FANDOM


L 9.8.2014 kell 20 Pärnu Eliisabeti kirik


KAVA


Richard Strauss (1864–1949)


ELEKTRA (1906-1908)
Was willst du, fremder Mensch?
Wer bist denn du?
Orest!
O lass deine Augen mich sehn
Nein, du sollst mich nicht umarmen!
Verstehst du's, Bruder?


SALOME (1905)
Kolmas stseen
Wo ist er, dessen Sundenbecher jetzt voll ist?
Jochanaan! Ich bin verliebt in deinen Leib
Wird dir nicht bange, Tochter der Herodias?


ARABELLA (1933)
Esimene vaatus
Mein Elemer! ... Nach dem Matteo sehnt sich
Teine vaatus
Ich habe eine Frau gehabt … Sie wolln mich heiraten, sagt mein Vater... Und du wirst mein Gebieter sein
Kolmas vaatus
Kann Ihr Diener im Hof zum Brunnen gehn... Das war sehr gut, Mandryka


Kai Kallastu, sopran
Atlan Karp, bariton
Liina Lill ja Andrus Kallastu, klaver




ELEKTRA

Ooperi sündmuste eelloos on Teeba kuningas Agamemnon sattunud Trooja sõjas oma laevastikuga tuulevaikusesse. Raskest olukorrast pääsemiseks peab ta ohverdama oma tütre Iphigeneia. Agamnemnoni võidukal naasmisel Teebasse tapetakse ta aga kuninganna Klytaimnestra ja tolle armukese Aigisthose poolt. Kuninglikust abielust on jäänud kolm last: vanim tütar Elektra, tema õde Chrysothemis ning poeg Orestes. Kättemaksu ihkav Elektra ootab koju võõrsil viibivat venda, et tappa Klytaimnestra ja selle armuke, sest et õde Chrysothemis ei ole kättemaksust huvitatud.

Ooperi tegevus toimub kuningalossi sisehoovis. Kaevul viibivad orjatarid räägivad taga Elektrat, kes haub emale ja selle armukesele kättemaksu isa tapmise eest. Üks orjatar kaitseb Elektrat. Ülevaataja laseb teda selle eest peksta. Elektra ilmub oma igaõhtust rituaali täitma. Ta itkeb ja kaebleb isa surma pärast ning vannub kättemaksu. Tasumise tunnil tahab ta tantsida isa auks koos õe ja vennaga tema haual. Tuleb õde Chrysothemis ja süüdistab Elektrat oma elu rikkumises. Ta sooviks abielluda ja saada lapsi, mitte elada surmani lossis vangina. Lossist kostab lärmi. Chrysothemis teatab, et kuninganna Klytaimnestra kannatab hirmsate luupainajate käes. Ta on näinud unes asumisele saadetud Orestest. Chrysothemis soovitab õel emaga mitte kohtuda ja põgeneb. Ilmub Klytaimnestra, kes küsib tütrelt nõu, kuidas vabaneda luupainajatest. Elektra teatab, et kedagi tuleb ohverdada. Alles lõpuks mõistab Klytaimnestra, et ohvriloom on tema ise. Klytaimnestrat haarab raev ja õud. Siis aga teatatakse Klytaimnestrale midagi. Kuninganna viha muutub võidujoovastuseks ja ta pöördub lossi tagasi. Elektra on segaduses. Ilmub nuttev Chrysothemis ja karjatab: ”Kaks võõrast on toonud lossi teate — Orestes on surnud.” Elektra ei usu teda. Noor teener läheb võõrasisale uudist teatama. Elektra otsustab nüüd ise kättemaksu täide viia ja sunnib Chrysothemist end abistama. Õde hakkab vastu ja põgeneb. Elektra neab teda ja otsib välja kirve, millega tapeti isa. Teda segab keegi võõras mees. See on Orestes, keda õde ära ei tunne. Ka Orestes ei tunne Elektrat esialgu ära.

ELEKTRA (värisedes)

Mida sa tahad, võõras? Mis toob sind siia,
kus tumedatel
tundidel luurad,
mida teised teevad!
Mul on siin asi ajada. On see sinu mure?
Jäta mind rahule.

ORESTES

Ma pean siin ootama.

ELEKTRA

Ootama?

ORESTES

Oled sa sellest lossist?
Kas sa oled mõni selle lossi teenijanna?

ELEKTRA

Jah, ma teenin selles lossis.
Kuid sul ei ole siin midagi teha.
Rõõmutse ja mine ära.

ORESTES

Ma juba ütlesin sulle, et pean ootama,
kuni mind kutsutakse.

ELEKTRA

Need seal sees? Sa valetad.
Ma tean, et peremeest ei ole kodus.
Ja see naine, mis asja on tal sinuga?

ORESTES

Minul, ja ühel teisel mehel, kes minuga kaasas on,
meil on üks väike asi ajada selle naisega.
Meid saadeti tema juurde, sest me olime tunnistajaks,
kui Orestestes, tema poeg, suri meie silme all.
Ta oma hobused tallasid ta surnuks.
Ma olin niisama vana kui tema ja saatsin teda päeval ja ööl.

ELEKTRA

Kas pean ma siis sind nüüd nägema?
Sa pidid end vedama minu vaesesse nurka,
sa õnnetusekuulutaja?
Kas ei võinud sa oma sõnumit välja karjuda seal,
kus selle üle kõige enam rõõmustatakse!
Su silmad vahivad küll mind,
kuid tema omad on tardunud.
Sinu suu küll avaneb ja sulgub,
kuid tema oma on mulda täis.
Sina elad, aga see, kes oli sinust parem,
ja tuhat korda üllam, tuhat korda vajalisem,
selles elus, on läinud!

ORESTES

Unusta Orestes. Ta lõbutses liiasti oma elus.
Jumalad kõrgustes ei suutnud taluda
tema suure rõõmu häält.
Nõnda pidigi ta surema.

ELEKTRA

Aga mina! Aga mina! Siin lamada teadmisega,
et poiss ei tule iial tagasi, ei iial tagasi,
et ta vedeleb seal sügavuste hauas,
ning nemad seal lossis elavad ja hõiskavad,
et säärane sugu elab oma koopas,
sööb, joob ja magab ...
ja mina, vaevalt metselaja kombel
elan üksi ja näruselt ... siin ülal olen üksi.

ORESTES

Kes sa siis oled?

ELEKTRA

Mis see sinu asi on, kes ma olen?

ORESTES

Sa oled ilmselt nende veresugulane, kes on nüüd surnud,
Agamemnoni ja Orestese.

ELEKTRA

Sugulane? Ma olen nende verest!
Ma olen kuningas Agamemnoni verest, mida valati kui koeral!
Elektra on mu nimi.

ORESTES

Ei!

ELEKTRA

Ta ütleb, et ma valetan.
Ta vaid puhub minu peale ja röövib minult mu nime.

ORESTES

Elektra!

ELEKTRA

Kuna mul pole isa ...

ORESTES

Elektra!

ELEKTRA

... ega venda, olen nolkidele narrida!

ORESTES

Elektra! Elektra!
Nõnda näen ma siis teda?
Kas tõesti ma näen teda? Sina?
Kas nad näljutavad sind või ... on sind pekstud?

ELEKTRA

Jäta mu riided rahule,
ära ripu nende küljes oma pilguga.

ORESTES

Mida on nad sinuga teinud neil öödel?
Kohutavad on su silmad.

ELEKTRA

Jäta mind!

ORESTES

Su põsed on auku langenud!

ELEKTRA

Mine sisse, seal on mul üks õde,
kes on valmis lõbusateks pidustusteks!

ORESTES

Elektra, kuula mind!

ELEKTRA

Ma ei taha teada, kes sa oled.
Ma ei taha kedagi näha!

ORESTES

Kuula mind, mul pole palju aega.
Kuula mind: Orestes on elus!
(Elektra pöördub järsult)

ORESTES

Vähimagi liigutusega sa reedad ta.

ELEKTRA

Ta on siis vaba? Kus ta on?

ORESTES

Ta on niisama terve kui mina.

ELEKTRA

Siis päästa ta enne kui nad ta hukkavad.

ORESTES

Minu isa surnukeha nimel,
sellepärast ma tulingi!

ELEKTRA (jahmunud tema hääletoonist)

Kes sa siis oled?
(vana ja sünge teener tormab hääletult kohale hoovist, talle järgnevad kolm orja;
ta heidab end Orestese ette maha ja suudleb ta jalgu,
teised suudlevad ta käsi ja rõivapalistust)

ELEKTRA (suudab vaevu end talitseda)

Kes sa siis oled? Ma kardan.

ORESTES

Õuekoerad tunnevad mu ära, ja mu õde ei tunne?

ELEKTRA

Orestes!
Orestes! Orestes! Orestes!
Kõik paigale jääda!
Oh las ma vaatan sind, ilmutus,
mulle kingitud ilmutus,
sa oled kaunim kui kõigis mu unedes!
Üllas, hoomamatu, suursugune nägu,
oh jää sa minuga!
Ära haihtu õhku, ära lahku minust,
või olgu siis, et nüüdne hetk
mu surmatund ning end näitad mulle,
et mind kaasa viia endaga:
siis suren õndsamana kui ma olen elanud!
Orestes!
Orestes! Orestes!
(Orestes kummardub teda embama)
Ei, sa ei tohi mind puutuda!
Mine eemale, ma häbenen sind. Ma ei tea,
mis pilguga mind vaatad.
Ma pole muud kui sinu õe surnukeha,
mu vaene laps! Ma tean,
ma kohutan sind nüüd, kuigi olin ma kord kuninga tütar!
Ma usun, et kunagi olin ilus:
kui ma tule surnuks puhusin peegli ees,
tundsin seda äreval värinal.
Ma tundsin seda siis, kui kahvatud kuukiired kümblesid
mu keha valges alastuses, nagu tiigis.
Ja mu juuksed olid säärased,
mis mehi panid värisema.
Need juuksed mis on salkus, pesemata, alandatud.
Kas mõistad seda, vend?
Kõik, mis ma olin, ma pidin maha jätma. Oma häbitunde olen ohverdanud,
oma häbi, mis magusam on kõigest, häbi,
mis kui hõbedane kiirgus, piimjas kuuvalgus on ümbritsemas iga naist,
ning mis hoiab eemale kõik koleda temast ja tema hingest.
Kas mõistad seda, vend?
Selle magusa värina pidin ma isale ohverdama.
Kas usud, et kui oma kehast tundsin rõõmu,
tungisid tema õhkamised,
ta kaebed mu voodisse?
Surnud on armukadedad: ja nii ta saatiski mulle vihkamise,
selle sõgeda vihkamise peigmeheks.
Sestpeale olen alati olnud ettekuulutaja
ega ole kandnud mu ihu ilmale
muud kui needusi ja meeleheidet!
Miks vaatad hirmuga ringi?
Vasta mulle!
Ütle midagi! Sa ju värised üle keha!

ORESTES

Las väriseb see keha! Ta tunneb,
kuhu kavatsen ta juhtida.

ELEKTRA

Sa teed seda? Üksi? Sa vaene laps?

ORESTES

Need, kes andsid mulle selle käsu,
jumalad, nad tulevad ja aitavad mind.
Ma teen seda, ma teen seda kähku.
Ma teen seda! Ma teen seda!

ELEKTRA

Sa teed seda! Õnnis on see, kes teeb.
See tegu on kui säng, kus puhkab hing,
kui palsamist,
säng, kus puhata võib hing,
mis on kui haav,
põletus, mädakolle, tuleleek!
(vaimustuses)
See on õnnis, kes seda teeb,
õnnis on, kes teda igatseb,
õnnis, kes teda näeb.
Õnnis, kes ta ära tunneb,
õnnis, kes teda puudutab.
Õnnis on, kes kaevab talle maast välja kirve,
õnnis, kes tema tõrvikut kannab,
õnnis, õnnis, kes talle ukse avab.

Ooper jätkub, kui õe-venna äratundmisrõõmu katkestab Orestese kasvataja, kes teatab, et kättemaksu aeg on käes. Orestes läheb majja. Sealt kostavad Klytaimnestra surmakarjed. Ilmub ehmunud Crysothemis orjataridega. Nähes võõrasisa Aigisthost põgenevad nad surmahirmus lossi tagasi. Elektra teatab, et lossis ootavad Aigisthost külalised. Aigisthos siseneb. Hetke pärast kostab tema surmakarje. Juubeldades kutsub Crysothemis Elektrat lossi, kus rahvas pühitseb võitu. Elektra ja Crysothemis juubeldavad koos. Crysothemis läheb venna juurde lossi. Elektra tantsib võidujoovastuses kuni kokkuvarisemiseni. Lossist tormab välja kohkunud Crysothemis teatama, et Orestes on kättemaksu täideviimisest hulluks läinud. Elektra on surnud.


SALOME

Piiblis on Salomest juttu Matteuse (14, 1-12) ja Markuse (6, 14-28) evangeeliumis. Nelivürst Herodes vangistas Ristija Johannese, kuna see mõistis hukka tema patuse abielu vennanaise Herodiasega. Herodes ei julgenud siiski Johannest tappa, kuna rahva silmis oli Johannes püha mees. Piiblis on märgitud ka Herodese lihahimu kasutütre järele. Talle meeldis vaadata kasutütre tantsu oma sünnipäeval. Herodiasel oli mehevennaga koos elamise pärast halb maine, mistõttu just tema ässitab tütart küsima tantsu eest Ristija Johannese pead. Kasutades ära mehe nõrkust oma tütre vastu, saab ta võimaluse vabaneda tülikast prohvetist. Oscar Wilde’i draama Salome järgi loodud ooperist sai oma aja üks enam eriarvamusi tekitanud teoseid. Ooperi esietendus viidi tsensuuri keelu tõttu 1905. aastal Viinist üle Dresdenisse. Tsensoritest hoolimata mängiti Salomed järgmistel aastatel ligi viiekümnes ooperimajas. Möödunud sajandi alguse kohta oli Salome ooperilava jaoks tõepoolest enneolematult julge ja häbitu. Ooperit süüdistati verepilastuse lavaletoomises, kuna kuningas Herodesel on oma kasutütre Salomega suhe, mida tänapäeval võiks nimetada seksuaalseks ahistamiseks. Salome tantsib Herodesele seitsme loori tantsu. Teost süüdistati ka nekrofiilia propageerimises. Kui Salome saab tantsu eest tasuks vangistatud prohveti pea hõbekandikul, suudleb ta kõigi õuduseks laiba huuli. Salome iha Ristija Johannese keha vastu on kristluse seisukohalt kõlvatu, samuti Salome lihalik suhtumine Jeesusesse, kelle puhtusest Johannes talle räägib. 1905. aastal mõjus šokeerivalt ka Straussi helikeel, mida tollases kriitikas kirjeldati kui muusika “seaduste ja korra” hävitamist. Esitatavas steenis püüab Salome vangistatud Ristija Johannest võrgutada, erutudes tolle kehalistest võludest. Ristija Johannes aga tõrjub Salome lähenemiskatsed ja neab tolle lõpuks ära.



ARABELLA

Richard Straussi lüüriline komöödia Arabella, mille libreto kirjutas Straussi kauaaegne koostööpartner Hugo von Hofmannsthal, esietendus 1. juulil 1933 Dresdeni Semperooperis. Ooperi tegevus toimub 1860-ndatel Viinis. Waldneri hotelli sviidis elav krahviperekond on finantsraskustes. Peres kasvab kaks tütart, Arabella ja Zdenka, kes tuleb kasulikult mehele panna. Selleks noorim tütar peab teesklema noormeest “Zdenkot”, sest kahte tütart seltskonnas esitleda on liiga kulukas. Zdenka on kiindunud noorde ohvitseri Matteosse, kes palub temalt abi Arabella südame võitmiseks. Perekond on aga märganud võõrast härrasmeest, kes veedab tihti aega nende akende all oodates. Arabella tunnistab endale, et krahv Elemer ega ka ohvitser Matteo pane tema südant kiiremini lööma. Ta tunneb hoopis huvi võõra vastu, kes käib nende akende all ja igatseb kuulda tema häält. Arabellale endale on ka tema tunded ja soovid üllatuseks ning ta naerab, et kindlasti on võõras hoopis abielumees. Lisaks pole üldse aega mõelda kosilastele, sest õhtul toimub vastlapäevaball ja Arabella on selle balli kuninganna. Pärast kõikvõimalikke segadusi lõpeb ooper siiski hästi. Arabella ja Mandryka, võõras härrasmees akna taga, ning Zdenka ja Matteo leiavad õnnelikult teineteist.



Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010, 2012 ja 2014. (http://www.kallastu.ee)

Bariton Atlan Karp on õppinud laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias ning omandanud magistrikraadi Sibeliuse Akadeemias Jorma Hynnise ja Pekka Kähköse juures. Ta on täiendanud ennast Peterburi Maria teatris ning osalenud Gundula Janowitzi, Tom Krause, Dmitri Hvorostovski ja Jelena Obrastsova meistrikursustel. Laulja ooperirollide hulka kuuluvad Scarpia Giacomo Puccini ooperis Tosca, Rigoletto Giuseppe Verdi ooperis Rigoletto, Onegin Pjotr Tšaikovski ooperis Jevgeni Onegin. Lisaks klassikalisele repertuaarile on ta osalenud ka paljude nii eesti kui ka soome nüüdisteoste, näiteks Anti Marguste mono-ooperi Andrese neli monoloogi, Märt-Matis Lille Ryokani lugu ja Kurb rõõm, Kristjan Kõrveri Maa ja mere laulud ning Pasi Lyytikäineni ooperi Helsinkiin esiettekannetel. Tema erilisse huvide fookusesse kuuluvad aga baritonirollid Richard Wagneri ja Richard Straussi ooperitest.

Pianist Liina Lill on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala prof Lilian Semperi juhendamisel ning täiendanud end ennast Sibeliuse Akadeemias Ilmo Ranta juures. Käesoleval hetkel töötab ta EMTA Interpretatsioonipedagoogika Instituudis klaveri didaktika lektorina, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias klaveri lektorina ning Liina Lille Klaveristuudios klaveriõpetajana. Liina Lill annab klaveri didaktika alaseid täiendkoolitusi klaveriõpetajatele üle eesti. Pianisti uurijategevus hõlmab klaverimängu tehnika ja ergonoomika küsimusi. Solisti ja ansamblistina on ta esinenud Eestis, Soomes ja Saksamaal. Pärnu Ooperi tegevusega on Liina Lill seotud 2010. aastast. (http://www.liinalill.ee)

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee)



Kontsertidel kõlavad stseenid Richard Straussi ooperitest Salome, Elektra ja Arabella. Stseene esitab Pärnu Ooperi Wagner-Strauss Ensemble koosseisus sopran Kai Kallastu ja bariton Atlan Karp, keda saadavad klaveril neljal käel Liina Lill ja Andrus Kallastu.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki