Pärnu linnavolikogu esimehe Krista Nõmme initsiatiivil hakkavad linnaametnikud pärnakatega eri teemade üle arutamiseks kohtuma. Krista Nõmm: “Paljud inimesed on minu poole pöördunud Pärnut puudutavates küsimustes,” rääkis Nõmm. “Põhiliselt teeb kodanikele muret linna heakord. Sellest ajendatuna tekkis mõte korraldada kohtumisi linnaosades, et oleks võimalik ümarlauana, vestluse käigus saada teada ja leida lahendusi piirkonna inimestele olulistele teemadele.”
Selleks, et kohtumised ladusamalt sujuks, on soovijatel võimalus saata küsimused ja ettepanekud eelnevalt e-posti aadressil merike.lille@lv.parnu.ee või helistada telefonil 444 8103.
22.1.2014 kell 17. Nooruse maja[]
Pärnakad, keda huvitab linna heakord ja haljasalade arengukava, on 22. jaanuaril kell 17 oodatud Nooruse majas. Linnavalitsusest tulevad kohale abilinnapea Romek Kosenkranius, linnaaednik Piret Unn ja keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets.
Romek Kosenkranius: Tutvustab linna eelarvelisi kulusid. Heakorrateenust hangib linn 370000 euro eest aastas. Probleem, et olemasoleva rahaga ei tule linn toime, firmad tahavad rohkem raha. Linn on loonud haldusteenused, mis nüüd linna allasutus ja mis töötab olemasoleva raha eest. Tööl 23 inimest. Linna territoorium on jaotatud plokkideks, milles osades tööl konkursiga erafirmad ja osades linna enda haldusettevõte. Plokid ei hõlma kogu linna territooriumi. Seetõttu on ka kinnistu omanikul kohustus hoodalda linna maad kuni rentslini. On olemas kohtuotsus, mille kohaselt kõnni- ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama linn. Praegu jagab linn tasuta hooldusvahendeid (graniitkillustikku).
Piret Unn: Pärnus haljasalade arengukava puudub. Haljasalasid tehakse korda jõudumööda. Hoolduskava olemas 10 pargile. Pärnus looduskaitse all 4 alleed. Nende hoolduslõikuseks taotletakse raha KIK-ist. Olemas soomlase uuring, mille järgi tehtud hoolduskava. Suvelilled ja püsililled: suvelilled väga kallid, võiks kasutada rohkem püsilli. Istutati teatri ette ja Kuuse tänavale. Suvelilled kolmes kohas.
Küsimused ja vastused[]
- K1: Kelle kinnistu on Sõudeklubi kinnistu? Kuidas seal arendada ujumisplatsi?
- Vastus: Osaliselt Sõudebaasi ja osaliselt linna maa. Sõudebaas ujumiskohast huvitatud pole. Teisalt Jüri Jaansoni kaudu tuli raha jõe põhja puhastamiseks. Linn soovib teha ala korda, et seal tekiks ujumiskoht. Siiski ametliku ujumiskohana seda kasutusele võtta ei taheta (vetelpääste palkamsie probleem).
- K2: Tikri tänav pime.
- Vastus: Tänav üle ehitajate tee. Kinnistud nüüd erastatud, kuid linna valgustus puudub. See kant vajab väljaehitamist. Seal puuduvad vee- ja kanalitrassid, mis plaanis 2015-2016. Siis on mõistlik teha ka valgustus. Mõneks aastaks ajutist valgust kavas rajada pole. Linnale prioriteetne ülekäiguradade valgustamine.
- K3: Kus ja millal hakatakse graanuleid jagama Räämal?
- Vastus: Laupäeval Rääma ja Ehitajate ristis.
- K4: Jupike kõnniteed Oja tänaval on ainult autode parkla lisa. Seal peaks olema kollane joon.
- Vastus: See tee sai valmis alles eelmisel sügisel.
- K5: Miks nimetakse Lasteparki lastepargiks? Kas muuta nime või muuta nimele vastavaks. Näiteks seal võiksid olla värvilised skulptuurid.
- Vastus: linnal on raha 38000 lasteatraktsioonidele.
- K6: Silla kõrval Räämal peaks olema WC.
- Vastus: Noorte väljakul parmude elu ei peaks mugavamaks tegema. Eelmisel nädalal avati videovalve pakkumised. Kas kalda kohviku ja silla vahele jääv ala? Einar Kelder lubas sinna kuni Siimu sillani rajada avaliku haljasala. Seal peaks olema kergliiklustee, valgustus.
- K7: Uue silla poolt Rääma poole tulek on täiesti pime. Ka Rääma-Niidu nurk on täiesti pime.
- Vastus: Asja uuritakse.
- K8: Lille tn lõpus ei ole vett, liitumistasu väga suur. Samuti on tänav asfalteerimiata. 2012 oli artikkel lehes, midagi ei toimunud
- Vastus: Probleem on fikseeritud, anname tagasisidet. Palun kirjutage oma andmed üles.
- K9: Täpsustav küsimus graniitgraanulite jagamisest.
- K10: Munamäe park staadioni poole on täiesti pime.
- Vastus: Kas valgus langeb mujale?
- K11: Haljasalade arengukava koostamisest. Kuidas ja keda kaasatakse selle koostamisse?
- Vastus: Täpset vastust pole.
- K12: Mis on see uus, mida haljasalade arengukavasse mõeldakse?
- Vastus: Kas mõeldakse kellegi kinnistuid? Haljasalade arengukava ei puuduta erakinnistuid.
- K13: Milline on Rääma pargi tulevik? Millised on planeeritavad Niidu metsa tegevused
- Vastus: Männi pargi arendamiseks plaanitud EL raha. Pargi äär mõeldud kõnniteena. Pargi siseselt on planeeritud lasteaia kinnistu. Pluss hoolekandeteenused huvitatud Rääma mõisa hoonest, mis lammutada ja ehitada sinna hooldekogu hoone. Niidu maastikukaitsealal Tammiste teest jõeni täis vääriselupaiku.
- K14: Kuidas kavandab linn inimeste kaasatõmbamist parkide arendamisse? Pärnus on 6,5 km2 rohealasid. Kuidas kavandatakse pargialade aktiveerimist?
- Vastus: 1. Probleem selles, et haljasalade hooldamine on ära jagatud. Firmadelt ei saa tööd ära võtta. Koristada võiks seal, kus hooldusfirmasid peal ei ole. Kooliõpilasi ei tohi panna koristama. Ka pätte ei tohi sundida koristama. See valdkond on väga ülereguleeritud. Teisalt on probleem ka eluheidikute kaasamisega. 2. Haljasalade arengukavasse võiks selle võimaluse sisse kirjutada.
- K15: Rannapargis puuduvad WC-d.
- Vastus: Nii hull see olukord pole, sest ümberringi on vähemalt 3 WC-d. Kuuse tänavale tulevad uued WC-d. Linn käib siiani kohut Vallikäärus, sest elanikud ei soovi sinna WC-d. Linnaruumi on keeruline asju paigutada (muinsuskaitse, elanike vastuseis).
- K16: Ametliku ja mitteametliku ujumiskoha erinevus? Võiks panna infotahvlid ja päästerõngad.
- Vastus: Ametlikus ujumiskohas peab olema vetelpääste. Päästerõngas kaob kiiresti. 2010 rajatud rannapromenaadi lõhkumise korrigeerimiseks kulub igal aastal 100000 EEK. Pärnus lõhutakse palju.
- K17: Mlline on linnavalitsuse seisukoht seoses loomade toitmisega?
- Vastus: Keskkonnaametnikud soovitavad linde ja loomi mitte toita.
- K18: Pärnu jõe kasutamine. Sindi paisu teema, kalapüük Pärnu jõel. Lõhe ja forell ei pääse Sindi paisust üles. Pärnu linn peaks aktiivselt sõna sekka ütlema, et kalad pääseks Sindi paisust läbi.
- Vastus: Võtame teadmiseks
- K19: Mida plaanitakse seoses masinatehase varematega, kas linnal on olemas survevõimalused?
- Vastus: Omanik on trahve saanud ja ettekirjutused täitunud. Ilu on vaataja silmades, linn ei saa ilu nõuda. Tehase varemed on survemeetod, et kehtestataks sobiv detailplaneering. Seal käib terav vaidlus üle tänava elanike ja arendaja vahel. Linn ei saa öelda, et miski talle ei meeldi.
- K20: Bussipaviljonide akende lõhkumine.
- Vastus: puruks lüüakse ka kõige tugevamad ja vandaalikindalmad asjad. Klaase läheb meeletult. Kõige parem oleks pätid kätte saada.
- K21: Rannapargi pinkide renoveerimine.
- Vastus: Kevadel läheb renoveerimiseks.
- K22: Kas probleemseid maju ei saaks sundvõõrandada?
- Vastus: Sundvõõrandamine tähendab ka väljaostmist. Kohus võib teha hinna osas ettearvamatuid otsuseid.
26.2.2014 kell 17.Vana-Pärnu kultuuriselts[]
26. veebruaril on kavas Vana-Pärnu kultuuriseltsis rääkida ühistranspordist ja liiklusohutusest. Linnavalitsust esindavad liiklusspetsialist Toomas Tammela ja bussireformi üks autoreid, GoBus Pärnu liinilogistik Toomas Talts.
Allikas: 
PÄRNU LINNAVOLIKOGU
Pärnu 26. veebruar 2014
Juhatas: Krista Nõmm, volikogu esimees
Protokollis: Merike Lille, volikogu nõunik
Koosolek toimus Vana- Pärnu kultuuriseltsis ning teemaks ühistransport ja liiklusohutus.
Arutelust võtsid osa Romek Kosenkranius, abilinnapea; Toomas Tammela, liikluse spetsialist,
Toomas Talts, GoBus liinilogistik.
Kodaniku küsimus: Miks 10 ja 6 lähevad Koidula kooli taha, sinna sõidavad põhiliselt õpilased , Miks nr 10 ei lähe Papiniitu?
Toomas Talts: Tallinna maanteel ootab 14 ja saab sõita ümberistumisega Papiniitu.
Kuidas saab Vana-Pärnust haiglasse tööle? Tallinna maanteel on ooteaeg 20 minutit.. Haigla on suurim tööandja, ei saa jääda tööle hiljaks. Et jõuda õigeks ajaks tuleb kodust välja mina tund aega varem
Toomas Talts: Kodust tuleb minna number üheksaga ja Tallinna maanteelt edasi number neljateistkümnega. Vana- Saugast läheb number 13.
Krista Nõmm: Palun võtta see teema arutlusele, anda tagasisidet.
Kirjaliku pöördumise esitab Anne Betker.
Kodaniku küsimus. 6.40 nr 6, kas varem ei saaks väljuda, et jõuda 40 peale, et sõita Raekülla. 6.35 aitaks. Toomas Talts: Teemat arutatakse.
Kodanik: Laste kooli saamine bussiga number 17 tähendaks Rääma kooli õpilastele tund aega varem kodust väljumist.
Toomas Talts: Head lahendust pakkuda ei ole.
Kodanik (kirjalik küsimus): Paluksime taastada endine buss nr.14 peatusesse "Kodara" või "Kase", mis viiks inimesed Oja tn. kaudu kooli, poodi või linna ja sama marsruut ka tagasi, et oleks normaalne liiklus tagatud kooliõpilastele, vanuritele. Kahjuks ei ole võimalik liigelda ei " Niidu"tn., ega ka "Savi" tn. ei jala ega ka jalgrattaga. Ometi on seal kandis suuri tootmisettevõtteid ja sellega seoses palju töölisi, kes laveerivad hommikuti, lõunati, õhtuti teedel, kus sõidavad pidevalt palgiveoautod jm. liiklusvahendid. Hommikul kell 7-8 vahel on üliraske lapsel jõuda üldse kuhugi. Ka tunnelini oleks vaja enne jõuda. Puudub ju absoluutselt mingigi kõnnitee. Kooliskäivaid lapsi saata pimedal ajal valgustamata, ilma kergliiklusteeta tänavale, kus palgiveo autod ja tööle kihutavad autod on mõõtu võtmas, siis nimetaksin seda ekstreemsuseks ka vanemate jaoks( kas seekord läheb õnneks?). See on julm.
Enne uut liikluskorraldust toimis meil aastakümneid buss nr.14, millega oli võimalik jõuda kooli, tööle, poodi. Missuguse hinnaga peavad käima momendil 70-80a.inimesed poes, kes soovivad ka ise veel toimetada. Missuguse võimaluse saaksid lapsed peale ülipikka koolipäeva ja trenni koju jõuda? Miks peaksime pidevalt tarbima autot? Kui autojuht juhtub haige olema-mis saab siis?! Miks peab minu lapse kõige lähim kool olema teiselpool linna ja sinna sõiduks läheb momendil aega 1h. nr.17ga. ?Ka siis on seal juba tunnid alanud. Miks?! Oleks vaja ainult planeeringut, et kord tunnis teeks lihtsalt üks buss(nr.14) üle Ehitajate tee sissesõidu "Kodara " peatuseni ja kohe tagasi Ainult 5min. Tehti ju suured ümberkorraldused ja saadi tehtud. Palun taastage lastele ja lihtsalt töölt tulnud-minevatele inimestele ohutu koolitee-kodutee. Tegemist ei ole siiski ärilise ettevõtmisega, vaid meie oma linna elanikkonna teenindamisega Meile ei käi busse. Meie piirkonnas on mitmeid koolis käivaid lapsi, vanu inimesi. Kas lahendus on see, et pean lapsed viima mujale, töökohta vahetasin, soovin normaalset tööd.
Toomas Talts (kirjalik vastus): Number 14 liini kõrvale viia ei saa, ettepanek on edastatud. Probleemi on keeruline lahendada. Kirjast nähtub, et suurem osa probleemist ei olegi niivõrd halb bussiühendus, kuivõrd kõnniteede puudumine.
Praegu toimiva liinisüsteemi juures ei saa nr. 14 liinile teha sellist 5 minutilist kõrvalepõiget. Tegemist on olukorraga, kus potentsiaalsete sõitjate hulk oleks minimaalne (hinnanguliselt kas tühi buss või maksimaalselt 3 inimest igal tunnil), probleemi lahendamine aga sealjuures üsna kulukas. Üks bussiliin seal ju ikkagi juba käib. Kui probleem on tõesti tõsine, oleks minu hinnangul kõige odavam tellida linna poolt sõidutakso (paariks korraks päevas).
Kodanik: Kas on plaanis pikendada bussiliini Maximareketi juurde?
Toomas Tammela: Plaanis on Comarketi juurde, ei ole Audruga kokkuleppele saanud. Seda liikluskorraldust on kerge lahendada. Arvan, et kevadel on oodata lahendust.
Bussipaviljonid Uus-Sauaga tänaval on katki, keegi ei ole parandanud. Toomas Tammela: Edastame selle koheselt.
Kodanik. Kelle pädevuses on bussipeatuste korrashoid? Teatri peatus Vee tänaval, paviljonid on teele nii lähedal, st kui on kaks bussi, siis väga raske on liigelda. Kas oleks võimalik pikad pingid ära võtta ja kujundada sinna ümmargused pingid.
Toomas Tammela: Koristamine on linna ülesanne, anname edasi koostööpartneritele. Ei julge lubada, et need ümmargused pingid tulevad.
Kodanik: Need pikad pingid jäävad vaegnägijate teele.
Kodanik. Nr 15 on ainuke, millega saab minna Metsakalmistule. Kas buss ei võiks sõita Metsakalmistu peatuseni?
Toomas Talts: Liin jäi lühemaks, ses Paikuse enam ei telli. Minu hinnangul ei ole seal enam tagasipöörde kohta.
Kodanik: Millal tehakse busside aknad reklaamidest puhtaks, sõidame nagu mutimetroos?
Toomas Talts: Järgmise hankega peab linnavalitsus selle sisse kirjutama.
Kodanik: Miks 14 , mis läheb 9.42 on väike buss?
Toomas Talts: On pingeline liin, annab põhiliini bussijuhile puhkust.
Kodanik: Kas ei saa nii teha, et vahetub bussijuht?
Toomas Talts: Võib-olla on ka nii võimalik.
Kodanik: Bussidel ei ole taga numbrit, pimedas ei näe.
Toomas Talts: Number peab olema nii ees kui ka taga.
Kodanik. Sildid kuhu buss läheb puudub valgustus,
Toomas Talts: Vaatame, mida saab teha.
Kas nr 6 lõpppetus on Vana- Sauga peatuses?
Ettepanek: Nr 6 sõidaks paviljoni juurde, kus on lõpppetus.
Kodanik: Vana-Pärnust ei liigu buss Tammsaare tänavale, 10 läheb Karja tänavale.
Kes teeks bussijuhtidele selgeks, et kust võib väljuda, bussijuhid ei tee eest ust lahti.
Toomas Talts: Bussijuht peab tegema kõik uksed lahti.
Ilvese peatus, bussid peatuvad tee peal, sest seal seisavad autod, peatust ei koristata.
Toomas Tammela: Vaatame üle, head vastust praegu anda ei oska.
Kodanik: Oja 120 juurest Kutsehariduskeskuse poole, puudub kõnnitee. Seal on suur loik ja muda , palun täitke see ära.
Kodanik: Linn võiks teha kutsekooliga lepingu, et nad ehitavad kõnniteed.
Romek Kosenkranius: Me peame neile ka maksma, me peame tegema hanke. Kui me teeme 10 meetrit, siis küll. Kui tahame asfalteerida pikemat lõiku, siis selleks on vaja masinaid. Neid võivad palgata teefirmad.
Kodanik: Nr 3 bussi väljumine rongijaama on 6.42, rong väljub 6.37.
Romek Kosenkranius: Me peame neid bussiaegu veel muutma. Internetis ja peatustes on õige aeg.
Toomas Talts: Buss väljub nii, et jõuab rongile.
Kodanik: Uus- Sauga 41 a- pannakese prügi garaažide juurde kas keegi kontrollib prügi panekut?
Romek Kosenkranius: Meil ei ole inimesi võimalik panna valvama.
Kodanik; Uus- Saugas ei ole poodi, kas on plaanis mõni pood teha? 4
Romek Kosenkranius: Kui ettevõtja soovib, siis ta teeb, sundida meie ei saa.
Kodanik: Kas saab kuidagi inimesi kohustada, et oma aed korda teha.
Romek Kosenkranius: Oma maja õues võib jätta koristamata.
Kodanik: Oja peatus, kõige rohkem rahvast tuleb peale, puudub platvorm.
Toomas Tammela:. Kohe ei tormaks ehitama, kui bussiliiklus jääb nii toimima, siis linn leiab võimaluse.
Kodanik: Mis pikkuses peab platvorm olema, buss on 19.5 meetrit pikk?
Toomas Tammela: Kinnistutelt on väljapääsud, ei saa teha bussipikkuselt.
Kodanik. Ettepanek: Platvorm ehitada ka Strandi peatusesse. Kas ei saaks, et Tammsaarest tulev buss võiks minna ka Riia mnt-le.
Toomas Talts: Püüame mõelda.
Ka on võimalik teha piire Niidu tänavale, et piirata natuke autoteest. Tunnelis on sügiseti ja kevadeti vesi, pime ja narkomaanid.
Kodanik: Tee äärde piirded.
Toomas Tammela: kui paigaldada tee äärde piire, siis on ettenähtud ette kõrged normid, mis peataks auto. Põhimõtteliselt ei ole keelatud panna, probleem tekib tänava puhastamisega, peab olema teisaldatav.
Kodanik. Palun pange piire, et meil oleks turvalisem.
Toomas Tammela: Peab panema selliseid piirdeid, mis peavad auto kinni. Topeltpiirded peavad kinni pidama 40 tonnise auto. Torupiire ei pea väikest autot kinni. Siin teile midagi lubada ei saa.
Kodanik: Masinatehase hoone?
Romek Kosenkranius: Kuulus Nordeconile. Nad ei lammutata, sest nad kasutavad seda survestamismeetodina, neil oli plaanis ehitada 11 korruseline hoone. Planeeringuga on lubatud 6 korruseline hoone, inimesed ei ole ka sellega rahul. Nad on täitnud kõik korraldused, sissepääsud on kinni pandud.
Kodanik: Tallinna mnt juures koristatakse kõigepealt kõnniteed, siis tuleb teepuhastus ja lükkab kõnnitee täis ja pritsib majad ka kõik mustaks.
Toomas Tammela: Üks firma teeb seda tööd, see on nende möödalaskmine. Palun sellistest juhtumitest teatada linnavalitsusele.
Kodanik: Mis seis on ületee naabritega (Masinatehas), kas on tehtud päikese valguse analüüs? 5
Romek Kosenkranius: Oli normis, vastuväited esitati ikkagi.
Kodanikud tunnevad huvi bussiühendusest naabervaldadega.
Romek Kosenkranius: Tulekul on ühistranspordikeskus ja ka riik on seda valmis toetama.
Kodanik: Kas suvel hakkab buss ka pikemalt sõitma?
Romek Kosenkranius: Ma arvan küll.
Kodanik: Bussijuhid peavad ajast kinni hoidma, buss läheb varem.
Kodanik: Autojuhid panevad oma autod talveks seisma teeäärde ja sellega on raskendatud teehooldus.
Toomas Tammela: Oleme rääkinud, kui ei ole paigaldatud liiklusmärke, siis on tal selleks õigus.
Kodanik: Kas on plaanis teha kolmas sild?
Romek Kosenkranius: Silla maksumus on 14-16 miljonit eurot, seda ei ehita linna rahaga. Meil on plaan küsida Euroopa Liidust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Krista Nõmm
volikogu esimees
26.3.2014 kell 17. Maarja-Magdaleena gild[]
Astrid Hindriks: Tere kõigile, kes hoolivad Pärnu avalikust ruumist ja tahavad kaasa rääkida selle kujundamisel. Meie misioon on, et ka tuleviku põlvkonnad saaks elada omanäolises Läänemere pärliks nimetatud merelinnas. Kolmapäeval, 26. märtsil kell 17.00 kohtub Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm elanikega Maarja-Magdaleena Gildis (Uus 5). Kõne all on Pärnu linna üldplaneering aastani 2025. Linna üldplaneeringut aastani 2025 puudutav dokumentatsioon on Pärnu linna kodulehel http://www.parnu.ee/index.php?id=315. Teadmiseks – aprilli volikogu ühenduste ümarlaud ( 8.04.14 kell 15.00) on samuti üldplaneeringu teemaline. Homsel kohtumisel osalemine annab võimaluse ümarlaual juba konkreetsete ettepanekutega välja tulla. Muidugi on ka nüüd võimalik ettepanekuid teha. Kohtumise edukaks sujumiseks ootame eelnevalt küsimusi ja ettepanekuid e-postile merike.lille@lv.parnu.ee või helistades telefonile 4448 103.
23.4.2014 kell 17. Raeküla Vanakooli keskus[]
23. aprill 2014 kell 17.00. Raeküla Vanakooli keskus (Lembitu 1). Kogukonnatunne algab kodust, lasteaiast ja koolist
Oodatud on kõik, kes soovivad kaasa rääkida hariduse ja huvihariduse teemadel. Linnakodanikega kohtuvad linnavolikogu esimees Krista Nõmm ja abilinnapea Jane Mets.
Selleks, et kohtumine sujuks asjalikult, on soovijatel võimalus edastada küsimused ja ettepanekud eelnevalt e-postile merike.lille@lv.parnu.ee või helistades telefonile 4448 103.
21.5.2014 kell 17. Eakate avahoolduskeskus[]
21. mail toimub kohtumine eakate avahoolduskeskuses.