FANDOM


KAVAND
Täna on 20. juuli 2017


ARENGUSTRATEEGIA


Arengustrateegia "Skulptuurid Pärnu linnapildis" on saanud alguse ettepanekutest, mille Pärnu Linnakodaniku Maja ümarlaud on kahe pöördumisena edastanud linnavolikogu eestseisusele 2007. aastal. Tookordsete ettepanekute teemadeks oli skulptuuride toomine linnapilti ja Keskväljaku värskendamine. Nimetatud teemad on ka hiljem tõusnud linnaüldsuse tähelepanu alla ega ole tänaseks aegunud.

EttepanekudEdit

  1. Juhuslikkuse vältimiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks skulptuuride rea arendamisel Rüütli tänava ääres on kindlasti oluline töötada välja kindlale ideele rajanev raamkontseptsioon, samuti selle rahastamise põhimõtted. Eeltööna tuleks luua konkreetne terviknägemus tulevasest Rüütli tänavast ja selle funktsioonist Pärnus. Skulptuurid üksinda ei tee tänavat külgetõmbavaks ega suuda seda elustada.
  2. Idee on küünlaid väärt ja selle elluviimine on kindlasti pikaajaline ettevõtmine. Eks ka Brackmann - Kuphaldti Pärnu haljastamise projekti teostati tükk-tükilt ja alles ajapikku andis see kuurortlinna südamele tervikliku ning paljukiidetud näo. Ettevõtmine sündigu Pärnu enda vaimust, südamest ja mõtetest, hea oleks vältida nö juhuslike tegijate sattumist kavandamiste juurde, samuti kontseptsiooniväliste üksikettepanekute kiirustavat elluviimist.
  3. Inimesed, kelle isikuid skulptuuris jäädvustada, peaksid olema Pärnu jaoks teinud midagi läbi aegade olulist ja kestvat. Üheks tingimuseks võiks olla, et inimesi nende eluajal ei jäädvustata. Rüütli tänavat tuleks käsitleda kui tervikprojekti, st hoolikalt läbikaalutud ja põhjendatud persoonide valikust kinni pidada ja selleväliseid üksikalgatusi rakendada teistel sobivatel kohtadel.
  4. Konkreetseid inimesi kujutavate skulptuuride vahele on hea lükkida meeleolukaid anonüümseid kujusid, näiteks hansaaegne kaupmees, pagaripoiss saiakorviga, möödujaid uudishimutsev koer või mis tahes.
  5. Kodanikumaja ümarlaud arutas ka üksikuid persoone, kelle jäädvustamine Rüütli tänava ääres oleks kõigiti põhjendatud. Esimene nendest oleks Pärnu kuurordi taastaja, parkide ja roheliste skvääride laiendamise eestvedaja – linnapea Oskar Kask, teine Pärnu ilme kujundaja ja uuendaja 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel, funktsionalistliku ehitusstiili nimekaim viljeleja Eestis – arhitekt Olev Siinmaa. Tema sünnist möödub 2011. aastal 130 aastat. Pakkuda võiks koguni konkreetset varianti – kaksikkuju kahest partnerist ja suurest linnaarendajast linna peatänaval mingit kavandit arutamas.. Siinmaa tähtpäevaga seotult võib ehk loota ka arhitektide liidu toetust ja pealinna organite rahalist abi.
  6. Muidugi tuleks paigutada skulptuure linna laiali. Rosenplänter Eliisabeti kiriku juurde, Elisabet Aspe Vana-Pärnusse, näkid supelranda jne. Ja veel – kõik mälestusmärgid, tähelepanuväärsed ehitised, haruldased puud jmt tuleksid korralikult valgustada ning varustada selgitavate tekstidega eesti ja vähemalt ühes võõrkeeles. See ergastaks ja elavdaks Pärnut kui puhke- ja turismilinna päris oluliselt.
  7. Pärnu nõuab oma arenguteks kuurortlinna suunal juba ammu kindlamat visiooni. Muidu jagatakse linn lõplikult raasukesteks, millega iga valdaja-haldaja teeb just seda, mis talle parajasti pähe tuleb ja kasulik on. Aga linna huvidele vastavalt tegutsevat arendajat tuleb muidugi toetada ning innustada.
  8. Keskväljak vajab värskendamist. Väljakul on ajalooliselt kujunenud idee juba olemas – olla linna lipuväljak. Siia heisati vabariigi uuestisünni järel rahvuslipp ja siin käiakse tähtpäevadel omariikluse aatele au andmas. Siin kõrgub ka mitu lipuvarrast, et nendele heisatud lippudelt ja vimplitelt saaks juba linna sisenedes välja lugeda, milliste suursündmuste märgi all linn hetkel elab või milliseid tähtsaid külalisi võõrustab. Seda ideed võiks järjekindlalt järgida ja arendada, täiendada ja rõhutada, olgu siis haljastuse detailidega või muuga.
  9. Kunagi avati kõnealusel skväärinurgal pidulikult kivi, millel tekst: Vaasa park. Kivi juurde istutati kolm soome sõprade toodud väikest kuuske. Siis oli jutuks, et sõpruslinnade teemat arendatakse siin ka edaspidi ning Vaasa parginurgast saab tulevikus Pärnu sõpruslinnade park. Nüüd on toonased istikud kasvanud suurteks puudeks ja Eestist saanud Euroriik – miks mitte toonane idee uuesti üles võtta ning tänaseks meie ümber kujunenud Euroopa linnade sõprusringi just selles pargis tähtsustada? See sobiks kokku ka hansaideega ja võimalik, et tuleks kasuks meie rahvusvahelisele mainelegi
  10. Lõpuks tähelepanek, mis teeb meid pärnakatena murelikuks ning tekitab mõneski linna külalises hämmastust. Pärnu on kuurortlinn ja puhkelinn, nimetatud ka roheluse ja parkide linnaks ning just sellisena läbi aegade kuulsust kogunud. Miks küll hakkavad meil väljakute renoveerimise käigus muruplatse välja tõrjuma hingetu klibu ja kivid?! Meie arvates peaksime hoidma iga rohuliblet ajal, mil vohab ehitustegevus ja linna kopsud surutakse üha enam kokku. Üheks valusaks näiteks on Steineri aed – kivide ja killustiku kogum, mida püüti laste mängupaigana välja pakkuda. See tundub otse küünilisusena, kuna Steineri aed oli omaaegses tihedasti hoonestatud vanalinnas teadaolevalt esimene lapike maad, mida sihiteadlikult haljastati ja kuhu istutati võõramaisi puid. Sellest on kirjutatud ja kõneldud kui praeguse kuurortlinna esimesest inimese kätega rajatud haljasalast ja vastava viitega varustatuna võiks olla üks Pärnu mälestusmärke looduses. Kindlasti aga tõendus sellest, et juba kaugetel aegadel mõisteti elava looduse tähtsust linnakeskkonnas.

Olemasolevad mälestusmärgidEdit

Palun vaata ja täienda Vikipeedia artiklit Pärnu mälestusmärkide loend.

Kellele püstitada mälestusmärk?Edit

Elisabet Aspe - Oskar Kask - Johann Heinrich Rosenplänter - Olev Siinmaa - Venda Tammann

Püstitamisel mälestusmärgidEdit

  1. Olev Siinmaa mälestusmärk

TöörühmEdit

Toodud mõtted on olnud korduvalt jutuks ja ettepanekud ühel häälel heaks kiidetud kodanikumaja ümarlauas, mille liikmeteks on:

seeniorpedagoogid ja noorte kodu-uurijate juhendajad Ella Põldsoo ja Karin Nõmmik,
koolijuhid Silja Kikerpill ja Urve Krause,
Pärnu Muuseumi endine töötaja Helle-Reet Kikamägi,
bibliofiil Olaf Esna,
kunstnik Vello Paluoja,
kulturoloog Indrek Aija ja
ümarlaua eesistujana Hilja Treuberg

AruteludEdit

Ülevaated ajakirjandusesEdit

Pärnut elustavad kujud vajavad läbimõtlemist PP 01.02.2011

Vaata kaEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki