FANDOM


R 15.5.2015 kell 19.00 Pärnu Eliisabeti kirik

TANGO UUED HORISONDID


KAVA

Guy Bovet (1942)

Tango de 1 tono, sobre il himno Ave Maris stella / Tango Ave maris stella teemal (1999)

Astor Piazolla (1921-1992)

Milonga sin Palabras / Sõnadeta milonga viiulile ja orelile
Alguien le dice al tango tsüklist 4 Canciones Portenas

Carlos Gardel (1890–1935)

Volver

Guy Bovet (1942)

Tango del Undecimo Tono a modo de bossanova / Tango bossanova moodi (1999)

Michaël Alizon

Tango for two akordionile ja orelile

Astor Piazzolla (1921-1992)

Balada para mi muerte
Ave Maria

Guy Bovet (1942)

Tango de 4 tono de falsas, per l’Elevazione / Elevatsiooni-tango (1999)

Astor Piazolla (1921-1992)

Milonga del Angel / Ingli milonga viiulile ja orelile
Los pajaros perdidos
Oblivion

Guy Bovet (1942)

El tango de los tangos / Tangode tango (1999)


Kersti Ala-Murr (sopran)
Ines Maidre-Aarvik (orel)
Ingmar Simson-Valtin (viiul)
Jaak Lutsoja (akordion)


Sestpeale kui Astor Piazzolla XX s. teisel poolel ühendas rahvapärase argentiina tango klassikalise vormiõpetuse ja kontrapunkti ideedega, on tangot hakatud väärtustama kui üht kunstmuusika eriharu. Shveitsi helilooja. Guy Bovet (1942) astus sammu edasi ja kombineeris ilmaliku tango vaimuliku orelimuusika iidsete vormidega, luues nii ebatavalise ja piiriületava kirikliku tango zhanri (”Tangos ecclesiasticos” orelile). Tangomuusika arengut kõige enam mõjutanud pill on bandoeneon - akordioni sugulaspill, mille saksa ja itaalia emigrandid viisid 19.s. lõpul kaasa Argentiinasse, kus ta esialgsest rahvuslik- religioosse muusika valdkonnast välja kasvades omandas kõige tüüpilisema tangopilli tähenduse. Kavas kuuleme tangot otsekui kahel eri tasandil - ilmaliku kunsttangona akordioni vahendusel ja kirikliku tangona oreli perspektiivis. Solistidena kirgastavad kontserti lauljatar, kes aitab mõtestada kava verbaalse sõnumiga ja viiulimängija, kelle vahendusel saame osa Piazzolla tangodes peituvast ingellikkust algest.

Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste, kelle mäng on leidnud tunnustust peene stiilitunde ja virtuoosse mängutehnika poolest. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis ja  oreli erialal Hugo Lepnurme juures, täiendas ta 1989-91 end Pariisis Ecole Niedermeyeris Daniel Rothi juures. 1994-1998 õppis ta Bergeni Griegi Akadeemias klavessiini ja barokk- interpretatsiooni. On osalenud paljudel rahvusvahelistel meistrikursustel. 1991.a. võitis Ines Maidre Prantsusmaal Versaille’ rahvusvahelisel organistide võistlusel I preemia. Ta on osalenud paljudel kodu- ja välismaistel muusika festivalidel. Esinenud kontsertitega kogu Euroopas, USA-s ja Lõuna-Ameerikas. Muusikalises koostöös eri solistide ja ansamblitega on sündinud palju omanäolisi programme. Dirigentide Martin Fischer-Dieskau, Leo Krämeri, Neeme Järvi jt juhatusel on maidre soleerinud mitmete orelikontsertide ettekandel. 1986-1992 tegutses Ines Maidre Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna. Alates aastast 2000 töötab ta orelidotsendina Bergeni Ülikooli Griegi akadeemias Norras. Tegutseb aktiivselt ansambli Musica Celines klavessinisti-organistina. Läbi sagedaste kontsertide ja meistrikursuste on Maidre on tihedas kontaktis ka eesti muusikaeluga. Alates 2014.a. on ta Pärnu Orelifestivali kunstiline juht. http://www.inesmaidre.com

Ingmar Simson-Valtin lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal 2005. aastal. Omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Mari Tampere ja Urmas Vulbi juhendusel 2011.a. ja magistrikraadi Ricardo Odriozola käe all Bergeni Ülikoolis, Griegiakadeemias (Norras) 2013.a. Praegu omandab Ingmar  Göteborgi Muusikaakadeemia orkestrimänguprogrammis magistrikraadi. 2010. a. Pärnus toimunud Vabariiklikul viiuldajate konkursil pälvis Ingmar kolmanda koha. Koos Pärnu Linnaorkestriga kandis ette Mozarti kontserdi D-duur ja Vivaldi viiulilikontserdi Kevad. On andnud kontserte Eestis, Soomes ja Norras. Esinenud paljudes Eesti kirikutes erinevate kavadega nagu Triller ja linnulaul, Gooti impressioonid, Tango inglisammul jt. 2012 novembris soleeris ta Bergeni Ülikooli sümfooniaorkesteri ees  Prokofjevi Teise Viiulikontserdi ettekandel. Osalenud ka arvukates Baltikumi ja Skandinaavia noorte orkestriprojektides Rootsis, Venemaal ja Saksamaal.

Sopran Kersti Ala-Murr on saanud magistrikraadi ja Postgraduate Diploma Stavangeri Ülikoolis Norras professor Elizabeth Norberg-Schulzi lauluklassi ôpilasena. Samas ôppis ta ka džässimprovisatsiooni ning pedagoogikat. Hetkel käib end täiendamas Viinis dokt. prof. Theodore Coresi eraooperistuudios. Lisaks soolokontsertidele Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas on lauljatar osalenud Rahvusooperi Estonia, EMTA ooperistuudio ning Karlsruhe Ooperikõrgkooli etendustes. Dirigent Per Kristian Skalstadi taktikepi all laulis ta Norras Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "La clemenza di Tito" Vitellia osa. Håkon Austbø juhatusel on ta esitanud Arnold Schönbergi monodraamat "Pierrot lunaire". Ta on osalenud solistina Arvo Pärdi muusikafestival, Olivier Messiaen Festivalil, Oslo Ooperifestivalil, Viki Festivalil ja Mossi Muusikafestivalil Norras ning Tartu Muusikafestivalil, Tallinna Talvefestivalil, Rapla Kirikumuusika Festivalil ja Kuressaare Ooperifestivalil  Eestis. Samuti on ta laulnud Nordfjordi Ooperiorkestri, UiS'i, Jæreni Sümfooniaorkestri, Stavangeri amatöör ning Stavangeri riikliku Sümfooniaorkestriga Norras. Pärnu Linnaorkestriga Eestis ja Bacau Sümfooniaorkestriga Rumeenias. Kersti Ala-Murr on olnud poolfinalist Rahvusvahelisel Ooperilauljate konkursil Rietis, "Iris Adami Corradetti" konkursil Paduas, Itaalias ning Vox Artise konkursil Rumeenias. 2005. aastal pälvis ta auhinnalise koha Hendrik Krummi nimelisel konkursil Eestis. 2008. aastal oli ta Stavangeri Ülikooli solistide konkursi võitjate hulgas. Tema märkimisväärsemate preemiate hulka kuuluvad ka Stavangeri Ülikooli kunstnikupreemia värvikate ja huvitavate interpreteeringute eest, Fredrikstadi valla kultuuripreemia ning Stavangeri linna kunstniku stipendium aastal 2013. Tihe koostöö akordionist Jaak Lutsojaga on toimunud aastast 2007. Esimene ühine CD, "Vaikimine oleks vale...", valmis koos Uue Muusika Kvartetiga aastal 2010. Aastal 2013 ilmus teine ühine plaat “Adiós Nonino” koos Jaak Lutsoja Kvintetiga. CD on palju tähelepanu äratanud ning sellele on järgnenud kontserdid koostöös erinevate jazzfestivalide ning Eesti Kontserdiga.

Jaak Lutsoja on ôppinud akordionit Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi muusikaklassis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1987-1997). Alates 1997. aastast tegutseb vabakutselise muusikuna. 2005. aasta sügisest Saue Muusikakooli akordioniõpetaja. Aastast 2010 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pop-džässosakonna akordioniõpetaja. 2011. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud rütmimuusika-akordioni erialal. Esinenud nii solistina kui ka mitmes koosseisus duost orkestrini. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal. Viljeleb väga laia ampluaaga muusikat alates pop-džässist kuni klassikalise ja kaasaegse klassikalise muusikani 2010. aasta detsembris valmis tal sooloplaat "Contrarian Grooving" omaloomingulise muusikaga, mis valiti 2011 septembris Euroopa jazzraadio nädala plaadiks. 

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki