FANDOM


STSEENE RICHARD STRAUSSI OOPERITEST

R 10.2.2012 kell 18 Tõrva kirik-kammersaal
P 12.2.2012 kell 14 Pärnu Uue Kunsti Muuseum
R 17.2.2012 kell 18 Narva Aleksandri koguduse maja
P 26.2.2012 kell 16 Tartu Saksa Kultuuri Instituut


Kontsertidel kõlavad stseenid stseenid Richard Straussi ooperitest Salome ja Arabella. Stseene esitab Pärnu Ooperi Wagner-Strauss Ensemble koosseisus sopran Kai Kallastu ja bariton Atlan Karp, keda saadavad klaveril neljal käel Liina Lill ja Andrus Kallastu.


Pilet 5 eurot, sooduspilet 3 eurot, müügil kontserdikohtades ja Piletilevis


NB! Pilet Pärnus 7 eurot


Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitali ja kontserdikohtadega


KAVA

Richard Strauss: SALOME
Kolmas stseen
Wo ist er, dessen Sundenbecher jetzt voll ist?
Jochanaan! Ich bin verliebt in deinen Leib
Wird dir nicht bange, Tochter der Herodias?
Richard Strauss: ARABELLA
Esimene vaatus
Mein Elemer! ... Nach dem Matteo sehnt sich
Teine vaatus
Ich habe eine Frau gehabt... Sie wolln mich heiraten, sagt mein Vater... Und du wirst mein Gebieter sein
Kolmas vaatus
Kann Ihr Diener im Hof zum Brunnen gehn... Das war sehr gut, Mandryka


Kai Kallastu, sopran
Atlan Karp, bariton
Liina Lill ja Andrus Kallastu, klaver


Piiblis on Salomest juttu Matteuse (14, 1-12) ja Markuse (6, 14-28) evangeeliumis. Nelivürst Herodes vangistas Ristija Johannese, kuna see mõistis hukka tema patuse abielu vennanaise Herodiasega. Herodes ei julgenud siiski Johannest tappa, kuna rahva silmis oli Johannes püha mees. Piiblis on märgitud ka Herodese lihahimu kasutütre järele. Talle meeldis vaadata kasutütre tantsu oma sünnipäeval. Herodiasel oli mehevennaga koos elamise pärast halb maine, mistõttu just tema ässitab tütart küsima tantsu eest Ristija Johannese pead. Kasutades ära mehe nõrkust oma tütre vastu, saab ta võimaluse vabaneda tülikast prohvetist. Oscar Wilde’i draama Salome järgi loodud ooperist sai oma aja üks enam eriarvamusi tekitanud teoseid. Ooperi esietendus viidi tsensuuri keelu tõttu 1905. aastal Viinist üle Dresdenisse. Tsensoritest hoolimata mängiti Salomed järgmistel aastatel ligi viiekümnes ooperimajas. Möödunud sajandi alguse kohta oli Salome ooperilava jaoks tõepoolest enneolematult julge ja häbitu. Ooperit süüdistati verepilastuse lavaletoomises, kuna kuningas Herodesel on oma kasutütre Salomega suhe, mida tänapäeval võiks nimetada seksuaalseks ahistamiseks. Salome tantsib Herodesele seitsme loori tantsu. Teost süüdistati ka nekrofiilia propageerimises. Kui Salome saab tantsu eest tasuks vangistatud prohveti pea hõbekandikul, suudleb ta kõigi õuduseks laiba huuli. Salome iha Ristija Johannese keha vastu on kristluse seisukohalt kõlvatu, samuti Salome lihalik suhtumine Jeesusesse, kelle puhtusest Johannes talle räägib. 1905. aastal mõjus šokeerivalt ka Straussi helikeel, mida tollases kriitikas kirjeldati kui muusika “seaduste ja korra” hävitamist. Esitatavas steenis püüab Salome vangistatud Ristija Johannest võrgutada, erutudes tolle kehalistest võludest. Ristija Johannes aga tõrjub Salome lähenemiskatsed ja neab tolle lõpuks ära.


Richard Straussi lüüriline komöödia Arabella, mille libreto kirjutas Straussi kauaaegne koostööpartner Hugo von Hofmannsthal, esietendus 1. juulil 1933 Dresdeni Semperooperis. Ooperi tegevus toimub 1860-ndatel Viinis. Waldneri hotelli sviidis elav krahviperekond on finantsraskustes. Peres kasvab kaks tütart, Arabella ja Zdenka, kes tuleb kasulikult mehele panna. Selleks noorim tütar peab teesklema noormeest “Zdenkot”, sest kahte tütart seltskonnas esitleda on liiga kulukas. Zdenka on kiindunud noorde ohvitseri Matteosse, kes palub temalt abi Arabella südame võitmiseks. Perekond on aga märganud võõrast härrasmeest, kes veedab tihti aega nende akende all oodates. Arabella tunnistab endale, et krahv Elemer ega ka ohvitser Matteo pane tema südant kiiremini lööma. Ta tunneb hoopis huvi võõra vastu, kes käib nende akende all ja igatseb kuulda tema häält. Arabellale endale on ka tema tunded ja soovid üllatuseks ning ta naerab, et kindlasti on võõras hoopis abielumees. Lisaks pole üldse aega mõelda kosilastele, sest õhtul toimub vastlapäevaball ja Arabella on selle balli kuninganna. Pärast kõikvõimalikke segadusi lõpeb ooper siiski hästi. Arabella ja Mandryka, võõras härrasmees akna taga, ning Zdenka ja Matteo leiavad õnnelikult teineteist.


Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solis-tina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.


Bariton Atlan Karp töötab Vanemuise teatri ooperisolistina. Lauluõpinguid alustas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, jätkas Eesti Muusikaakadeemias ning lõpetas Soomes Sibeliuse Akadeemias Jorma Hynnise ja Pekka Kähköse juures. Ta on täiendanud ennast Peterburi Maria teatris ning osalenud näiteks Gundula Janowitzi, Tom Krause, Dmitri Hvorostovski ja Jelena Obrastsova meistrikursustel. Laulja ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Scarpia Giacomo Puccini ooperis Tosca, Rigoletto Giuseppe Verdi ooperis Rigoletto, Onegin Pjotr Tšaikovski ooperis Jevgeni Onegin. Lisaks klassikalisele repertuaarile on ta osalenud ka paljude nii eesti kui ka soome nüüdisteoste esiettekannetel, näiteks Anti Marguste mono-ooper Andrese neli monoloogi, Märt-Matis Lille Ryokani lugu ja Kurb rõõm, Kristjan Kõrveri Maa ja mere laulud ning Pasi Lyytikäineni ooper Helsinkiin. Atlan Karpi on pärjatud esimene kohaga Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel aastal 2000 ning Vanemuise teatri muusikaauhinnaga aastal 2008.


Pianist Liina Lill töötab klaveri ja instrumendipedagoogika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri interpretatsioonipedagoogika erialal ja täiendanud ennast Sibeliuse Akadeemias klaveripedagoogika erialal. Pianisti uurijategevus hõlmab klaverimängu ergonoomika ja hügieeni küsimusi, keskendudes esitaja närviprotsessidele muusikateose õppimisel ja esitamisel. Solisti ja ansamblistina on ta esinenud Eestis, Soomes ja Saksamaal. Pärnu Ooperi tegevusega on Liina Lill seotud 2010. aastast.


Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki