P 13.3.2011 kell 14.00 Pärnu raekoda
KAVA
Arvo Pärt (1935)
- Aliinale klaverile (1976)
- Fratres viiulile ja klaverile (versioon 1977. aasta samanimelisest teosest, 1980)
- Spiegel im speigel tšellole ja klaverile (versioon 1978. aasta samanimelisest teosest viiulile ja klaverile, 1978)
- Scala cromatica viiulile, tšellole ja klaverile (2007)
- Mozart-Adagio viiulile, tšellole ja klaverile (1992)
Dmitri Šostakovitš (1906-1975)
- Klaveritrio nr. 2 e-moll, op. 67 (1944)
- Andante
- Allegro con brio
- Largo
- Allegretto
- Olga Voronova (viiul)
- Leho Karin (tšello)
- Diana Liiv (klaver)
Vestlusringi ei toimunud
Valik Arvo Pärdi kammerlikest teostest sisaldab tema kuulsamaid teoseid tintinnabuli stiilis. Aliinale on tähendusrikas teos Pärdi loomingus: see oli esimene teos selles talle maailmakuususe toonud stiilis. Mozart-Adagio on kirjutatud ühe sõbra mälestuseks, kes väga Mozarti muusikat armastas.
Kontserdi kavva valitud üks armastatumaid klaveritriosid viiulile, klaverile ja tšellole: Šostakovitši trio nr 2. Šostakovitši käekiri kammermuusikas on väga orkestraalne - suured kõlamassiivid ning väga värvikirev helikeel. Laval on vaid kolm inimest, ent mõnikord kõlab see nii võimsalt, nagu mängiks korraga terve suur orkester. Šostakovitš on selles teoses kasutanud meeldejäävaid juudi rahvaviise, teos on mõjutatud ka teise maailmasõja traagilistest sündmustest (viimane osa selles teoses on alapealkirjaga "Surmatants") ning kirjutatud Šostakovitši lähedase sõbra kaotuse järgselt. Sügavmõtteline - kord irooniline, kord traagiline, siis jälle kaasakiskuvalt tempokas ning karakteerne - see on teos, mis võidab alati kuulajate südameid.
Viiuldaja Olga Voronova on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1999. aastal
bakalaureusekraadiga ja 2002. aastal magistrikraadiga professor Endel
Lippuse viiuliklassis. Alates aastast 2002 õpib ta EMA doktorantuuris. Olga
on täiendanud end aastatel 1997?98 Gnessinite nim Venemaa Muusikaakadeemias
professor Halida Ahtjamova juhendamisel, aastatel 1999?2000 Saksamaal
Hochschule der Künste Berlinis professor Ilan Gronichi klassis ning 2002.
aastal Hogeschool voor de Kunsten Utrechtis professor Keiko Wataya juures.
1997. aastal võttis viiuldaja osa Queen Elisabethi nim Rahvusvahelise
Viiuldajate Konkursi raames läbiviidud meistrikursusest Brüsselis,
pedagoogideks konkursi ?ürii liikmed Mikaela Martin, Berl Senovski, Eduard
Schmieder ja Pierre Amoyal. Aastal 1999 osales ta meistrikursustel Holland
Music Sessions, professoriteks Valentin Zhuk ja Jaques Ghetem. Olga Voronova
on pälvinud diplomid Heino Elleri nim Rahvusvahelisel Viiuldajate Konkursil
aastatel 1991 ja 1996. Konkursi ?Con brio? 1998. a laureaat (ETV preemia).
2000. aastal pälvis laureaaditiitli ESTO 2000 raames läbiviidud noorte
talentide konkursil Torontos. Viiuldaja on üles astunud solistina Eesti
Riikliku Sümfooniaorkestri, Narva Linna, Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna
Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestrite, samuti Tallinna Kammerorkestri ees.
Alates 1995. aastast töötab ta Tallinna Kammerorkestris ja aastast 2001 on
Tallinna Keelpillikvarteti liige.
Leho Karin on üks Eesti tuntumaid ja nõutavamaid noorema põlve tšelliste. Ta on eesti tšellokoolkonna grand old lady Laine Leichteri lapselaps.Vanaema oli ka poisi esimene t?elloõpetaja. Pärast Toomas Velmeti tšelloklassi lõpetamist Tallinna konservatooriumis on Leho Karin end täiendanud veel kuulsate professorite juures Venemaal, Saksamaal ja Rootsis. Praegu õpetab ta ise tšellot Tallinna muusikakeskkoolis, mängib NYYD Ensemble´is ja Tallinna Kammerorkestris, esineb ansamblisti ja solistina.
Pianist Diana Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Peep Lassmanni klaveriklassis, täiendanud ennast USA-s Longy Scool of Music´is ning Helsingis Sibeliuse Akadeemias. Alates aastast 2009 osaleb ta regulaarselt Rahvusvahelistel meistrikursustel Itaalias prof. Konstantin Bogino juhendamisel. Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s, Itaalias ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina (Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga, Tallinna Kammerorkestriga, Tartu Kammerorkestriga).
Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi" ning ta on esinenud paljudes noortele suunatud klassikalist muusikat tutvustatavates kontserdiprojektides Eesti Kontserdi noortekontsertide ning sarja "Klaverijutud" ja "Kammermuusika mõisakoolides" raames. Diana Liiv on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht.
Diana Liiv on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil Music without limits Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4. koht kammermuusika kategoorias.