FANDOM


L 17.11.2012 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik


KAVA

René Eespere (1953)

Trivium flöödile, viiulile ja kitarrile (1991)

Raimo Kangro (1949-2001)

Idioomid op.43a flöödile, viiulile ja kitarrile (1992)

Erkki-Sven Tüür (1959)

Graafiline leht flöödile ja harfile (1985) ansambel Palu-Käo-Palu seades flöödile, viiulile ja kitarrile

Indrek Palu (1977)

Trii flöödile, viiulile ja kitarrile (2012)

Peeter Vähi (1955)

Mystical Uniting flöödile, viiulile ja kitarrile (1991)


Leonora Palu (flööt)
Indrek Palu (viiul)
Kristo Käo (kitarr)

Triokoosseis flööt-viiul-kitarr on eesti heliloojate muusikas üsna levinud eelkõige tänu ansambel Camerata Tallinn tegevusele 1970/80ndatel, kui heliloojaid inspireeris ansambli liikmete Jaan Õuna (flööt), Ulrika Kristiani (viiul) ja Heiki Mätliku (kitarr) koosmusitseerimine. Ka käesolev kontserdikava sisaldab teoseid selle ansambli repertuaarist. Kontserdi pealkiri TRIVIUM viitab René Eespere samanimelisele teosele, mis on üks paremaid näiteid ansambli instrumentide omapärase kooskõla oskuslikust kasutamisest.

Kontserdil tuleb esiettekandele noore helilooja Indrek Palu teos Trii flöödile, viiulile ja kitarrile. Palu on Eespere õpilane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning stiililiselt näib tema looming haakuvat eesti heliloojate eelmise ja üleeelmise põlvkonna muusikatunnetusega. Viiuldajana tunneb ta trio kõlavõimalusi, kuna on üks ansambli liikmetest. Koos Kristo Käoga on ta interpreteerinud džäss- ja ladina-ameerika muusikat, flötist Leonora Paluga on nad esitanud mitmeid kavu nüüdismuusikast ning teinud kaasa vabaimprovisatsiooni- ja multimeediumiprojektides.

Kontserdikava TRIVIUM võib pidada pisut konservatiivsekski. Selles kõlavad teosed toovad esile akustilise ansambli omanäolise õhulise kõla, põhjamaise tonaalsuse ja meditatiivsuse filosoofilis-religioossed tagamaad.


Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna. Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel 2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina. Hetkel töötab ta Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka orkestrisolistina. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige. Samuti tegutseb ta produtsendina ning originaalsete ning eksperimentaalsete muusikaliste sündmuste korraldajana. Nende hulgas näiteks erinevaid kunstiliike ühendava kontserdisarja „Vaata muusikat, kuula kunsti“ kunstilise juhina.

Kristo Käo on õppinud kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis. Ta on Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo Käo tihedasse esinemiskalendrisse mahub koostöö paljude erinevate alade eesti ja välismaiste loovisikutega. Kristo CD-plaadid on kõlanud ligi saja raadiojaama eetris ning Kristo õppematerjalide abil on esimesed muusikalised sammud teinud rohkem kui 10 000 inimest. (http://kristokao.com)

Indrek Palu (1977) on EMTA heliloomingu ja elektronmuusika eriala üliõpilane. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia jazzviiuldajana ja tegutseb nii akustilise kui ka elektriviiulimängijana duodes Marek Taltsi, Kristo Käo ja Jorma Tootsiga ning mitmete dj-dega. Indrek Palu on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige ning tegelenud vabaimprovisatsiooniga ja täiendanud end sel alal prof. Anto Petti juhendamisel. Indrek Palu tegeleb aktiivselt arranžeerimise ja loominguga. Aastal 2009 esines ta autorikontserdiga "Urban Sounds" Pärnus ja Tallinnas NO99 jazz-klubis, tema ansamblipartnereiks olid kitarrist Marek Talts ning elektronmuusik Hans-Gunter Lock. Pedagoog Indrek Palu õpetab rütmikat, jazzharmooniat ning juhendab ansambleid mitmetes Pärnu piirkonna koolides.




Triokoosseis flööt-viiul-kitarr on eesti muusikas üpris levinud. Seda eelkõige tänu ansambli Camerata Tallinn tegutsemisele 1970/80ndatel, kui suurepärased muusikud Jaan Õun, Ulrika Kristian ja Heiki Mätlik inspireerisid paljusid heliloojaid neile teoseid kirjutama. Ka käesolevas kavas on pooled teosed pärit selle ansambli repertuaarist ning kontserdi pealkiri viitab otseselt ühele neist: René Eespere Trivium on üks paremaid näiteid ansambli instrumentide omapärase kõla oskuslikust kasutamisest. See kõla on hõrk ja põhjamaiselt klaar, kuna kitarr on tundlik ja delikaatne saatepill, mis ei sunni teisi instrumente enda kuuldavakstegemise nimel forsseerima. Ta annab hea skeleti kogu ansamblile, millele viiul lisab mahlakust ning flööt ebamaisust ja õrnust.

21. sajandil ei ole Eestis nimetatud triokoosseisule märkimisväärselt muusikat juurde kirjutatud. Seda suurem on rõõm, et esiettekandele tuleb noore helilooja Indrek Palu spetsiaalselt koosseisule flööt-viiul-kitarr loodud uus teos. Indrek Palu on hetkel René Eespere õpilane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, nii et kuulajal võib olla põnev tuvastada seoseid kontserdil ettekandele tulevate õpetaja ja õpilase teoste vahel. Ka stiililiselt näib Palu sobituvat pigem eesti heliloojate eelmise ja üleeelmise põlvkonna muusikatunnetusega. Indrek Palu teab seda koosseisu ka nö seestpoolt, kuna tegevviiuldajana mängib ta selles ise kaasa. Koos Kristo Käoga on ta ennegi mänginud džäss- ja ladina-ameerika muusikat, Leonora Paluga on nad esitanud mitmeid kavu nüüdismuusikast ning teinud kaasa vabaimprovisatsiooni- ja multimeediaprojektides.

Kontserdikava TRIVIUM võib pidada isegi veidi konservatiivseks. Oma elektroonikavaba, läbini akustilise teostuse ning suuremaid šokke vältiva eesti kammermuusikaga peaks ta novembris, hingedekuul ja Pärnu Eliisabeti kiriku erilises atmosfääris tooma esile kõlavate teose omanäolise õhulise kõla, põhjamaise tonaalsuse, meditatiivsuse ja filosoofilis-religioossed tagamaad.


René Eespere (1953) enamasti heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumis- stiihiast kantud kontserdižanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikku kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm. Eespere vara- sematele teostele on omane tonaalne või modaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja lihtsa motiivistiku variantne arendus. Hilisemas loomingus süvenevad kujundi- kontrastid ja kromaatika, suurema kaalu saavad vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. „Trivium“ (1991) flöödile,viiulile ja kitarrile on helilooja esimene kammeransambli teos, enne seda oli kirjutanud kammermuusikat vaid sooloklaverile ja soolokitarrile. Siit alates on on ta kirjutanud hulgaliselt väga head kammermuusikat erinevatele kooseisudele. „Triviumi“ tellis ansambel Camerata Tallinn koosseisus Jaan Õun (flööt), Ulrika Kristian (viiul), Heiki Mätlik (kitarr). Esiettekanne toimus 3.10.1991, Tallinna Raekodajas "Eesti muusika päevadel". (EMIK)

Raimo Kangro (1949-2001) helikeel on neoklassitsistliku "põhjaga", mis jäi võrdlemisi püsivaks kogu tema loometee jooksul. Selle keskne väljendusvahend on aktiivne, muutlik, sageli sünkopeeritud rütmika. Meloodika on nurgeline, arendus variantne või improvisatsiooniliselt voolav. Aktiivset rütmipulssi täiendavad stiililaenud pop- ja rokkmuusikast, vanadest euroopa muusika- stiilidest ja eesti rahvamuusikast. Muusikasse toovad pinget polürütmia ja eredates tämbrivärvides heterofooniline orkestrifaktuur. Loomingus on kesksel kohal instrumentaalmuusika ja ooperižanr. Rikkalik loominguline fantaasia avaneb ka tema kammermuusikas ning ühe teose on ta kirjutanud ka Camerata Tallinnale, see on „Idioomid“ (1992), mille esiettekande tegi ansambel 1992 NYYD festivalil. Idioom on liik fraseologisme ja mitmed fraseologismid sobivad iseloomustama ka seda teost, nt. viskab villast, ajas pilli lõhki, tuli takkus. (EMIK)

Erkki-Sven Tüür (1959) alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli “In Spe” liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite “Yes” ja “Genesis” loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel.Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi.Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega “metakeel”. Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes “Zeitraum” (1992), “Arhitektoonika VI” (1992), “Crystallisatio” (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Tüüri teos „Graafiline leht“ (1985) on kirjutatud flöödile ja harfile ning esiettekandel osalesid Raivo ja Eda Peäske. Tänu harfi ja flöödi kooslusele on see teos väga õhulise kõlaga võrreldes Tüüri paljude keelpilli- või orkestriteostega. Tegu on eesti muusikute poolt väga armastatud teosega. Leonora Palu on seda esitanud harfist Liis Viiraga, kuid juba mitmeid kordi ka ansamblis Kristo Käo ja Indrek Paluga. Ühiselt tehti teosest seade, lisandus viiul. Kolmanda pilli lisamine on õigustatud kuna võimaldab õhendada kitarripartiid, mida üksühele harfipartiist kohandada pole võimalik. Tegu on väga kauni looga ka uues triovariandis. (EMIK)


Indrek Palu (1977) on viiuldaja ja helilooja. Varasemal loomeperioodil kirjutanud põhiliselt viiulile ja kitarrile ning ka džässansamblitele. Tema teostes on põimunud improvisatsioon, elektroonilised kõlatöötlused ja müramaastikud isikupärase valdavalt heakõlalise ning hea meloodiaandega kirjutatud muusikaga. Ta on põhjalikult ja innovatiivselt tegelenud elektriviiuli võimaluste uurimise ja arendamisega ning kasutab oma soolo- või ansambliesinemistel tihti laiaulatuslikku ja võimalusterohket laivelektroonikat. Seoses õpingutega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonnas (juhendaja René Eespere) on Indrek Palu hakanud looma kammerteoseid akustilistele pillidele. Stiilijooned on paljuski jäänud sarnaseks varasemate teostega, kuid tonaalne plaan on laienenud, ta viljeleb varasemast keerulisemaid polüfoonilist töötlust ning virtuoossemat intrumendikäsitlust. (Leonora Palu)

Peeter Vähi (1955) loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus ja kuulajasõbralik helikeel. Tema muusikas leidub nii meditatiivset-filosoofilist rahu kui ka motoorikat, arhailist ja kaasaegset, samuti popmuusika elemente. Sügavast huvist Oriendi traditsioonilise muusika vastu, mida Vähi on põhjalikult uurinud, ammutab ta sageli oma muusikalise materjali idast, kasutades tihti ka eksootilisi pille. Lisaks Ida ning Lääne muusikalise mõtteviisi ühendamisele on heliloojat inspireerinud ka vanamuusika. Samuti on Vähi elektroakustilise muusika tehnoloogia tundjana nii oma väiksemates teostes kui ka suurte koosseisude ja mõõtmetega kompositsioonides kasutanud elektroonikat. Vähi loomingu hulka kuulub nii sümfooniline kui ka koorimuusika, hulgaliselt kammer- ning elektroakustilist muusikat. „Mystical Uniting“ e. Müstiline ühinemine (1991)flöödile,viiulile ja kitarrile on taas ansambli Camerata Tallinn tellimus. Teosest on heliloojal mitu versiooni: kõige varasem on viiuli ja ja kitarri duole ja hiljem seadis ta teose veelkord ümber ka flöödi kitarri versiooniks. Põnevaim on triovariant,kus raskuspunkt langeb tehnilises mõttes viiulile. Teos on idalikult meditatiivne ning areneb lõpusuunas mõneti ladina muusikale omaselt temperametseks ja pööraselt tantsuliseks. (EMIK)


Flötist Leonora Palu on sündinud aastal 1979 Rakveres. Ta on lõpetanud Pärnu Lastemuusikakooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi muusikaosakonna (juhendajad Anne Kann ja Jaan Õun) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (dots. Raivo Peäske ja prof. Imants Sneibise juhendamisel). 2003.a. täiendas ta end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis prof. Frank Hendrickx’i juures. Aastal 2008 võitis flötist 3. preemia vabariiklikul interpreetide konkursil puhkpillidele. 2002.a. võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis. Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna, kaasaegse muusika esitajana ning improvisaatorina. Koostöö erinevate interpreetidega on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Poolasse, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel 2001-2005 töötas Leonora Palu Rahvusooper Estonia orkestris. Hetkel töötab Pärnu Linnaorkestris, mille ees esineb regulaarselt ka solistina. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige ning osaleb tihti eesti heliloojate teoste esmaettekannetel. Samuti tegeleb ta pedagoogi tööga õpetades flööti ja vabaimprovisatsiooni Pärnu ja Pärnu-Jaagupi Muusikakoolis.

Kitarrist Kristo Käo lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kitarri erialal ning kaitses magistrikraadi aastal 2005. Ta on end täiendanud ka Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis ja Kari Äikäse, Hannu Annala, Juan Antonio Muro, Per Skarengi, Miguel Angel Jimenezi, Nikita Koshkini, Luis Quintero, Ana Vidovici, Scott Tennanti, Manuel Barrueco, Reinbert Eversi, Jose Miguel Moreno, Mats Bergströmi, Jesper Sivebaeki ja Per Palssoni meistriklassides. Muusikutee jooksul on Kristol ilmunud CD-plaadid "Kiss on the Water" (koos Jorma Puusaagiga) ja USA-s edukalt müüv ja maailma raadiotes mängitav sooloplaat "The Dance Album". Samuti on väljaantud ka Eesti kaasaegse kitarrimuusika CD “30 aastat Eesti kitarrimuusikat” ja DVD Tallinna Kitarrikvartetiga. Ühtlasi esineb ta regulaarselt erinevate kammeransamblite ja solistidega. Kristo on Kitarrikool.ee looja ja õppematerjalide autor. Temalt on ilmunud on raamatud "Kitarrikool - võti praktilise kitarrimängu maailma", mis on ainulaadne, sest pakub tagasisidet netikooli kaudu, ja "Eesti rahvaviisid kitarrile".

Indrek Palu (1977) on EMTA heliloomingu ja elektronmuusika üliõpilane. Ta on lõpetanud Pärnu Muusikakooli, õppinud PSHG Muusikaosakonnas klassikalist viiulit (üks tema juhendajatest oli Urmas Vulp) ning lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia jazzviiuli erialal.Tegutseb nii akustilise kui ka elektriviiuli mängijana duodes Marek Taltsi, Kristo Käo ja Jorma Tootsiga ning mitmete dj-dega. Samuti on ta nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige. Aastal 2003 osales Euroopa Noorte Jazzorkestri töös. Indrek Palu on laulnud kammerkooris Voces musicales ning võtnud klassikalise laulu tunde (juhendajateks Matti Pelo, Teele Jõks, Risto Joost). Samuti on ta tegelenud vabaimprovisatsiooniga ning täiendanud end sel alal prof.Anto Petti käe all. Töötab pedagoogina mitmes Pärnu ja Pärnumaa koolis, õpetab rütmikat, jazzharmooniat, juhendab ansambleid. Muusik tegeleb aktiivselt arranžeerimise ja loominguga. Aastal 2009 esines autorikontserdiga "Urban Sounds" Pärnus ja Tallinnas NO99 jazz-klubis,kus tema ansamblipartnereiks olid kitarrist Marek Talts ning elektronmuusik Hans-Gunter Lock.


Pressitekst

TRIVIUM

Sarjas Musica Sacra 17.11.2012 kell 16 Pärnu Eliisabeti kirikus. Esinevad Kristo Käo (kitarr), Leonora Palu (flööt), Indrek Palu (viiul).

Esitusele tulevad teosed eesti heliloojate René Eespere, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüüri, Ester Mägi, Indrek Palu ja Peeter Vähi sulest.

Triokoosseis flööt-viiul-kitarr on eesti süvamuusikas üpris levinud. Seda eelkõige tänu ansambli Camerata Tallinn tegutsemisele 70.-80.ndatel kui selle ansambli suurepärased muusikud Jaan Õun, Ulrika Kristian ja Heiki Mätlik inspireerisid paljusid heliloojaid neile teoseid kirjutama. Sellise trio kõla on hõrk ja samas põhjamaiselt klaar. Kitarr on väga tundlik ja delikaatne saatepill, mis ei sunni teisi instrumente mingil kombel oma kõla forsseerima,et olla igal hetkel kuuldavad. Suurepärase tehnika ja kõlaga kitarrist Kristo Käo on väga tihedalt seotud eesti muusika esitamisega, ta on välja andnud ka Eesti kaasaegse kitarrimuusika CD “30 aastat Eesti kitarrimuusikat” ja DVD Tallinna Kitarrikvartetiga. Ühtlasi esineb ta regulaarselt erinevate kammeransamblite ja solistidega.

21.sajandil ei ole nimetatud triokoosseisule märkimisväärselt muusikat juurde kirjutatud. Rõõm on, et kontserdil tuleb esitusele noore Pärnu helilooja Indrek Palu uus teos sellele koosseisule. Indrek Palu on hetkel Rene Eespere õpilane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, niiet niidid kontserdil ettekandele tulevate teoste vahel on nähtavad. Ka stiililiselt sobitub Palu huvitaval kombel kokku just eelmise ja üleeelmise heliloojatepõlvkonna muusikatunnetusega. Samuti on Indrek Palu sõnaotseses mõttes kodus sellisele koosseisule kirjutamises kuna ta on ise tegev viiuldaja ning mängib koos ansambli teiste liikmetega tihti kammermuusikat, duos Kristo Käoga ka jazzi ja ladina-ameerika muusikat. Flötist Leonora Palu osaleb Indrekuga tihti nüüdismuusika, vabaimprovisatsiooni ning multimeedia projektides. Mõlemad muusikud on ka on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liikmed ning osalevad tihti eesti heliloojate teoste esmaettekannetel.

Käesolev kava on pigem konservatiivne, täiesti akustiline ja hea näide eesti suurepärasest kammermuusikast. Novembris, hingedekuul, Eliisabeti kiriku erilises atmosfääris ning akustikas hakkab hästi kandma nii trio omanäoline õhuline kõla kui ka teoste põhjamaine tonaalsus, meditatiivsus, ja filosoofilis-religioossed tagamaad.

Leonora Palu

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki