5. Tagame õiguskindluse. Me ei pea õigeks üleöö toimuvaid muutusi õiguskeskkonnas ja väldime erakondlikku seadusandlusega manipuleerimist.

Meetmed

Tõhusam, läbipaistvam ja kaasavam riigivalitsemine

  1. Sätestame, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisimatele seaduseelnõudele lisatakse analüüs selles kavandatavate muutuste keskonna- ja sotsiaalsete mõju kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.
  2. Töötame välja kohalike omavalitsuste kaasamise hea tava.
  3. Loome juriidilise aluse, et eestkosteorganisatsioonid ja vabaühendused saaksid kaitsta oma sihtrühmade õigusi kohtus.
  4. Suurendame riigikantselei rolli horisontaalsete poliitikate koordinaatorina. Toetame strateegiliste muudatuste kavandamiseks ja elluviimiseks valdkonnaüleste mitmekülgsete töövormide (võrgustikud, töörühmad, projektmeeskonnad jne) juurutamist avalikus teenistuses.
  5. Rakendame innovatsiooni avalikus sektoris. Viime läbi pilootprojekte uudsete või keerukate ülesannete lahendamiseks.
  6. Toome otsustamise inimestele lähemale. Suurendame riigi kohalike asutuste otsustusõigust ja parandame teenuste kvaliteeti.
  7. Vähendame dubleerimist maavalitsuste ja omavalitsusliitude vahel. Osa maavalitsuste ja väiksemate omavalitsuste ülesandeid anname üle omavalitsusliitudele.
  8. Teeme avalikkusele kättesaadavaks informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate oluliste otsustusprotsesside kohta. Toetame ajakirjandusvabadust ja ajakirjanike ligipääsu avalikkuse jaoks olulisele teabele.
  9. Toetame avaliku teenistuse suuremat avatust ja palgasüsteemi läbipaistvust.
  10. Juurutame tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasa läbipaistvale juhtimisele ja valitsemisele.
  11. Loome tööandjate ja haridusasutuste poolt heakskiidetud ja rahvusvaheliselt kasutatava vabatahtlike tunnustamissüsteemi.
  12. Soodustame kaasava eelarvestamise põhimõtete rakendamist.
  13. Töötame välja õiguslikud alused rahvahääletuste laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Paremini toimiv esindusdemokraatia

  1. Muudame erakondade rahastamise süsteemi, jagame pool eraldisest kõigi erakondade vahel, kes on kogunud vähemalt 2% valijate häältest, proportsionaalselt valimistel kogutud häältega. Teine pool eraldisest jagatakse kõigi parlamendis esindatud erakondade vahel võrdselt. Erakondadel, kes kogusid vähemalt 1% valijate toetuse, säilib 10 000-eurone toetus.
  2. Poliitilise konkurentsi elavdamiseks lihtsustame uute tulijate pääsu parlamenti. Selleks vabastame erakonna, kes osaleb Riigikogu valimistel esimest korda, kautsjoni maksmisest ja anname üksikkandidaatidele mandaadi samadel tingimustel nagu erakondade kandidaatidele.
  3. Muudame üleriigilised valimisnimekirjad avatuks. Reastame kandidaadid üleriigilises nimekirjas vastavalt nende kogutud häälte arvu suhtele ringkonna lihtkvooti. Kui häälte arvu suhe ringkonna lihtkvooti on võrdne, saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
  4. Selleks, et tugevdada saadikute sidet oma valimisringkonnaga, lubame Riigikogu liikmetel kuuluda samal ajal kohaliku omavalitsuse volikogusse, kuid välistame topelttasu saamise.
  5. Välistame riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogu liikmete nimetamisel Riigikogu liikmete määramise nimetatud nõukogudesse.
  6. Muudame põhiseadust selliselt, et Riigikogu liikmele ei laiene puutumatus. Riigikogu liikmel ei ole oma ausa tegevuse tagamiseks vaja laiemat kaitset kui on näiteks Eesti Vabariigi Presidendil, Vabariigi Valitsuse liikmel, riigikontrolöril või õiguskantsleril.

E-riigi areng

  1. Korrastame riigi IKT-juhtimist ning muudame selle ametkonnaüleseks ja tsentraalselt koordineeritavaks. Loome riigi IT-arhitektide institutsiooni.
  2. Arendame välja riigi ja kohalike omavalitsuste ühised IT-platvormid.
  3. Toetame isikutuvastuse tulevikumeetodite väljatöötamist ja praeguste meetodite (näiteks mobiili-ID ja biomeetria) edasiarendamist.
  4. Toetame e-residentsuse projekti arendust ja aitame selle sisustada vajalike teenustega.
  5. Võimaluse korral hangime teenuseid ja tooteid kohalikelt ettevõtetelt, et toetada IKT-valdkonna arengut Eestis.
  6. Soodustame vabavara arendamist ja kasutamist, vaatame üle riigi litsentsipoliitika ning eelistame võimaluse korral vabavaralahendusi.
  7. Püüame Eesti elektroonilisi ja mobiilseid IKT-lahendusi muuta Euroopa Liidu standarditeks.
  8. Juurutame praegused e-tervise (ennekõike digiregistratuur ja digilugu) lahendused. Jälgime, et tervishoiuteenuste osutajad kasutaksid e-tervise infosüsteemi.
  9. Töötame välja virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika.
  10. Vaatame üle kõik enamlevinud e-teenused ja seame sihiks, et need oleksid 2018. aastaks võimalikult mugavalt kasutatavad.
  11. Aitame inimestel, kes e-teenuseid ei kasuta, saada digiassistentide võrgustiku toel osa e-teenuste võimalustest.
  12. Selleks, et vähendada digitaalset lõhet, alustame keeletehnoloogia kasutamist riiklike teenuste pakkumisel. Toetame eesti keele arengut keeletehnoloogiate piisava rahastamise, eestikeelsete arvutiprogrammide laialdasema kasutuselevõtu ning rahvuskultuuri säilikute ja arhiivide digitaliseerimise ja avalikustamise (ligipääsu võimaldamise) kaudu.
  13. Suurendame e-riigi teenuste kättesaadavust võõrkeeltes.


3.2. Regionaalareng ja kohalik omavalitsusEdit

Visioon

Kõikjal Eestis on hea elada. Rahvastiku ja majandustegevuse paiknemine kogu riigi territooriumil tagab kõikjal töökohtade olemasolu, julgeoleku ja kultuurilise identiteedi säilimise. Suurenenud mobiilsus annab inimestele võimaluse mugavalt liikuda ning vabaduse valida meelepärane elu- ja töökoht ning elustiil. Kohalikud omavalitsused on tegusad, iseseisvad ja jätkusuutlikud. Ülesanded, mida ei ole mõistlik täita ühes omavalitsuses, täidetakse maakonna tasandil. Eesti riigihaldus tagab koordinatsiooni ja koostöö riigihalduse eri valdkondade ja tasemete vahel ning võimaldab kodaniku- ja ametnikualgatust.

Olulisemad lubadused

  1. Toetame ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist, selleks langetame sotsiaalmaksu määra 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad.
  2. Viime ellu haldusreformi. Selleks tugevdame omavalitsusliite, toetame omavalitsuste liitumist ja viime osa maavalitsuste ülesandeid omavalitsusliitudesse üle. Järgmise sammuna taastame maakondliku omavalitsuse.
  3. Käivitame riiklikult toetatud üürielamute programmi, et võimaldada elamispinda noortele peredele, spetsialistidele ja eakatele. Sellega aitame inimestel elukvaliteedis kaotamata elada eelistatud kodukohas ja parandame tööjõu mobiilsust.

Meetmed

Toetame ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist väljaspool suuremaid keskusi.

  1. Suurendame ministeeriumideülest koostööd regionaalsete investeeringute planeerimisel ja elluviimisel.
  2. Paneme kohalikele omavalitsustele ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamise. Eraldame selleks vajalikud vahendid sihtotstarbelisena riigieelarvest.
  3. Käivitame välismaal töötavatele eestimaalastele ja siinsetele töötajate puuduses ettevõtetele suunatud programmi, et leida võimalusi spetsialistide naasmiseks.
  4. Soodustame maapiirkondade ettevõtete liitumist elektrivõrguga. Selleks katame osaliselt liitumistasud ettevõtetele, kes loovad töökohti väljaspool suuremaid keskusi.
  5. Tagame ettevõtluse arenguks vajaliku riigimaa eraldamise kohalikule omavalitsusele.
  6. Arvestame ettevõtete regionaalset paiknemist avalike teenuste ja toodete hankimisel. Selleks muudame riigihankeseadust.

Tagame inimeste lihtsa liikumise töö- ja elukoha ning teenuskeskuste vahel. Võimaldame elada maal ja töötada või õppida linnas.

  1. Panustame teede seisukorra säilitamisse ja parendamisse. Tagame maksimaalse efektiivsuse Euroopa Liidu vahendite kasutamisel, lõpetame raiskamise ja üleprojekteerimise tee-ehituses.
  2. Tõstame ühistranspordi dotatsioone maakonnasiseste ja mittetasuvate maakonnavaheliste liinide toetuseks.
  3. Teeme liikumise ühistranspordiga võimalikult mugavaks. Käivitame targa transpordi süsteemi, mis sisaldab nii tellimusreise kaugematesse küladesse kui ka integreeritud piletisüsteemi, kus pilet kehtib kõigis transpordiliikides ühest sihtkohast teise.
  4. Tagame iga maakonnakeskuse ühendatuse nii oma tagamaa kui ka teiste keskustega. Selleks ehitame välja mitmekesise, kvaliteetse ja kiire ühistranspordi.
  5. Tagame, et Eesti lennuväljad ja sadamad on heas korras ning loovad tingimused Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tagame senisest kvaliteetsema regionaalse lennuühenduse Eesti saartega.
  6. Tagame kvaliteetse praami- ja lennuühenduse saartega.
  7. Lõpetame ooteala kasutamise eest tasude võtmise Koidula ja Luhamaa piiriületuspunktis kõigi sõidukite juhtidelt, kui sõidukile on võetud järjekorrakoht elektroonilise piirijärjekorra broneerimise keskkonnas ja selle eest on tasutud ning kui sõiduki ainsaks teenuseks, mida ooteala haldaja osutab, on sõiduki piiripunkti suunamine ja selleks vältimatult vajalikud toimingud.
  8. Regionaalse rongiliikluse arendamiseks perspektiivsetel suundadel, sh Riisipere-Haapsalu lõigul rongiliikluse taastamiseks, Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimiseks ja Tartu reisirongikiiruse tõstmiseks 160 km/h-ni, analüüsime seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele ja erinevaid finantseerimisvõimalusi.
  9. Arendame Eesti maakondi. Toome teenused ja tasuvad töökohad elukohast poole tunni kaugusele.

Maakonnakeskused on kohaliku arengu tugipunktid. Maakonnakeskus (maakonnalinn koos tagamaaga) peab pakkuma täispaketti teenuseid, kõrgtasemel haridust ja lisavõimalusi uute ettevõtete ja töökohtade loomiseks (äriteenused, koolitus, inkubaatorid, tootmisalad jms).

  1. Igas maakonnas näeme maakonnalinna kõrval ka väiksemaid linnu ja suuremaid vallakeskusi kui kohalikke arengumootoreid ja teenuste osutajaid.
  2. Taastame riigi maakondlike investeeringute programmi. Selleks anname kindla osa valdkondlikest investeeringuvahenditest otsustamiseks maakonna tasandile.
  3. Toome riigi töökohti suurtest keskustest välja teistesse maakonnalinnadesse. Suurendame kaugtöö osakaalu ja vähendame tsentraliseerimist riigiasutustes.
  4. Toetame kodulähedaste põhikoolide ja elujõuliste maagümnaasiumide püsimist. Arvestame koolide rahastamisel nende regionaalset paiknemist.
  5. Toetame väljaspool perearstikeskusi tegutsevate perearstipraksiste püsimist. Suurendame asukohast ja õepunktide arvust tulenevat perearstide lisarahastamist.
  6. Teeme seaduseelnõude juures kohustuslikuks regionaalpoliitilise mõju analüüsi.
  7. Suurendame regionaalsete hindamiskriteeriumide mõju ja maakondliku tasandi otsustusõigust EL-i raha jagamisel.
  8. Tugevdame ettevõtluse tugisüsteeme maakonnakeskustes. Ühendame maavalitsuste, omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste, regionaalsete kolledžite, kutsehariduskeskuste ja LEADER-tegevuskeskuste jõupingutused ühtseks tõhusaks süsteemiks.
  9. Kaasame ülikoolide regionaalsed kolledžid regionaalse arengu ja kohaliku ettevõtluse arendustöösse. Jätkame regionaalsete kompetentsikeskuste rahastamist.

Toome kohalikud omavalitsused madalseisust välja.

  1. Riigireformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli, mis parandab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Suurendame tasandusfondi mahtu ja eraldame kohalike teede korrashoiuks lisaraha.
  2. Suurendame omavalitsuste iseseisvust ja sõltumatust riigi rahakotist. Selleks suurendame kohalike maksude osakaalu omavalitsuste tulubaasis.
  3. Suurendame linnaosade ja osavaldade otsustusõigust.
  4. Rakendame kaasava eelarvestamise põhimõtteid. Osa omavalitsuse tuludest anname otsustamiseks otse elanikele.
  5. Viime ellu haldusreformi. Selleks teeme kolm sammu.
    1. Esimene samm − maakondade tugevdamine. Maakondlikul tasandil suurendame omavalitsusliitude tähtsust, omavalitsusliitudele antud ülesannete hulka ja neile eraldatud rahalisi vahendeid. Osa maavalitsuste ülesandeid anname üle omavalitsusliitudele. Maavalitsustest kujundame kohalikud riigi teeninduskeskused. Kohalikul tasandil toetame omavalitsuste vabatahtlikku liitumist mõistlikes piirides.
    2. Teine samm − kohalike omavalitsuste arvu ja ülesannete muutmine. Kohalikul tasandil teeme omavalitsustele ettepanekud liitumiseks, et igasse maakonda jääks mõistlik arv omavalitsusi. Juhul, kui omavalitsus ei liitu, siis vaadatakse tema ülesanded üle, et need oleksid väiksele vallale jõukohased. Rakendame põhimõtet „väike omavalitsus − vähem ülesandeid, suur omavalitsus − rohkem ülesandeid”. Need ülesanded, mida ei ole mõistlik või jõukohane vallas korraldada, koondame maakonda, omavalitsusliitu.
    3. Kolmas samm − kahetasandiliste omavalitsuste loomine. Maakondlikul tasandil ehitame üles maakondliku omavalitsuse koos valitava maakoguga. Selleks ei ole vaja lisaraha, vahendid koondame omavalitsusliidust, praegusest maavalitsusest ja esimese tasandi omavalitsustest. Maakondlikusse omavalitsusse koondame kõik need ülesanded, mida ühes vallas või väiksemas linnas ei ole kohapeal mõistlik teha: alates ühistranspordist ja jäätmemajandusest kuni ehitusjärelevalve ja planeerimiseni. Kaotame omavalitsusliidud ja riiklikud maavalitsused praegusel kujul. Praegusest maavalitsusest kujundame riigi teeninduskeskused, mille ülesanne on kohalike riigiteenuste korraldamine ja koordineerimine, järelevalve ja riigi esindamine maakonnas.
  6. Toetame üleriigiliste omavalitsusliitude ühinemist üheks tõhusaks organisatsiooniks.
  7. Kehtestame pealinnaseaduse. Lõpetame olukorra, kus Toompea võitlus Tallinna vastu kahjustab tervet omavalitsussüsteemi.
3.3. SiseturvalisusEdit

Visioon

Eesti on riik, kus igaüks tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna nii kodus, tänaval kui ka internetis. Riik panustab turvalisusesse oma kohaloleku ja tõhusa õiguskaitsega ning ka kogukonnad näitavad üles initsiatiivi turvalise elukeskkonna loomiseks.


Olulisemad lubadused

  1. Kehtestame politsei ja piirivalve miinimumpalgaks 1000 eurot ja seome selle tulevikus Eesti keskmise palgaga. Tõstame sisejulgeoleku valdkondade – pääste, vangla-, maksu- ja tolliametnikud − miinimumpalka vähemalt 12% ning seome selle edasise tõusu keskmise palgaga.
  2. Suurendame piirkonnakonstaablite arvu, esmatähtsaks peame piiriäärseid tööpiirkondi.
  3. Tagame kiire menetlemise ja tõhusa õigusemõistmise. Digitaliseerime politsei, prokuratuuri ja kohtute menetluse.
  4. Kehtestame õiglased trahvid: mida suurem sissetulek, seda kõrgem trahv.
  5. Võitleme perevägivalla vastu ning tagame kestliku ja kvaliteetse ohvriabi. Kindlustame kõikidele ohvritele vajaduse korral turvalise varjupaiga ja õigeaegse professionaalse abi. Ratifitseerime rahvusvahelise naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning rakendame selle põhimõtteid riiklikes poliitikates.
  6. Toetame vabatahtlikke ja panustame kogukonnapõhise korrakaitse ja päästetegevuse arendamisse.

Meetmed

Üldine siseturvalisus

  1. Pöörame rohkem tähelepanu kuriteo- ja õnnetusjuhtumite ennetusele ning ergutame vabatahtlikku kindlustamist.
  2. Teeme teavitustööd koolide ja noorteühenduste kaudu. Käivitame teavitusprogrammid, mis hõlbustavad noortel õigete valikute tegemist.
  3. Võitleme vihkamise ja vaenu ilmingutega ühiskonnas. Arendame koostööd ühiskonna eri sektorite vahel, panustame aktiivsesse ennetavasse tegevusse. Käivitame kampaania „Mõista, anna teada, peata!”.
  4. Seisame internetivabaduse eest ja parandame inimeste turvalisust küberruumis.
  5. Võitleme korruptsiooni vastu. Jälgime, et Eesti seadustes järgitakse GRECO soovitusi ja ka erasektoris oleksid sanktsioonid tõhusad.
  6. Tagame põhiõiguste vääramatu kaitse ning abivajajatele kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse ja taskukohase hinna. Suuname rahalisi vahendeid, arvestades regionaalseid erinevusi, ja tagame venekeelse õigusabi kättesaadavuse Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus. Vaatame üle riigi antava õigusabi alused, et ühiskonna nõrgemad liikmed saaksid vajaduse korral õigusabi.
  7. Loome pankrotivõlgnike registri, mis annaks avalikkusele, eelkõige lepingupartneritele vajalikku teavet pankrotivõlgniku kohta.
  8. Seadustame vabatahtlike poolt isiklike vahendite kasutamise ja tagame vabatahtliku tegevuse käigus tekkinud isikliku kahju hüvitamise.
  9. Kaitseme Eesti riigi piiri. Ehitame välja kontrolljoone Eesti ja Venemaa vahel ning tagame piirivalve füüsilise ja tehnilise võimekuse. Loome piirikordonitesse kiirreageerimisüksused.
  10. Pöörame erilist tähelepanu noorte vastu suunatud seksuaalvägivalla, koolikiusamise ja teiste vägivallategude tõkestamisele. Laiendame veebikonstaabli tööd ning noortele suunatud ennetustööd sotsiaalmeedias ja internetis.
  11. Kriminaliseerime inimkaubandusega seotud teenuste kasutamise. Muu hulgas tagame, et inimkaubanduse ohvrilt seksiteenuste ostmine on kriminaalkorras karistatav, samuti sätestame selged piirangud orjastavale tööle.
  12. Kaalume raviprogrammidest keelduvate pedofiilide avaliku registri loomist.
  13. Vähendame oluliselt narkosurmade arvu, eraldades kriminaalpolitseile rahalisi vahendid raskete sünteetiliste narkootikumide tänavamüügi vastu võitlemiseks.
  14. Selleks, et inimestel oleks parem ülevaade oma laenudest ja kohustustest ning võimalik adekvaatselt oma laenuvõimekust hinnata, kaalume positiivse krediidiregistri loomist.
  15. Selleks, et kaitsta kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning parandada turvateenuste turgu, seadustame eradetektiiviteenuse pakkumise. Selleks litsentseerime nende tegevuse ning reguleerime eradetektiivide õigused, kohustused, vastutuse ja järelevalve nende üle.
  16. Ehitame uue Tallinna Vangla Rae valda ja likvideerime viimased nõukogudeaegsed laagritüüpi vanglad Tallinna kesklinnast ja Harkust.

Politsei- ja päästeteenistus

  1. Kaotame õiguslikud takistused omavalitsuste koostöös ühiste korrakaitseametnike palkamiseks. Loome väljaõppestandardid kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele.
  2. Töötame välja Eesti oludesse sobiva kriminaalmenetluse seadustiku, mis vastab tänapäevastele kohtumenetluse nõuetele. Töötame selle nimel, et nii prokuratuuri, politsei kui ka kohtute vaheline tegevus oleks tõhus. Algatame programmi, millega asume aktiivselt kaasama noori õigusteadlasi prokuratuuri koosseisu.
  3. Vähendame dubleerimist politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti ning ministeeriumi osakondade vahel. Poliitikate loomine peab toimuma ministeeriumis, elluviimine ametites.
  4. Loome politseile, piirivalvele ja prokuratuurile neljaks aastaks selge riigieelarveliste investeeringute programmi koos saavutatavate eesmärkidega. Digitaliseerime politsei, prokuratuuri ja kohtute menetluse.
  5. Tagame kiire menetluse ja mõjusa karistuse. Tugevdame kriminaalpolitseid, lihtsustame ja kiirendame kriminaalmenetlust. Menetlus peab kannatanut säästma ega tohi põhjustada uusi kannatusi ja kulusid. Seame eesmärgiks kuritegudega ja väärtegudega tekitatud kahju kiire ja õiglase hüvitamise kannatanule.
  6. Võimaldame eripäästjatele ja demineerijatele võimaluse jääda varasemale pensioniootele.
  7. Toetame vabatahtlike päästjate ja korrakaitsjate tegevust. Täiendame vabatahtlike päästekomandode varustust ning suurendame riigi osalust vabatahtlike päästekomandode ja merepäästekomandode kulude katmisel.
  8. Tõhustame merepäästevõimekust kaldaäärses meres. Tagame mereäärsete päästekomandode merepäästevõimekuse.
  9. Kahekordistame politsei eriüksuse K-komando suurust ja parandame eriüksuste koostoimimist.


3.4. RiigikaitseEdit

Visioon

Eesti kaitselahend rajaneb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel. Sõjalise riigikaitse kulutused moodustavad vähemalt 2% SKT-st. Eesti riigikaitse lähtub laiapindse riigikaitse põhimõttest: riigi kaitsmisel osalevad koordineeritult kõik kodanikud, riigiasutused ja institutsioonid.

Olulisemad lubadused

  1. Säilitame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKT-st.
  2. Pidevalt Eestis viibivad NATO liitlaste maa-, mere- ja õhuväeüksused tagavad usutava heidutushoiaku.
  3. Säilitame noormeeste kohustusliku ajateenistuse ja soodustame ajateenistusse astumist.
  4. Tasustame reservõppekogunemistel osalemist valitsuse ja tööandjate koostöös ning määras, mis motiveerib kaitsekohustuslasi õppekogunemistel osalema.
  5. Eesti osaleb aktiivselt kõigi liitlaste ühisel kaitsmisel ja rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel ning arendab veteranipoliitikat, et väärtustada Eesti eest võidelnute panust.

Meetmed

Eesti sõjaline riigikaitse rajaneb suure professionaalsusega elukutselistel tegevväelastel, ajateenistuse põhjal moodustatavatel reservüksustel ja Kaitseliidul kui vabatahtlikul riigikaitselisel organisatsioonil.

  1. Elukutseliste kaitseväelaste palgatase ja töötingimused tagavad kaitseväelase ameti kõrge prestiiži ja tegevväelaste ametikohtade täieliku mehitatuse.
  2. Ajateenistuse pikkus ja ülesehitus tagab tõhusa ja sisuka väljaõppe ning võimaldab ajateenistuse lõppedes reservi arvata kõrge moraaliga ja hästi kokku harjutanud üksused.
  3. Kõik ajateenituse läbinud ja reservi arvatud kaitsekohustuslased on määratud sõjaaja ametikohtadele.
  4. Testime reservüksuste valmisolekut ja formeerimisvõimekust regulaarsetel õppekogunemistel.
  5. Tasustame reservõppekogunemistel osalemist valitsuse ja tööandjate koostöös ning määras, mis motiveerib kaitsekohustuslasi õppekogunemistel osalema ja võtab arvesse sõjaaja ametikoha vastutust.
  6. Kaitseliidu rahastamine tagab Kaitseliidu suutlikkuse valmistada ette Kaitseliidu ülesandeks olevaid sõjalisi võimeid, kaasata uusi Kaitseliiduga liitujaid ja täita teisi talle seadusega pandud ülesandeid.
  7. Kõigi valitsusasutuste riigikaitseline roll ja ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning nende täitmist korraldavad ja koordineerivad Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon.
  8. Kõik riigikaitseliste ülesannetega seotud tippametnikud saavad ühtse koolituse abil piisavad teadmised laiapindse riigikaitse olemusest ja juhtimisest.
  9. Eesti kaitsevägi arendab välja kiirreageerimisvõimelisi üksusi ja loob vajaliku taristu, et tagada Eesti sõjaline kaitstus välisohtude vastu ning koostegutsemisvõime liitlastega.

Kaitsevägi arendab esmajoones neid sõjalisi võimeid, mis on vastavalt ohuhinnangutele vajalikud Eesti riigi esmaseks iseseisvaks kaitseks.

  1. Kaitsehanked tagavad kõige kõrgemas valmisolekus ja siirmisvõimeliste üksuste täieliku varustatuse.
  2. Kõik loodavad sõjalised võimed suudavad kiirreageerida ja tegutseda koos liitlaste üksustega.
  3. Kaitseväe võimearendused lähtuvad vastutustundliku ressursiplaneerimise põhimõttest: kõigi sõjaliste võimearendusprojektide puhul võetakse arvesse ressursivajadusi kogu relvasüsteemi elutsükli jooksul.
  4. Sõjaliste võimete arendamisel teeb riik tihedat koostööd Eesti kaitsetööstusega ja soodustab rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtete investeeringuid Eestisse.
  5. Viime lõpule riigikaitse arengukavas ettenähtud suurvõimearendused (soomusmanööverüksus, kolmanda põlvkonna tankitõrje, iseliikuvad haubitsad). Hankeplaane ajakohastades analüüsime vajadust ja võimalusi täita varem kavandatust kiiremini olulisi võimelünki (rannakaitse, keskmaa õhutõrje).
  6. Riigikaitselise taristu arendamisel seame eesmärgiks Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu töö- ja väljaõppetingimuste parandamise ning tingimuste loomise NATO uue heidutushoiaku käigus Eestisse lähetatud üksuste ühisharjutusteks ja väljaõppeks koos Eesti kaitseväega.

Liitlaste kohalolek Eestis ja naaberriikides heidutab potentsiaalseid agressoreid ning suudab vajaduse korral kiiresti ja otsustavalt reageerida kõigile sõjalistele ohtudele.

  1. Eesti seisab selle eest, et kollektiivkaitse jääb NATO keskseks funktsiooniks.
  2. Pidevalt Eestis viibivad NATO liitlaste maa-, mere- ja õhuväeüksused tagavad usutava heidutushoiaku.
  3. Eestis roteeruvad liitlaste üksused peavad eelkõige korvama Eesti võimelünki ja
  4. Liitlasvägede kiire siirmisvõime tagamiseks ja heidutushoiaku tugevdamiseks eelpositsioneerime Eestisse liitlaste sõjalist varustust.
  5. Eesti tagab NATO uue heidutushoiaku käigus Eestisse lähetatud liitlasüksustele vajaliku vastuvõtva riigi toetuse ja arendab väljaõppeks vajalikku taristut (lähiharjutus- ja laskealad).
  6. Eesti seisab selle eest, et NATO-l on tänapäevased, realistlikke ohustsenaariume käsitlevad, ühistel õppustel läbi harjutatud ning reaalsete ressursside ja võimetega tagatud kaitseplaanid.
  7. Eesti arendab tihedat kaitsekoostööd Põhja- ja Baltimaadega ning toetab Soome ja Rootsi tihedamat lõimumist NATO kaitselahendiga.

Eesti osaleb aktiivselt kõigi liitlaste ühisel kaitsmisel ja rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel.

  1. Eesti kaitsevägi arendab siirmisvõimelisi üksusi, mis on valmis ja võimelised osalema koos liitlastega Washingtoni leppe artikli 5 alusel teiste NATO liikmesriikide sõjalisel kaitsmisel.
  2. Eesti osaleb NATO (VJTF, Very High Readiness Joint Task Force) ja teiste rahvusvaheliste kiirreageerimisüksuste (JEF, Joint Expeditionary Force) arendamisel ning seisab selle eest, et loodavad kiirreageerimisüksused oleksid vajaduse korral tegelikult kasutatavad.
  3. Eesti kaitseväe üksused osalevad Riigikogu mandaadi alusel NATO, EL-i ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
  4. Eesti arendab tihedat kaitsekoostööd Põhja- ja Baltimaadega ning toetab Soome ja Rootsi tihedamat lõimumist NATO kaitselahendiga.
  5. Eesti osaleb Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis ja toetab lahingugruppide muutmist reaalselt kasutatavaks Euroopa Liidu kiirreageerimisvõimeks.
  6. Eesti riik peab meeles, tunnustab ja väärtustab sõjalistel operatsioonidel osalenud ning seal vigastada saanud või hukkunud kaitseväelaste panust Eesti rahvuslike huvide teenimisel. Riik arendab veteranipoliitikat, et väärtustada # # Eesti eest võidelnute panust, aidata vigastatud kaitseväelasi ja teisi veterane tavaellu naasmisel ning pakkuda tuge veteranide ja hukkunud kaitseväelaste lähedastele.
  7. Loome kaitseliitlastele võimaluse osaleda tsiviil-militaar koostööüksuste tegevuses.


3.5. VälispoliitikaEdit

Visioon

Eesti välispoliitika eesmärk on Eesti rahvuslike huvide mõjus kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil. Eesti on Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides tegus ja koostöömeelne liikmesriik. Eesti edendab kahe- ja mitmepoolseid poliitilisi, majandus- ja kultuurisuhteid nii lähemate naabrite kui ka kõigi teiste oluliste partneritega.

Peamised lubadused

  1. Seisame Eesti lähedaste liitlassuhete eest kõigi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega. Töötame kõigi poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega selle nimel, et Euroopa Liidu ja NATO positsioonid olulistes rahvusvahelistes küsimustes on ühtsed ja põhinevad ühistel demokraatlikel väärtustel.
  2. Toetame kõigi Euroopa riikide õigust olla oma välispoliitilistes otsustes vaba ning taotleda Euroopa Liidu ja NATO liikmelisust.
  3. Ajame aktiivset majandus- ja äridiplomaatiat, toetame Eesti ettevõtjaid välisturgude otsimisel, tundma õppimisel ning koostööpartnerite leidmisel.
  4. Selleks, et hoogustada Euroopa Liidu majandusarengut, seisame Euroopa Liidu siseturu, sealhulgas digitaalse siseturu arendamise eest. Samuti toetame energialiidu loomist, et tagada energiaalane julgeolek ning mõistliku hinnaga energia kättesaadavus Eesti ettevõtete ja tarbijate jaoks.
  5. Valmistame nii korralduslikult kui ka sisuliselt hästi ette Eesti eesistumise Euroopa Liidus 2018. aastal. Eesistumise prioriteetidena näeme Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse turu arendamist, energialiidu loomist ning ühtse välispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamist.

Meetmed

Eesti julgeoleku tugevdamine

Eesti välispoliitika keskne eesmärk on Eesti julgeoleku tagamine. Selleks on oluline, et kõik riigid kohustuvad järgima rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, Eesti suhted liitlastega põhinevad jagatud väärtustel ja vastastikkusel usaldusel ning Eesti pehme mõju maailmas kasvab.

  1. Tagame, et Eesti on usaldusväärne ja organisatsiooni arengusse panustav partner NATOs, mille tuumikülesandeks jääb kõigi liikmete sõjaline kaitsmine välisohtude vastu.
  2. Arendame süsteemselt poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid kõigi Euroopa riikidega, et tagada Eesti seisukohtade mõistmine ja arvestamine meile eluliselt olulistes küsimustes.
  3. Hoiame ja arendame igakülgset majanduslikku ja julgeolekualast koostööd Ameerika Ühendriikidega, peame vajalikuks Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduselepingu (TTIP) sõlmimist.
  4. Tihendame Põhja- ja Baltimaade julgeolekukoostööd ning toetame Soome ja Rootsi tihedamat koostööd NATOga.
  5. Toetame Venemaa demokraatlikke jõude, arendame Venemaaga majandussuhteid ja kultuurialast koostööd. Peame vajalikuks tugevdada Euroopa idapartnerluspoliitikat ja toetame oma reformikogemustega Euroopa Liidu partnereid.
  6. Eesti majandushuvide edendamine ja Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel

Eesti on avatud majandusega ning kaupade ja teenuste ekspordile orienteeritud riik. Meie majanduslik edukus sõltub olulisel määral meie ettevõtete suutlikkusest välisturge leida, tundma õppida ja hoida ning nende võimest eksporditurgudel toimuvaid arenguid prognoosida ja nendega kohaneda.

  1. Parandame välismajanduspoliitikaga tegelevate institutsioonide koostööd ja muudame selle senisest sihipärasemaks ja koordineeritumaks. Tarkadele välisinvesteeringute ja tasuvate töökohtade Eestisse toomiseks kaalume asutusteülese koordinatsiooniplatvormi Team Estonia loomise vajalikkust.
  2. Aitame välisturgudel tegutsevaid ettevõtteid nende seaduslike õiguste kaitsmisel.
  3. Tutvustame ja populariseerime Eestit kui äri- ja investeerimiskeskkonda võimalikele välisinvestoritele.


Demokraatliku väärtusruumi laiendamine ja demokraatlike reformide toetamine

Eesti välispoliitika aluspõhimõtteks on lähtumine euroopalikest väärtustest. Meie eesmärk on liberaalse demokraatia ja õigusriikluse põhimõtetel rajaneva väärtusruumi suurendamine ja tugevdamine ning inimõiguste edendamine kõikjal maailmas.

  1. Toetame kõigi kandidaatriikide, kes täidavad liitumiseks vajalikke nõudeid ja vastavad liikmesriikidele kehtestatud standarditele, kiiret liitumist NATO ja Euroopa Liiduga.
  2. Suurendame Eesti panust demokraatia ja inimõiguste arendamiseks kahe- ja mitmepoolsete arengukoostööprojektide kaudu.
  3. Osaleme koostöös võitluseks rahvusvahelist julgeolekut ohustavate terroristlike äärmusliikumiste ja -organisatsioonidega.

Eestlased välismaal

Eesti riik peab hoidma sidet võõrsil elavate eestlastega, toetama hõimurahvaid ning aitama kaasa sellele, et Eesti kodanikel oleks võimalikult lihtne reisida kolmandatesse riikidesse, ja tagama neile kiire abi probleemide korral.

  1. Koostöös Eesti seltsidega toetame eestikeelse hariduse andmist võõrsil elavate perede lastele.
  2. Aitame kaasa hõimurahvaste kultuuriürituste ja koostööprojektide toimimisele.
  3. Seame eesmärgiks, et Eesti kodanik saab sõita viisavabalt kõikidesse riikidesse, kus on see võimaldatud teistele Schengeni liikmesriikidele.
  4. Tugevdame Eesti välisesindusi maailma juhtivate riikide pealinnades ning seisame selle eest, et eestlased saavad kiire ja piisava abi, kui pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide esindusse kõikjal maailmas.

Pärnumaa (valimisringkond nr 12) kandidaatide nimekirjad (loosimisepõhine järjekord)Edit

Rahva Ühtsuse ErakondEdit

  1. nr 135 ANDRUS SOOPALU
  2. nr 136 ANDRES LAINELA

Eesti Konservatiivne RahvaerakondEdit

  1. nr 252 MART HELME
  2. nr 253 HELDUR PAULSON
  3. nr 254 HELLE KULLERKUPP
  4. nr 255 KÄDE KALAMEES
  5. nr 256 ANDRUS LELOV
  6. nr 257 MATI LEHOLA
  7. nr 258 HEIKI MERIRAND
  8. nr 259 IIVI KALLASTE
  9. nr 260 TIINA TOOMJÕE
  10. nr 261 TIINA ESPENBERG

Eesti ReformierakondEdit

  1. nr 377 TOOMAS KIVIMÄGI
  2. nr 378 JÜRI JAANSON
  3. nr 379 VÄINO LINDE
  4. nr 380 VÄINO HALLIKMÄGI
  5. nr 381 MEELI PÄRNA
  6. nr 382 RIIDO VILLUP
  7. nr 383 MAARJA KÕRV
  8. nr 384 KALEV PÄIT
  9. nr 385 CARMEN ILLAK
  10. nr 386 KRISTJAN HEAMÄE

Erakond Isamaa ja Res Publica LiitEdit

  1. nr 502 ANNELY AKKERMANN
  2. nr 503 ANDRES METSOJA
  3. nr 504 REIN KILK
  4. nr 505 TIIT MATSULEVITŠ
  5. nr 506 MEELIS KUKK
  6. nr 507 KRISTA NÕMM
  7. nr 508 LAURI LUUR
  8. nr 509 GEORG MÄNNIK
  9. nr 510 MARI SUURVÄLI
  10. nr 511 TRIVIMI VELLISTE

Erakond Eestimaa RohelisedEdit

  1. nr 550 MART SAARSO
  2. nr 551 OVE VARIK

Eestimaa Ühendatud VasakparteiEdit

  1. nr 576 GENNADI VEREŠTŠAGIN

Eesti VabaerakondEdit

  1. nr 692 JÜRI SAAR
  2. nr 693 KADRI JÄÄTMA
  3. nr 694 ELMO JOA
  4. nr 695 ANTS ERM
  5. nr 696 HELI KÜNNAPAS
  6. nr 697 JOHANNES KASS
  7. nr 698 ENN RÄHN
  8. nr 699 HILLAR VAIK
  9. nr 700 REIN PRINS
  10. nr 701 JAANUS OJANGU

Eesti KeskerakondEdit

  1. nr 817 KADRI SIMSON
  2. nr 818 MARKO ŠORIN
  3. nr 819 HILLAR TALVIK
  4. nr 820 RIHO ALLIKSOO
  5. nr 821 KALLE SONG
  6. nr 822 SVETLANA TŠIPURINA
  7. nr 823 AVO KEEL
  8. nr 824 ANTS LOPSIK
  9. nr 825 ANNE BETKER
  10. nr 826 ARGO MENGEL

Sotsiaaldemokraatlik ErakondEdit

  1. nr 942 INDREK SAAR
  2. nr 943 TATJANA JAANSON
  3. nr 944 AET MAATEE
  4. nr 945 MARK SOOSAAR
  5. nr 946 MERCEDES MERIMAA
  6. nr 947 VALTER PARVE
  7. nr 948 PRIIT RUUT
  8. nr 949 KALEV KALJUSTE
  9. nr 950 ANDRES HIRVELA
  10. nr 951 KADRI-AIJA VIIK

Eesti IseseisvusparteiEdit

  1. nr 963 PEETER PAEMURRU

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki