FANDOM


ABONEMENT 007 P 5.2.2012 kell 14.00 Pärnu Raekoda


Gustav Holst (1874-1934): Neli laulu häälele ja viiulile, Op.35 (1916-1917)

Tekstid Mary Segar'i Keskaja antoloogiast / 'A Medieval Anthology'
Jesu sweet
My soul has nought but fire and ice
I sing of a maiden
My Leman is so true

Charles Camille Saint-Saëns (1835-1921): Triptyque viiulile ja klaverile, Op.136 (1912)

1. Prémice
2. Vision Congolaise
3. Joyeuseté

Jules Massenet (1842-1912) Neli laulu sopranile ja klaverile (1864-1872)

Madrigal (Armand Silvestre 1837-1901)
Eleegia / Élégie (Louis Gallet 1835-1898)
Magdala naised / Les femmes de Magdala (Louis Gallet 1835-1898)
Improviseerija / L'improvisateur (Giuseppe Zàffira fl.1868-1886)

Eugène Ysaÿe (1858-1931): Soolosonaat No.4 e-moll, Op.27 (1923, pühendatud F. Kreisler'le)

Allemande
Sarabande
Finale

Mikhail Ippolitov-Ivanov (1859-1935): Neli Rabindranath Tagore luuletust (Четыре стихотворения Рабиндранта Тагора) sopranile, viiulile ja klaverile, Op.68 (1935)

И руки льнут к рукам
Желтенькая птичка
Не уходи не простившись со мно
О, мой друг


Kai Kallastu (sopran)
Leena Laas (viiul)
Nata-Ly Sakkos (klaver)

Vestlusringi juhib


Holsti neli laulu häälele ja viiulile on loodud konkreetse sündmuse ja saadud inspiratsiooni ajel. Ühel hommikul kirikusse minnes leidis Holst oma õpilase kirkust päikesevarjude keskelt viiulit mängimas ja õrnalt lauldes häälega improviseerimas. Holsti algne soov oli, et tema laule esitab laulja-viiulimängija ühes isikus. Helilooja suureks pettumuseks osutus see ühe isiku poolt teose keerukusastet arvestades võimatuks. Nendes kaunites lauludes on viiulimängija võrdväärne virtuoosne solist lauljaga.

Saint-Saëns’i 1913.aastal kirjutatud Triptyque viiulile ja klaverile koosneb kolmest kontrastse karakteriga osast. Esimene Prémice on avara ja õrna meloodilise liiniga. Keskmises osas nimega Vision Congolaise on laiska hõngu, mis on täidetud modulatsioonidega ja habanerat meenutavate rütmidega. Vimane osa Joyeuseté on karakteerne brisque scherzo.

Massenet’d peeti suureks meloodiameistriks, tema laulud ja ooperid olid helilooja eluajal väga populaarsed. Massenet loomingus on umbes 200 soololaulu, mille hulgas nii laulusarju kui üksikuid laule. Üsna varsti pärast Massenet surma muutus tema meloodiline stiil vanamoodsaks ja unustati ta laulud ja samuti suurem osa ooperitest. Viimasel aastakümnel on Massenet vokaalteosed lauljate ja ooperiteatrite repertuaari tagasi jõudnud.

Belgia viiulivirtuoosi, helilooja ja dirigendi Eugène Ysaÿe 1923.aastal komponeeritud sooloviiulisonaadid on inspireeritud Joseph Szigeti J.S.Bachi g-moll sooloviiuli sonaadi esitusest.Ysaÿe soov oli luua esitajale nii kunstiliselt kui mängutehniliselt väga nõudlikud viiuliteosed, milles on ühendatud uued kompositsioonitehnikad (täistoongamma, dissonantsid, veerandtoonid jne) ja kaasaja vaimsus. Ysaÿe Kuus sooloviiulisonaati, op.27 on pühendatud kolleegidest viiulikunstnikele. Sonaat nr.4 e-moll on pühendatud Austrias sündinud ja hiljem mujal Euroopas ja Ameerikas tegutsenud juudi juurtega viiulimängijale ja heliloojale Fritz Kreisler’le.

Helilooja, dirigent ja õpetaja Ippolitov-Ivanov’i looming on saanud suuri mõjutusi eksootilisest gruusia muusikakultuurist, millega ta tutvus töötades Tibilisi konservatooriumi direktorina peale Moskva konservatooriumi lõpetamist. Laulutsükkel “Neli Rabindranath Tagore luuletust” on iseloomulik Ippolitov-Ivanov’i soololaulude stiilile; nad on otsesed, kõnetavad ja mõistetavad ning neis sisalduv kromaatiline ornamentika ei varjuta laulude olulist tonaalsust. Vokaalliini meloodiline kaar ja seda toetav instrumentaalpartii figuratiivsus raugeb lihtsusesse, unistavasse helgusesse ning nukker mängulisus seob nelja luuletuse vastandlikud meeleolud tervikuks.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki